lg 1, § 209 lg 2 p 1,3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Grjazev Süüdistatav U.V Elukoht: xxx, registreeritud aadressil: xxx, isikukood xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, mustlaskeel, xxx Varasemad karistatused: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 20.09.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi rahalise karistusega summas 9700 krooni (ehk 619,94 eurot) ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 04.04.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina (I astme kohtu istungil), vandeadvokaat Sergei Politšev (apellatsioonimenetluses) RESOLUTSIOON Tunnistada U.V süüdi
Tunnistada U.V süüdi
1 1-11-6031 Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista U.V-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.V vangistusega 1 (üks) aasta. Karistusaega arvestada alates 03.06.2011.a. U.V-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ning mõista U.V-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud: - Ferratum Estonia OÜ-i (reg. 11240701, asukoht Pärnu mnt. 105, Tallinn) kasuks summas 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 17 senti; - Crediit Invest OÜ-i (reg. 11344270, asukoht Ahtri 6, Tallinn) kasuks summas 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 27 senti; - MCB Finance Estonia OÜ-i (reg. 11034137, asukoht Lõõtsa 8, Tallinn) kasuks summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 72 senti; - MiniCredit AS-i (reg. 11551909, asukoht Viru väljak 2, Tallinn) kasuks summas 363 (kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 66 senti; - Xxxi (sünd. xxx, elukoht Xxx) kasuks summas 414 (nelisada neliteist) eurot 10 senti; - Xxx (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot 84 senti. Rahuldada vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu U.V-le 03.06.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 4 (neli) senti, millest käibemaks on 19.17 eurot. Mõista U.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 23 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot 75 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 03.06.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 4 (neli) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „U.V, 1-11-6031, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 2 1-11-6031 U.V süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis tundmatute isikutega, pettuse teel, ostis alkohoolseid jooke, ja kasutades Xxx´i joobeseisundit, veenis Xxx´it allkirjastama 05.11.2009.a Narva linnas, Kreenholmi tn. 50 asuvas Tele 2 Narva esinduses lepingu Tele 2 võrguga liitumise kohta ja lepingu järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung S5050, maksumusega 4140 krooni, soetamise kohta. Saadud telefoni U.V võttis endale ja kasutas Tele 2 mobiilsidevõrgu teenuseid, tekitades Xxx’ile lisakahju. Samuti U.V süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis tundmatute isikutega, pettuse teel, ostis alkohoolseid jooke ja kasutades Xxx joobeseisundit, veenis Xxx allkirjastama 05.11.2009.a Narva linnas, Tallinna mnt 19c asuvas EMT Narva esinduses lepingu EMT võrguga liitumise kohta ja lepingu järelmaksuga mobiiltelefoni Sony Ericsson T700, maksumusega 2592,00 krooni soetamise kohta. Saadud telefoni U.V võttis endale ja kasutas EMT mobiilsidevõrgu teenuseid tekitades Xxxle lisakahju. Seega pani U.V toime varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupi poolt, s.o.
