lg 2 p 1, 4; § 424 järgi; I.E süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Tambet Grauberg Süüdistatav Aleksei Bõkov Ik: 37106052231, venelane, Vene FV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ Vekte, eluk Xxx, Tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kohtulikult karistatud 11 korda
lg 2 p 4, 5, 8 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud,
lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta,
K § 141 lg 2 p 3 alusel, mõisteti vangistus 1 aasta, lõplikuks karistuseks
Tallinna Linnakohtu 12.08.2005 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud, lõplikuks karistuseks
Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja 06.03.2007 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud. Vabanes karistuse kandmiselt 22.06.
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 28 päeva Kaitsja Advokaat Juho Aule RESOLUTSIOON 1. Aleksei Bõkov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Bõkovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel, lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 06.03.2007 otsusega mõistetud raskema karistusega, so 6 kuulise vangistusega, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 6 kuud, lugedes selle karistuse kantuks. 4. Aleksei Bõkov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Bõkovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 6.
lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksei Bõkovile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud Aleksei Bõkovi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Bõkov temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Jaama 26 Jõhvis, telefon: 33 78 072) 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Aleksei Bõkovit järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas Xxx ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusse registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.
p1 alusel arvestada Aleksei Bõkovile määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.09.2008. 9.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Aleksei Bõkovi suhtes lisakaristust, võttes Aleksei Bõkovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 10.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus kohtuotsuse jõustumise järgselt põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 11. I.E süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) kuud. 12. I.E süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu. 13.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista I.E-le liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 14.
lg 1 alusel liita mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele Harju Maakohtu 15.08.2007 otsusega mõistetud karistus 28 päeva vangistust, lugedes selle karistuse kaetuks käesoleva otsusega mõistetud liitkaristusega. 15. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 16.
lg 1 alusel lugeda mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks 3 Harju Maakohtu 15.08.2007 otsusega mõistetud ja ärakantud karistus, so vangistus 28 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva. 17.
lg 1 alusel arvestada ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 3 kuud ja 2 päeva ärakandmist alates I.E vahistamisest, so alates 09.07.
Samuti süüdistatakse Aleksei Bõkovit selles, et tema 01.01.2008 kella 05.30 paiku KohtlaJärvel Pärna 27 maja juures juhtis mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, olles varem karistatud sellise teo eest ning karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustunud. Aleksei Bõkov on 25.07.2006 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga summas 18 000 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 09.07.2006 Kohtla-Järve linnas. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Aleksei Bõkov toime
