, § 309 lg 3, § 311, § 313 alusel ning juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2007.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-67-07 2 kajastatust liitkaristuste KarS § 65 lg 1,2 järgi mõistmise kohta, kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat kohtuotsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, kohus otsustas: R.R-ile KarS § 200 lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistusest on tõendamata osa, mis on kajastatud sõnadega: „kella 16 ajal“. Ülejäänud osas on süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi tõendatud. R.R-ile KarS § 121 järgi esitatud süüdistusest on tõendamata: • osa, mis on kajastatud sõnadega „kella 19.50 paiku“ (seonduvalt kuriteo toimepanemisega 30.07.2007.a), • osa, mis on kajastatud sõnadega „mitmel korral“ (seonduvalt kuriteo toimepanemisega 14.11.2006.a). Ülejäänud osas on süüdistus KarS § 121 järgi tõendatud. Süüdi tunnistada R.R KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada R.R KarS § 121 järgi 14.11.2006.a ja 30.07.2007.a toimepandu eest ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.R-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.R-ile karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust Jõgeva Maakohtu 02.11.2005.a kohtuotsusega R.R-ile karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista R.R-ile 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada R.R KarS § 121 järgi 2005.a aprillis ja 04.06.2005.a toimepandu eest ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.R-ile lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust, lugedes 2005.a aprillis ja 04.06.2005.a toimepandu eest karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust kaetuks KarS § 65 lg 2 järgi karistuseks mõistetud 5 aasta vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel arvata R.R-i eelvangistuses alates 30.juulist 2007.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 5 (viie) aasta vangistuse kandmise algust lugeda 30.juulist 2007.a. R.R-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta R.R-i suhtes muutmata Tartu Maakohtu 01.08.2007.a vahistamismääruses (lk 81-82; eeluurimiskohtunik Haide Rimmel) märgitud põhjendustel tõkendi vahistamine kohaldamise kohta.
lg 1 alusel välja mõista R.R-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1), • 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 95-96;
lg 1 p 4), • 8024.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), • 3 107 krooni 30 senti kaitsjale kriminaalasja koopia tegemise kulu (lk 119;
toimikust Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.R, 1-07-15987, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.R, 1-07-15987, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 8024.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav R.R-i (R.R) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales kohtuistungitel kokku 20 pooltunni ulatuses (01.04.2008.a kohtuistungil 7 pooltunni ulatuses, 08.04.2008.a kohtuistungil 3 pooltunni ulatuses, 14.04.2008.a kohtuistungil 6 pooltunni ulatuses, 13.05.2008.a kohtuistungil 4 pooltunni ulatuses). Korra § 2 lg 2 p 2 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse alusel, arvestades menetletavate kuritegude rohkust ja mahtu, kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 2,0. Seega: (2,0 x 900) + 2,0 x (20 pooltundi x 125) = 1800 + 5000 = 6800. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 6800-le kroonile käibemaks 18%, see on 6800 + 1224 = 8024. Kannatanu M.T. tsiviilhagi 7000.- krooni nõudes rahuldada võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja välja mõista R.R-ilt (R.R) 7000.- krooni M.T. kasuks. Asitõend – nuga (lk 11-12), mis asub kohtus,
Asitõendid – pluus, juuksesalgud, juuksenõelad (lk 85-86), mis asuvad kohtus,
Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja kannatanutele allkirja vastu, alljkirjalehed liita kriminaalasja toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. 4
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 11.juunil 2008.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Ajavahemikul 21.05.2008 – 03.06.2008.a on kohtunik Heli Sillaots puhkusel, mistõttu ei ole ajaliselt varasemalt võimalik kohtuotsust tervikuna, s.o koos põhiosaga kohtu kantselei kaudu teatavaks teha. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD 17.12.2007.a kaaskirjaga saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja üldmenetluse korras menetlemiseks süüdistusakt koos lisadega, millest nähtuvalt on kriminaalasjas süüdistatavaks R.R süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. 