U.V süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis tundmatute isikutega, veenis 04.11.2009.a Xxx´it sõlmima Narva linnas Kreenholmi tn. 52 asuvas SEB panga Kreenholmi harukontoris Internetipanga teenuse lepingu ja saama pangaarve internetipanga paroolide kaardi ning andma pangas saadud dokumendid temale. Pärast seda U.V , kasutades Xxx´i isikuandmeid ning tema nimele vormistatud mobiiltelefoni number, Xxx´i nõusolekuta ning temale teatamata, taotles SMS sõnumitega Xxx´i nimele järgmiste kiirlaenude saamist: 04.11.2009.a MCB Finance Estonia OÜ-st laenu summas 2000 krooni, AS-st Minicredit summas 2000 krooni, Ferratum Estonia OÜ-st summas 2000 krooni ja 05.11.2009.a Credit Invest Oü-st summas 1500 krooni. Raha summas 4500 krooni, mida kreeditiasutused kandsid Xxx’i arveldusarvele 1105416899, U.V , kasutades Xxx´i isikuandmeid ning tema pangaarve internetipanga paroolide kaarti, Xxx´i nõusolekuta ning temale teatamata, xxx korteris oma koduarvutis, sisenedes Interneti SEB panga keskkonda, kandis tema kasutuses oleva Xxxi arveldusarvele 10010793880012 ning kasutas antud raha oma äranägemise järgi. Samuti U.V süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis tundmatute isikutega, veenis 04.11.2009.a. Xxx sõlmima Narva linnas Kreenholmi tn. 52 asuvas SEB panga Kreenholmi harukontoris Internetipanga teenuse lepingu ja saama pangaarve internetipanga paroolide kaardi ning andma pangas saadud dokumendid temale ja seejärel, kasutades Xxx isikuandmeid ning temale vormistatud mobiiltelefoni numbrit, Xxx nõusolekuta ning temale teatamata, taotles SMS sõnumitega 05.11.2009.a Xxx nimele laenu saamist AS-st Minicredit summas 2000 krooni. Raha summas 2000 krooni, mida kreeditiasutus kandis Xxx arveldusarvele 10010795199015, U.V, kasutades Xxx isikuandmeid ning tema pangaarve internetipanga paroolide kaardi, Xxx nõusolekuta ning temale teatamata, Narva linnas, Xxxkorteris oma koduarvutis sisenedes Interneti SEB panga keskkonda ja kandis 1500 krooni tema kasutuses oleva Xxxi arveldusarvele 10010793880012 ning kasutas antud raha oma äranägemise järgi. Seega pani U.V toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o.
II Kohtuistung 3 1-11-6031 Süüdistatav U.V ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi
Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Kannatanu Xxx’i ütlused (lk 2-5), mille kohaselt 04.11.2009 tundmatu isik tegi temale ettepaneku aidata vanarauda laadida. Ta andis nõusoleku ja sõitis koos selle mehega, kellega oli veel üks tundmatu mees, nende autoga Narva poole. Nad võtsid kaasa ka tema tuttava Xxx. Xxx võttis meeste ettepanekul kaasa isikut tõendava dokumendi. Kuskil teeääres auto peatus, üks tundmatutest meestest käis poes ning tõi neile süüa ning 2-liitrise õlle Xxxiga kahe peale. Peale seda käidi veel kord Sillamäel poes, osteti veel õlut. Xxx jäi juba üsna vindiseks. Narvas nad käisid koos Swedbanki kontoris, kus ta pidi avama internetipanga teenuse. Näitas oma passi ja kirjutas mõnele paberile allkirjad. Autos tema käe küsiti pangast saadud pabereid, tundmatu mees ütles talle, et tal (Xxxil) endal neid pabereid vaja ei lähe. Nad käisid mitmes kohas. Talle ei jäänud meelde kus nad käisid ja mida ta rääkima