I.E süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Bõkoviga pööras ebaseaduslikult 01.11.06.a. Kristiine Keskuses Tallinnas, Endla 45 AA saadud mobiiltelefoni enda vara hulka. Kokkuleppel Aleksei Bõkoviga küsis I.E valduse saamiseks ja mobiiltelefoni omastamise eesmärgil AA helistamise ettekäändel mobiiltelefoni №kia 6230 enda kätte. Seejärel andis I.E telefoni Aleksei Bõkovile, kes lubas selle pärast helistamist AA tagasi anda. Ühise teoplaani elluviimiseks lahkus Aleksei Bõkov AA juurest pärast telefoni kätte saamist, mida ta ei kavatsenud kokkuleppel I.E-ga kAtanule tagastada. Sellega omastasid Aleksei Bõkov ja I.E ebaseaduslikult kAtanu mobiiltelefoni №kia 6230 (väärtusega 2970 krooni). Isikute grupis valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse pani I.E toime
Samuti süüdistatakse I.E selles, et tema, juhtides 23.04.08.a. kella 13.40 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas sõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, esitas Jõhvi-TartuValga maantee 93 kilomeetril Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel Sulev Jürgensonile ning juhtivkonstaabel Ülar Rätsepale kontrollimisel ja juhtimisõiguse tõendamiseks UNe nimele väljaantud juhiloa nr XXX. I.E esitles ennast politseiametnikele UN ena isikukood XXX ja esitas UN juhiloa, mis on
tähenduses tähtis isiklik dokument, eesmärgiga omandada õigust sõiduki juhtimiseks ning pääseda väärteokaristusest. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest pani I.E toime
Kohtuistungil süüdistatav Aleksei Bõkov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 5 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav I.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.11.2006 koostatud kAtanu AA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 01.11.2006 kell 19.00 ajal sai kAtanu Kristiine keskuses peauksest vasakut kätt jääva bistroo juures kokku ühe oma tuttava meesterahvaga, kelle nimi oli Aimar ja kes töötab (Pallasti tänaval). Aimariga koos oli kAtanu jaoks tundmatu meesterahvas, kes tutvustas end Andreina. Ühel hetkel küsis Andrei Aimarilt telefoni. Aimar vastas, et tema telefoni aku on tühi ja seejärel palus Aimar kAtanult telefoni. KAtanu andis ning Aimar võttis välja tema SIM – kaardi ja pani sisse enda oma. Peale seda andis ta telefoni Andreile, kes helistas arvatavasti oma sõbrale. Peale kõnet ütles Andrei kAtanule, et läheb oma sõbrale vastu ja hiljem saab ta kAtanuga kokku autoparklas. Ta lahkus koos telefoniga. Seejärel läks kAtanu koos Aimariga autoparklasse, kus nad ootasid Andreid 30 minutit ja siis läks Aimar Andreid otsima teise korruse autoparklasse. KAtanu ootas 20 minutit, kuid Aimarit enam tagasi ei tulnud. (1-083703 t/l 3) 19.01.2007 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli nähtuvalt AA tundis ära pildil nr 3 oleva isiku, kelleks on Aleksei Bõkov (1-08-3703 t/l 24-25). 01.02.2007 koostatud kahtlustatava Aleksei Bõkovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav ei tunnista ennast teo toimepanemises süüdi ning selgitab, et käis 2006 aasta alguses Kristiine keskuses kasiinos ja pärast ootas koos ühe tuttava meesterahvaga, kelle nime kahtlustatav ei tea, ühte tüdrukut. Teine noormees palus tüdrukult telefoni, et helistada. Tüdruk ütles, et tal pole krediiti ning siis pakkus kahtlustatav oma SIM-kaarti. Peale seda kui noormees ära helistas tegi ka kahtlustatav ühe kõne ning seejärel tagastas telefoni tüdrukule. Kahtlustatav ei tea, miks tüdruk teda telefoni varguses süüdistab.( 108-3703 t/l 30-32) 21.01.2008 koostatud kahtlustatava I.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav kuriteo toimepanemist, milles teda kahtlustatakse. 01.11.2006 sõitis kahtlustatav Jõhvist bussiga Tallinnasse. Kohtla-Järvelt tuli peale Aleksei Bõkov, kellega tutvus samal päeval bussis. Kahtlustatav läks Tallinnasse narkootikume ostma, sama eesmärk oli ka A. Bõkovil. Nad läksid koos Kristiine keskusesse. Vahepeal helistas kahtlustatavale AA, kes otsis oma sõpra Sergeid. Nad leppisid kokku, et saavad Kristiine keskuses kokku. Siis tuli kahtlustataval idee varastada Alt telefon ja selle raha eest narkootikume osta. Aleksei lubas juhtimise enda peale võtta. Kui A tuli küsis Aleksei temalt telefoni ja läks helistades parkla suunas. Kahtlustatav järgnes Aga temale, kuid Aleksei oli juba kadunud. Seejärel istus kahtlustatav Aga tund aega bistroos, kuna tal oli temast kahju. Samal õhtul sai ta kokku Alekseiga Viru Keskuses. Kahtlustatav ei mäleta, mida ta Alekseiga koos täpselt tegi, sest oli juba tarvitanud paar doosi narkootikume. Aleksei käest ta raha telefoni eest ei saanud, kuid sai kaks doosi narkootikume. Rohkem pole kahtlustatav Alekseiga kohtunud. Kahtlustatav kahetseb toimepandut. 