KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-6445 Kohtukoosseis Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi sekretär Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja
- september 2008.a Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.juuni 2008.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja I.H Prokurör Külli Aas Süüdistatav I.H , ik xxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, elukoht: xxxxxxx xxx xx-xxx, xxxxxxx, haridus 8-klassi, töötas OÜ K., varem kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, viimasel korral 19.
- 2007.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 6 kuu vangistusega, mille kandmist alustas 18.03.2008.a. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 02.juuni 2008.a kohtuotsus I.H suhtes osaliselt I.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa alguse aja arvestamise osas alates
- juuni 2008.a ja lugeda temale mõistetud liitkaristuse, 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise aja alguseks
- märts 2008.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- I.H mõisteti süüdi ja karistati KarS 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi 11 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati Harju Maakohtu 19.12.2007.a otsusega mõistetud karistusest ärakantud osa maha ning ärakandmisele kuuluvaks loeti 10 kuud 26 päeva vangistust, karistuse aja algusega 02.06.2008.a. pani 1.
- I.H mõisteti süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, toime ajavahemikul 20.
- 2007.a kuni 31.10 2007.a viiel korral võõra vara vargusi sissetungimisega Tallinnas asuvatest korteritest ja autodest - seega kuriteo KarS § 199 lg 2 pde 4 ja 8 järgi. Apellatsiooni taotlus. otsuse
- I.H leiab esitatud apellatsioonis, et maakohus ei ole arvestanud tegemisel asjaolu, et tema poolt olid süükspandud kuriteod toime pandud enne eelmist kohtuotsust ja kohus on jätnud arvestamata tema vahi all viibitud aja 2 kuud ja 15 päeva. 2.1 Ringkonnakohtu istungil täpsustas I.H esitatud apellatsiooni ja palus talle mõistetud karistus lugeda kaetuks eelmise otsuse järgi ärakandmata karistusega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium tähendab seonduvalt apellatsiooniga, et I.H oli 19.
- 2007.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi 9 kuu vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida I.H asus reaalselt kandma 18.
- 2008.a. Vaidlustatavas otsuses inkrimineeritud kuriteod pani I.H toime ajavahemikul 20.
- 2007.a kuni 31.10.2008.a, seega enne Harju Maakohtu 19.
- 2008.a kohtuotsust. Kohtukolleegium osundab, et kuritegude hiljem tuvastatud kogum tekib siis, kui pärast kohtuotsuse tegemist ja karistuse mõistmist selgub, et isik on enne süüdimõistmist toime pannud veel süüteo, mille eest teda ei ole süüdi mõistetud. Sel juhul peab kohus esiteks mõistma süüdlasele KarS § 56 sätetest lähtuvalt karistuse süüteo eest, mis oli toime pandud enne kohtuotsuse tegemist, mida ka maakohus tegi. Maakohus arvestas seejuures karistuse mõistmisel eelkõige I.H süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti nagu karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks I.H isikut. I.H on varem varavastaste kuritegude toimepanemise ees t korduvalt karistatud, kuid need karistused ei ole teda mõjutanud seaduskuulekusele. Tugineval t tuvastatud asjaoludele karistas maakohus I.H 11 kuu vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõistis talle karistuseks 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Maakohus liitis mõistetud karistuse Harju Maakohtu 19.
- 2007.a otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1-st lähtuvalt, mis omakorda viitab KarS § 64-le - üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Maakohu otsuses märgitakse, et kohus ei pea kindlaks tehtud asjaoludel I.H suhtes liitkaristuse moodustamise l võimalikuks kohaldada karistuste katmise põhimõtet. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega ja tähendab, et süüdistatav ei esita sisuliselt ühtegi arvestatavat põhjendust, miks peaks maakohtu sellekohas seaduslikku otsustust muutma. 3.
- Küll leiab kohtukolleegium, et kohtuotsus kuulub muutmisele mõistetud liitkaristuse -1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise aja alguse arvestuse suhtes.KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvestada samal põhimõttel kuiKarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse puhul. I.H on viibinud järjepidevalt vahi all alates 18.
- 2008.a Seega tekib tal õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist karistuse kandmise aja alguskuupäevast. Maakohtu otsuses märgitud hilisem liitkaristuse karistusaja algus – 02.06.2008.a - aga ei välista olukorda kus I.H tekib õigus hakata taotlema tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist hiljem.
- Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2 ; 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- juuni 2008.a kohtuotsuse osaliselt I.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa alguse aja arvestuse osas ja loeb liitkaristuse aja alguse kuupäevaks 18.märts 2008.a . Ene Randmäe Meelika Aava Julia Katškovskaja
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.