pidi. Kohas kus nad käisid ta pidi passi näitama ja mingitele paberitele alla kirjutama. Ühes kohas talle selgitati, et ta saab võlgu võtta ja ei pea tagasi maksma. Ta ei ole käinud 04.11.2009 kuskil pangas sularaha välja võtmas. Peale ringkäikude lõppemist viis tundmatu mees neid ühte majja Narvas, kus nad ööbisid. Järgmisel hommikul tuli autojuht neile järgi. Ta ei mäleta enam täpselt, aga võis olla, et ta läks selle mehega veel ühte kohta, kus oli jutt laenust tema peale. Näitas seal oma passi, mees selgitas tema eest, et ta esimest korda võtab laenu ja ei oska. Sealsamas ostis autojuht ka telefoni järelmaksuga. Selles kohas ta kirjutas mingile paberile alla. Kõik tema poolt alla kirjutatud paberid jäid nende meeste kätte. Peale selle viidi neid bussijaama, temale ja Xxxile anti sõiduraha summas 300 krooni kummalegi. Nad ootasid bussi ja sõitsid koju. Pärast seda, kui käis pangas, sai teada, et tema peale on vormistatud mitu laenu. Kannatanu ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud konto väljatrükk (lk 5), millest, muuhulgas, nähtub, et: 04.11.2009 kannatanu kontole MCB Finance Estonia OÜ-lt laekus 2000 krooni; AS-lt Minicredit laekus 2000 krooni. Samal päeval kannatanu kontolt kanti Xxxi kontole üle 3000 krooni ning võeti sularahana ära 2944 krooni. 05.11.2009 kannatanu kontole Credit Invest OÜ-lt laekus 1500 krooni ning samal päeval kannatanu kontolt kanti Xxxi kontole üle 1500 krooni. Olles ülekuulatud 01.02.2011 ja 12.04.2011 (lk 108-113, 164-166), kannatanu Xxx lisas, et 2011.a jaanuaris tema juurde tulid samad mehed koos Xxxˇga. Need mehed ütlesid talle, et soovivad tagastada temale kogu raha. Kui palju raha nad soovivad anda, nad ei öelnud ning ta ise ei tea, mitu laenu need mehed tema nimele võtsid. Nad lubasid maksta talle 50 eurot „eelsoojenduseks“ ja hiljem maksta veel, vastu tahtsid saada paberi, milles ta kinnitab, et ta on raha kätte saanud ning ei oma pretensioone. Mehed rääkisid, et neil on paberit vaja selleks, et meil on omavahel kokkuleppe teatud summa tagasimaksmiseks. Üks mees nimega Anton ütles talle, et tema (Anton) tahaks, et kriminaalasi jääks soiku. Tema juuresolekul kirjutas üks meestest vene keeles paberile teksti, küsis tema käest passi ja sealt kirjutas tema isikukoodi. Siis ta kirjutas oma käega eesti keeles sinna juurde teksti, mille mehed talle vene keeles ette ütlesid. Kuupäeva kirjutas alla 15.märts 2010, sest niimoodi tal kästi kirjutada, et nagu nad oleks juba 15.03.2010 kohtunud ja talle raha maksnud. Pärast seda üks meestest andis temale 50 eurot. Veel 5 eurot Anton andis talle 6.04.2011. Rohkem ta mitte midagi kätte ei saanud. Esitab tsiviilhagi U.V vastu summas 414.10 eurot (lk 167). Kannatanu Xxx ütlused (lk 50-61, 76-77, 92-107), kes kinnitas Xxx’i ütlusi nende 4 1-11-6031 kokkusaamise kohta ning seletas, et need tundmatud mehed, kellega nad sõitsid Narva, tahtsid, et ta võtaks kaasa isikut tõendava dokumendi. Ta võttis kaasa ID-kaardi, seda tegi ka Xxx. Tal oli kaasas neli liitrit kanget õlut, mida nad koos Xxx’iga sõitmise ajal ära jõid. Peale Kohtla-Järvet oli ta juba purjus ja ei mäleta enam täpselt, mida nad seal tegid või kus kohas käisid. Mingil hetkel hakkasid mehed rääkima, et