1-08-8673\2

(08230106505)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Imbi Kangur Popova Kriminaalasi F.N süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi. Prokuröri abi Annik a Vanatoa Tõkend F.N : elu- või asukoht ja aadress: xxx: isikukood või sünniaeg: xxx: kodakondsus: EV: haridus: 9 klassi: emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud: - 29.04.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 263 p.1,4 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2k katseaeg 1a 6k, 06.11.2006 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Milvi Söörd Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.N KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.N ´ile 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Artjom Volkov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata F.N Tallinna Vangla kriminaalhooldaja järelevalve alla. Harju kriminaalhooldusosakonna Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista F.N ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.N süüdistatakse selles, et tema
2. aprillil
3. a kella 21.30 paiku, viibides korteris aadressil: Xxx, Tallinna linn, võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutas vägivalda ja nimelt: tõkestades füüsiliselt oma vanaemal SK, väljapääsu korterist, nõudis temalt raha ja kui too keeldus raha andmast, võttis kannatanult mobiiltelefoni №kia 3310 maksumusega 300 krooni, pärast seda väljus koos kannatanu SK trepiplatsile, astus liftikabiini, kus nuppu vajutades peatas lifti ning ähvardades kannatanut füüsilise vägivallaga, hoides seejuures oma käes kruvikeerajat, nõudis kannatanult raha summas 200 krooni, mille kannatanu oli sunnitud talle andma, pärast seda jooksis minema koos tema poolt varastatud mobiiltelefoni ja rahaga. Seega, oma tahtliku tegevusega F.N pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime KarS § 200 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu SK ütlustega, et lapselaps F.N elab tema juures ning 27.04.2008 hakkas temalt raha nõudma. Kui tema vastas, et raha ei ole, siis küsis F.N temalt mobiiltelefoni, mis oli maksumusega 300 krooni ja läks rõdule. Artjom tuli tuppa tagasi ja hakkas uuesti raha nõudma. Tema vastas, et raha ei ole, seejärel hakkas F.N ebatsensuurselt karjuma. Tema palus, et Artjom tagastaks mobiiltelefoni, kuid F.N keeldus ja hakkas uuesti raha nõudma. Tema tahtis korterist seejärel välja minna, kuid F.N ei lasknud, astus ukselävele ning tõmbas lauatelefoni juhtmed katki. Ütles Artjommile, et raha on kaardil ning väljus korterist. Seejärel võttis F.N madalamalt kapilt kruvikeeraja. Tema jooksis korterist välja seitsmendale korrusele, kui Artjom tema kätte sai, astus ette ja ei lasknud alla minna. Liftis hoidis F.N enda käes kruvikeerajat ning ütles, et võib ära tappa, kui raha ei anna. Ehmudes mõtles, et F.N võib tema ära tappa ning andis 200 krooni. F.N tagastas temale mobiiltelefoni №kia 3310, maksumusega 300 krooni, ei soovi esitada tsiviilhagi summas 200 krooni, mille kruvikeerajaga ähvardades F.N temalt ära võttis (t.lk.2-8;9-12); tunnistaja JK ütlused, et tema ema SK elab XXX, Tallinn. Koos emaga elab õepoeg F.N, kes tarvitab narkootikume ning ei tööta. 27.04.2008 tuli ema tema juurde, palus luba ööbida tema juures. Ema oli šokiseisundis ning rääkis, et F.N oli temalt raha nõudnud ning mobiiltelefoni ära võtnud. Liftis ähvardades sundis kruvikeerajaga andma 200 krooni, kartis koju minna(t.lk.13-17); kahtlustatava F.N-i ütlused, tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt. Elab koos oma vanaema S K ´iga. 27.04.2008 jõi tema viina õllega ja oli tugevasti purjus. Mäletab, kuidas läks koju ja hakkas vanaemalt raha nõudma. Võttis vanaema mobiiltelefoni, kuid korteris juhtunu kõike asjaolusid ei mäleta. Järgmine päev avastas telefoni taskust ning tagastas selle. Seda, kuidas tema vanaema korterist välja ei lasknud, ei mäleta, kuid peab võimalikuks, et võis teha seda selleks, et vanaema raha annaks. On meeles, et liftis oli temal kruvikeeraja käes ning nõudis sada krooni ning kui vanaema andis, siis nõudis veelkord sada krooni. Mäletab, et rääkis vanaemale, et kui raha ei anna, siis lööb kruvikeerajaga maha. Kui vanaema oli temale 200 krooni andnud, läks sõprade juurde. Pani kuriteo toime, kuna oli purjus (t.lk.29-34) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav F.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. F.N-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.N tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. Välja mõista sundraha 10 875 krooni. Kaitsjatasu jätab kohus riigi kanda. Kohtunik