S § 121 järgi kehalises väärkohtlemises 14.10.2004 a. A. Š. suhtes seoses prokuröri loobumisega süüdistusest KarS § 301 järgi. Süüdi tunnistada R.V KarS § 121 järgi 12.10.2005 a. X X X toimunud kehalises väärkohtlemises K. R. ja 26.10.2005 a. X X toimunud kehalises väärkohtlemises L. E. suhtes ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega. Õigeks mõista R.V süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi valge metallist OÜ Immo kauplusest ostetud valamu ja MTÜ-lt Eesti Toiduagentuur soetatud perepileti viiele inimesele soetatud käepaela omastamises seoses prokuröri loobumisega süüdistusest
S § 201 lg 2 p 1 järgi ülejäänud süüdistuse osas ning karistada teda (1
lg 1 p 11 alusel kriminaalasja juurde liidetud asitõendid – raamatkalender pakendis nr. 1 ja kasvatuspäevik, milline on antud 17.12.2004 a. R.V-le vastutavale hoiule, tagastada R.V-le , salvestised 15.12.2005 a. ja 10.02.2006 a. toimunud kahtlustatavana ülekuulamisest ning 12.05.2005 a. toimunud läbiotsimisest jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasja juurde, pärast kohtuotsuse jõustumist aga hävitada. Eesti Advokatuuril hüvitada riigi eelarvest riigi õigusabi kulud summas (1457.30) üks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 30 senti vandeadvokaat Rünno Roosmaa osalemise eest kannatanu L. E. kaitsjana ning (1457.30) üks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 30 senti vandeadvokaat Ants Nõmmiku osalemise eest riigi õigusabi korras süüdistatava R.V kaitsjana kriminaalasja kohtulikus menetluses. Välja mõista R.V-lt
lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud –
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud – (1511.60) üks tuhat viissada üksteist eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras süüdistatavale määratud kaitsja Ants Nõmmiku ning (1457.30) üks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 30 senti kannatanule L. E. määratud kaitsja Rünno Roosmaa osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses.
lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest –
T. ja E. H. seoses kohtuistungil viibimisega hüvitatud sõidukulud kogusummas (173.89) ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 89 senti,
lg 1 p 3 alusel ettenähtud menetluskuludena ekspertiisitasud – (1022.58) üks tuhat kakskümmend kaks eurot ja 58 senti kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise ekspertiisi läbiviimise ning (84.11) kaheksakümmend neli eurot ja 11 senti kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest süüdistatava R.V suhtes kriminaalasja menetluses ning
lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud summas (33.27) kolmkümmend kolm eurot 27 senti. Välja mõista R.V-lt
lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha (417.03) nelisada seitseteist eurot ja 03 senti riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „R.V, 1-09-8086, menetluskulud või sundraha“. Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord 2 1-09-8086 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud Süüdistatavale R.V-le oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema 26.10.2005 a., täpselt tuvastamata kellaajal, X X asuva X (X) X söögitoas, kus L. E. sõi lõunat koos G. R., E. T., A. L. ja M. K., sisenes söögituppa, hakkas L. E. peale karjuma, tõmbas ta tooli pealt üles ja lõi L. E. käega selja tagant vastu pead põhjustades L. E. löömisega füüsilist valu. Pärast löömist ei lubanud R.V L. E. enam edasi süüa, jättes ta ilma lõunasöögita ning käskis L. E. minna kontoriruumi ja kirjutada seletuskiri miks ta X tööst kõrvale hoidis. -Samuti tema, 14.10.2004 a. õhtul peale kella 20.00 X X X X X keldriruumis asuvas teleritoas, kus A. Š., V. J., V. T., K. L. ja A. B. vaatasid telerit, sisenes ruumi R.V, kellel tekkis sõnelus A. Š., kes vaatas telerit kõhuli maas lamades. R.V lõi maas lamavat alaealist A. Š. jalaga kõhtu põhjustades löömisega A . Š. füüsilist valu. A. Š . lahkus seejärel ruumist ning läks trepist üles I korrusel asuvasse oma tuppa, kuhu järgnes talle ka R.V ning kes käskis A . Š . majast lahkuda. Tekkinud rüseluse käigus võttis R.V A. Š. kätega kõri ümbert kinni, kägistas ja raputas A. Š. põhjustades sellega A. Š. füüsilist valu. Pärast seda ütles R.V, et ta kutsub politsei ning käskis A. Š. oodata politsei saabumist