19.12.2007.a määrusega andis kohus R.R-i kohtu alla temale esitatud süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Süüdistusaktis kajastatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse R.R-i järgmiste kuritegude toimepanemises. R.R-i süüdistatakse selles, et tema 18.03.2006.a kella 16 ajal Tartus, Väike-Turu tänaval asuvate garaažide juures, võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras M.T. i kõrist ja kägistas teda, haaras taskust noa, millega ähvardades röövis M.T. i sõrmest kullast rubiiniga sõrmuse väärtusega 7000 krooni. Sellega pani R.R toime KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Veel süüdistatakse R.R-i selles, et tema: • 2005.a aprillis, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartus, X 38-45 korteris, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) viskiklaasi pähe puruks. Oma tegevusega põhjustas R.R K.K. füüsilist valu. • 04.06.2005.a Tartus, X 13b maja juures isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) mitmel korral rusikaga näo piirkonda ja ühe korra jalaga kõhu piirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.R K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse, lõualuu murru. • 5 14.11.2006.a Tartus, X 38-45 korteris, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma abikaasa K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) saunalinaga mitmel korral pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.R K.K. füüsilist valu. 30.07.2007.a kella 19.50 paiku Jõgevamaal Kääpa-Kodavere teel sõiduautos lõi kaks korda rusikaga M.T. ile pea piirkonda, haaras seejärel viimase pluusist, mille rebenedes tiris M.T. i juustest, takistades teda autost väljumast. Sellise tegevuse tulemusena M.T. i parem jalg takerdus autosalongi, millega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - pea põrutus ning parema põlveliigese sidemete venitus. Sellega pani R.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. • Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et R.R-i süüdistus KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 8 järgi on valdavas osas põhjendatud ja tõendatud ning eeluurimisel on põhjendatult R.R-i kuritegelik käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. R.R-ile KarS § 200 lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistusest on tõendamata osa, mis on kajastatud sõnadega: „kella 16 ajal“. Ülejäänud osas on süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi tõendatud. R.R-ile KarS § 121 järgi esitatud süüdistusest on tõendamata: • osa, mis on kajastatud sõnadega „kella 19.50 paiku“ ja seda seonduvalt kuriteo toimepanemisega 30.07.2007.a, • osa, mis on kajastatud sõnadega „mitmel korral“ ja seda seonduvalt kuriteo toimepanemisega 14.11.2006.a. Ülejäänud osas on süüdistus KarS § 121 järgi tõendatud. R.R-i süü selles, et tema 18.03.2006.a Tartus, Väike-Turu tänaval asuvate garaažide juures, võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras M.T. il kõrist ja kägistas teda, haaras taskust noa, millega ähvardades röövis M.T. i sõrmest kullast rubiiniga sõrmuse väärtusega 7000 krooni, on tõendatud traumakaardilt (lk 3337), asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 11-12), kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157165, 194-194p), tunnistajate R.T. (lk 191-192) ja U.T. (lk 174-176) ütlustest kogumis nähtuvaga. Eelmärgituid tõenditest kogumis nähtuvaga on kummutatav R.R-i avaldatu (lk 151, 192-194) selle kohta, et tema ei ole röövimist toime pannud ja temal 18.03.2006.a nuga kaasas ei olnud. Kuna R.R-i ütlused on ainukesena ülejäänud tõenditest kogumis nähtuvaga vastuolus, siis ei ole R.R-i ütlused selle kohta, et tema ei ole kuritegu toime pannud, usutavad ja kohus lähtub otsuse tegemisel R.R-i ütlustest ülejäävatest tõenditest. Kannatanu M.T. i ütlustest nähtuvalt oli tema tuttaval, U.T. ümmargune sünnipäev ja ta oli 18.03.2006.a Tartus autojuhina abiks U.T. sünnipäevakraami toomas ja ühtlasi pidi ta samal päeval ka R.R-i Tartust sünnipäevale kaasa võtma; keskpäeval läks R.R-i turu juurde jõe äärde otsima, kus leidis R.R-i koos sõpradega napsutamas, joodi veini ja R.R arvas, et M.T. on tema rahu rikkunud (lk 159 all). M.T. i ütlustest nähtuvalt ütles ta R.R-ile, et ära ole tige, keeras ringi ja läks auto juurde, mis asus Väike-Turu tänava garaažide juures (lk 159 all-160). M.T ütlustest nähtuvalt olid siis seal veel garaažid alles (lk 159 all). M.T ütlustest nähtuvalt läksid nad R.R-iga auto juurde, R.R oli väga agressiivne, auto juures oli sõnasõda, kähmlus (lk 160). M.T ütlustest nähtuvalt kägistas R.R teda kahe käega kõrist (lk 160). M.T ütlustest nähtuvalt oli tal vasaku käe keskmises sõrmes kallis sõrmus (lk 160), 6 R.R võttis tema käest sõrmuse jõuga ära ja kuna alguses ei tulnud sõrmus ära, siis keeras R.R M.T. i käe kaenla alla ja tiris siis sõrmust ja kui R.R tiris sõrmust, siis ta (s.t M.T. ) kisas üsna kõvasti (lk 160). M.T ütlustest nähtuvalt ütles R.R talle, kui oli jõuga sõrmuse ära võtnud, et kui ikka palju vigised, siis jääd oma elust ilma (lk 160). M.T ütlustest nähtuvalt võttis R.R välja noa ja ütles, et sellega ikka on võimalus midagi teha, kui oli sõrmuse temalt kätte saanud ja teda kägistanud (lk 160). M.T. ütlustest nähtuvalt nõudis ta R.R-ilt äravõetud sõrmust tagasi ja siis R.R kägistas teda ja seejärel võttis R.R välja noa (lk 164 enne keskpaika). M.T ütlustest nähtuvalt võttis R.R noa põuest, kas mantli-või pintsakutaskust ja vehkis sellega ning ütles, et kui vaja, siis saab eluküünal kustutatud (lk 161 keskel). M.T. ütlustest nähtuvalt oli garaažide juures igasugu rahvast ja kisa peale tulid välja mees ja naine – eesnimedega R ja G, mispeale R.R