Obsah (5)
§ 56§ 14§ 13§ 22§ 231-05-556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Võru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2006. a Võru Kriminaalasja number 1-05-556 (05943500013) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Koh
§ 56lg 3 p 1, kuna ei pidanud metsaraiel kinni lubatud raieviisist. Seega pani H. B.G toime Kar
S § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav H. B.G ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, seletades, et lõikas küll ilma loata metsa oma Vastseliina vallas Jeedaskülas asuva N. M. kinnistu eraldisel 1 , kuid keskkonnale kahju ei tekitanud. Raie teostas üksinda 2005.a. veebruari lõpus-märtsi alguses, maha lõikas vaid juurtega üles tulnud ning keskelt või ladvast murdunud puud. Mänd oli juurega väljas, kuusk oli murdunud peamiselt ülevalt, enamus puid andis palgi mõõdu välja Lisaks lõikas mõne üksiku puu, milledel olid oksad maas ja koor vigastatud. Kokku sai metsamaterjali 80 tm ringis, sellest palki mõõdus 4,9 ja 6,2 kokku 34 tm, küttepuud 40-50 tm. Umbes 10 rummi metsamaterjali viis koju kütteks, ülejäänu jäi metsa maha, sest tahtis säästa metsateed. Ka peaaegu kõik murrujupid olid hunnikutena metsas maas, laiali olid suuremad jupid, mida tõsta ei jõudnud. Kannatanu Eesti Vabariigi volitatud esindaja L. P. ütlustest nähtub, et käis Võru maakonnas Vastseliina vallas Jeedaskülas asuval N. M. kinnistul pärast J.Kõivsaare poolt teostatud raiet 2005.aasta 3-4.märtsil ja ka juunis. Märtsi alguses oli raielangil puude langetamine lõppenud ja metsamaterjal – korralik palk, küttematerjal ja paberipuu maas, raie tulemusena oli tekkinud lage ala. Et raiega oli probleem ka E. V. ja K. T. kuuluvatel kinnistutel, mis piirnevad B.G kinnistuga, kutsus keskkonnainspektsioon kõikide kinnistute omanikud metsa. E. V. kuuluval Nurme kinnistul ja K. T. kuuluval Oru kinnistul oli keskkonnale tekitatud kahju väiksem ja asi lahenes väärteokorras määratud trahviga. N. M. kinnistu põhjapiiriga külgneval M. T. 1 kinnistul oli teostatud 2004.aastal N. M. ja Oru kinnistutega piirneval alal lageraie, varasemalt oli tehtud lageraie ka N. M. kinnistu lõunapiiriga külgneval Nörbuse kinnistul. Kumbki lageraie ala ei olnud uuenenud ja kuigi B.G kinnistul kasvas küps mets, ei tohtinud seal lageraiet teostada, kuna raieala kõrval paiknesid liitumata ja uuenemata langid. N. M.
§ 14lg 4 kohaselt võis teostada N.
