Obsah (7)

§ 200§ 199§ 320§ 64§ 68§ 257§ 65

1-12-2611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2611 (10230121849) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 200

lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7, 9, § 320 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Nikolay Voloshchishin ik: 39104270289, VF kodanik, haridus 7 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 24.04.2006 otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, § 201 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 aastat tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2. Harju Maakohtu 23.04.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 6 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 3.

Harju Maakohtu 15.10.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 9 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud.

Vabanes karistuse ärakandmiselt 10.09.

1. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON
2. Nikolay Voloshchishin süüdi tunnistada

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 1 2. Nikolay Voloshchishin süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud. 3. Nikolay Voloshchishin süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Nikolay Voloshchishin´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus 11.01.2011 kuni 12.01.2011 so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ärakandmist arvestada alates Nikolay Voloshchishin´i vangistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest vangistuse ärakandmisele.
2. Nikolay Voloshchishin´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Nikolay Voloshchishin´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Nikolay Voloshchishin, 1-12-2611, kaitsjatasu“.
4. Nikolay Voloshchishin´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Nikolay Voloshchishin, 1-12-2611, sundraha“.
5. Nikolay Voloshchishin´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 12 (kaksteist) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Nikolay Voloshchishin, 1-12-2611, koopiate tegemise kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi nr 529 tegemisel tekkinud kulu 637 (kuussada kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti jätta riigi kanda.
8. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale advokaadile Irina Žurinale makstud tasu summas 41 (nelikümmend üks) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) euro senti jätta riigi kanda.
9. TTesitatud tsiviilhagi 15,98 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Nikolay Voloshchishin´ilt TT kasuks 15 (viisteist) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda kannatanu TT a/a XXXXXXXX (Swedbank).
10. SR esitatud tsiviilhagi 160 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Nikolay Voloshchishin´ilt SR kasuks 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu SR a/a XXXXXXXX (Swedbank).
11. Asitõend: CD plaat, mis asub toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Nikolay Voloshchishini süüdistatakse selles, et tema, 26.03.2010 kell 15.30 Vanglas aadressil XXX, olles hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest, andis kriminaalmenetluse käigus kannatanuna teadvalt valesid ütlusi, selgitades, et ajavahemikul jaanuar 2010 kuni märts 2010 on Vanglas vahialune A V nõudnud temalt 5000 krooni tasumist võla katteks ning et nõude tugevdamiseks kasutasid MM ja Jan B väidetavalt ka Nikolay Voloshchishini suhtes vägivalda, pekstes teda käte ja jalgadega kehasse. Vägivalla kasutamine ega raha nõudmine ei ole kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud ning Nikolay Voloshchishin on andnud täiendavad ütlused selle kohta, et 26.03.2010 andis ta kannatanuna teadvalt valeütlusi eesmärgiga, et ta viidaks üle teise sektsiooni. Seega on Nikolay Voloshchishin andnud kannatanuna kriminaalmenetluse käigus teadvalt valeütlusi, mis on

§ 320lg 1 kirjeldatud kuritegu.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 17.12.2010 kella 15.58 paiku Tallinnas J.Vilmsi 36 asuva tantsuklubi LEEVi hoone juures küsis alaealiselt TL kella ning pärast seda, kui TL oli võtnud oma taskust välja mobiiltelefoni ning näidanud kella oma ettesirutatud käes mobiiltelefoni hoides, lükkas Nikolay Voloshchishin jõuga TL lumehunnikusse pikali ning rebis sõrmi väänates ja kannatanule valu ja hirmu põhjustades TL seaduslikus valduses olnud, kuid TT kuuluva mobiiltelefoni Samsung B2100 (IMEI kood XXX), väärtusega 63.91€, enda kätte ning lahkus telefoniga sündmuskohalt. Nikolay Voloshchishin pööras telefoni enda kasuks andes selle KT üle. Seega on Nikolay Voloshchishin pannud toime

§ 200

lg 2 p 4 kirjeldatud kuriteo, mis on vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning olles sealjuures isik, kes on varem toime pannud röövimise. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis 08.04.2011 kella 13.30 paiku XXX korteris 39 kapis olevast teekannust SR kuuluvad 160€ ning lahkus korterist ja kulutas raha enda tarbeks ära. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, koos Kristina T , ühiselt ja kooskõlastatult võtsid ML kuuluvad kuldesemed – sõrmuse, kaelaketi ja medaljoni – ning pöörasid need enda kasuks müües esemed XXX, Tallinn asuvasse pandimajja. Nimelt, 30.08.2011 kella 13.50 paiku Tallinnas aadressil XXX, vastavalt omavahelisele kokkuleppele juhtis Nikolay Voloshchishin korteris viibinud kannatanu tütre VL tähelepanu kõrvale, et Kristina T avaneks võimalus otsida korterist kuldesemeid ning need hõivata. Kristina T otsis samal ajal toas kuldesemeid, mille ta ka leidis sektsioonkapi alumiselt riiulilt klaasist pokaalist. Kuldesemed peitis Kristina T rinnahoidja sisse ning näitas neid Nikolay Voloshchishinile vahetult pärast korterist lahkumist. Seejärel läksid Nikolay Volochshishin ja Kristina T XXX asuvasse pandimajja ning pantisid esemed Kristina T nimel, saades selle eest 120€, mille kulutasid enda tarbeks. Seega on Nikolay Voloshchishin, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, grupis koos teise isikuga, võtnud võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

§ 199lg 2 p 7 ja 9 kirjeldatud kuritegu.

3 Kohtuistungil süüdistatav Nikolay Volochshishin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises osaliselt süüdi, selgitades, et TL suhtes vägivalda ei kasutanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nikolay Volochshishin´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on valdavas osas põhjendatud, kuid

§ 200

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud tegu tuleks kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 5 järgi, süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 17.12.2010 kuriteoepisood: • 17.12.2010, 22.12.2010 ja 14.01.2011 koostatud kannatanu TT ülekuulamise protokollidest koos lisaga nähtub, et 17.12.2010 kella 15:35 lõppesid kannatanu l