tööst ei tule neil ikka midagi välja. Siis ta vahepeal ei mäleta juhtunust midagi, tal oli nii öelda täielik mäluauk. Siis mäletab, et nad sõitsid mööda Sillamäest ning üks tundmatu meestest ütles, et raha on vaja. Tema sõnade järgi, pidid nad hakkama mingi pidu panema, kusagil ootavad naisterahvad. Narvas tuli nende juurde veel üks meesterahvas, kes hakkas Xxx’iga korduvalt autost ära käima. Ta jätkas autos õlu joomist, autosse oli toodud ka viina ning ta jõi ka seda. Ta ei saanud üldse aru, kus Xxx selle mehega käis ja mis asju ajab. Nad käisid kusagil ära, tulid tagasi, siis nad sõitsid kusagile edasi ja lugu kordus. Xxx oli selleks ajaks juba üsna tugevas joobes ja vaevalt ta enam isegi aru sai, kus ta käis ja mida tegi. Mäletab, et sõitsid sama seltskonnaga panka ja seal läks ta koos meesterahvaga panka. Ta ei mäleta mida ta seal pidi tegema – kas mingi laenu või mingi kaardi saama. Oli selleks ajaks ikka täiesti purjus. Samas hiljem ta avastas, et tal on käes mingisugune paber ajutise pangakaardi väljastamise kohta. See kaart pidi jääma selle meesterahva kätte, kellega ta pangas käis. Ta ei saanud aru, et tema nimel oleks mingisugust laenu võetud või pangast pangakaart väljastatud. Pärast seda, tema ja Xxx viidi kusagile korterisse magama. Hommikul selgus, et ID-kaarti tema käes ei olnud, hiljem sai selle tundmatu meeste käest tagasi. Neid viidi Narva-Jõesuusse, kus ta tundmatute meeste survel vormistas mingi „minicredit“. Ta allkirjastas postimajas mingisugused paberid. Kuna ta hakkas juba hommikul mõtlema sellele, et kuidas Narvast koju saab ja seetõttu ta põhimõtteliselt ei olnud laenuvõtmise vastu. Ta tahtis kasutada seda laenu selleks, et koju saada. Postimajast lahkudes sai ta sel hetkel aru, et laenu talle ei antud. Alles hiljem sai ta teada, et tegelikult talle siiski anti laenu ja tema kontole laekunud laen on edasi kantud kellelegi Xxxile. Ta ei ole sellist ülekannet teinud ja kellelegi selleks ka luba andnud. Pärast seda nad sõitsid Narvasse tagasi. Narvas EMT poes ta ostis sama tundmatu mehe soovitusel telefoni SonyEricsson T700 selleks, et kinkida emale. Sellist juttu, et ta peab selle telefoni nendele meestele andma, ei olnud. Aga olles tagasi autos, küsis juhi kõrvalistunud mees temalt telefoni vaatamiseks, tagasi ta enam seda ei saanud, kuigi küsis korduvalt. Ka kogu selle hommiku, kui nad ringi sõitsid, võttis ta koos Xxx’iga viina, jäi uuesti päris purju ning ta mäletab veel, et teda ja Xxx’it viidi Narva bussijaama. Need mehed vist andsid temale ja Xxx’ile bussisõiduraha. Xxx tundis Anton Vishnjakovˇi ära (lk 78-80) ning seletas, et tegemist on kindlasti sama isikuga, keda ta mainis ülekuulamisprotokollis. Olles 01.02.2011 ülekuulatud (lk 92-107), kannatanu Xxx lisas, et jaanuari keskel tema elukohta tulid kaks meest. Need olid need samad kaks Narva petturit. Nad küsisid, kus on Xxx. Ütlesid, et tahavad anda Xxx’ile raha. Ta näitas neile, kus Xxx asub. Nad rääkisid Xxx’iga tema juuresolekul. Need mehed hakkasid rääkima, et nad tagastavad Xxx’ile raha ja tema selle eest kirjutab kirja, et tal nende vastu pretensioone ei ole. Xxx kirjutas nendele kirja ja sai kätte 50 eurot. Pärast seda sõidutasid Narva mehed teda poodi, kus