M. kinnistul turberaiet, mille käigus ühe raievõttega võis välja raiuda 30%, kuid B.G teostas raie keelatud viisil, raiemaht oli üle lubatu ning sellega tekitati keskkonnale kahju 34955 krooni. 2
(6)Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt pärast jaanuarikuu tormi kuskil veebruari lõpu poole käis ta Jeedaskülas oma kinnistut, mis asub õepoja H. B.G kinnistust tagapool, vaatamas. B.G kinnistust mööda minnes nägi, et kinnistu ääres olid puud juurtega üles keeratud. Seal oli ka pooleks murdunud või ära viidud latvadega puid, neid puid oli rohkem. H. B.G-le ja siis saigi viimane teada tormikahjustustest oma metsas. Tunnistaja O. V. ütlustest nähtub, et H. B.G on tema abikaasa õepoeg. 2005.a. jaanuari keskel käis abikaasaga Jeedaskülas asuvat abikaasale kuuluvat Nurme kinnistut vaatamas. Läbi N. M. kinnistu ei olnud tagapool asuvasse Nurme kinnistule võimalik minna, sest läbisõidutee oli praktiliselt kinni, puud ette murdunud. B.G kinnistul ääre poolt oli torm puud välja keeranud, seestpoolt oli puud pooleks murdnud või ladvad maha võtnud. Naine helistas H. B.G-le või tema emale, et metsa ei pääse, tehku tee lahti. B.G tegigi tee vabaks, hakates oma metsa koristama ja raiet tegema. Tunnistaja A. H. seletab, et esmakordselt puutus kokku N. M. kinnistuga 2005.a. veebruari alguses , kui oli vaja määrata N. M. kinnistu naabruses asuvate Nörbuse ja M. T. kinnistute vaheline kaugus. M. T. 1 kinnistu ja N. M. kinnistu vahelist sihti minnes nägi N. M. kinnistul mahalangenud tuuleheite puid, märkas ka tuulemurdu, mida oli kindlasti vähem kui tuuleheidet. 3.märtsil 2005.a. , minnes teostama mõõtmisi M. T. 1 kinnistul, nägi, et kolmel kõrvuti asetseval kinnistul – N. M. ja Oru kinnistutel , on raie teostatud. Kuna ei olnud teada täpseid kinnistutevahelisi piire, said 04.märtsil metsas kokku kõigi kolme kinnistu omanikuga, sealhulgas H. B.G-ga . Tegid metsas selgeks kinnistute piirid. Mõõtmisi N. M. kinnistul märtsis ei teostanud, sest lumi ja metsas laiali olnud metsamaterjal takistasid. Andsid ka metsaomanikele teada, et mõõtmisi ei saa teha enne kui metsamaterjal on välja veetud ja palusid neil teatada, kui metsamaterjal ära viidud. Et metsaomanikud metsamaterjali äravedamisest ei teatanud, läksid ise 01.juunil uuesti metsa. Siis oli metsa jäänud osa küttepuudest, tuulemurru tüükad, kehvem materjal., mis müügiks ei kõlvanud. Mõõtsid metsas kännud, andmed kandsid metsalugemislehele. Mõõtmiste kaudu tõi välja keskkonnakahju. Kohus leiab, et raie teostamine 2005.a. veebruari lõpus Võru maakonnas Vastseliina vallas Jeedasküla külas N. M. kinnistu eraldisel 1 H. B.G poolt on tõendatud J.Kõiveri enda , tunnistajate A. H. , K. T. ja O. V. ütlustega. Võru Maakohtu kinnistusosakonna teatisega ( tl 39) mille kohaselt H. B.G nimele on registreeritud kinnistu nr1485 asukohaga Vastseliina vald, Jeedasküla küla, on tõendatud, et H. B.G on N. M. kinnistu omanik. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistajate K. T. ja O. V. ütlustesse selles, et enne raie teostamist oli N. M. kinnistu eraldisel 1 pooleks murdunud või tuule poolt äraviidud latvadega puid rohkem kui tuuleheite puid, tunnistaja O. V. ütlustest nähtuvalt kohe mitu korda rohkem. Mõlemad tunnistajad seletavad, et metsas sees nad ei käinud. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt ta ei näinud, milliseid puid H. B.G raius. Tunnistaja O. V. väidab algul, et ise nägi, kuidas B.G raiet tegi, sest lõikas samal ajal puid enda metsas, seejärel seletab, et kui kaua B.G metsa lõikamine aega võttis ta ei tea, ei piilunud, samaaegselt B.G-ga metsas ei viibinud - oli nädalas korra metsas, B.G võis olla 5 päeva. Eeltoodust nähtub, et tunnistajad tegelikult ei tea, kui palju H. B.G raie käigus langetas tuuleheite ja –murru puid, kui palju terveid elujõulisi puid. 01.juunil 2005.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadest – kändude lugemislehtedest ( tl 7,8) nähtuvalt oli N. M. kinnistu eraldiselt 1 raiutud 100 puud, millest tuuleheite ja –murru puid 3
(6)oli kokku 20 puud, elujõulisi puid 78 ja kahjustatud puid 2 . Nähtuvalt tunnistaja A. H. ütlustest märgiti tuuleheite puude ja murdunud puude kännud ühte lahtrisse, sest metsas oli näha, et need arvestatakse lubatud 30% raie hulka. Tuuleheide tuvastati kändude järgi, mis tuuleheite puhul maapinna suhtes tõusevad, murdunud puude arv saadi murdunud latvade järgi. Kohtul ei ole alust kahelda K. V. osakonna töötajate poolt teostatud mõõtmistulemustes. 01.juunil 2005.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja raie ülevaatuse aktiga on tõendatud, et K. V. l Vastseliina vallas, Jeedaskülas N. M. kinnistu eraldisel 1 kasvas küps kuusik koos mändide, haabade ja üksikute kaskedega. Bitterlichi lihtrelaskoobiga mõõdeti kasvama jäetud puude keskmiseks rinnaspindalaks seitsme mõõtmise tulemusena 3,14 m2 /ha. Arvestades võimalikku mõõteviga, saadi kasvava metsa rinnaspindalaks 3,35 m2/ha. Nähtuvalt 01.06.2005.a. koostatud raiekoha ülevaatuse aktist ( tl 12) esines langil värsket tuuleheidet, mis loeti kasvava metsa rinnaspindala arvestamisel kasvavateks puudeks ning ei mõõdetud kahjusse. Väljamõõdetud raieala kõrvale jäi tuulemurru ja –heitega häil, kus samuti kändusid ei arvestatud. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja A. H. . Sortimentatsiooni arvestuste ( tl 13,14) kohaselt 20 tuuleheite ja –murru puu raiumisega saadi 14,2 tm metsamaterjali, 78 elujõulist puud ja 2 kahjustatud puud andis välja kokku 74,5 tm, seega kokku raiuti N. M. kinnistu er 1 0,3 hektarilisest puistust arvestuslikult 88,7 tm metsamaterjali. H. B.G ütluste kohaselt sai tema raie tulemusena 34 tm palki ja 40-50 tm küttepuud. N. M. materjali üleandmise-vastuvõtmise akti koopiaga ( tl 34) on tõendatud, et 24.märtsil 2005.a. müüs H. J. K. O. -le P. G. 33,783 tm kuusepalki. Seega ei ole arvestusliku ja H. J. Kõiveri ütlustest nähtuvalt raie tulemusena väidetavalt saadud metsamaterjali koguses märkimisväärset erinevust, arvestades ka, et jäätmeid B.G ei arvestanud ja raiutud metsamaterjalist mõõtis vaid 33,783 tm puhast kuusepalki.. Kannatanu ja tunnistaja Tiina A. H. ütluste, samuti õiendiga ( tl 11) on tõendatud, et N. M. kinnistul teostatud raieala kõrval paiknesid liitumata ja uuenemata lageraie langid – põhja suunas M. T. I kinnistul , Nörbuse kinnistul ning N. M. kinnistu 2000.aastal teostatud lageraie ala lõunaida nurgas (mida kinnitab ka B.G poolt 10.03.2000.a. esitatud metsateatis tl 20). Seega oli raiekohas lageraie keelatud, sest vastavalt N. M.
§ 13
lg 2 raiesmiku kõrval uue lageraie võib teha pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist . Kohus loeb H. B.G ütlused selles, et ta teostas raie ilma metsateatist esitamata ja metsaspetsialistiga nõu pidamata selle tõttu, et televisioonis kogu aeg räägiti, et tehke tuulemurrud ära, kellel neid vähe on ja tema pidas enda metsas esinevat murdu väikeseks, ennastõigustavateks ja mitteusaldusväärseteks. Vastavalt N. M.