1. aastasel pojal TL Gümnaasiumis tunnid. Peale seda hakkas poeg Tallinnas mööda XXXtänavat kodu poole liikuma ehk siis XXX tänava suunas. XXX asuva sukeldumisklubi hoone kõrval asuvas tasulises parklas oli kokku lükatud lumehunnik. Poeg oli koduteel lumehunniku otsas hakanud mängima (üksinda). Poja sõnade kohaselt oli mees ja naine mööda XXX tänavat tulnud (jalgsi) Gonsiori tänava poolt. Mees ja naine jäid XXX tänaval ääres oleval kõnniteel lumehunniku juures seisma. Algul oli naine küsinud kannatanu poja käest midagi vene keeles, aga poeg ei saanud sellest aru. Seejärel oli mees küsinud eesti keeles kella. Eesti keelt oli mees halvasti rääkinud. Poeg arvab, et mees võib olla vene keelt kõnelev. Poeg oli sel hetkel olnud lumehunniku otsas, kui mees kella küsis. Poeg võttis taskust välja oma mobiiltelefoni ja öelnud selle peal oleva kellaaja. Kell oli siis olnud poja sõnade kohaselt 15:
2. Peale seda oli mees ja naine kõndinud edasi Fr.R.Faehlmanni suunas. Poeg ütles, et ta oli lumehunniku otsas, kui nägi, et kella küsinud mees ja naine jäid Fr.R.Faehlmanni ja XXX tänavate ristmiku juures seisma (vt skeemi). Nad olid seal lühikest aega seisnud ja omavahel juttu ajanud. Seejärel oli mees üksinda tagasi tulnud lumehunniku juurde. Naine oli jäänud samale kohale seisma, kus nad olid omavahel rääkinud (vt skeemi). Sel hetkel, kui mees poja juurde tagasi tuli, oli poeg lumehunniku otsast alla tulnud tantsuklubi „Leevi" ( XXX ) hoone poolsele küljele (vt skeemi). Mees oli tulnud uuesti kannatanu poja juurde ja küsinud poja käest halvas eesti keeles, et kas kannatanu poeg tahab süsti, et see pidavat kaitsma bakterite eest ja siis ei jää haigeks. Poeg vastas selle peale, et tema ei taha süsti. Mees küsis selle peale uuesti kella. Poeg oli uuesti taskust mobiiltelefoni välja võtnud ning ütles mehele, et kell on 15:
3. Kui poeg oli mehele kellaaja ära öelnud, astus mees kannaga poja vasaku jala peale, mille tagajärjel poeg tundis füüsilist valu. Peale seda oli mees koheselt löönud rusikaga ühe löögi pojale kõhtu, mille tagajärjel tundis poeg füüsilist valu ja hakkas kahe käega kõhust kinni hoidma. Mobiiltelefon oli sel hetkel pojal käes olnud. Peale kõhtu löömist oli mees tõuganud poja lumehunnikusse selili pikali. Sel hetkel ei tundud poeg füüsilist valu. Kui poeg oli lumehunnikus pikali, oli mees hakanud tema mõlema käe sõrmi tagurpidi väänama, kuna poeg oli mõlema käega hoidnud kõhu peal mobiiltelefonist kinni. Mõlema käe sõrmede väänamisega tekitatud füüsilise valu tagajärjel oli poeg lasknud oma mobiiltelefonist lahti nii, et mees võttis tema käes olnud mobiiltelefoni. Kui mees oli mobiiltelefoni kätte saanud, oli mees jooksnud naise juurde, kes oli oodanud Fr.R.Faehlmanni ja XXX tänavate ristmiku juures. Poja sõnade kohaselt oli mees midagi näidanud või andnud naisele, kes hiljem kõndis mööda Fr.R.Faehlmanni tänavat minema. Kuhu poole naine kõndis, seda poeg öelda ei osanud. Mees oli jooksnud mööda XXX tänavat edasi suunaga Narva mnt tänava suunas. Poja sõnul ei olnud mees naise juures seisma jäänud. Pojal oli valus olnud ning tundis suurt hirmu. Ta oli šokis ja nuttis. Kui mees oli jõuga kannatanu pojalt mobiiltelefoni ära võtnud, hakkas poeg nuttes appi karjuma. Sellele oli reageerinud üks teine võõras mees, kes oli läheduses olnud. Teine mees oli küsinud kannatanu poja käest, et mis oli juhtunud. Poeg oli temale vastanud, et võõras mees varastas temalt mobiiltelefoni ja näitas kuhu poole see mees jooksis. Seepeale oli appi tulnud mees jooksnud järgi, poeg omakorda jooksis jällegi neile järgi. Mingil hetkel oli appi tulnud mees tagasi tulnud poja juurde ja öelnud, et ta kaotas mehe silmist. Röövimise tagajärjel pojal väliseid kehavigastusi ei ole ega vaja ka arsti abi. Röövitud 4 mobiiltelefon on musta värvi korpusega, millel on punast värvi servad. Mobiiltelefon mark on Samsung B2100, imei kood XXX, väärtusega 1000 krooni. Mobiiltelefonis Samsung B2100 oli juurde ostetud lisamälukaart 4GB, mis ostes maksis 250 krooni. Mobiiltelefonis oli Tele2 lepinguline SIM-kaart numbriga XXX. Poja sõnade kohaselt oli temale appi tulnud mees helistanud poja telefoni numbrile korduvalt. Sel hetkel oli mobiiltelefon kutsunud, kuid kõne katkestati kohe ära. Ise helistas poja numbrile ca pool tundi hiljem, siis oli poja mobiiltelefon välja lülitatud. Pojalt röövinud mehel olid hästi väiksed musta värvi vuntsid, seljas oli musta värvi nahkjope vööni, juuksed on musta värvi ca 5 cm pikad. Peas mütsi ei olnud. Jalas olid nagu peokingad jalanõud ( TL'a sõnade kohaselt), jalas sinist värvi teksapüksid, pikkus ca 170-175 cm. Kehaehituselt normaalne või kõhnapoolsem. Poja sõnade kohaselt oli mees 2930 aastat vana. Poeg nägi toda meest esimest korda. Naisel olid poja sõnade kohaselt pikad musta värvi juuksed, seljas pruuni värvi kapuutsiga mantel. Kapuuts oli peas olnud. Jalas olid pika säärega kõrge kontsaga läikivad saapad. Kandis triibulist seelikut. Poja sõnul oli naisel olnud kurjad näojooned. Naisterahval oli hõbedased ümmargused kõrvarõngad. Naisel ei olnud käekotti. Poeg ütles, et naine on 29-30 aastane ja mehest natukene lühem. Poeg oli naist esimest korda näinud. Kui T politseis käis, tundis ta temale esitatud 3 isikus ära mehe, kes temalt mobiiltelefoni röövis. T tunnistas, et tegelikult tundis ta selle inimese kohe ära, kuid ta oli väga ehmatanud, talle tuli kõik jälle meelde, ja olgugi, et see inimene teda läbi klaasi ei näinud, kartis ta kättemaksu. Kannatanule helistas uurija ja teatas, et T varastatud mobiiltelefon leiti üles, kuid ilma lisamälukaardita. (I kd, t.l 1-3; 4-5; 6-7). • 06.01.2011 