viskas noa maha; R nägi R.R-i käes sõrmust ja ütles R.R-ile, et anna sõrmus tagasi, mispeale R.R ütles, et ei anna (lk 160). M.T. ütlustest nähtuvalt teadis Risto, et R.R-i käes olev sõrmus on M.T. i oma (lk 160). M.T ütlustest nähtuvalt ei andnud R.R talle sõrmust tagasi ja ta ei ole senini sõrmust tagasi saanud (lk 160-161). M.T ütlustest nähtuvalt korjas ta maast selle noa üles ja pani autosse, kus see vedeles tükk aega, kuni läks Jõgevale uurija juurde (lk 161 keskelt). M.T ütlustest nähtuvalt lootis ta, et R.R annab talle sõrmuse tagasi ja ta saavutab kompromissi, kuid kuna kompromissi ei saanud, siis läks traumapunkti, sest tundis, et kõris pigistab ja on valus; traumapunktis küsiti, et miks te eile ei tulnud, mispeale vastas, et ei arvanud, et see miskit häda peaks tegema (lk 161 all). Kannatanu M.T ütlustest nähtuvalt hõivas R.R temalt sõrmuse 18.03.2006.a keskpäeval (lk 159 allpoll), kella 12-13 ajal (lk 164 keskel). Traumakaardilt (lk 33-37) nähtuvalt tuli R.R M.T. ile kallale 18.03.2006.a ca kella 13.30 ajal Sadama turu juures, kägistas kaelast (lk 33). Traumakaardilt nähtuvalt ilmus M.T. traumapunkti ise 19.03.2006.a, kaebas valu neelamisel ja suupõhjas; M.T lubati ambulatoorsele ravile, ravi alguseks 19.03.2006 k 15.30. Tunnistaja R.T. ütlustest (lk 191-192) nähtuvalt jõid nad turu juures, kus olid garaažid, õlut, kui kuulis naisterahva kisa, nurga taga avastas R.R-i ja M.T. i kaklemas, R.R vehkis noaga ja tõmbas M.T. il sõrmuse sõrmest ära (lk 191 all). R.T. ütlustest nähtuvalt seisis M.T. i auto samas parkimiplatsi lähedal (lk 191 all). Tunnistaja R.Tõnissoo ütlustest nähtuvalt oli noaks ehitusnuga ja sõrmus oli kiviga sõrmus (lk 191 p ülal); punase kiviga sõrmus (lk 191 p keskel). R.Tõnissoo ütlustest nähtuvalt ütles ta R.R-ile, kui R.R näitas sõrmust, et anna tagasi, mispeale R.R ütles, et ei anna (lk 191 p enne keskpaika). R.T ütlustest nähtuvalt läks R.R siis minema, üle jalakäijate silla Annelinna poole (lk 191 p keskel). R.Tõnissoo ütlustest nähtuvalt oli R.R purjus, temaga ei olnud võimalik rääkida (lk 191 p keskel). R.T ütlustest nähtuvalt võttis R.R sellel ajal, kui ta noaga vehkis, M.T. ilt sõrmuse ära, rabas sõrmuse käest ära (lk 191 p allpool, 192 ülal). Tunnistaja R.T. ütlustest nähtuvalt oli see 2006.a, kevade poole, kella 14 ajal, peale lõunat (lk 191 allpool). Tunnistaja U.T. (lk 174-176) ütlustest nähtuvalt on tema sünnipäev 18 märtsil (lk 174, 175). U.T ütlustest nähtuvalt tuli ta koos M.T linna sünnipäevakraami ostma; saades M.T. iga M auto juures kokku, M nuttis ja ütles, et Mati oli ära võtnud sõrmuse – selle, mis M hommikul sõrmes oli, suure, punase kiviga kuldsõrmuse (lk 175 allpool). Tunnistaja U.T ütlustest nähtuvalt ütles M.T. , et R.R oli teda rünnanud ja sõrmuse ära võtnud, teda kõrist pigistanud ja ähvardanud (lk 175 all). Tunnistaja U.T. ütlustest nähtuvalt oli see 2006.a, kella 10-11 ajal (lk 175 all-176 ülal). Asitõendi – noa vaatlusprotokollist koos fototabeliga (lk 11-12) nähtuvalt on noa tera pikkuseks 10 cm ja noa käepideme pikkuseks 11,5 cm, noa käepide on musta värvi 7 kummist, käepideme mõlemad otsad on kollast värvi, noa tera on heledat värvi metallist. Kohus vaatles asitõendit – nuga ka kohtulikul uurimisel (lk 194 allpool). Välimuselt sarnaneb vaadeldud nuga ehitusnoale. Kannatanu M.T. kinnitas kohtulikul uurimisel noa vaatlemise järgselt, et tegemist on sama noaga, kui sõrmus temalt ära võeti (lk 194 allpool). Kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157-165, 194-194p), tunnistajate R.T. (lk 191-192) ja U.T. (lk 174-176) ütlustest ning traumakaardilt (lk 33-37) ja asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 11-12) kogumis nähtuvaga on tõendatud, et R.R kasutas M.T. ilt viimasele kuuluva kullast ja rubiiniga sõrmuse käest äravõtmiseks ja hõivamiseks, sealhulgas hõivamise lõpuleviimiseks ja kannatanu M.T. i vastupanu mahasurumiseks vägivalda – haaras kannatanul kõrist ja kägistas teda ning ähvardas taskust võetud noaga kannatanut. Kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157-165, 194-194p) ning tunnistajate R.T. (lk 191-192) ja U.T. ütlustest nähtub kogumis, et R.R-i käitumise eesmärgiks oli ära võtta M.T viimasele kuuluv kullast ja rubiiniga sõrmus, s.o R.R oli kavatsetus M.T sõrmuse äravõtmise suhtes. Kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157-165, 194-194p) ning tunnistajate R.T. (lk 191-192) ja U.T. ütlustest nähtub kogumis, et vägivalda kasutas R.R kannatanu M.T. i suhtes selleks, et kannatanult sõrmus ära võtta ja kannatanu vastupanu sõrmuse kannatanult äravõtmise järgselt maha suruda. Kannatanu M.T. i suhtes kasutatud vägivalla – nii psüühilise (noaga ähvardamine) kui ka füüsilise vägivalla eesmärgiks oli kannatanult sõrmuse ära võtmine ja selle teostamiseks ning sõrmuse hõivamise lõpuleviimiseks oli vaja kannatanu vastupanu maha suruda. Kannatanu M.T ütlustest nähtuvalt osutas ta vastupanu kisamisega - kisas üsna palju sellel ajal, kui R.R temalt sõrmust käest ära võttis (lk 160 keskelt). Ka R.T. ütlustest nähtuvalt läks ta garaažide nurga juurde vaatama siis, kui kuulis naisterahva kisa ja nägi siis R.R-i M.T. iga kaklemas, R.R