kohaselt kohtuvaidluses prokuröri loobumisel süüdistusest teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse, siis tuleb R.V eeltoodud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistuses 12.10.2005 a. X, X, X, R.V elukoha juures toimunud kehalises väärkohtlemises K. R. suhtes leidis kohus, et R.V süü eelnimetatud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. -Kannatanu K. R. kinnitas asja kohtulikul uurimisel, et tegi 2005 a. oktoobris koos K. S. tööd. A. Š. maksis talle tehtud töö eest, kuid K.S. jättis maksmata. 12.10.2005 a. õhtusel ajal läks kannatanu koos K. S., S. R., A. L. ja K. R. X X R.V elukohta, kus elas siis ka A.Š ., töötasu küsima. Kohapeal, maja välisukse juures vesteldi esmalt A.Š., kuid mõne aja pärast väljus majast R.V, kes hakkas kõikide noormeeste käest ükshaaval küsima „Kas A . (A.Š.) on neile võlgu“ ja kui kõik vastasid, sealhulgas ka K.S., kes ei julgenud R.V-le A.Š. võlast rääkida, et ta ei ole võlgu, siis R.V vihastas, nimetas K. R. valetajaks, lõi teda jalaga vasaku puusa piirkonda ning nõudis noormeeste lahkumist oma maja juurest. Kannatanu kinnitas, et löömine tekitas talle füüsilist valu ja sundis teda kõndimisel lonkama. Kuna puus valutas, pöördus K. R. sama päeva õhtul Pärnu 11 1-09-8086 Haigla EMO-sse, kus talle tehti röntgen, diagnoositi puusa põrutus ning määrati kodune ravi. Kannatanu ütlused kinnitavad seda, et süüdistatav R.V lõi teda jalaga, s.o. kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, milline on kehaliseks väärkohtlemiseks KarS § 121 mõttes. Samuti on kannatanu kinnitanud, et tundis löömise tagajärjel valu, mis on KarS § 121 ettenähtud koosseisu objektiivseks tunnuseks. Lisaks sellele esineb KarS § 121 ettenähtud objektiivse kooseisu tunnusena ka tervisekahjustuse esinemine, kuivõrd kannatanul diagnoositi EMO -s põrutus ning määrati ravi. Kohus leidis, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad ka muude nimetatud kuriteosündmuse kohta kriminaalasjas kogutud tõenditega – K. R. sündmuskohal kaasas olnud tunnistajad K. S., S. R. ja K. R. andsid kohtulikul uurimisel kannatanu ütlusi kinnitavaid ütlusi ning seletasid, et kui nad vestlesid R.V maja trepil A.Š. ning K.S. küsis temalt saamata jäänud töötasu, väljus uksest trepile ka R.V, kes hakkas igaühelt eraldi küsima, kas Aleks on talle võlgu. Kuna keegi ei julgenud R.V-le tunnistada A.Š. võlga, siis R.V vihastas, nimetas K. R. valetajaks ning lõi teda jalaga vasaku puusa piirkonda, peale mida kannatanu lahkus longates R.V juurest ning läks koju. -Aleksei Š. seletas kohtus, et ta sündmust ja R.V poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamist enam ei mäleta. Samas, pärast eeluurimisel antud ütluste tunnistajale meenutamist, A.Š. väitis, et R.V võis nõuda K. R. lahkumist ning näidata jalaga lahkumise suunas, mille tulemusena võis kannatanu saada jalaga vastu puusa. Kohus leidis, et tunnistaja A.Š. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei lähe kokku kannatanu ning teiste tunnistajate ütlustega, samuti tuleb tema puhul arvestada asjaoluga, et konflikt toimus temapoolsest tegemata jätmisest (jäi K.S . tööraha võlgu) tingituna. Kuna A.Š. elas juhtunu ajal R.V juures kodus, siis on ka mõistetav, et ta ei soovi anda ütlusi tema vastu. Samas ei välista ka tema ütlused seda, et R.V kannatanut jalaga lõi, kuna ka A.Š. on kinnitanud, et R.V tegi jalaga liigutuse kannatanu suunas ning võis sellega kannatanut tabada. -SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardist nr. 14676 (I kd. t.l. 159) nähtub, et kannatanul K . R. diagnoositi 12.10.2005 a. tervisekahjustusena puusa piirkonna põrutus, talle on tehtud uuringuid ja määratud kodune ravi. Nimetatud diagnoos kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et R.V lõi teda jalaga puusa piirkonda ning tekitas sellega tervisekahjustuse. Samuti on tõenäoline, et taolise tervisekahjustusega tekitati kannatanule ka füüsilist valu. -Süüdistatav R.V seletas, et K. R. tegeles narkootilise aine ecstasy vahendamisega, mistõttu tuli ta 12.10.2005 a. A.Š. narkootikumide vahendamisega seotud raha, mitte aga tööraha küsima. Nähes K. R. oma maja juures, väljus R.V toast ning nõudis K. R. ning teiste noorukite lahkumist oma maja hoovist. Olles maja trepil, ütles R.V „Marss välja“ ning tõstnud jala üles, osutas ta sellega maja hoovi värava poole. Süüdistatav tunnistas, et osutades ülestõstetud jalaga hoovivärava poole, võis ta jalga tõstes K. R. tabada, kuid tahtlikult teda löönud ta ei ole. Süüdistatava hinnangul kaitses ta oma tegevusega oma kodu, kuna oli oht, et noorukite kamp võib anda narkootilisi aineid tema alaealisele tütrele, sest enne nimetatud juhtumit oli tema tütrele antud alkoholi ning narkootilisi aineid. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ja ei haaku muude kriminaalmenetluse käigus tuvastatud faktiliste asjaoludega. Asja kohtulikul uurimisel ei ole ei kannatanu ega keegi tunnistajatest, sealhulgas ka A.Š. kinnitanud, et A.Š. oleks nõutud muud võlga peale tema poolt andmata jäetud tööraha. Samuti ei ole tuvastatud, et 12.10.2005 a. oleks R.V maja juures olnud konfliktsituatsioon, mille lahendamine oleks vajanud füüsilist jõudu. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et R.V maja juurde tulnud noorukid oleks käitunud väljakutsuvalt või agressiivselt. Samuti ei ole usutav R.V väide, nagu oleks ta üksnes jalga tõstes osutanud värava suunas, kuna üksnes nn. „pihta saadud jalaga näitamisest“ (R.V versioon juhtunust) ei ole võimalik saada 12 1-09-8086 tervisekahjustust (kannatanul tuvastati puusa põrutus) ning sellisel viisil füüsilist valu, et see pani kannatanu lonkama (nii kannatanu, kui kõik tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu lahkus koju longates). Seda, et R.V poolt sooritatud löök pidi olema tugev, kinnitab ka asjaolu, et pärast koju jõudmist teatas kannatanu juhtunust oma emale ja kuna puus valutas, pöörduti koheselt Pärnu Haigla EMO-sse. Kohtu hinnangul viitab raviasutusse pöördumine sellele, et füüsiline valu pidi olema märkimisväärne ja tuntav, kuna raviasutuse EMO-sse muidu ei oleks pöördutud. Lisaks eeltoodule nõustub kohus ka prokuröri seisukohaga, et kui R.V tõepoolest oleks soovinud osutada värava suunas ja nõuda noorukite lahkumist, siis oleks pidanud seda tegema käega, mitte jalaga, kuivõrd suhtlemise käigus millelegi toimuv osundamine toimub tavaliselt käega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatav R.V lõi kannatanut K. R. jalaga puusa piirkonda, mida tuleb pidada kehaliseks väärkohtlemiseks ning tekitas sellega kannatanule nii füüsilist valu kui tervisekahjustuse. Nimetatud käitumisega on R.V tegevuses täidetud KarS § 121 ettenähtud objektiivne koosesis. Subjektiivsest küljest on R.V käitumine hinnatav teo toimepanemisena vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, kuna jalaga teise inimese suunas lüües tegutses süüdistatav tahtlikult teades, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (kasutab füüsilist vägivalda, millega võivad kaasneda nii füüsiline valu kui ka tervisekahjustus) või vähemalt möönis seda. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub antud juhul selles, et oma teoga, s.o. jalaga löömisega tekitas süüdistatav kannatanule tagajärjena nii füüsilist valu kui tervisekahjustuse. Järgnevalt analüüsib kohus R.V süüdistust KarS § 121 järgi 26.10.2005 a. X toimunud kehalises väärkohtlemises kannatanu L. E. suhtes. Kannatanu L. E. kinnitas kohtus, et R.V lõi teda lõunasöögi ajal söögilaua ääres, kuna L. E. oli puudunud töölt. Kanntanu ütluste kohaselt hakkas R.V tema peale karjuma, tõmbas ta tooli pealt üles ja lõi talle käega vastu pead kukla piirkonda ning ajas seejärel söögilauast minema. Kannatanu kinnitas, et R.V tekitas talle löömisega füüsilist valu. -Samas juures viibinud tunnistaja G. R. kinnitas kohtus, et R.V kasutas tihti X kasvandikuks olnud L. E. suhtes füüsilist vägivalda ning mõnitas teda. L.E. on tunnistajale avaldanud, et ta kartis R.V. 26.10.2005 a. toimunud kehalise väärkohtlemise juhtunu kohta avaldas tunnistaja esmalt, et ta nimetatud sündmust enam ei mäleta, kuid kinnitas, et tema poolt selle sündmuse kohta kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged. Tunnistaja kinnitas seega enda kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust, milles ta on kinnitanud, et R.V söögitoas tõstis L. söögilaua tagant üles ja lõi L. vastu pead, kuna L. ei olnud tööle läinud. Tunnistaja hinnangul oli R.V poolt L. antud löök tugev, kuna L. pea põrkus löögist tagasi. Seejärel L. lahkus oma tuppa (I kd. t.l. 32). Tunnistaja G. R. ütlused lähevad kokku kannatanu L. E. ütlustega ning kinnitavad seda, et R.V , olles ärritatud L. E. käitumisest, s.o. sellest, et ta ei olnud tööle läinud, lõi L. E. käega pea (kukla) piirkonda, s.o. kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanu kirjeldus löömisest, mille kohaselt „L. pea põrkas löögist tagasi“ kinnitab seda, et löök pidi olema tugev. Kohtu hinnangul tekitab tugev käega löök kukla piirkonda kannatanule igal juhul ka füüsilist valu, mida kannatanu on ka kinnitanud. -Tunnistaja A. L. kinnitas, et R.V oli kasvandike, sealhulgas L. E. suhtes pidevalt vägivaldne. Vägivaldusest tulenevalt kartis L. E. R.V . Tunnistaja ütlused R.V vägivalduse kohta muudavad kohtu hinnangul usutavaks L.E. avaldatu selle kohta, et R.V teda 26.10.2005 a. lõunasöögi ajal lõi. -Kohus avaldas