ja 14.01.2011 koostatud kannatanu TL ülekuulamisprotokollide kohaselt 17.12.2010 kohe pärast tunde ta koju ei läinud, vaid rääkis niisama juttu ja mängis sõpradega kooli juures. Pärast seda hakkas koju minema. Läks koolimaja juurest üle Laulupeo tänava ja edasi läks seda tänavat mööda, kus ta tantsutrennis käib (juures viibiv ema TT täpsustas, et tantsutrennis käib poeg Viimsi tänaval). Tantsuklubi juures oli üks lumehunnik ja ta mõtles, et läheb sinna lumehunnikusse mängima. Ronis lumehunniku otsa ja mängis seal, kuni tulid mees ja naine, keda ta ei tundnud. Mees ja naine tulid kooli poolt. Kui nad jõudsid lumehunniku juurde, jäid nad seisma ja see mees küsis eesti keeles temalt kella. Mees rääkis eesti keelt nagu venelased räägivad, aktsendiga. Kannatanu hoidis oma mobiiltelefoni Samsung tel nr XXX jope vasakpoolses rinnataskus, mis käib tõmblukuga kinni. Võttis taskust oma mobiiltelefoni ja ütles, et kell on 15.
4. Mees ja naine liikusid edasi, mitte kannatanu koolimaja poole, vaid teisele poole. Seal on mingi šašlõkiputka ja selle juurde nad jäid rääkima. Siis tuli mees tagasi lumehunniku juurde ja naine jäi šašlõkiputka juurde ootama. Mees tuli lumehunniku juurde tagasi, kuid mitte tänava poole, vaid teisele poole, kus on parkimisplats ja kannatanu oli ikka veel lumehunniku otsas. Mees küsis jälle kannatanult kella. Võttis uuesti samast taskust oma telefoni välja ja ütles talle, et kell on 15.
5. Siis mees kutsus, et tule alla ja näita, mis kell on. Mõtles korraks ja tuli alla. Telefoni oli vahepeal tagasi taskusse jõudnud panna. Võttis telefoni jälle välja ja näitas mehele oma käest telefoni. Mees lükkas ta lumehunnikusse pikali, lõi valusasti rusikaga kõhtu ja hakkas tema sõrmi telefoni ümbert lahti väänama. Mees kiskus telefoni jõuga ära ja jooksis naise poole. Edasi nägi, et mees näitas naisele midagi ja jooksis otse edasi, kuid naine keeras vasakule ja kõndis minema. Tema hakkas nutma. Mõne hetke pärast läks lumehunniku juurest mööda üks meesterahvas, jooksis ta juurde ja ütles, et temalt varastati telefon ära ja näitas talle kuhu poole varas jooksis ja see mees hakkas ka sinnapoole jooksma. Võttis oma koolikO ja jooksis mehele järgi ja jäi šašlõkiputka juurde ootama. See meesterahvas tuli natukese aja pärast tagasi ja ütles, et oli varga silmist kaotanud. Siis läksid selle meesterahvaga veel natuke aega koos vargale järgi ja see meesterahvas proovis tema telefoninumbrile helistada, kuid see oli juba välja lülitatud. Käisid veel ühes telefonipoes ja veel ühes majas, kuid seal varast ei olnud. Pärast hakkas kodu poole minema. Tee peal läks oma sõbra OAK juurde, kelle ema on politseinik. Rääkis algul O, mis juhtus ja seejärel O emale. Peale seda helistas O telefonilt kohe emale ja rääkis kõik ära. Kui koju jõudis, oli ema juba politseisse helistanud. Varsti tuli politsei neile koju. See mees, kes temalt telefoni ära võttis oli noor, emast pikem, kõhna. Ta oli mütsita, tal olid lühikeseks lõigatud mustad juuksed (mitte siilisoeng), nina all olid väikesed vuntsid, mitte nagu päris meeste vuntsid, vaid niisugused õrnad vuntsid, nahk oli nagu natuke päevitunud, seljas oli tal lühikene must nahkjope ilma pildi ja kirjadeta, jalas olid musta värvi pika, mitte 5 terava ninaga nagu peokingad ja jalas sinised teksapüksid. Mehega kaasas olnud naisterahval olid pikad mustad juuksed, seljas oli tal pruun kapuutsiga mantel ja kapuuts oli peas ja jalas olid pikad mustad läikivad kõrge kontsaga saapad. Tal oli seljas triibuline seelik, kõrvas suured ümmargused kõrvarõngad. Naine oli kurja näoga. Kui naine esimesena teda kõnetas, siis ta rääkis vene keeles. Politseis tegelikult tundis ära selle mehe, kes temalt telefoni ära võttis. See mees oli nr
6. Kuid politseis ta kartis seda öelda. Pärast kodus rääkis emale, miks teda politseisse viidi. Ja rääkis emale, et tundis selle nr 3 ära, kuid ei julgenud öelda. Kartis sellepärast, et ta kõht oli tühi ja sellepärast, et ta tahtis kindel olla, et see on sama inimene. O emale rääkis ka, et on päris kindel, et see nr 3 oli see õige. (I kd t.l 10-12; 13-14) • 06.01.2011 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt TL ei tundnud temale esitatud fototabelil ära kedagi sh. fotol nr 3 esitatud isikut Nikolay Voloshchishinit. (kd I t.l 23-26) • 11.01.2011 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt TL avaldas, et algul tundus kannatanule kõige sarnasem mehele, kes temalt mobiiltelefoni ära võttis, mees nr 3 (Nikolay Voloshchishin). Ta oli sarnane näo poolest. Aga kui mees nr 3 püsti tõusis, siis tundus, et ta oli kasvult nagu liiga lühike. (I kd t.l 31-35) • 12.01.2011 koostatud kahtlustatava Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et varastas telefoni ja selgitab, et 17.12.2010 umbes kella 15-15.30 ajal jalutasid sõbranna Kristina T Kadriorus. Ühel tänavanurgal nägi, et üks noormees seisab lumehunniku otsas. Pimedas ei olnud täpselt näha, kuid N ´le tundus noormees 15-16-aastane. Läksid lumehunnikust mööda ja N küsis noormehe käest kella. Kella küsis eesti keeles, sest arvas, et ta on eestlane. №ormehel oli seljas tume jope, ta võttis jope vasakpoolsest rinnataskust, mis käis lukuga kinni, mobiiltelefoni, vaatas telefoni pealt kellaaja ja ütles. Kell oli umbes 15.