ostsid viina. Ta võttis viina ning nad sõitsid tagasi tema koju. Nad hakkasid rääkima, et kas saaks niimoodi teha, et kirjutaks sellise kirja, et ta on raha kätte saanud ning tal ei ole pretensioone U.V vastu. Põhjendati sellega, et nendel tuleb kohus, ega nad ei kardagi kohut, niikuinii saavad tingimisi, aga oleks parem kui see asi üldse kohtusse ei läheks. Talle lubati maksta raha tema nimele võetud mobiiltelefoni eest ja minikrediidi eest. Ta ütles neile, et see on tegelikult kokku 7000 krooni koos kõigi intressidega. Nad ütlesid, et kohe korraga ei saa seda summat maksta. Ta ütles nendele, et ta võib neile kirjutada selle kirja, mis nad soovivad, kuid juhul, kui ta raha ei saa, võtab kirja tagasi. Ta kirjutas kirja meeste etteütlemise järgi, kuid eesti keeles. Talle 5 1-11-6031 soovitati kirjutada kirjale varasem kuupäev (17.09.2010) ning siis politseiuurijale öelda, et ta unustas, et sai juba ammu raha kätte. U.V andis temale sel päeval 25 eurot. Rohkem raha ta ei saanud. Protokollile on lisatud ka dokumentide koopiad, mis kinnitavad kannatanu võlgasid EMT ja AS MiniCreditˇi ees ning samuti ülalmainitud allkirja koopia (lk 96-107). Esitab tsiviilhagi U.V vastu summas 335.84 eurot (lk 168). Tunnistaja Xxxi ütlused (lk 38-43), mille kohaselt 23.10.2009 ta seisis tänaval ning tema juurde sõitsid kolm mustlast, kes tegid temale ettepaneku teenida raha nii, et ta avab pangas konto ja annab nendele pangakaardi üle. Nii ta tegigi. Nad maksid temale järgmiselt – tema nimele vormistati laen summas 6600 krooni, mida ta sai kätte mustlaste käest. Pangakaart jäi mustlastel kätte. Kahtlustatav U.V ei tunnistanud eeluurimisel ennast süüdi (lk 81-83, 85-91, 157-160) . Esimesel ülekuulamisel, mis toimus 11.01.2011, ta keeldus ütluste andmast, motiveerides seda sellega, et tal on vaja aega tema poolt valitud kaitsjaga kokkuleppe sõlmimiseks (lk 81-83). 17.01.2011 toimunud ülekuulamisel (lk 85-91) ta loobus kaitsjast ning seletas, et võib-olla, et 04.11.2009 ta sõitis oma autoga koos teekaaslastega (kelle nimesid ta ei soovi öelda) Tallinnast tagasi. Teel nad sõitsid Viru-Nigulast läbi. Seal ta sai tuttavaks Xxx’i ja Xxx’ga. Nad hakkasid vestlema, siis nad koos napsitasid ja seejärel ta palus nende abi. Ta vajas raha ja järelmaksuga telefone. Ta ei saanud oma nimele laenu taotleda, sest enne seda ta oli juba laenu võtnud. Xxx ja Xxx olid nõus aitama. Nad sõitsid koos Narvasse, kus nende nimele soetati järelmaksuga kaks või kolm telefoni ja samuti taotleti mitme rahalaenu saamist. Ta on täielikult arveldanud nii Xxx’i kui ka Xxx’ga, mille kohta annavad tunnistust nende 15.03.2010 ja 17.09.2010 allkirjad. Allkirjad on lisatud protokolli juurde (lk 90,91). Kiirlaenufirmade ja EMT tsiviilhagid (lk 119-156). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et U.V süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises -
lg 1 ja 209 lg 2 p 1, 3 järgi, on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Tema süü on tõendatud kannatanute Xxxi ja Xxx ning tunnistaja Xxxi ütlustega, pangakonto väljatrükiga, laenufirmade ja EMT poolt esitatud dokumentidega. Need tõendid on teineteisega kooskõlas ning kinnitavad U.V poolt kuritegude toimepanemise asjaolusid.