vehkis noaga ja tõmbas M.T. il sõrmuse sõrmest ära (lk 191 all). Kuna kogu R.R-i poolt M.T. i suhtes kasutatud vägivald – nii psüühiline (noaga ähvardamine) kui ka füüsiline vägivald oli ajaliselt vahetult seotud kannatanult sõrmuse hõivamisega ja kasutatud vägivald teenis tõenditest (kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157-165, 194194p) ning tunnistajate R.T. (lk 191-192) ja U.T. (lk 174-176) ütlustest) nähtuvalt kannatanult sõrmuse hõivamiseks kannatanu vastupanu mahasurumist, sealhulgas ka sõrmuse M.T vahetult hõivamise järgselt kannatanu vastupanu mahasurumist, sealhulgas kannatanu kisamise lõpetamist, siis on kogu R.R-i käitumine hõlmatud ühtsest eesmärgist – viia kannatanult sõrmuse vägivallaga äravõtmine selle omastamise eesmärgil lõpule. Kohtu hinnangul käitus R.R kannatanu M.T. ilt sõrmuse äravõtmisel kavatsetult. R.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.R pani kuriteo – röövimise toime kavatsetult. Nuga, välimuselt ehitusnuga, tera pikkusega 10 cm ja käepideme pikkusega 11,5 cm, mida R.R kasutas M.T. suhtes kannatanult sõrmuse hõivamise lõpuleviimiseks kannatanu vastupanu mahasurumiseks, ähvardades sellega kannatanut, on KarS § 200 lg 2 p 8 tähenduses käsitletav relvana kasutatava muu esemena. R.R pani toime KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava röövimise. Kuna ühestki kohtulikul uurimisel uuritud tõendist ei nähtu, et röövimine oleks toime pandud kella 16 ajal, siis on süüdistusest tõendamata järgmine osa: „kella 16 ajal“. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest nähtuvalt toimus röövimine 18.03.2006.a ja kindlasti olulisel määral enne kella 16, ajavahemikus kell 10 – 14, seega kõige hiljemalt kella 14 ajal. Kannatanu M.T. i (T) tsiviilhagi 7000.- krooni nõudes temalt röövitud kullast ja kiviga – rubiiniga sõrmuse eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 1043 ja § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning R.R-ilt M.T. i kasuks väljamõistmisele. (R.R) 7000.- krooni ulatuses Kuna senini R.R kannatanule temalt röövitud sõrmust tagastanud ei ole ja ka uut samaväärset sõrmust asemele ostnud ei ole, siis on kohtu hinnangul suure kullast ja suure kiviga – rubiiniga sõrmuse eest mõistlik ja põhjendatud välja mõista kannatanule hüvituseks 7000.- krooni. Kannatanu M.T. i ütlustest nähtuvalt oli temalt röövitud kullast sõrmus suure kullasisaldusega, väga lai, küllaltki paks ja peal suur ovaalne punane rubiinist lihvitud kivi; sõrmuse omandas 80-ndate lõpus (lk 161, 165). Kannatanu M.T ütlustest nähtuvalt oleks ta väga rahul, kui talle oleks ostetud uus sõrmus asemele, kuid kuna seda tehtud ei ole, siis jääb sõrmuse eest 7000.- krooni nõude juurde, kuna selle eest oleks võimalik endale uus sõrmus osta (lk 165). Ka tunnistaja U.T. ütlustest nähtuvalt oli 18.03.2006.a hommikul M.T. il sõrmes suur, punase kiviga kuldsõrmus (lk 175 all). Ka tunnistaja R.T. ütlustest nähtuvalt oli M.T. il punase kiviga sõrmus; s.o selline sõrmus mis vene ajal oli moes (lk 191p). R.R-i süüdistuses KarS § 121 järgi on 4 kuritegu ja 2 kannatanut – M.T. ja K.K. . Käesoleval ajal on K.K. perekonnanimeks E. R.R-i süü selles, et tema 2005.a aprillis, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartus, X 38-45 korteris, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) viskiklaasi pähe puruks ja põhjustas oma tegevusega K.K. (E) füüsilist valu, on tõendatud kannatanu K.E. (lk 152-157) ja tunnistaja E.O. ütlustest (lk 177-178) ning töövõimetuslehelt (lk 48-49) kogumis nähtuvaga. Kannatanu K.E. ütlustest nähtuvalt oli R.R 2005.a aprillikuus teise naisterahva, M.T. i, juurest koju tulles halvas meeleolus, tuli istus voodi äärele ja lõi; R.R oli seekord väga palju võtnud; M.T. ajas ta lihtsalt närvi ja ta tuli viha välja valama (lk 152153). K.E. ütlustest nähtuvalt tekkis neil R.R-iga omavahel tüli, R.R oli närviline ja joonud (lk 153 enne keskpaika). K.E. ütlustest nähtuvalt küsis ta R.R-ilt, et miks sa jood ja R.R vastas, et teda aeti närvi, mispeale K.E. ütles, et R.R võiks ravile minna, mispeale R.R ütles, et ta ei ole närviline, hoopis kannatanu ise on (lk 153 enne keskpaika). K.E. ütlustest nähtuvalt tekitas R.R talle tüli ajal terviskahjustusi – pea oli katki ja sinikad olid, ei saanud tööle minna; pea sai katki viskiklaasiga löömisest – riided ja öösärk ja linad olid märjad, verega koos; klaasitükke ja kohvipuru oli kõik täis; kohvipaks oli R.R käes olnud kohvikruusist (lk 153 keskel). K.E. ütlustest nähtuvalt lõi R.R talle viskiklaasiga pähe tema (K.E) korteris – X 38-45, Tartus (lk 153, 157) ja viskiklaasi sai R.R ka tema korterist, viskiklaasis oli midagi natuke sees, pruuni, vist konjakit; viskiklaasiga löömisest oli riiete peal verd ja klaasitükke oli pea täis; viskiklaasiga löömise ajal ütles R.R, et ära ole armukade, sest R.R just ütles, et tuli M.T. juurest (lk 153 keskelt). K.E. ütlustest nähtuvalt ta küsis seepeale R.R-ilt, et miks R.R seal (M.T) juures oli, mispeale lõi R.R talle viskiklaasi pähe puruks; sellest tekkis peavalu (lk 153 allpool). K.E. ütlustest nähtuvalt käskis R.R tal peale viskiklaasi pähe puruks löömist vait olla ja mitte midagi öelda, temale alluda, nagu alati (lk 153 all). K.E. ütlustest nähtuvalt läks ta perearstile ja ütles, et on peavalud tekkinud; ta oli just „sinisel“ lehel ja sai nädala „sinist“ lehte juurde, haigus pikenes (lk 153 all). K.E. ütlustest nähtuvalt rääkis ta viskiklaasiga pähe löömisest mõni aeg hiljem enda töökaaslastele; väga paljud töötajad teavad, et R.R on agressiivne (lk 153 all). Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt tunneb ta K K (käesoleval ajal perekonnanimega E) 7-8 aastat, on temaga koos töötanud; algul oli R.R-i ja K läbisaamine K jutu järgi ilus, hiljem olid K nutetud silmad, algul K vaikis kodustest probleemidest, esimestest probleemidest said teada siis, kui K oli jaanuaris operatsioon, K tuli tööle aprillis, mõni aeg oli tööl, siis jäi jälle sinisele lehele, ütles, et Mati lõi teda; siis hakkas K rohkem 9 rääkima oma probleemidest (lk 177). Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt on K talle rääkinud, et kord lõi R.R talle viskiklaasi pähe (lk 177 allpool). Kannatanu K.E. ja tunnistaja E.O. ütlustest kogumis nähutvaga selle kohta, et K.E. (2005.a perekonnanimega K) viibis 2005.a aprillis töövõimetuslehel, on kooskõlas ka töövõimetuslehelt nähtuv. Töövõimetuslehelt (lk 48,49) nähtuvalt viibis kannatanu K.E. (sellel ajal perekonnanimega K) haigestumise tõttu töövõimetuslehel 08.04.2005 – 27.04.2005.a ja pidi tööle asuma 28.04.2005.a. Kannatanu K.E. ja tunnistaja E.O. ütlustest ning töövõimetuslehelt kogumis nähtuvaga on kummutatav R.R-i avaldatu (lk 151, 192-194) selle kohta, et tema ei ole K.E. viskiklaasi pähe puruks löönud. Kuna R.R-i ütlused on ainukesena ülejäänud tõenditest kogumis nähtuvaga vastuolus, siis ei ole R.R-i ütlused selle kohta, et tema ei ole kuritegu toime pannud, usutavad ja kohus lähtub otsuse tegemisel R.R-i ütlustest ülejäävatest tõenditest. Viskiklaasi pähe puruks löömine põhjustab füüsilist valu. K.E. ütlustest nähtuvalt tekkisid talle viskiklaasi pähe puruks löömisest peavalud. Viskiklaasi teisele inimesele isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus pähe puruks löömine on tahtlik tegevus. Kannatanu K.E. ütlustest nähtuvalt ei kukkunud viskiklaas talle kogemata pähe, vaid tegemist oli viskiklaasiga talle pähe löömisega ja selle löömise käigus viskiklaas purunes. R.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.R pani KarS § 121 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega – R.R teadis, et paneb viskiklaasiga teisele inimesele pähe löömisega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ja põhjustab sellega teisele inimesele valu ning ta tahtis seda. R.R-i süü selles, et tema 04.06.2005.a Tartus, X 13b maja juures isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele K.K. mitmel korral rusikaga näo piirkonda ja ühe korra jalaga kõhu piirkonda, põhjustades oma tegevusega K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse, lõualuu murru, on tõendatud kannatanu K.E. ütlustest (lk 152-157), tunnistaja E.O. ütlustest (lk 177-178), haigusloo väljavõttest (lk 46-47) ja osaliselt ka süüdistatav R.R-i ütlustest (lk 151, 193) kogumis nähtuvaga. Kannatanu K.E. ütlustest nähtuvalt 04.06.2005.a Aleksandri baarist ja Ülejõe kohvikust naasmise järgselt, teel koju, Tartus, X 13 b juures teel olles peksis R.R teda mitu majapikkust – lõi mitu korda rusikaga näkku ja siis jalaga kõhtu; suust tuli kõvasti verd; R.R tiris ta siis koju, sundis riideid vahetama ja magama minema, R.R tuli siis ise kõrvale ja jäi magama, sest oli joonud (lk 154, 157). K.E. ütlustest nähtuvalt tõusis ta siis üles ja hakkas vaatama mis oli – hambad olid igeme küljest lahti murdunud, lõualuu oli valus; helistas töökaaslasele ja rääkis juhtunust, töökaaslane soovitas kohe traumapunkti minna, mispeale läkski taksopeatusesse ja traumapunkti (lk 154). Kannatanu K.E. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E.O. ütlused. Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt kohtus ta suvel K.E. ja R.R-iga Aleksandris, olid eraldi laudades; nemad lahkusid ja siis E.O. ka lahkus (lk 177). E.O. ütlustest nähtuvalt helistas K.E. talle öösel kella kolme paiku, kuid ta ei võtnud telefoni vastu; siis helistas K.E. kella nelja ajal uuesti, K oli nutune ja rääkis imelikult, ütles, et Mati peksis teda (lk 177 all). E.O. ütlustest nähtuvalt ütles ta K.E. , et mingu kodust ära ja mingu traumapunkti, haiglast saatis K talle sõnumi, et tal tuleb operatsioon (lk 177 all). E.O. ütlustest nähtuvalt käis ta haiglas peale operatsiooni K vaatamas, K oli lõualuude operatsioon (lk 177 all). Haigusloo väljavõttest (lk 47) nähtuvalt hospitaliseeriti K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) erakorralise haigena 04.06.2005.a, põhjuseks sihilik trauma 04.06.2005.a; 04.06.2005.a teostati lõualuu murdude ravi konservatiivsel teel lahastega, 10 statsionaarselt ravilt lahkus 09.06.2005.a heas üldseisundis, ravi jätkus ambulatoorselt, kontroll näo-lõualuudekirurgia osakonnas 15.06.2005.a; soovituseks – hoida alalõua fiksatsiooni, pehme toit, hea suuõõne hügieen, hoiduda füüsilisest pingutusest (lk 47). Süüdistatav R.R-i avaldatust nähtuvalt tunnistab ta ennast süüdi selles, et