1-11-4780/12

Ärakiri 1-11-4780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-4780 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku Reet Langi erakorraline ettekanne taotlusega pikendada Ruslan Janter`ile Pärnu Maakohtu 17.05.2011 kohtuotsusega nr 1-114780 määratud katseaega RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku R.Langi taotlus ja pikendada Ruslan Janter`ile (isikukood 39201124236, elukoht *, * kodanik, emakeel *keel, õpib *) Pärnu Maakohtu 17.05.2011.a kohtuotsusega määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra s.o kuni 16.märtsini
5. Edastada määruse ärakiri R.Janter`ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 17.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4780 mõistis kohus Ruslan Janter süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus R.Janter suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras R.Janter kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 17.05.
6. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.05.2011.a kohtuotsusega 1-11-4780 mõisteti Ruslan Janter süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati teda vangistusega 3 aastat, tingimisi, katseajaga 18 kuud. KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustati Ruslan Janterit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 1 Ärakiri 1-11-4780 6.märtsil 2012.a Haapsalu politsei poolt Ruslan Janterile tehtud kiirtest näitas narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu tema organismis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kinnitas oma ekspertiisiaktiga nr 241 26.märtsist 2012.a põhjaliku analüüsi tulemusena tetrahüdrokannabinooli (kanep) leidu Ruslan Janteri uriinist. Ekspertiisiakt, mille taotlesin Haapsalu politseijaoskonnalt 17.aprillil 2012.a teabenõude korras, on lisatud erakorralisele ettekandele. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST 5.aprillil 2012.a antud seletuskirjas tunnistab Ruslan Janter, et oli tõepoolest tarvitanud lõõgastumise eesmärgil kanepit ja amfetamiini, mida pakkusid talle uued tuttavad. Seletuskiri lisatud erakorralisele ettekandele. Amfetamiini olemasolu organismis ekspertiisiakt ei kinnitanud, küll aga tunnistas ausalt selle tarbimist Ruslan Janter ise. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Olen Ruslan Janteri kriminaalhooldusametnik alates 1.märtsist 2012.a. Registreerimiskohustust on Ruslan täitnud hästi. Vanemateta ja lastekodus kasvanud noormees on arenenud mõistuse ja kindlate elusihtidega. Õpib Haapsalu Kutsehariduskeskuses tisleriks. Õppeedukus on väga hea. On osalenud kutsehariduskeskuste meistrivõistlustel ja saavutanud oma erialal 3.koha. Majanduslikult oskab hästi toime tulla. Suvevaheaegadel on käinud tööl ja ostnud endale vajalikke esemeid oma raha eest. Õppimise kõrvalt püüab vabal ajal töötada, et teenida endale taskuraha. Vaatamata sellele, et Ruslan on üles kasvanud lastekodus ja ilma lähedaste hooliva toetuseta, on temast kujunenud vaimselt tasakaalukas, hea huumorimeelega, viisakas ja analüüsiva mõtlemisvõimega inimene. Riskid, millega tuleb katseajal töötada, on tema mõjutatavus ja oskamatus öelda sõpradele "EI"; suhtumine narkootikumidesse ning kohtu poolt määratud kohustuste mööndusteta täitmise vajalikkusest arusaamine. Ruslan Janterit saab veel mõjutada väga argumenteeritud faktirohkete väidete ja vestlustega. Ta on valmis arukalt diskuteerima, kuid oskab ka tunnustada vestluskaaslase põhjendatud argumente. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Karistusseadustiku § 74 lg 4 mõtte kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Teen ettepaneku mitte pöörata Ruslan Janterile määratud karistus täitmisele, vaid pikendada tema katseaega 4 (nelja) kuu võrra. Olen seisukohal, et Ruslan Janteri õiguskuulekusele mõjutamiseks on otstarbekas kohaldada esialgu sellist leebemat mõjutusvahendit, et anda talle aega oma suhtumiste ning seniste seisukohtade muutmiseks. Leian, et selles noores inimeses on suur potentsiaal visa töö ja pingutustega elus midagi saavutada. Töötades noorte kriminaalhooldusalustega, on mul oma informeerituse baasil kerge väita, et Ruslan Janter on oma kriminaalkorras karistatud eakaaslastest üks arukam ja sihikindlam noor, keda saab veel positiivses suunas mõjutada. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 17.05.2011 otsusele on R.Janter kohustatud katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et R.Janter on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Erakorralisele ettekandele lisatud ekspertiisiaktiga on kohustuse rikkumine R.Janter poolt tõendamist leidnud. R.Janter on oma seletuskirjas kriminaalhooldajale ka ise rikkumist tunnistanud. Seega on tõendamist leidnud, et R.Janter on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kriminaalhooldaja on leidnud erakorralises ettekandes, et otsuse täitmisele pööramiseks veel vajadust ei ole, vaid katseaega tuleks pikendada 4 kuu võrra. Kriminaalhooldaja on erakorralises 2 Ärakiri 1-11-4780 ettekandes välja toonud, et R.Janter on kontrollnõudeid täitnud korralikult, kriminaalhooldaja on R.Janter`it iseloomustanud väga positiivselt. Kuna R.Janter on katseajal esmakordselt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume, nõustub kohus kriminaalhooldaja seisukohaga, et sel korral veel karistuse täitmisele pööramiseks põhjust ei ole. Kohus leiab seda ka seetõttu, et kriminaalhooldusametnik on iseloomustanud R.Janter`it positiivselt ja kriminaalhooldusametniku kinnituse kohaselt on R.Janter võimeline oma tegude ja tuleviku eest vastutama. Kohus leiab, et positiivne on ka asjaolu, et R.Janter õpib - omandab edukalt eriala. Kohus leiab, et kuna kriminaalhooldaja hinnangul on muus osas katseaeg kulgenud positiivselt ning kriminaalhooldaja leiab, et R.Janter`it on võimalik mõjutada õiguskuulekalt elama läbi kriminaalhoolduse, siis käesoleva rikkumise puhul kohus ei pööra veel mõistetud karistust täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb rahuldada ja katseaega tuleb pikendada ning seda kriminaalhooldaja poolt taotletud määras - 4 kuud. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3