18.11.2007 nägi ta At Viru keskuses ja tegi talle ettepaneku, et maksab mobiiltelefoni kinni. Kahtlustatav lubas pangaautomaadist raha võtta. A ütles, et käib korra (10-15 minutit) ära. Kahtlustatav ootas 30 minutit, kuid A tagasi ei tulnud.( 1-08-3703 t/l 33-36) 01.01.2008 koostatud väärteoprotokolli nr AB 976166 kohaselt juhtis Aleksei Bõkov 01.01.2008 mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis omamata vastava sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. (1-08-3703 t/l 41) 01.01.2008 koostatud tunnistaja Meelis Porkmani ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja tööl ning teostas koos teise konstaabliga liiklusjärelvalvet. Pärna tänaval kell 6 05.30 märkasid nad sõiduautot XXXreg. nr XXX, mille kontrollimisel selgus, et juht oli Aleksei Bõkov, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning tal tuvastati 0,34 mg/l alkoholijoove. Isik oli rikkumisega nõus. (1-08-3703 t/l 42-43) 01.01.2008 koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga LION 500 Aleksei Bõkovil joove 0,34 mg/l kohta. (1-08-3703 t/l 44) 01.01.2008 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt Aleksei Bõkov tunnistab, et oli joonud alkoholi ja juhtis 01.01.2008 kell 05.30 autot ilma juhiloata, kuna oli vaja auto ära pA, et ei varastataks paljaks. Kahtlustatav jõi šampust uue aasta auks.( 1-08-3703 t/l 45-46) 28.01.2008 koostatud kahtlustatava Aleksei Bõkovi ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav enda süüd täielikult ja selgitab, et ööl vastu 01.01.2008 oli ta külas Kohtla-Järvel. Sellel uusaastaööl jõi ta sampust. Viina ta ei joonud. Kella 04:00 paiku hakkas tema sõidukil, mis oli pargitud maja juures Kalevi tänaval, signalisatsioon töötama. Kui ta tuli välja, avastas, et tema sõidukil on lõhutud tagaakna klaas ja auto esiosa on kadunud. Siis otsustas sõiduki parklasse toimetada. Esialgselt helistas politseisse ja teatas toimunust. Politseist öeldi, et tuleb oodata, kuna vabu ekipaaže ei ole. Kahtlustatav ei hakanud ootama ja otsustas viia auto parklasse, kuna selles seisukorras jätta selle tänaval ei osutanud võimalikuks. Ta tundis ennast hästi, mõtles, et on kaine. Kui ei oleks juhtunud sellist asja autoga, poleks kahtlustatav kindlasti rooli istunud. (1-083703 t/l 49-51) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava Aleksei Bõkovi keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 0 krooni. (t/l 56) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava I.E keskmiseks päevasissetulekuks (pärast mahaarvamisi) oli 2006 aastal 37,95 krooni. (1-08-3703 t/l 56) 25.04.2008 koostatud tunnistaja Ülar Rätsepa ülekuulamise protokollist nähtuvalt teostas tunnistaja koos vanemkonstaabli Sulev Jürgensoniga 23.04.2008 kella 13.30 ajal JõhviTartu mnt
lg 2 p p 1, 4 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu süüdistuse mahus. Samuti asub seisukohale, et eelmärgitud tõenditega on tõendamist leidnud ka I.E süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises ning kohus, kuulanud ära I.E süüd tunnistavad ütlused, tutvunud kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, sealhulgas tunnistaja Ülar Rätsepa ütlustega, väärteoasja materjalidegatunnistaja Sulev Jürgensoni ülekuulamise protokolliga, Tartu Maakohtu 23.04.2008 otsusega väärteoasjas nr 408-3909, asitõendi vaatlusprotokolliga, ARKi andmebaasi andmetega UNe ja I.E kohta, asub seisukohale, et I.E süü temale inkrimineeritud
Aleksei Bõkovit ja I.E süüdistatakse