ühel korral lõi K.E. ja selle tagajärjel purunesid lõualuud (lk 151). Süüdistatav R.R-i ütlustest nähtuvalt läks Jõe baarist välja tulemise järgselt ütlemiseks ja ta lõi K.E. vastu lõualuud lahtise käega (lk 193), sellest võis tekkida lõualuumurd (lk 193). Kannatanu K.E. ja tunnistaja E.O. ütlustest ning haigusloo väljavõttest kogumis nähtuvaga on kummutatav R.R-i avaldatu selle kohta, et tema lõi ainult ühel korral lahtise käega K.E. Haigusloo väljavõttest nähtuvalt teostati K.E. lõualuu murdude ravi. Kohtu jaoks ei ole usutav ja loogiline, et ainult ühel korral ja lahtise käega löömine võiks põhjustada kannatanule lõualuu murrud. Küll on kohtu jaoks usutav ja loogiline, et rusikaga mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, näo piirkonda löömine põhjustab lõualuude murrud. Neil asjaoludel on kohtu jaoks usutavamad kannatanu K.E. ütlused ja kohus peab põhjendatuks neist otsuse tegemisel ka lähtuda, kuna K.E. ütlused on loogilises kooskõlas haigusloo väljavõttest nähtuvaga; samuti on K.E. ütlused kooskõlas ka tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvaga. Kannatanu K.E. ja tunnistaja E.O. ütlustest ning haigusloo väljavõttest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et R.R lõi K.E. rusikaga mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda. Kuna kohtu jaoks on eelnevalt väljatoodud põhjustel süüdistatava ütlustest usutavamad K.E. ütlused, siis puudub kohtul alus kahelda ka kannatanu ütlustest nähtuvas selle kohta, et R.R lõi teda ühe korra jalaga kõhu piirkonda. Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt lõppes kannatanu K.E. ja süüdistatava abielu ning kooselu R.R-i vägivaldsuse tõttu, K.E. kartis koju minna ja ööbis tihti tema juures, kuna Mati peksis K (lk 177-178). Ühe korra jalaga kõhu piirkonda löömine ja mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda löömine põhjustab valu. Mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda löömine põhjustab valu ja põhjustas K.E ka tervisekahjustuse – haigusloo väljavõttest nähtuvalt lõualuu murrud. Ühe korra jalaga kõhu piirkonda löömine ja mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda löömine on tahtlik tegevus. R.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.R pani KarS § 121 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega – R.R teadis, et paneb ühe korra jalaga kõhu piirkonda teisele inimesele löömisega ja mitmel korral, s.o vähemalt kahel korral, rusikaga teisele inimesele näo piirkonda löömisega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ja põhjustab sellega teisele inimesele valu ning ta tahtis seda ja pidi vähemalt möönma, et sellise käitumisega tekitab teisele inimesele ka tervisekahjustuse. R.R-i süü selles, et tema 14.11.2006.a Tartus, X 38-45 korteris, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma abikaasa K.K. (käesoleval ajal perekonnanimega E) saunalinaga pea piirkonda ja põhjustas sellega K.K. füüsilist valu, on tõendatud kannatanu K.E. (lk 152-157) ja tunnistaja E.O. ütlustest (lk 177-178) kogumis nähtuvaga. Kannatanu K.E. ütlustest nähtuvalt lõi R.R talle 14.11.2006.a ümber käe oleva märja saunalinaga pea piirkonda, saunalina oli ümber käe rulli keeratud; löömise tulemusena tundis valu (lk 154, 156). Kannatanu K.E. ütlustest nähtuvalt toimus saunalinaga löömine isiklikul pinnal neil omavahel tekkinud tüli käigus (lk 154). 11 Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt on K.E. talle R.R-i poolt enda peksmisi kirjeldanud, sealhulgas ka märja käterätiga löömist (lk 177 all), kuid ise ta ei ole näinud R.R-i K.E. suhtes vägivalda kasutamas (lk 178 keskel). Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt on tal K E usaldusväärsed suhted (178 ülal). Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt olid K.E. ja R.R 2006.a novembris juba suured pahandused, K oli närvis, ööbis tihti tema pool, kuna kartis koju minna, sest R.R peksis teda (lk 177 all,178). Tunnistaja E.O. ütlustest nähtuvalt tegeles K.E. juba 2006.a novembri lõpus lahutuse paberitega (lk 178). E.O. ütlustest nähtuvalt olid R.R-i ja K pulmad 2006.a juunis, oktoobris oli elu juba läbi, novembris olid suured pahandused ja 2006.a novembri lõpus tegeles K.E. juba lahutuse paberitega (lk 177-178). Kannatanu K.E. ja tunnistaja E.O. ütlustest kogumis nähtuvaga on kummutatav R.R-i avaldatu selle kohta, et tema ei ole K.E. saunalinaga löönud. Kuna K.E. kohtulikul uurimisel antud ütlustest ei nähtu, et R.R oleks K.E. käterätiga pea piirkonda löönud rohkem kui ühel korral, siis on selles osas 14.11.2006.a toimunut käsitlevast süüdistusest tõendamata väljend „mitmel korral“. Ümber käe rulli keeratud saunalinaga pea piirkonda löömine põhjustab valu. Ümber käe rulli keeratud saunalinaga pea piirkonda löömine on tahtlik tegevus. R.