ettenähtud kuriteod 6 1-11-6031 Kannatanute Xxxi ning Xxx ütlustega on tõendatud need faktilised asjaolud, et U.V koos tuvastamata isikutega kasutades kannatanute joobeseisundit, veenisid Xxx´it allkirjastama 05.11.2009 Narvas lepingu Tele 2 võrguga liitumise kohta ja lepingu järelmaksuga mobiiltelefoni soetamise kohta. Saadud telefoni U.V võttis endale ja kasutas Tele 2 mobiilsidevõrgu teenuseid, tekitades Xxx’ile lisakahju. Kannatanu ütlustega on tõendatud ka see, et tema koos tuvastamata isikutega veenis Xxx allkirjastama 05.11.2009 Narvas, lepingu EMT võrguga liitumise kohta ja lepingu järelmaksuga mobiiltelefoni soetamise kohta. Saadud telefoni U.V võttis endale ja kasutas EMT mobiilsidevõrgu teenuseid tekitades Xxxle lisakahju. Süüdistatava U.V väited selle kohta, et kannatanud olid vabatahtlikult nõus teda rahaga aitama ning selle kohta, et kõik raha on kannatanutele tagastatud, on ümberlükatud kannatanute ütlustega. Kohus asub seisukohale, et U.V ja tema kaasosalise käitumine juba algusest peale oli suunatud sellele, et mitte pakkuda Xxx’le ja Xxxi’le tööd, kuid sellele, et nende ID- ja pangakaartide abil saada varalist kasu pettuse teel. Sellele, muuhulgas, viitab ka selline asjaolu, et nad kohapeal nõudsid, et mõlemad kannatanud võtaksid kodust kaasa oma IDkaardid. Mõlemad kannatanud kinnitavad, et alguses U.V koos tuvastamata kaasosalisega pakkus nendele tööd, mis pidi seisnema vanaraua laadimises. Kasutades ära seda, et kannatanud olid alkoholijoobes (lisaks sellele, ostes kannatanutele veel õlut ja viina), nad viisid nad Narvasse. Narvas, kuna mõlemad kannatanud olid juba tugevas alkoholijoobes, nad petsid kannatanuid ning süüdistatava ja tema kaasosalise surve ja mõju all kannatanud vormistasid laenusid, kui ka telefonide järelmaksuga ostmise lepinguid. KrMS §-s 209 sätestatud teokoosseisu objektiivsed tunnused eeldavad pettust, so tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Antud juhul seisnes pettus selles, et U.V, tegutsedes koos tundmatute kaasosalistega, pakkus kannatanutele tööd, mida tegelikult ei olnud, kavatsetult pakkus kannatanule alkoholi selleks, et viia need tugevasse joobeseisundi, mis lihtsustaks kannatanute petmist ning viinud kannatanud eksitusse lepingute sõlmimise tegeliku eesmärgi suhtes. Kõik saadud raha ja telefonid U.V omastas, mida ta ise ei eitagi. Selle tegevusega sai U.V süüdistuses märgitud varalist kasu. Kohus on seisukohal, et U.V pani
Ta teadis, et petab kannatanuid selleks, et saada sellega varalist kasu ning tahtis seda. Vastavalt
-le, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna U.V pani toime kaks kelmuseepisoodi ning tegutses grupis koos teiste isikutega, siis tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1,3 järgi.
ettenähtud kuriteod Kannatanute Xxxi ja Xxx ütlustega on tõendatud need faktilised asjaolud, et U.V , tegutsedes grupis tundmatute isikutega, veenis 04-05.11.2009.a Xxx´it ning Xxxˇt sõlmima Narvas mitu kiirlaenu. 7 1-11-6031 Tunnistaja Xxxi ning U.V enda ütlustega ning samuti pangakonto väljatrükiga ning laenufirmade poolt esitatud dokumentidega on tõendatud see faktiline asjaolu, et et U.V ilma kannatanute loata, s.t. ebaseaduslikult, arvutiprogrammi abil, kandis kannatanute kontodelt raha Xxxi kontole, mida hiljem võttis ära ja omastas, kuna tal oli ebaseaduslik juurdepääs Xxxi kontole Xxxi käest saadud pangakaardi abil. Nii, ühes kohas kannatanule Xxx’ile selgitati, et ta saab võlgu võtta ja ei pea tagasi maksma. Samas, olles süüdistatava ja tema kaasosalise mõju all, taotles Xxx laenu saamist selleks, et jõuda Narvast tagasi koju. Seda, et tema taotlus oli rahuldatud, sai kannatanu teada alles hiljem. Tema kontole saabunud raha oli samal päeval U.V poolt kantud üle Xxxi kontole. Kohus on seisukohal, et U.V pani