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et nemad isikutena, kes on varem varguse toime pannud ja isikute grupis panid 01.11.2006 toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku pööramise enda kasuks Kristiine keskuses, saades kAtanult AA helistamiseks, so ajutiseks kasutamiseks telefoni väärtusega 2970 krooni. Süüdistatavatel õnnestus kuritegu lõpule viia ja enda kasuks pööratud telefoni ei olnud võimalik enam A tagastada, sest süüdistatav Aleksei Bõkov oli selle juba maha müünud. I.E tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et see oli tema idee võtta AAtelefon, kuid kogu tegevuse pani toime Aleksei Bõkov. Samuti ei saanud I.E selle teo eest rahalist kasu, kuid omastanud telefoni eest andis talle Aleksei Bõkov kaks doosi narkootikume. Aleksei Bõkov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tema küll kasutas AAle kuuluvat telefoni, kuid tagastas selle Ale. Aleksei Bõkov ei tea, miks AAteda telefoni varguses süüdistab, kui ta seda teinud ei ole. Kohus peab usaldusväärsemaks kAtanu ütlusi tema telefoni hõivamise kohta, kuivõrd kAtanu ütlustest nähtuvalt kasutas alguses telefoni helistamiseks I.E, seejärel aga A.Bõkov ning A.Bõkov ka lahkus koos telefoniga, kuid I.E jäi veel mõneks ajaks A ning lahkus samuti ning A telefoni ei tagastatud. Kriminaaltoimikus ühtivad seega nii süüdistatava I.E kui ka katanu ütlused telefoni ebaseadusliku omastamise asjaolude osas. Seetõttu kohus leiab, et kinnitust on leidnud I.E ja Aleksei Bõkovi poolt neile inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemine ning kohtu arvates on I.E ja Aleksei Bõkovi käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, kuivõrd I.E on varem toime pannud varguse ja Aleksei Bõkovit on korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ja nad tegutsesid isikute grupis ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel ja kooskõlastatult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat I.E karistatud varguse toimepanemise eest Ida-Viru Maakohtu poolt 11.07.2001.a. KrK § 17 lg 6 – KrK § 139 lg 1 alusel ja talle mõisteti vabadusekaotus 4 kuud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Aleksei Bõkovit karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest ja mõistetud karistused ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud ning viimati karistati teda Harju Maakohtu otsusega 06.03.2007
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud. Aleksei Bõkovit süüdistatakse ka
Süüdistatav on end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et peale süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise protokolliga, politseiametnikust tunnistaja ütlustega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Aleksei Bõkovit varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis Aleksei Bõkov mootorsõidukit joobeseisundis ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Aleksei Bõkovit viimati karistatud 25.07.2006 otsusega rahatrahviga 18000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud Aleksei Bõkovi uue teo toimepanemise ajaks määratud rahatrahvi tasutud, samuti oli teda karistatud ka teiste väärtegude eest rahatrahvidega. Seetõttu ei olnud karistus mootorsõiduki juhtimise eest 9 joobeseisundis kustunud ning Aleksei Bõkov oli 01.01.2008 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
I.E süüdistatakse
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus süüdistataval 23.04.2008 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning politsei poolt liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni peetuna mootorsõiduki juhtimiselt, esitas ta teadlikult võõra juhiloa, tõestamaks, et ta on juhiloal näidatud isikuks, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on peale tema enese süüd tunnistavate ütluste tõendamist leidnud ka politseiametnike kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, samuti asitõendi, so juhiloa vaatlusprotokolli ja ARKi andmebaasi andmetega ning süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohtueelsel menetlusel on AA esitanud tsiviilhagi 2970 krooni nõudes, mis sisaldab endas A ebaseaduslikult omastatud mobiiltelefoni maksumust. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatavate süülise käitumise tulemusena ning A varalise seisundi viimiseks kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse tuleb seda teha varalist kahju põhjustanud isikute rahalistest vahenditest. Seetõttu tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ja süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista. Aleksei Bõkovile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Antud juhul süüdistatav tunnistas end süüdi
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning kahetses toimepandut.