7. Läksid Kristinaga edasi. Ise oli narkootilises joobes, sel korral Kristina ei olnud narkojoobes. Läksid natuke maad, mõne maja kaugusele edasi ja ütles Kristinale, et ta läheks Kadrioru bussipeatusse, see on peatus, kus vanasti oli kohvik ja kauplus, mida kutsuti „Mustaks Luigeks". Ütles Kristinale, et ta ootaks seal. Kristinale ta ei rääkinud, mida kavatses. Läks tagasi lumehunniku juurde, kuhu Kristina läks, ta ei vaadanud. Sel päeval oli peas tumeroheline veniv müts, seljas oli sinise-mustaga talvejope, jalas olid mustad dressipüksid ja jalas olid valged spordijalatsid. Läks tagasi, noormees oli lumehunniku otsas alla tulnud ja läks lumehunniku taha tema juurde. Küsis temalt uuesti kella. №ormees võttis jällegi samast taskust telefoni ja ütles eesti keeles kellaaja. Ütles talle vene ja eesti keeles, et ta näitaks talle kellaaega telefoni pealt. Poiss näitas telefoni, sirutas käega telefoni tema poole ja ta rebis poisil telefoni käest, jooksis kohe minema algul tänava ristmikuni, seejärel keeras majade hoovidesse ja hoovide kaudu ühe väikse spordikompleksini. Lõpuks jõudis Kadrioru bussipeatusse, kus Kristina teda ootas. Istusid liinibussi, et sõita Lasnamäele ja bussis näitas Kristinale mobiiltelefoni ja ütles, et varastas selle. Kui telefon oli juba tema käes, helistati mingilt numbrilt, ta jooksis sel ajal ja kõnet vastu ei võtnud. Pärast lülitas telefoni välja. Kristinale ei meeldinud see tegu. Bussis võttis telefonist välja SIM-kaardi ja viskas ära. Kui SIM-kaarti välja võttis, siis nägi, et telefonis oli mälukaart. Mälukaardi võttis telefonist välja, pani endale taskusse, aga tasku põhjas oli auk ja kaotas selle mälukaardi ära. Varastatud telefoni andis Kristinale kasutada. Kristina pantis oma mobiiltelefoni Priisle turu juurde pandimajja 250 EEK eest, sest tal oli doosi jaoks raha vaja. Paari päeva pärast nägi Kristinat uuesti ja küsis varastatud telefoni järele. Kristina vastas, et oli telefoni koos oma sõbranna Eljaga samasse Priisle pandimajja pantinud või maha müünud 300 EEK eest. Süstist ta kannatanule midagi ei rääkinud ning ei puutunud teda sõrmeotsagagi. Samuti ei väänanud sõrmi. Ei näinud Kristiinat tänava nurgal ega andnud talle seal üle telefoni, kohtus Kristinaga peatuses. Jõudis joostes Kristinale ristmikul järgi ja nad jooksid koos Kadrioru peatusse. Ei jooksnud eri suundades. (I kd t.l 38-41) • 12.01.2011 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt röövitud mobiiltelefoni Samsung B2100 imei koodiga xxx hakkas kasutama 17.12.2010 kell 16:30 mobiilinumber xxx (umbes 30 minutit peale röövimist), mis oli sellel hetkel Kristina T kasutuses. (I kd t.l 50-51) • 11.01.2011 koostatud kahtlustatava Kristina T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end esitatud kahtlustuses süüdi ja selgitab, et 17.12.2010 õhtul jalutas Nikolai Voloshchishiniga kesklinnas Kadrioru piirkonnas. Oli seljas valge jope, mustad 6 teksapüksid ja mustad täistallaga ja lühikeses säärega saapad. Nikolayl oli seljas tema ainus musta värvi sulejope, jalas olid teksapüksid ja jalas olid valged tossud. Tal oli mobiiltelefoni aku tühjaks saanud ja ta ei teadnud, mis kell on. Kellaaeg oli sellepärast tähtis, et tal oli lapsele lasteaeda vaja järgi minna. Läksid mööda tänavat, mille nimetust ei tea ja nägid, et lumehunniku otsas istus poiss, umbes 10-12-aastane. Ütles Nikolayle, et ta küsiks poisilt kella ja ise läks kontsadega hangede vahelt edasi mööda tänavat mõeldes, et küll Nikolay tossudega järgi jõuab. Äkki vaatas, et Nikolay jooksis ning temale järgi jõudes ütles, et jookseme. Nii jooksid koos Kadriorgu bussipeatusse, kus oli varem kauplus nimetusega „Luik". Seal peatuses istusid bussi nr 60 peale ja sõitsid Lasnamäele. Bussis küsis Nikolaylt, miks jooksid. Nikolay ei öelnud midagi, kuid tal oli mobiiltelefon Samsung, mis oli punast ja musta värvi korpusega. Nikolay ei öelnud kohe, et ta telefoni selle poisi käest varastas, kuid sai ise aru. Sest olid terve päeva koos jalutanud ja tal ei olnud telefoni, aga äkki bussis tal jälle oli telefon. Võttis telefoni oma kätte, pani oma SIM-kaardi telefoni sisse ja hakkas telefoni kasutama. Sel hetkel ei olnud telefonis mingit lisamälukaarti. Läksid Nikolayga koos lasteaeda lapsele järgi ja nii jäigi telefon tema kätte. Telefoni kasutas paar päeva ja ta oleks pidanud telefoni Nikolayle tagasi andma, kuid kohtas oma sõbrannat Et. El oli raha vaja ja kuna E oli kunagi talle laenanud 150 EEK ja ta oli talle ikka veel selle raha võlgu, siis otsustas selle mobiiltelefoni Samsung pandimajja pantida. Läksid koos Ega pandimajja, kus E pantis telefoni oma nimele ja pandilepingu peale lasi telefoni väljaostjaks kirjutada Kristina T nime. Telefoni pantimise eest sai E 150 EEK ja E ei teadnud, et tegemist ei olnud temale kuuluva telefoniga. Oli kavas telefon pandimajast välja osta ja väljaostu tähtaeg oli 01.01.2011, kuid tal ei olnud raha telefoni välja ostmiseks ja nüüd on see tähtaeg möödas. Samal päeval, kui lasi telefoni pantida, rääkis sellest ka Nikolayle, kes ei öelnud selle peale midagi. Kuna ta juba niikuinii teadis, et see mobiiltelefon ei olnud Nikolay oma, vaid selle poisi oma, siis neil sellest enam juttu ei olnud. (I kd, t.l 54-57) • 13.01.2011 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt mobiiltelefon Samsung B2100 imei-koodiga xxx ja ostu-müügi kviitungi koopia anti üle Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude kesklinna teenistuse vaneminspektor Hisko Varesele. (I kd t.l 59) • Koopia 18.12.2010 koostatud pandilepingust nr xxxPandimaja KGOÜ ja EL vahel mobiiltelefoni Samsung b2100 (Imei xxx) pantimise kohta summas 21.53€, väljaostu õigusega Kristina T nimele. (I kd t.l 60). • 14.