T. ja M. K. kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna prokuröri poolt esitatud andmetel on E.T. asukoht teadmata ning seda ei olnud 13 1-09-8086 võimalik, vaatamata mõistlikest pingutustest kindlaks teha. M.K. asukoht on samuti teadmata ning ta on politsei poolt kuulutatud tagaotsitavaks. -E. T. on andnud ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas R.V, 2005 a. oktoobris, X söögitoas, söögi ajal sõimas L. E. ning lõi teda tugevalt selja tagant labakäega vastu pead. Seejärel keelas ta L. E. edasi söömast, peale mida L. E. lahkus söögitoast oma tuppa (I kd. t.l. 33-34). -M. K. on samuti kinnitanud, et viibis 2005 a. sügisel X söögitoas ning nägi, kuidas sinna tulnud R.V hakkas õiendama L. E. selle eest, et viimane ei olnud tööl käinud. Seejärel lõi R.V L. E. käega selja tagant vastu pead nii, et L. E. „pea lendas laua poole“, millest järeldub, et löök pidi olema tugev. Seejärel lahkus L. E. oma tuppa (I kd. t.l. 35-36). Kohus leidis, et mõlema eeltoodud tunnistaja ütlused langevad kokku kannatanu L. E. ja tunnistaja G. R. ütlustega juhtunu kohta ning tõendavad seda, et ärritunud R.V esmalt sõimas kannatanu L.E. tööle ilmumata jätmise eest ning seejärel lõi teda tugevalt käega vastu pead, kukla piirkonda. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnistajate ütlused usaldusväärsed, kuna nende kirjeldus juhtunust läheb kokku nii kannatanu kui ka sündmust pealt läinud G. R. kirjeldatuga. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kannatanu ning kõik ülejäänud tunnistajad on nimetatud sündmuse välja mõelnud ning andnud selle kohta erinevatel aegadel ning erinevatele isikutele, s.o. nii uurijale kui kohtule ühesuguse sisuga valeütlusi. Kohus peab usaldusväärseks kannatanu L. E. ütlusi juba sellest tulenevalt, et tegemist on puudega noorukiga, kes on kõigi temaga kokkupuutunud ja kohtus ütlusi andnud isikute hinnangul lihtsameelne. Samas ei ole aga keegi nimetanud, et L. E. oleks kalduvust fantaseerida või valetada. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus tõenäoliseks, et L. E. ning ka teised sündmust pealt näinud tunnistajad on andnud R.V suhtes teda süüstavaid valeütlusi. R.V seletas kohtus, et ta ei ole L. E. suhtes vägivalda kasutanud. Samas ta kinnitas, et kui ta lõunasöögi ajal söögituppa läks, oli seal tekkinud pingeline olukord kasvandike vahel. Vältimaks konflikti pingestumist, viis ta kannatanu söögilauast ära rahunema. Kuna kohus pidas kannatanu ning tunnistajate ütlusi tõepäraseks, siis on kohus seisukohal, et R.V ütlused ei ole tõesed ning on ajendatud soovist vabaneda vastutusest. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et R.V lõi 26.10.2005 a. X söögitoas kannatanu L. E. tugevalt käega vastu pead ning tekitas kannatanule sellega füüsilist valu. Taoline löömine on kohtu hinnangul vägivallategu ja kehaline väärkohtlemine KarS § 121 mõttes, kuna kannatanule tekitati sellega KarS § 121 ettenähtud objektiivse tunnusena füüsilist valu. Subjektiivsest küljest käitus R.V kannatanut käega pea piirkonda lüües KarS § 16 lg 3 kohaselt vähemalt otsese tahtlusega, kuna kannatanut tahtlikult ja teadlikult lüües teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.o. kasutab füüsilist vägivalda, samuti teadis või vähemalt möönis ta seda, et sellise tegevuse tulemusena tekitab ta kannatanule füüsilist valu. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub antud juhul selles, et süüdistatav lõi kannatanut käega pea piirkonda (tegu) ning tekitas viimasele oma tegevusega füüsilist valu (tagajärg). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuliku uurimisega on leidnud täielikku tõendamist R.V süü KarS § 121 järgi kahes kuriteoepisoodis nii kannatanu K. R. kui ka L. E. suhtes. Järgnevalt analüüsib kohus R.V süüdistust KarS § 275 järgi, s.o. 28.03.2006 a. X politseijaoskonnas toimunud politseikonstaabli I. M. solvamises. Asja kohtulikul uurimisel R.V end antud kuriteo toimepanemises süüd ei tunnistanud ning seletas, et läks 28.03.2006 a. X politseijaoskonda uurima mida on ette võetud narkootikumidega äritsejate ja alaealistele alkoholi pakkujate suhtes. Kuna ta pidas konstaabel I. M. ebakompetentseks ja korrumpeerunuks, siis tekkis tal kannatanuga sõnavahetus, mille käigus 14 1-09-8086 süüdistatav soovitas I.M., kui ta oma tööga toime ei tule „parem minna lauta lehmade juurde tööle lüpsjaks, kuna mujale ta tööle ei kõlba“. Ülejäänud solvavate väljendite kasutamist ta eitas. Seejärel nõudis I.M. süüdistatava lahkumist politseijaoskonna ruumidest. -Kannatanu I. M., kes viibis 28.03.2006 a. politseikonstaablina oma tööülesannete täitmisel X politseijaoskonna ruumides kinnitas kohtulikul uurimisel, et tal oli süüdistatavaga olnud varasemaid tööalaseid kokkupuuteid seoses R.V alaealise tütrega, kellele oli määratud rahatrahv alkoholi tarvitamise eest. R.V pidas rahatrahvi kohaldamist põhjendamatuks ning süüdistas I.M. ebaobjektiivsuses. Kui I.M. püüdis asjaolusid selgitada, ei rahuldanud tema vastused R.V, kes ärritus ja hakkas kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimama öeldes kannatanule, et „I.M. kõlbab ainult litside ja hoorade seltskonda ning ta kõlbab üksnes lauta lehmade juurde tööle, et ta saaks koristada sitta ja kust lehmade järgi“. Samuti avaldas ta, et kahtlustab I.M., „kes ei ole üldse keegi“ vaimupuuet ning lubas „et kuseb kannatanu kriminaalmenetluse peale“ Kannatanu kinnitas, et taolised R.V poolt väljaöeldud väljendid olid tema jaoks solvavad ning olid ilmselgelt suunatud tema kui politseiametniku vastu. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda politseiametnikust kannatanu ütlustes juhtunu kohta. Asjaolu, et R.V ärritus ning tal tekkis kannatanuga sõnavahetus, ei ole ka süüdistatav ise eitanud. Arvestades kannatanu poolt väljaöeldu kirjeldust, milles avaldusid spetsiifilised ebatsensuursed ja halvustavad väljendid tema suhtes, ei pea kohus tõenäoliseks, et politseiametnikust kannatanu, kelle igapäevane töö on seotud erinevate, sealhulgas ka konfliktsete ja tema suhtes vaenulikult meelestatud isikutega mõtles eelnimetatud ütlused välja ning avaldas need sellisel kujul teadvalt valeütlustena R.V vastu. -Tunnistaja I. E. avaldas kohtuistungil, et töötas juhtunu ajal X politseijaoskonnas I.M. vastaskabinetis ja kuulis praokil olnud ukse vahelt, kuidas R.V kõva häälega hakkas politseiametniku peale karjuma. Tunnistaja kuulis, kuidas R.V süüdistas I.M. oma tütrele alusetult rahatrahvi kohaldamises ning sõimas teda litsiks ja hooraks, kelle õige töökoht oleks lehmade juures laudas. Samuti avaldas R.V, et suheldes I.M., tundub talle, et I.M. puhul on tegemist vaimupuudega isikuga. Pärast juhtumit nõudis I.M. R.V lahkumist politseijaoskonna ruumidest, mida R.V ka tegi. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi R.V kabinetist lahkumas, millest järeldub, et karjujaks ning politseiametniku sõimajaks sai olla ainult tema. Lisaks sellele avaldas tunnistaja, et ta on ka muul ajal kuulnud, kuidas R.V on noorte juuresolekul politsei tööd halvustanud. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et ärritunud R.V väljendus ametikohustusi täitnud politseitöötaja suhtes solvavalt. Samuti on tunnistaja sarnaselt kannatanu I.M. kinnitanud samasuguste ebatsensuursete väljendite kasutamist R.V poolt. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kannatanu ning tunnistaja oleks omavahel kokku leppinud sarnaste valeütluste andmise R.V vastu spetsiifilis te ebatsensuursete väljendite kohta. Samuti peab kohus tõenäoliseks, et samas majas üle koridori kabinetis viibinud tunnistaja kuulis läbi praokil ukse kõrgendatud häälel sõimlevat süüdistatavat. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist R.V poolt 28.03.2006 a. X politseijaoskonna ruumides seal töötanud politseikonstaabli I. M. suhtes väljendi kasutamist „Teiesugune kõlbab ainult litside ja hoorade seltskonda, minge parem lauta lehmade juurde tööle, kui mujale ei kõlba. Lehm ei kaeba selle peale, kui subjektiivne Ingrid Meltsas on“. Samuti avaldas R.V, et kahtlustab I.M. vaimupuuet ning „ta kuseb selle kriminaalmenetluse peale“, kui selline peaks algatatama solvamise osas. Kohus leidis, et eeltoodud ütlused on ilmselgelt halvustava iseloomuga ning on solvavad oma ametikohustusi täitnud politseiametniku suhtes. Samuti solvavad taolised väljendid tema kui politseiametniku au ning väärikust. Kuna konflikt ning eelnimetatud väljendite kasutamine oli seotud eelneva väärteomenetlusega R.V tütre suhtes, siis on solvavate väljendite kasutamine seotud I.M. kui võimuesindaja ja politseiametniku 15 1-09-8086 ametikohustuste täitmisega. Eeltooduga on R.V tegevusega täidetud KarS § 275 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on R.V poolt tegu toime pandud KarS § 16 lg 3 kohaselt vähemalt otsese tahtlusega, kuna R.V kasutas solvavaid ning halvustavaid väljendeid tahtlikult teades, et ta solvab sellega ametikohustusi täitvat politseiametnikku või vähemalt möönis seda. Põhjuslik seos te ja tagajärje vahel väljendus selles, et oma teoga – halvustavate ja solvavate väljendite kasutamisega põhjustas ta tagajärjena ametiülesandeid täitnud politseiametniku solvamise. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist R.V poolt kuriteo toimepanek KarS § 275 järgi. Järgnevalt analüüsib kohus R.V süüdistust süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning esmalt tema kui X juhataja poolt X kasvandiku L. E. arveldusarvelt ajavahemikus juulist 2000 a. kuni jaanuar 2006 a. pensioni ja sotsiaaltoetuste omastamises. Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav R.V end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et tema ei ole L. E. arveldusarvelt omavoliliselt raha välja võtnud, kuid L. E., kes käis tavaliselt raha arveldusarvelt välja võtmas koos X kasvatajatest saatjatega, võttis ise raha oma arveldusarvelt välja ning andis selle üle. Väljavõetud ja üleantud raha kanti X arvele või jäi sularahana šeifi ning seda kasutati L. E. ülalpidamiskulude katteks, kuna X, milline pidanuks kandma L. E. ülalpidamiskulusid kandis selleks üle vajadusest vähem. Kohus leidis, et R.V eeltoodud väited on paljasõnalised ning on ümber lükatud kriminaalasja kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud järgmiste faktiliste asjaoludega –kannatanu L. E. kinnitas kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et ta viibis X ajavahemikus 14.06.2000 a. kuni 06.03.2006 a. ning tema ülalpidamist X toetas tema kodukohajärgne X vallavalitsus. X juhatajaks oli R.V , kes aga ei olnud L. E. hooldaja ega eestkostja. X elamise ajal olid kõik tema isiklikud dokumendid - pass, pensionitunnistus, pangakaart jm. hoiul R.V käes ning asusid X šeifis, kuhu temal juurdepääs puudus, kuid kuhu oli juurdepääs R.V . L.E. kinnitas, et tal puudus võimalus iseseisvalt enda arvel olevat raha kasutada, kuna tema käes ei olnud pangakaarti. Samas ta kinnitas, et on käinud pangaarvelt raha välja võtmas, kuid seda koos M. G.. Kannatanu kinnitas, et ta ei ole kedagi volitanud ega lubanud enda arveldusarvel olnud raha välja võtta ega seda kanda X arvele. Samuti kinnitas kannatanu, et ta ei ole kordagi kellegagi kasvatajatest koos ega ka üksi talle ülekantud raha pangakaardiga välja võtmas käinud ega seda kellelegi üle andnud. Kui kannatanu 2006 a. märtsis läks koos R . F. oma raha pangaarvelt välja võtma arvas ta, et tema arvele laekunud pensionitest on arvel umbes 100000 krooni, kuid ootamatult avastas ta, et tema arveldusarvel ei ole rohkem raha, kui ainult 14 krooni. Kriminaalasjas on kannatanu poolt esitatud tsiviilhaginõue summas 6043.42 eurot nii tema arvele laekunud, omastatud pensioni ja sotsiaaltoetuste hüvitamiseks kogusummas 5907.03 eurot kui ka pärast L. E. 06.03.2006 a. X lahkumist 08.03.2006 a. tema arvele laekunud pensioni ja sotsiaaltoetuse hüvitamiseks summas 136.39 eurot (2134 krooni). Kannatanu ütlustest nähtub, et ta ei olnud R.V eestkostetav ega hooldusalune, millest tulenevalt puudusid R.V õigused L. E. vara käsutamiseks või kasutamiseks. Samuti on kannatanu kinnitanud, et ta ei ole mingil viisil lubanud ega volitanud R.V talle kuuluvat raha kasutama. Mingeid dokumentaalseid tõendeid L. E. poolt R.V-le taoliste volituste andmiseks ei ole kriminaalasja menetlusega tuvastatud. Kuivõrd R.V puudusid volitused ning õigused L. E. raha kasutamiseks, oli L. E. arveldusarvel olev raha R.V jaoks võõras vara. Asjaolu, et L. E. viibis X, ei andnud selle juhatajale õigust L. E. sissetulekute kasutamiseks või käsutamiseks. 