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.R pani KarS § 121 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega – R.R teadis, et paneb ühe korra ümber käe rulli keeratud saunalinaga pea piirkonda löömisega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ja põhjustab sellega teisele inimesele valu. R.R-i süü selles, et tema 30.07.2007.a Jõgevamaal, Kääpa-Kodavere teel sõiduautos lõi kaks korda rusikaga M.T. ile pea piirkonda, haaras seejärel M.T. i pluusist, mille rebenedes tiris M.T. i juustest, takistades teda autost väljumast, millise tegevuse tulemusena M.T. i parem jalg takerdus autosalongi ja põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - pea põrutuse ning parema põlveliigese sidemete venituse, on tõendatud kannatanu M.T. i ütlustest (lk 157-165, 194-194p), traumakaardilt (lk 72-75), tunnistaja I.L. ütlustest (lk 189p – 190 p) ja R.R-i 30.07.2007.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 76) nähtuvaga ja asitõenditest - pluusist, juuksesalkudest ja juuksenõeltest tehtud fotodelt (lk 85-86) kogumis nähtuvaga. Kannatanu M.T. i ütlustest nähtuvalt oli R.R 30.07.2007.a päeval Tartus alkoholi tarvitanud (lk 162 all). M.T. ütlustest nähtuvalt helistas R.R talle 30.07.2007.a õhtul ja kustus endale järele, vihma sadas, mispeale sõitis R.R-ile järele ja võttis R.R-i turuhalli eest auto peale; tee peal R.R ikka noris ja noris (lk 162 all). M.T. ütlustest nähtuvalt sõitsid nad Tartust Pala poole ja kui pöörasid Narva maanteelt ära, vahetult enne Sõõrut, S-kurvis jäi R.R vait ja siis järsku tulid 2 lutakat – R.R lõi parema käe rusikaga talle paremale poole põse peale; lõi üks kord ära ja kohe tuli ka teine (lk 163 ülal). M.T. ütlustest nähtuvalt üritas ta autot kinni pidada, tee äärde sõita; R.R ütles, et sõida edasi (lk 163 ülalpool). M.T. ütlustest nähtuvalt sai ta siiski auto kuidagi kinni pidada ja tahtis autost välja minna, aga kuna turvavööd nii ruttu lahti ei saanud, siis haaras R.R tal õlast kinni; turvavöö sai lahti, R.R tiris pluusist tagasi, pluus läks katki ja andis järele, siis haaras R.R tal juustest kinni, pikad juuksed olid pandud pea peale kokku; siis R.R tiris teda juuksepahmakast (lk 163 enne keskpaika). M.T. ütlustest nähtuvalt arvas ta, et kõik juuksed tulevad tal peast ära; R.R tiris teda tagasi (lk 163 enne keskpaika). M.T. ütlustest nähtuvalt püüdis ta autouksest välja saada, jalg oli juba väljas, kui R.R läks käsi lahti (lk 163 enne keskpaika). M.T. ütlustest nähtuvalt kukkus ta autost välja, kuid kuna parem jalg oli autos sees, siis keeras jala kuidagi ära, mõtles, et jalaluu läks pooleks; R.R ütles, et 12 tule autosse tagasi (lk 163 enne keskpaika). M.T. ütlustest nähtuvalt helistas ta kohe politseisse ja Tartusse, et selline asi juhtus ja tulge järele; politsei jõudis kohe ja siis ka I.L. linnast; Mati (R.R) viidi ära ja politsei pakkus traumapunkti minekut; traumapunktis kurtis kõige rohkem jala pärast ja sealt öeldi, et jalg on turses ja ära venitatud (lk 163 keskel). M.T. ütlustest nähtuvalt jäid talle R.R-i poolt pluusi tõmbamisest kaela peale jooned (lk 163 keskel). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 76) nähtuvalt peeti R.R KarS § 121 järgi kahtlustatavana kinni 30.07.2007.a kell 20.55 R.R-i poolt M.T. i suhtes Jõgeva maakonnas, Saare vallas, Kääpa-Kodavere teel toimepandu eest – M.T. i korduvalt rusikaga pea piirkonda löömise eest. Tunnistaja I.L. ütlustest nähtuvalt helistas M.T. talle 2007.a augusti või juulikuus õhtul kella 7 – 7.30 ajal ja kutsus endale appi; ütles, et Mati peksis teda (lk 190 all). I.L ütlustest nähtuvalt ütles M.T. talle, et võtku takso, ta on Sõõru metsa vahel (lk 190 all). I.L ütlustest nähtuvalt võttis ta takso ja sõitis Sõõru metsa vahele, taksoarve oli 500.krooni ja M.T. maksis selle kinni; politsei oli juba seal ja Matil (R.R) olid käed raudus; M.T. oli ära katkutud, riided olid katki; politsei ütles, et minge kindlasti traumapunkti (lk 190 all). Tunnistaja I.L. ütlustest nähtuvalt sõitsid nad M.T. iga kõigepealt M.T. i poole, M.T. võttis riided, siis sõitsid Tartusse traumapunkti (lk 190 all). I.L. ütlustest nähtuvalt oli M.T. il pluus katki, kaela pealt ja silmanurgast oli marraskil ja juukseid oli hea pihutäis; juuksed olid pluusi sisse jäänud, need kukkusid maha (lk 190p). I.L ütlustest nähtuvalt kukkusid juuksed pluusi seest tema pool maha, nad võtsid need üles ja panid kotti (lk 190 p). Traumakaardilt (lk 72-75) nähtuvalt 30.07.2007.a orienteeruvalt kella 20-20.30 ajal M.T. i autos R.R lõi M.T. i 2 korda näkku, tiris juustest ja välja minnes vigastas paremat põlve (lk 73); ravi alguseks on märgitud 30.07.2007 k 22.30 (lk 73); diagnoosiks: pea põrutus ja parema põlveliigese sidemete venitus (lk 72); traumakaardilt nähtuvalt mäletab patsient juhtunut, paremal pool oimupiirkonnas verevalum läbimõõduga 3,0 cm (lk 73p). Kohtulikul uurimisel vaatles kohus ka asitõendeid (lk 85-86) - pluusi, juuksesalke ja juuksenõelu (lk 194-194p). Asitõendite vaatlemise järgselt kinnitas M.T, et vaadeldud pluus on tema pluus ja see oli tal 30.07.2007 seljas, pluus rebenes kui R.R teda autos tiris (lk 194-194p). Juuksesalkude ja juuksenõelte kohta avaldas M.T, et kui R.R teda tiris, siis kuskilt läksid juuksed lahti; arvas, et R.R kisub talt terve juuksepataka peast ära; juuksed oli juuksenõeltega krunni pandud (lk 194p). Asitõendite – pluusi, juuksesalkude ja juuksenõelte kohta avaldas M.T. kohtulikul uurimisel, et ta ei soovi asitõendeid tagasi saada ja need võib pärast otsuse jõustumist hävitada (lk 194p).