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli KGOÜ pandimajast üleandmise-vastuvõtmise aktiga saadud mobiiltelefon Samsung b2100 (Imei XXX). (I kd t.l 61-63) • 22.03.2011 koostatud tunnistaja EL ülekuulamisprotokolli kohaselt 2010 detsembris helistas Kristina talle mobiiltelefonile, seejärel said kokku ja tunnistaja küsis Kristinalt raha. Kristina vastas, et raha tal ei ole, kuid tal on mobiiltelefon, mida oleks võimalik pantida. Arvas, et see on tema enda telefon. Kõigepealt läksid koos Mahtra tänaval asuvasse pandimajja, seejärel Priisle Lombardis. Enne pandimajja sisenemist andis Kristina tema kätte mobiiltelefoni Samsung, kuna tal endal ei olnud dokumente kaasas. Sellepärast Kristina talle helistaski. Lombardis pakuti telefoni eest 350-400 krooni ja tunnistaja pantis telefoni oma ID kaardiga või passiga. Pandimajalepingu all oli koht, kuhu saab kirjutada volituse. Sinna kirjutas volituse selle kohta, et selle telefoni väljaostuõigus on Kristina T . Telefoni pantimise eest andis Kristina talle 100 krooni, ülejäänud raha võttis endale. Hiljem rääkis talle Kristina T , et see telefon oli varastatud ühelt lapselt. (I kd t.l 64-67) • Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 529 kohaselt on TL areng kulgenud eakohaselt, tema vaimsete oskuste tase on eakohane ning tal ei ole psüühika iseärasusi, mis segaks tal andmast tõepäraseid ütlusi. T.L on võimeline tajutut täpselt edastama, samuti ei esine psüühika iseärasusi, mis võiksid oluliselt mõjutada tema käitumist kuriteosündmuse ajal ja käitumine oli adekvaatne. Samuti on eksperdid jõudnud järeldusele, et T.L oli võimeline aru saama juhtunust ja oma käitumist juhtima, samuti osutas vastupanu, hoides telefoni kõvasti käes, kuid N.Voloshchishin on füüsiliselt tugevam ja kasutas eesmärgi saavutamiseks vägivalda. Arvestades T.L hirmu N.Voloshchishini ees, ei ole ta võimeline osa võtma kohtuistungist. (kd 1 t.l 190-195) 7 26.03.2010 kuriteoepisood: • 26.03.2010 koostatud kannatanu Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et Nikolay Voloshchishin on Vangla kinnipeetav. Jaanuari kuus kandis oma karistust süüdimõistetute 9.hoones, eluosakonnas nr 13, kambris nr
8. Jaanuari kuu keskel, päeval kui oli lõuna aeg, kambrid tavaliselt pannakse lukku. Valvur lukustas uksed ja jõudes tema kambrini pani ainult riivi ette. Pärast lõunat kella 15.00 paiku Nikolai Voloshchishini kambrikaaslane Sergei L hõikas, et keegi kinnipeetavatest tuleks ja võtaks ukse pealt riivi ära. Läksid kambrist välja ja hakkasid mööda koridori jalutama. Nikolai Voloshchishinit kutsus keegi kinnipeetavatest kambrisse nr 9106, kus viibisid kinnipeetavad Jan B j, MM , VV . Alguses küsis M.M tema käest, millal ta annab Alanile raha. M.M teadis, et ta on Allan V'ile raha võlgu. Olles vabaduses, aastal 2006 võttis ta A V'i käest narkoO kume koguväärtuses 3000 krooni. Lubas, et tagastab A V'ile raha. Ta ei ole A V'ile raha tagastanud, kuna tarvitas narkoO kumid ise ära. Siis kui M.M küsis tema käest kambris nr 9106, kas ta annab A V'ile raha tagasi või mitte, ütles, et ei kavatse raha tagastada, kuna A V'il ei ole õigust temalt raha vanglas küsida. Kõik mis juhtus vabaduses, juhtus vabaduses. M.M vastas, et ükskõik kus see juhtus, aga ta peab ikkagi raha tagastama. Pärast seda ütles kinnipeetav VV , et ta läheks oma kambrisse. Samal päeval pärast õhtusööki, kui kambri uksed tehti kell 18.00 lahti, keegi kelle nime ta ei mäleta, ütles, et ta läheks kambrisse nr
9. Läks üksinda sinna, astus kambrisse sisse ja nägi, et kambris olid Jan B , MM , VV , Gleb ja veel mingid isikud, keda ei tundnud. MM küsis tema käest, kas ta tagastab A V'ile raha või mitte. Ütles, et ei hakka tagastama. MM tõukas ta tagumisse parema nurka. Pärast seda hakkasid teda peksma MM ja Jan B rusikatega, jalgadega rinna ja kõhu piirkonda ning näo piirkonda. Nad peksid teda kahekesi. Jalgadega peksid mõlemad ribide, kõhu ja jalgade piirkonda. Löökide tagajärjel kükitas. Pärast seda kui ta kükitas, M.M ja J.B lõpetasid peksmise. Pärast seda M.M võttis oma suguorgani välja ja üritas teda sellega puudutada. Kattis oma nägu kätega ja M.M puudutas oma suguorganiga tema pead. M.M ütles, et kui A V ei saa raha tagasi
10. märtsiks 2010, siis nemad vägistavad teda. Pärast seda intsidenti tõusis püsti ja läks oma kambrisse. Veebruari kuu lõpus sai A V'ilt kirja. A V kirjutas talle kirja, kuna MB ähvardas teda vägistada kui ta ei maksa raha. Kardab, et need kinnipeetavad võivad oma ähvarduse täide viia. Protokollile on lisatud kirjad, mis on ähvardava sisuga ja millega nõutakse raha. (I kd t.l 83-86, lisad t.l 87104) • 20.04.2010 koostatud kahtlustatava A Vi ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei tunnista end süüdi ja selgitab, et ei suhtle kinnipeetavate Jan B 'ga ja MM 'iga. Istub nendest kinnipeetavatest eraldi. Ta ei ole nõudnud kinnipeetavalt Nikolay Voloshchishin'ilt mingit raha. Ei ole ähvardanud ega palunud teistel kinnipeetavatel MM il ja Jan B '1 kasutada kinnipeetava Nikolay Voloshchishin'i suhtes seksuaalset vägivalda. (I kd t.l 105-107) • 20.04.2010 koostatud kannatanu Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et 26.03.2010 tema poolt antud ütlused olid valed. Kinnipeetav A V ei nõudnud tema käest raha tagasimaksmist summas 5000 krooni. Mõtles 26.03.2010 antud ütlused välja. Ta ei soovi enam kriminaalmenetluse alustamist. Tal ei ole mingeid pretensioone kinnipeetav A V'ile. Samuti ei ole tal mingeid pretensioone kinnipeetavatele Jan B le ja MM 'ile. Antud kinnipeetavad ei ole tema suhtes vägivalda kasutanud. Teda ei ole keegi ähvardanud ütlusi muutma. Teeb seda vabatahtlikult kuna mõtles ümber alustada kriminaalmenetlus A V'i suhtes, loobub oma 26.03.2010 antud ütlustest. (I kd t.l 108-111) • 10.05.2010 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati prokuratuuri loal kriminaalmenetlus nr 10922700053 A Vi kahtlustuses