16 1-09-8086 -L. E. Hansapanga konto nr. X väljavõttest ajavahemikus 01.06.2000 a. kuni 04.04.2006 a. (I kd. t.l. 10-11, 68-73, 76) nähtub, et L. E. arveldusarvelt on panga sularahaautomaatidest võetud välja kokku 107-l korral sularaha kogusummas 92425 krooni. -X vallavalitsuse teatisest 26.01.2006 a. nähtub, et nende poolt on alates 2000 a. juunist X arvele L. E. ülalpidamiseks kantud 2000 a. 9568 krooni, 2001 a. 18067.50 krooni, 2002 a. ja 2003 a. a’21900 krooni, 2004 a. 36000 krooni ning 2005 a. 40800 krooni, seega kogusummas 148235.50 krooni ehk 9473.98 eurot (I kd. t.l. 88-90). -14.06.2000 a. sõlmitud koostöölepingust X vallavalitsuse ja X vahel nähtub, et vallavalitsus on võtnud kohustuse L. E. ülalpidamiskulutuste kandmiseks tema viibimisel X summas 855 krooni kuus (VII kd. t.l. 48-49). 01.01.2004 a. sõlmitud uue koostöölepinguga on vallavalitsus võtnud kohustuse L. E. ülalpidamiskulude kandmiseks summas 3000 krooni kuus (VII kd. t.l. 50-51). Samas on X pandud lepingutega kohustus tagada L. E. turvaline elamine X. Vald on hüvituste aluseks võtnud ajavahemikus 2001 a. kuni 2003 a. kalendripäeva maksumused 2001 a. 49.50 krooni ja 2002 a. kuni 2003 a. 60 krooni päeva eest, 2000 a., 2004 a. ja 2005 a. on valla poolt tasutud kindlad summad kuus, vastavalt 1380 krooni, 3000 krooni ja 3400 krooni. Mingit kirjalikku nõuet ega kokkulepet, millest nähtuks, et kasvandik oleks pidanud ise juurdemakseid tegema lepingutest ega muudest kriminaalmenetlusega kogutud dokumentidest ei kajastu. Süüdistatava väited selle kohta nagu oleks vald L.E. ülalpidamiseks maksnud 1000 krooni ning 2000 krooni pidi maksma L. E. ei ole tõepärane, kuivõrd 2004 a. tasus vald L. E. ülalpidamiseks 3000 krooni ning 2005 a. koguni 3400 krooni kuus. 2000 a. kuni 2003 a. majandusaruannetest nähtub, et vald on ülalpidamiskulusid hüvitanud kasvandiku kohamaksumuse piires (IV kd. t.l. 170-195). Samas ka juhul, kui valla poolt ülekantud summa ei oleks katnud kõiki kasvandiku ülalpidamisega seotud kulusid, ei andnuks see alust võtta ühepoolselt ilma kasvandiku nõusolekuta tema arveldusarvelt sinna laekunud pensionit või toetusi. X valla sotsiaaltöötaja M . S. kinnitas eeltoodud lepingute sõlmimist X ja vallavalitsuse vahel ning kinnitas ka seda, et vald tasus X vastavalt arvetele ka rohkem, kui oli ettenähtud lepingus. Tunnistaja seletas, et raha kanti üle vallavanema korraldusel ning summa suuruse aluseks võisid olla X poolt vallale esitatud arved. Samuti kinnitas tunnistaja, et kõik L. E. isiklikud dokumendid ja pangakaart anti R.V kätte hoiule ning valla poolt ei ole kellelegi, sealhulgas R.V-le antud õigusi L.E. pangakaardi kasutamiseks. Tunnistaja ütlused kinnitavad seega L. E. poolt avaldatut selle kohta, et tema isiklikud dokumendid ja ka pangadokumendid asusid R.V valduses. Samuti nähtub tema ütlusest, et X valla poolt tasuti kõik L. E. X ülalpidamiskulud, millest järeldub, et puudus ka vajadus teha L. E. arvelt X väljamakseid. -Tunnistaja M. Ü., kes töötas ajavahemikus 2004 a. kuni 2005 a. X raamatupidajana ütluste kohaselt maksis L. E. ülalpidamiskulusid vald tema kui raamatupidaja poolt koostatud hooldustasu arvete alusel. Tunnistaja kinnitas, et raamatupidamises ei olnud dokumente kasvandike arvelt nende ülalpidamiseks tehtud sissemaksete kohta, millest järeldub, et R.V ei ole L. E. arveldusarvelt väljavõetud sularaha kandnud X arvele L. E. ülalpidamiskulude katteks. Lisaks sellele kinnitas tunnistaja, et kõik X tulud ja sissetulekud läksid nn. „ühte katlasse“, millest tasuti ka kõik vajalikud kulud, sealhulgas ka L. E. söögiks minevad kulutused. Kriminaalmenetlusega ei ole kindlaks tehtud, et X raamatupidamises kajastuksid 107-l korral sularaha sissemaksed L. E. arvelt X tema ülalpidamiseks, millest nähtub, et R.V ütlused selle kohta, nagu oleks raha L. E. ülalpidamiseks läinud tema sularahana tema ülalpidamiseks ja pealegi L. E. nõusolekul, on paljasõnalised. Samas jääb üldse selgusetuks, miks pidanuks L. E. arveldusarvelt tema ülalpidamiseks mineva raha 107-l korral sularahas välja võtma ning selle siis omakorda X arvele kandma, kui seda oleks saanud teha ka muul viisil panga kaudu püsikorraldusena arveldusarve omaniku vastava avalduse alusel. Kuna taolist tehingut toimunud ei ole, siis on kohus seisukohal, et L.E. raha ei ole välja võetud tema nõusolekul, samuti ei ole seda 17 1-09-8086 kantud L.E. ülalpidamiskulude katteks. -Tunnistaja R. F. ütluste kohaselt olid kõik kasvandike dokumendid R.V valduses tema toas, kuhu puudus teistel juurdepääs. Samuti