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritav kuritegu viidi süüdistatava poolt lõpuni ning varguse toimepanemisega tekkis kannatanule varaline kahju. Arvestades süü suurust ja tekitatud varalise kahju suurust asub kohus seisukohale, et süüdistatavale saab mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus karistuse määra valikul vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et süüdistatav pööras ebaseaduslikult omastatud vara enda kasuks ja viis kuriteo lõpule iseseisvalt, mistõttu on tema süü suurem kui kaastäideviijal I.E. Seetõttu leiab kohus, et A.Bõkovi karistus varavastase kuriteo toimepanemise eest peab olema rangem I.E karistusest.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kohus asub seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd varem kohaldatud rahaline karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest oodatud mõju ei avaldanud ning süüdistatav pani toime samalaadse kuriteo. Seetõttu tuleb süüdistatava Aleksei Bõkovi suhtes kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem karistatud kolmel korral samalaadse väärteo toimepanemise eest, millest saab järeldada, et eelmised kinnipidamised ja juhtimiselt kõrvaldamised oma mõju ei avaldanud. Samas arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuigi süüdistataval puudub juhtimisõigus, asub kohus seisukohale, et senine süüdistatava käitumine liikluses on korduvalt tõestanud seda, et süüdistatav on liikluses ohtlik ning määratud karistused ei ole sundinud teda õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks 10 kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisakaristuse tähtaja arvestamisel peab kohus vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et süüdistatav on varem toime pannud samalaadseid väärtegusid, näidates oma ohtlikkust ja ükskõiksust teiste liiklejate suhtes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse määrata suhteliselt pikaajalisena, mis tekitab olukorra, kus süüdistatav, juhtides mootorsõidukit lisakaristuse kandmise ajal, paneks toime uue kuriteo. Kohus loodab, et uue karistuse hirmus jätab süüdistatav mootorsõiduki juhina liikluses osalemata. Kuivõrd tegemist on erineval ajal toime pandud eriliigiliste kuritegudega, mis on toime pandud eraldi tahtlusega, leiab kohus, et eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleks liita täies ulatuses
Samas aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et pärast varavastase kuriteo toimepanemist on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 06.03.2007 otsusega vangistusega 6 kuud. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev varavastane kuritegu on toime pandud enne nimetatud kohtuotsust, mistõttu tuleb varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, lugedes selle karistuse kantuks. Seevastu on
ettenähtud kuritegu toime pandud pärast viimast kohtuotsust ja ärakantud karistust, mistõttu tuleb
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus mõista eraldi ja see kuulub ka iseseisvale täitmisele. Arvestades süüdistatava poolt avaldatud kahetsust leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, mis Aks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes muuta oma senist eluviisi ja leida endale legaalne sissetulek. I.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on I.E varem karistatud kriminaalkorras kahel korral, ühel korral varguse toimepanemise eest.
lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav ajal, mil toimus kohtueelne menetlus, toime pannud veel ühe kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega ning sellele järgnevalt peeti ta toime taas uue kuriteo toimepanemiselt. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei ole kinnipidamistest ja varasematest karistustest järeldusi teinud ja ka kriminaalmenetluse ajal pani toime uusi kuritegusid, mistõttu peab kohus vajalikuks karistada süüdistatavat reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega ning kohus leiab, et süüdistatav ei sobi oma isikuomadustelt kriminaalhooldusele, mida ta on kohtueelse menetluse käigus korduvalt tõestanud. Arvestades süüdistatava süü suurust ja varalise kahju suurust asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Arvestades seda, et süüdistatav, saades aru, et tal ei õnnestu üheselt tõestada, et ta on teine isik, kelle juhiloa ta esitas, tunnistas koheselt teo toimepanemist, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning avaldatud kahetsust arvestades leiab kohus, et kuriteo toimepanemise eest võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd tegemist on aga eriliigiliste ja erineval ajal ning kohas toime pandud eraldi tahtlusega kuritegudega, leiab kohus, et liitkaristuse moodustamisel tuleb mõistetavad karistused liita täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatav on vahepeal Harju Maakohtu 15.08.2007 otsusega mõistetud karistuse ära kandnud, siis asub kohus seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ärakantud karistus mõistetavast liitkaristusest maha arvata. 11 Märt Toming kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.