§ 257järgi.

(I kd t.l 112) • 04.06.2010 koostatud kahtlustatava Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et andis valeütluseid seepärast, et teda viidaks üle teise sektsiooni. Enne ülekuulamise algust kannatanuna 26.03.2010 aastal ta tutvus kannatanu õiguste ja kohustustega ja oli hoiatatud valeütluste andmise eest ja ütlustest keeldumise eest, mille kohta ta andis oma ülekuulamise protokollis allkirja. Pärast ütluste andmist ei viidudki teda üle teise sektsiooni, kuid ta ei väljunud kriminaalasja uurimise ajal vangla personali korraldusel kambrist. Nähes, et teda ei viidud üle teise sektsiooni, otsustas anda õiged ütlused. 8 Palub karmilt mitte karistada. Ta ei tahtnud põhjustada kellelegi ebameeldivusi. (I kd t.l 113118) • 15.06.2010 koostatud tunnistaja MM i ülekuulamisprotokolli kohaselt teab ta Nikolay Voloshchishinit 2010 aasta talvest. Said temaga tuttavaks vanglas. Käesoleval ajal on temaga sõbralikud suhted. Nikolayga mingisugust konflikti pole olnud. Ei tea kas Nikolay suhtlebki A V . Sellega, et nende vahel võis olla mingi konflikt, pole kursis ja antud fakti kohta midagi selgitada ei oska. Jan B ga on sõbralikud suhted, Jani ja Nikolay vahel konflikti pole näinud. Tunnistaja Voloshchishinilt mingit raha välja ei pressinud ja ei peksnud. Nikolay talle raha võlgu ei ole. (I kd t.l 119-122) • 15.06.2010 koostatud tunnistaja A V ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009-2010 aasta talvel, viibides vangla sektsioonis 16 tundis näo järgi Koljat. Mingeid suhteid tal temaga polnud. Nikolay talle midagi võlgu ei ole. Mingit raha pole temalt kunagi nõudnud ja kedagi ei palunud temalt raha välja pressida. Samuti pole kunagi Nikolayd peksnud ega pole olnud temaga konflikte. Kui oli temaga ühes sektsioonis, olid erinevatel režiimidel ja ei kohtunud sektsioonide segunemisel. MM it ja Jan B t teab visuaalselt ja ka neid pole palunud Voloshchishinilt raha nõuda ega seda enam teda peksta. (I kd t.l 123-126) • 15.06.2010 koostatud tunnistaja VV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2010 aasta talvel oli ta vanglas sektoris S 13 ja seal tundis näo järgi ära Nikolay Voloshchishini. Neil mingeid suhteid ei olnud. Jan B teab veel linnast, kuid mingeid suhteid ei olnud, vaid olid lihtsalt tuttavad. vanglas õppis Janiga ühes klassis. MMitrohinit teab 2008 aastast ja said tuttavaks vanglas. Temaga samuti ainult suhtlesid, kuid lähemalt ei sõbrustanud. A V teab koolist, kus õppisid temaga esimesest klassist alates ühes koolis. Temaga on sõbrad ja käesoleval ajal on samuti head suhted. vanglas olid ühes sektsioonis ja ühel pool, seepärast võisid vabal ajal suhelda. Ei näinud kunagi, et keegi oleks nõudnud Nikolay Voloshchishinilt raha või oleks teda peksnud. Ei ole isegi süüdimõistetute poolt kuulnud sellist jutu. Ei ole kunagi peksnud Voloshehishinit ja raha temalt nõudnud. Ei ole puutunud Voloshchishiniga kokku ka vabal ajal. (I kd, t.l 127-130) • 08.07.2010 koostatud tunnistaja Jan B ülekuulamisprotokolli kohaselt teab ta Nikolay Voloshchishinit alates 2010 aastast, kuna kandis karistust vanglas ja olid temaga ühes sektsioonis. Olid lihtsalt tuttavad. Nende vahel kunagi konflikte ei olnud. Pole kunagi kuulnud sellest, et keegi nõuab temalt raha või keegi teeb talle liiga. N.Voloshchishinit kunagi ei peksnud ega ei ähvardanud arveteõiendusega selle eest, et tema ei anna kellelegi raha tagasi. Selles asjast midagi ei tea. AV on tuttav 5 aastat ja mingeid suhteid temaga pole. Kas Aja Nikolay on omavahel tuttavad, seda ei tea, pole kunagi nendevahelistest konfliktidest kuulnud. Tema juuresolekul pole keegi kunagi Nikolay Voloshchishinit peksnud. (I kd t.l 131-135) 08.04.2011 kuriteoepisood: • 10.04.2011 ja 14.02.2011 koostatud kannatanu SR ülekuulamise protokollide kohaselt elab ta XXX. Korteris koos temaga elavad: tema mees Juri R , mehe õde Natalja R , tema (mehe õe) lapsed Artjom R ja Anastassia S . Ajavahemikul 04.04.2011 kuni 08.04.2011 oli neil külas tema õe (venna) poeg Nikolai V . 08.04.2011 päeva ajal hakkas Nikolay end millegipärast kiiruga koju sättima ja kell 14.00 sõitis ära. Pärast tema ärasõitu avastas õhtul kella 18 paiku, et toas olevast sektsioonkapist kadus sularaha summas 160 eurot. Raha varguses kahtlustab Nikolaid, sest ta teadis, kus võib raha olla. Võõraid inimesi korteris ei olnud ja keegi teine peale teda ei võinud seda raha võtta. Peale varguse avastamist läks kannatanu kohe Nikolai juurde koju, XXX, et Nikolai tagastab võetud raha, kuid seda ta ei teinud. (I kd t.l 144-146; 153-156) • 13.04.2011 koostatud kahtlustatav Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et võttis 08.04.2011 kella 13.30 paiku kannatanu kodust XXX, sektsioonkapis oleva teeserviisi kannust 160€ ning kasutas selle enda tarbeks ära. Kahetseb. (I kd t.l 147-150) 30.08.2011 kuriteoepisood: 9 • 20.09.2011 koostatud kannatanu ML ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.08.2011 varastati temalt kodust aadressil Tallinn XXX kuldehted kogumaksumusega 222.09€ (kaelakett maksumusega 40,90 eurot, sõrmus maksumusega 57,52 eurot, ripats maksumusega 65,19 eurot ja ripats maksumusega 58,48 eurot). Kuriteos kahtlustab oma tütrel VL külas olnud sõpru. (II kd t.l 2-6) • 20.09.2011 koostatud kannatanu VL ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.08.2011 kella 13.50 paiku tulid temale külla (aadressile XXX1, Tallinn) sõbranna Kristiina T ja viimase sõber Kolja. Pärast külaskäiku avastas kannatanu ema kuldehete kadumise. Peale seda kui Kolja kannatanu kööki kutsus tuppa tagasi minnes nägi VL toas oleva arvuti ekraanilt enda konto interneti saiti ja Kristiina taskus enda ID-kaarti. Võttis enda nimele väljastatud IDkaardi Kristiina taskust tagasi. ID-kaart asetses enne rahakO vahel, käekO s, lapsevankris. Peale nende lahkumist avastas, et varastatud oli tema nimele välja antud pass. Ema avastas kuldehete varguse. Hiljem Kristina tunnistas, et ühe kaelaketi võttis Kolja. Ülejäänud kuldehete vargust Kristiina ei tunnistanud. (II kd t.l 7-12) • 06.10.2011 koostatud kahtlustatava Nikolay Voloshchishini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 30.08.2011 Tallinnas XXX1 koos Kristiina T käisid külas Viktorial. Teadis, et VID-kaart on Kristiina käes, kuivõrd viimane käis VID-kaardiga kasiinos. Kristina palus Nikolayl minna V eemale rõdule suitsetama, kuni Kristina mööda korterit käib, s.t. ta pidi V tähelepanu kõrvale juhtima. Sai aru, et Kristina tahab korterist midagi varastada. Nõustus Kristinat selles aitama. Läksid kolmekesi rõdule suitsetama, esimesena tegi Kristina oma suitsu ära ja läks korterisse ning jalutas mööda korterit ringi. Nägi, et Kristina käis mööda kogu korterit, sealjuures läks ta ka suurde tuppa, mis asub köögi juures. Selle toa uks oli pidevalt lahti. Uksest mööda minnes oli nähtav kõik, mis selles toas asus. Kui nägi, et Kristina väljus suurest toast, juhtis V oma jutuga rõdult ära ja läksid korterisse. Seisid, ajasid veel paar minutit juttu ja läksid siis koos Kristinaga korterist ära. Passi korteris ei näinud ja kas Kristina selle võttis, selle kohta ei tea ka midagi. Väljusid korterist, läksid majast eemale ja Kristina võttis rinnahoidja alt kullast keti, ümmarguse suure medaljoni ja sõrmuse. Teist medaljoni ei näinud, võib olla see ka oli tal. Sai aru, et Kristina varastas need, kui tema V tähelepanu kõrvale juhtis. Läksid kohe Priisles, 64. kooli juures garaažides asuvasse pandimajja. Seisis tänaval, Kristina andis ehted ära ümbersulatamisele. Kristina andis talle kulla müügist umbes 30 eurot. Kahetseb tehtut. (II kd t.l 25-30) • 06.10.2011 koostatud tunnistaja O Š ülekuulamisprotokollist koos tunnistaja ülekuulamise protokolli lisaga nähtub, et 30.08.2011 andis Kristina T XXX, Tallinn asuvasse pandimajja kullast keti, medaljoni ja sõrmuse prooviga 585 kokku kaaluga 6,8 gr ning sai selle eest 120€. Tunnistaja lisas protokollile 30.08.2011 koostatud lepingu nr 60 KG OÜ ja Kristina T vahel kuldehete müümise kohta summas 120 eurot ning andis välja kullast keti ja sõrmuse. Medaljon oli edasi müüdud. (II kd t.l 33-39) • 06.10.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks O Š välja antud kullast sõrmust ning kett (fotod 1-2). (II kd t.l 4041) • 12.10.2011 koostatud kahtlustatava Kristina T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 30.08.2011, läks koos Nikolay Voloshchishiniga Vjuurde tema korterisse aadressil XXX , olles juba temaga kokku leppinud, et varastavad kulda. Nad ei teadnud, kus kuld võib olla, aga olid kokku leppinud, et otsivad seda ja sel ajal juhib üks neist V tähelepanu kõrvale. Igas korteris on kulda. Läks esimesena V rõdule suitsetama, aga Nikolai jäi korterisse ja otsis V juures kulda selles toas, kus seisis arvuti. Aga ta ei leidnud sealt midagi ja siis teisel korral läks juba Nikolai Viktoriaga rõdule ja tema otsis suures toast kulda ja leidis sektsioonis alumisel riiulil klaasist pokaalis kulda. Haaras kulla ja pani kõik endale kohe rinnahoidja sisse. Mõne aja pärast läksid Nikolaiga V juurest ära ja võttis trepikojas ehted välja, näitas neid Nikolaile ja pani need jope taskusse. Pärast seda läksid kohe Priisles asuvasse pandimajja, kuhu läksid Nikolaiga mõlemad sisse ja andis oma nimel ära medaljoni - zodiaagimärgi, keti ja sõrmuse. Teise medaljoni kohta ei mäleta, võib ka olla, et see oli, aga võis selle suvalises kohas ära kaotada. Pandimajas sai ehete eest umbes 120 eurot, millest osa kulutas ära koos Nikolaiga, aga suurema osa võttis endale. Pani varguse toime seetõttu, et tal oli raha vaja. (II kd t.l 42-47) 10 • 11.10.2011 koostatud kannatanu ML ülekuulamisprotokolli kohaselt tagastati talle kuldkett ja sõrmus. Väikest ripatsit (kuldristi) ei ole oma kodust üles leidnud. Tsiviilhagi esitamisest medaljonide osas loobub. (II kd t.l 48-51) Süüdistavaid iseloomustavad tõendid: • Teatisest karistatuse kohta nähtub, et Nikolay Voloshchishin on korduvalt väärteokorras karistatud ning kolmel korral kriminaalkorras karistatud. (I kd t.l 158-162) • Harju Maakohtu 15.10.2009 otsus nr 1-09-10597 Nikolay Voloshchishini süüdimõistmises