Ta teadis, et ta ebaseaduslikult sisestab andmeid ja sekkub andmetöötlusprotsessi selleks, et saada varalist kasu ning tahtis seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatava väited selle kohta, et ta tagastas nii Xxx’le, kui ka Xxx’ile raha nende võlgade ja laenude kinnimaksmiseks, on ümber lükatud. Mõlemad kannatanud kinnitavad, et tegelikult nad said tagasi vaid osa rahast – Xxx sai 25 eurot ning Xxx sai 55 eurot. Allkirjad selle kohta, et nad said kõik raha tagasi, olid kirjutatud U.V ja tema kaasosalise palvel 2011.a jaanuari keskel. Nende palvel oligi allkirjadele kirjutatud valed kuupäevad. Peale kannatanute ütluste, kohus pöörab tähelepanu ka järgmistele asjaoludele. Esiteks, mõlemad allkirjad ei sisalda tagastatud raha täpset summat. Kui raha oli tegelikult tagastatud, siis jääb arusaamatuks, miks selline tähtis asjaolu, nagu tagastatud raha summa, ei olnud siia sisse kirjutatud. Teiseks, juba allkirjade uurijale esitamise aeg annab alust arvata, et tegelikult mõlemad allkirjad olid vormistatud alles 2011.a jaanuari keskel. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, esimesel ülekuulamisel, mis toimus 11.01.2011, keeldus U.V ütluste andmast, motiveerides seda sellega, et tal on vaja aega tema poolt valitud kaitsjaga kokkuleppe sõlmimiseks (lk 81-83). Aga 17.01.2011 toimunud ülekuulamisel (lk 85-91) ta loobub kaitsjast ning väidab, et ta on täielikult arveldanud nii Xxxi kui ka Xxxga, mille kinnitamiseks annab ta uurijale väidetavalt 15.03.2010 ja 17.09.2010 vormistatud allkirjad. On ebaloogiline, miks siis U.V ei esitanud mõlemad allkirjad juba esimesel ülekuulamisel. See langeb täielikult kokku kannatanute ütlustega selle kohta, et mõlemad allkirjad olid vormistatud 2011.jaanuari keskel, s.t. enne teist ülekuulamist. Kohus asub seisukohale, et U.V kasutas ajavahemikku 11.01-17.01.2011 selleks, et avaldada mõju kannatanutele, et nad oleksid nõus vormistama ülalmainitud allkirju. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
8 1-11-6031 Süüdistatav pani tahtlikult toime kaks teise astme kuritegu.
lg 1 järgi võib mõista nii rahalise karistuse, kui ka kuni viieaastase vangistuse.
Kohus on seisukohal, et U.V karistamine rahalise karistusega
järgi ei ole põhjendatud, sest ta on juba neljal korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahalise karistusega, pärast mida ta pani ikkagi toime uusi kuritegusid. Sellega seoses on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei mõjuta U.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning üksnes vangistusega on võimalik teda mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse mõistmisel arvestab kohus varasemat karistatust ning ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kuna U.V ei tunnistanud ennast süüdi ning ei kahetsenud toimepandut, on kohtul kujunemas veendumus, et U.V poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk on väga suur ning karistusest tingimisi vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole U.V puhul karistuse eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid U.V puhul ei esine. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning õiguskorra kaitsmise huvides, on otstarbekohane mõista U.V-le
MS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Ferratum Estonia OÜ esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 166,17 eurot (tl 122); Credit Invest OÜ esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 460,27 eurot (tl 128-129); MCB Finance Estonia OÜ esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 191,72 eurot (tl 133); Minicredit AS esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 363,66 eurot (tl 139); Xxx esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 414,10 eurot (tl 167); Xxx esitas U.V vastu tsiviilhagi summas 335,84 eurot (tl 168). Süüdistatav vaidles hagidele vastu, tsiviilhagidega ei nõustunud. Kohus asus aga seisukohale, et U.V süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendatud täies mahus. Kohus motiveeris seda antud kohtuotsuse III osas. Kohus asus seisukohale, et just U.V tekitas oma kuritegeliku tegevusega ülalnimetatud firmadele ja kannatanutele materiaalset kahju. Tsiviilhagid on piisavalt tõendatud nii kannatanute ütlustega ning nende ülekuulamisprotokollidele lisatud dokumentidega, kui ka ülalnimetatud ettevõtete poolt esitatud dokumentidega. 9 1-11-6031 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagid rahuldada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315, 341 lg 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.