§ 22lg 1 alusel Keskkonnaministri 09.aprilli 1999.a.
määrusega nr 40 välja antud „N. M. kaitse eeskirja“ punktile 3.1 võib turberaie tegemisel ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt ja nähtuvalt 02.06.2005.a. koostatud õiendist ( tl 11) arvutati keskkonnakaitseinspektori poolt vastavalt kohapeal teostatud mõõtmistele välja metsa raie-eelne tagavara - 97, 49 tm, millest 30%, ehk väljaraiuda lubatud kogus oleks olnud 29,25 tm. Arvestuslik kasvama jäänud puude tagavara oli rinnaspindala kaudu vastavalt standardtabelile vaid 8,79 tm. 4
(6)Eeltoodust nähtub, et H. B.G raius lubatust rohkem 59,4 tm metsamaterjali. Kohus leiab, et H. B.G pidi hiljemalt raiuma asudes aru saama, et teostab raie tunduvalt suuremas mahus kui lubatud 30% ning raiub metsa märgatavalt lagedaks. N. M. teatist esitamata raiet teostama asudes oli H. B.G võimalus enda tegevus veel peatada ja esitada metsateatis ning kutsuda kohale metsaspetsialist, teavitamaks teda väidetavalt ulatuslikust tuulemurrust, et luua reaalne võimalus enda poolt kavandatava raie seaduslikkuse kontrollimiseks ning reaalselt vajaliku raie ulatuse kindlakstegemiseks, vältimaks enda poolt süüteo toimepanemist. Kohus on seisukohal, et H. B.G , kes oli varem, 2000.aastal enda ütluste kohaselt N. M. kinnistul raiet teostanud esitatud metsateatise alusel, pidi olema teadlik N. M.
§ 23
lõikes 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt raiete tegemiseks loa saamiseks esitab metsaomanik või tema esindaja kinnistu asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise. Kohus märgib, et vastavalt N. M.
§ 23
lg 2 p 1 ilma kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loata võib füüsilisest isikust metsaomanik raiuda tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid juhul, kui neid on eraldusel alla 5 protsendi eralduse tagavarast. Kohus, hinnates kriminaalasjas uuritud tõendeid kogumis, leiab, et H. B.G süü ebaseadusliku metsaraie toimepanemises N. M. kinnistu eraldisel 1 veebruari lõpus-märtsi alguses 2005.aastal, kindlakstegemata kuupäevadel, on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 356 lg 1 järgi. Kahju arvestamise õiendist nähtub, et raiega põhjustatud keskkonnakahju on 34 955 krooni, seega oluline, sest ületab rohkem kui kümnekordselt raie ajal kehtinud alampalga määra. N. M.
§ 56
lg 3 p 1 kohaselt keskkonnale tehakse kahju, kui muu hulgas metsaraiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. Kohus leiab, et keskkonnakahju on arvestatud õigesti. Ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestus (tl 15) on teostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „N. M. õigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrade“ punktile 2, mille kohaselt kui metsa on raiutud metsaseadusega keelatud viisil, arvestatakse kahju vastavalt lisas toodud tabelile 1 Et keskkonnainspektsiooni töötajate poolt on ära loetud ja mõõdetud raiutud puude kännud, on kahju õigesti arvestatud tabel 1 järgi kännumõõdu alusel. Nähtuvalt keskkonnakahju arvutamise õiendist ( tl 11) ei ole kahju arvestamisel võetud arvesse turberaiega välja raiuda lubatud 29, 25 tihumeetrit metsamaterjali, seega lisaks 14,2 tm metsamaterjalile, mis moodustasid tuulemurru ja –heite puud on loetud lubatud raie hulka ka 15,05 tm tervete puude raie. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H. B.G vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. H. B.G ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ka väärteokorras ei ole teda seoses metsaõigusenormide rikkumisega varem karistatud. Eeltoodut arvestades karistab kohus B.G rahalise karistusega. Eesti Vabariigi (volitatud esindaja Keskkonnainspektsioon) tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju 34995 krooni väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning keskkonnakahju H. B.G-lt välja mõistmisele. KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 , 180 , 189 lg 2 alusel mõistab kohus H. B.G-lt menetluskuluna välja riigituludesse 36,80 krooni kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 4500 krooni, kuna B.G pani toime II astme kuriteo.. 5
(6)… Kohtunik 6
(6)