§ 199lg 2 p 4,5 alusel ning karistamises vangistusega 1 aasta 3 kuud.

(I kd t.l 165-167) • Teatisest kahtlustatava N.Voloshchishini päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (I kd t.l 169-170) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Nikolay Voloshchishini ja Kristina T süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute Tiina T , TL , SR, ML ja VL ütlusi, tunnistajate E L , MM i, A V , VV , JB , O Š ütlusi, kannatanuna ülekuulatud Nikolay Voloshchishini ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud A V ütlusi, äratundmiseks esitamise protokolle, jälitusprotokolli, üleandmise-vastuvõtmise akti, lepingut nr XXX, asitõendi vaatlusprotokolle koos fototabelitega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, teatisi Karistusregistrist, Harju Maakohtu 15.10.2009 otsuse väljatrükki, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisepsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 529, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Nikolay Voloshchishin´i käitumine kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 järgi, so kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav kannatanuna ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi tema suhtes vägivalla kasutamise ja temalt raha nõudmise kohta. Sellele järgnevalt on ta ülekuulamisel nendest ütlustest loobunud ja tunnistanud, et ta andis valeütlusi eesmärgiga, et teda viidaks üle teise sektsiooni, kohtueelsel menetlusel, kirjeldades asjaolusid, mis ta ise oli välja mõelnud ja mis ei vastanud tõele. Arvestades taolisi N.Voloshchishini ütlusi ühe ja sama sündmuse kohta, kusjuures esimesed ütlused sisaldasid otsest informatsiooni kuriteo toimepanemise kohta ning sellele järgnevad ütlused välistasid kuriteosündmuse kui sellise täielikult, millised ütlused on teineteist täielikult välistavad, leiab kohus, et N.Voloshchishin on kannatanuna andnud teadvalt valesid ütlusi ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteona, so kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Nikolay Voloshchishin´i käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 järgi selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis kannatanutelt füüsilise vägivallaga võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt 17.12.2010 kella 15.58 paiku Tallinnas XXX asuva tantsuklubi Leevi hoone juures küsis Nikolay Voloshchishin alaealiselt TL kella ning pärast seda, kui TL oli võtnud oma taskust välja mobiiltelefoni ning näidanud kella oma ettesirutatud käes mobiiltelefoni hoides, lükkas Nikolay Voloshchishin jõuga TL lumehunnikusse pikali ning rebis sõrmi väänates ja kannatanule valu ja hirmu põhjustades TL seaduslikus valduses olnud, kuid TT kuuluva mobiiltelefoni Samsung B2100 (IMEI kood XXX), väärtusega 63.91€, enda kätte ning lahkus. Kuivõrd kannatanu jäi ilma mobiiltelefonist, saab objektiivselt järeldada, et mobiiltelefoni kui vallasasja äravõtmine ja omastamine oli süüdistatava eesmärgiks. Hilisem telefoni üleandmine kasutamiseks K.T e näitab objektiivselt ka selle omastamise eesmärgi realiseerimist. Kuivõrd süüdistataval puudus ka legaalne sissetulek, siis on süüdistatava poolt võõra vallasasja omastamise eesmärk ka arusaadav, sest võõra vara ebaseaduslik omastamine 11 oligi süüdistatava sissetulekuks. Kuivõrd kannatanu suhtes kasutati vägivalda, mille käigus tekitati kannatanule valu ja vägivalla kasutamise eesmärgiks oli vallasasja üle valduse murdmine, millele järgnes vallasasja äravõtmine, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav on eitanud vägivalla kasutamist vallasasja äravõtmisel. Samas on kannatanu T.L rääkinud ühesugust versiooni kohtueelsel menetlusel nii oma emale, sõbrale ja uurijale. Kohtueelse menetluse käigus läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi aktist nähtuvalt on eksperdid jõudnud järeldusele, et T.L oli võimeline aru saama nii temaga toimunust kui ka tajutut täpselt edastama ning sündmuse ajal ka oma käitumist juhtima, püüdes temalt vallasasja äravõtmist takistada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanu ütlused tema suhtes kasutatud vägivalla ja selle iseloomu ning valu tundmise kohta on usaldusväärsemad süüdistatava vägivalla kasutamist eitavatest ütlustest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kartis kannatanu tunnistada, et ta tundis süüdistatava ära, kuivõrd kartis jälitamist ja kättemaksu. Kättemaksu hirm sai tuleneda aga vaid sellest, et tema suhtes oli sama isik juba vägivalda kasutanud. Kohus peab oluliseks ka seda, et tegemist on väikese lapsega, kellele valu tekitamine ja hirmu põhjustamine on kergem võrreldes tavapärase elukogemusega täiskasvanud isikuga ning ilmselgelt süüdistatav ka sellega arvestas kui valis ohvriks lapse. Seega oli arvestades kannatanu vanust tegemist nii füüsilise kui ka vaimse vägivallaga ning isegi juhul kui kannatanut ei oleks pikali tõugatud, siis sõrmede väänamine tekitab lapsele ilmselgelt valu. Samas on nii tõukamine kui ka valu põhjustav muu tegevus hinnatav kehalise väärkohtlemisena, mis on hinnatav vägivallana