lg 3 p 4 alusel kuuluvad asitõendid – pluus, juuksesalgud, juuksenõelad (lk 85-86), mis asuvad kohtus, kohtuotsuse jõustumisest hävitamisele. Kannatanu M.T. i ja tunnistaja I.L. ütlustest ning traumakaardilt (lk 72-75) ja R.R-i 30.07.2007.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 76) nähtuvaga ning asitõendite - pluusi, juuksesalkude ja juuksenõelte fototabelitest (lk 85-86) kogumis nähtuvaga on kummutatav R.R-i avaldatu selle kohta, et tema ei ole 30.07.2007.a M.T. i rusikatega pea piirkonda löönud, pluusist haaranud ja juustest tirinud ning ta ei ole M.T. i autost väljumisel takistanud. Kaks korda rusikaga teisele inimesele pea piirkonda löömine ja teise inimese juustest tirimine põhjustab valu. Kaks korda rusikaga teisele inimesele pea piirkonda löömine ja teise inimese juustest tirimine on tahtlik tegevus. R.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.R pani KarS § 121 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega – R.R teadis, et paneb kahel korral pea piirkonda löömisega ja teise inimese juustest 13 tirimisega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ja põhjustab sellega teisele inimesele valu. Takistades M.T. il autost väljumist, pidi R.R pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et autost väljumise takistamisega võib ta põhjustada M.T füüsilist valu ning tervisekahjustuse. Antud juhul sai M.T. tervisekahjustuseks parema põlveliigese sidemete venituse, millega oma olemuselt kaasneb ka valu. R.R pani KarS § 121 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kehalise väärkohtlemise toime vähemalt kaudse tahtlusega – R.R pidi pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et autost väljumise takistamisega võib ta põhjustada M.T füüsilist valu ning tervisekahjustuse. R.R-i käitumine on põhjuslikus seoses M.T tekitatud tervisekahjustusega – parema põlveliigese sidemete venitusega ja selle kahjustusega kaasneva valuga. R.R-ile KarS § 121 järgi inkrimineeritud süüdistusest, seonduvalt kuriteo toimepanemisega 30.07.2007.a, on tõendamata üksnes süüdistuses märgitud kellaaeg: „kella 19.50 paiku“, kuna olemasolevatest tõenditest ei nähtu kuskilt üheselt, et kuritegu oleks toime pandud just kella 19.50 ajal. Kõikidest tõenditest nähtub küll üheselt, et kuriteo toimepanemine oli 30.07.2007.a õhtul, kuid tõenditest nähtuvalt võis see toimuda ajavahemikus 19 – 20.55 [I.L: seitse, pool kaheksa (lk 190 all); traumakaardilt: 20-20.30 (lk 73); kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti R.R kinni kell 20.55 (lk 76)]. R.R-i käitumises süüdistustes KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 8 järgi puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS §-s 121 sätestatu kohaselt on kehalise väärkohtlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 200 lõikes 2 sätestatu kohaselt on röövimise eest karistuseks 3 kuni 15-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes R.R-i süü ulatusest – pani toime 4 KarS § 121 järgi kvalifitseeritavat kehalist väärkohtlemist ja kavatsetult pani toime ühe KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava röövimise, kõigis toimepandud kuritegudes on kannatanuteks naisterahvad, röövitud sõrmus on kannatanule senini tagastamata ning sõrmuse väärtuse ulatuses esitatud 7000.- krooni suurune tsiviilhagi on senini kannatanule hüvitamata, puuduvad R.R-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, R.R puudub keskmine päevasissetulek (lk 65,101,110), on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna R.R-i edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, igati põhjendatud varasemalt 6-l korral kriminaalkorras karistatud R.R-i kui isikut, kes pani röövimise ning kehalised väärkohtlemised 14.11.2006.a ja 30.07.2007.a toime viimase süüdimõistva kohtuotsuse alusel kohaldataval katseajal, karistada vangistusega alla sanktsioonide keskmisi määrasid, sanktsioonide alammäärade lähedal, ning välistatud on R.R-i suhtes rahalise karistuse kohaldamine (KarS § 121 järgi toimepandu eest) ja R.R-i tingimisi karistuse kandmisest vabastamine. R.R-ile liitkaristuste KarS § 65 lg 1,2 järgi mõistmisel juhindub kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2007.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-67-07 kajastatust liitkaristuste KarS § 65 lg 1,2 järgi mõistmise kohta, kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat kohtuotsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal. Heli Sillaots Rajasalu kohtunik 14 Leili Simmer rahvakohtunik Eha rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.