§ 200lg 1 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on hinnatav röövimisena. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud röövimise toimepanemise eest ja kelle karistus röövimise eest ei olnud uue röövimise toimepanemise ajaks kustunud, on tegemist

§ 200lg 2 p 4 märgitud isikuga.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Nikolay Voloshchishin´i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 15.10.2009 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahes varguse episoodis. Inkrimineeritud vargused on toime pandud vähem kui poole aasta jooksul ning ajal, mil eelmine karistus varguste toimepanemise eest ei olnud kustunud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudus süüdistataval temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal legaalne sissetulek ja selline sissetulek puudub süüdistataval senini. Selline süüdistatava regulaarne õigusvastane käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav

§ 199

lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav pani 30.08.2011 Tallinnas XXX toime varguse koos Kristina T . Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kohtu arvates üheselt, et süüdistatav tegutses eelnimetatud varguse toimepanemisel kooskõlastatult Kristina T ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd mõlema isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja mõlemad said sellest olulisusest ka aru, siis tuleb taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi so.

võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on TT esitanud tsiviilhagi 15,98 euro nõudes, milline sisaldab endas röövitud telefonis olnud ja tagastamata jäänud mälukaardi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas röövimisega kahju Nikolay Voloshchishin, kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on 12 tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 15,98 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Nikolay Voloshchishin´ilt TT kasuks. Kohtueelsel menetlusel on SR esitanud tsiviilhagi 160 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas vargusega kahju Nikolay Voloshchishin, kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 160 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Nikolay Voloshchishin´ilt SR kasuks. Karistuse mõistmisel Nikolay Voloshchishin´ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani suhteliselt lühikese aja jooksul mitu kuritegu ning vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, jätkas süüdistatav pärast viimase kohtuotsusega mõistetud ja kantud karistust samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja jätkuvat eesmärki saada elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt.

§ 320

lg 1 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.

§ 200

lg 2 p 4 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat.

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. 13 Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Süüdistatava sõnade kohaselt puudub tal sissetulek seniajani. Seetõttu arvestades süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja kuritegude iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 3 korral. Tema suhtes on kahel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, ühel korral on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba tõestanud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü suurusest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd see kuritegu on toime pandud eelmise karistuse kandmise ajal ja kohtulik arutamine toimub pärast eelmise karistuse ärakandmist, siis ei saa kohus enam mõistetavat karistust

§ 65

lg 2 alusel liita ning süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis kuulub täitmisele iseseisvalt, mõistes liitkaristuse kogumis teiste kuritegude toimepanemise eest mõistetavate karistustega. Karistuse määra valikul

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü, kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ja tekitatud varalise kahju suurusest. Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kuid seejuures arvestatakse ka süü suurust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt põhjustas süüdistatav alaealisele kannatanule füüsilist valu ja hirmu, mille mõju kestis pikemat aega, kuivõrd kannatanu ei julgenud tunnistada, et ta tundis süüdistatavas kuriteo toimepanija ära. Samas piirdus süüdistatava kasutatud vägivald tõukamise ja füüsilise valu tekitamisega ning kannatanule tervisekahjustusi ei tekitatud ja arstiabi kannatanu ei vajanud. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, kuivõrd koosseisuliseks ja kvalifitseerivaks asjaoluks on röövimise varasem toimepanemine, so eriline isikutunnus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü suurusest, kannatanutele tekitatud kahjust ja episoodide rohkusest. Süüdistatavat süüdistatakse kahe varguse toimepanemises ja mõlema vargusega tekitati kannatanutele varaline kahju. Kuldehetest saadi osa varastatust kätte ning kannatanu varalist nõuet ei esitanud, teisele kannatanule on tekitatud varaline kahju seni hüvitamata. Samas ei ole tekitatud varaline kahju oluline ning kohus leiab, et süü suurust, varguste arvu ja varalist kahju arvestades võib süüdistatavale karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on osalt eriliigilised, kuid valdavalt varavastased. Samas on erinevate kuritegude eesmärgid ja kahjustatavad objektid olnud erinevad ja kuriteod on ka toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ning erineva ründe vormiga, mistõttu leiab kohus, et karistused erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Märt Toming kohtunik 14