asusid R.V valduses L.E. dokumendid ning pangakaart. Kuna pangakaart oli R.V valduses, siis ei teadnud L.E. seda kas ja kui palju raha tema arveldusarvel on. Kui L. E. 17.01.2006 a. koos R. F. Hansapanga Rüütli tänava kontorisse läks, et teada saada, kui palju tema arveldusarvel raha on ning saades teada, et seda on üksnes 14 krooni, oli ta sellest siiralt ehmunud ja šokeeritud, kuna ta oli olnud arvamusel, et tema arvele on pensionist ning sotisaaltoetustest laekunud raha umbes 100000 krooni. Tunnistaja kinnitas, et puudega ning oma olemuselt naiivse ja lihtsameelse kannatanu üllatus ja ehmatus oli nii siiras, et selles ei olnud mingit põhjust kahelda. Kohtu hinnangul viitab nimetatud tähelepanek sellele, et kannatanu sai teada teda üllatavast asjaolust, s.o. tema teadmata ja loata raha kadumisest panga arveldusarvelt. Pärast raha kadumist kannatanu arveldusarvelt muudeti ära L. E.. pangakaardi PIN kood. Kuna tema arvelt enam raha kätte ei saadud, siis sundis M. G. L. E. kirjutama avaldust selle kohta, et tema pension laekuks X arvele. Kohus leidis, et ka nimetatud asjaolu viitab L. E. arveldusarvelt raha omavolilisele väljavõtmisele kõrvalise isiku poolt, kelleks sai olla üksnes R.V. -Tunnistaja R. S. ütluste kohaselt olid kõigi X kasvandike dokumendid, sealhulgas ka pangadokumendid X juhataja R.V valduses ja asusid tema kabinetis šeifis, millele oli juurdepääs üksnes temal. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kasvandikel, sealhulgas ka L. E. puudusid võimalused ja juurdepääs sealhulgas ka pangadokumentidele, mis viitab sellele, et L.E. ei saanud oma arveldusarvel olevat raha iseseisvalt kasutada. -Tunnistaja A. L. kinnitas samuti, et kõik kasvandike isiklikud dokumendid, sealhulgas pass ja pangakaart asusid A.,R.V valduses tema kabinetis olnud šeifis. A.L. oli teadlik sellest, et L. E. pension laekus tema arvele, kuid ise ta seda kasutada ei saanud, sest pangakaart asus R.V valduses. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas R.V ka tema pensionit osaliselt ülalpidamiskulude eest tasumiseks. - X Sisekorraeeskirjade kohaselt hoiti dokumente R.V juures šeifis hoiul ning ta vastutas nende säilimise eest (I kd. t.l. 148). Seega vastutas R.V, kelle valduses dokumendid olid ka selle eest, et nende kasutamisega ei tekitataks nende omanikele kahju. -Tunnistaja M. J., kes töötas X kasvatajana alates 2004 a. sügisest ütlustel tegeles X finantsküsimustega R.V . Kasvandike dokumendid asusid hoiul šeifis, millele oli juurdepääs üksnes R.V. Tunnistaja kinnitusel ei teadnud tema L. E. toetustest ega pensionidest, sealhulgas ka sellest, kas ja kui palju L. E. pensioni või toetusi sai, üldse midagi. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et ta ei ole koos L. E. käinud pangaautomaatidest raha välja võtmas ning lükkavad ümber R.V väited, mille kohaselt käis L. E. koos kasvatajatega oma raha arvelt välja võtmas ning andis selle siis hiljem üle süüdistatavale. - X 2003 a. jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu kassaraamatu koopiatest (III kd. t.l. 9-17) nähtub, et L. E. nimelt on X laekunud igakuiselt 525 krooni. Süüdistatava ütluste kohaselt võeti raha L.E. pensionist lisa toidurahana põhjendusega, et see tuli võtta pensionist, kuna L. E. puudus sellel ajal muu sissetulek. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas L. E., et ta töötas ka enne 01.09.2004 a. alatise töökoha saamist, sealhulgas ka 2003 aastal juhutöödel. Asitõendite – X toimunud läbiotsimise käigus äravõetud kasvatuspäeviku (II kd. t.l. 52-71) ning raamatkalendri (II kd. 73-84) vaatlusprotokollist nähtub samuti, et L. E. on suunatud mitmesugustele töödele. Kuna talle tööde tegemise eest maksti ka töötasu, jääb selgusetuks miks on L.E. pensionist viie kuu jooksul mahavõetud 525 krooni ning seda L. E. teadmata. Kuivõrd nimetatud perioodi eest tasus ka X vallavalitsus igakuiselt 1825 krooni on selgusetu kuhu ja milleks võeti ära ülejäänud L. E. pension ning sotsiaaltoetused. Kohtu hinnangul pöörati tema pension ja sotsiaaltoetused R.V poolt enda 18 1-09-8086 kasuks. -R.V avaldas kohtuistungil, et L. E. hoiuarvelt võeti igakuiselt raha vastavalt hinnakirjale ja kokkuleppele valla ning L. E.. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kannatanu L. E. taolise kokkuleppe olemasolu ei kinnitanud, samuti ei kinnitanud kokkuleppe olemasolu X vallavalitsuse töötaja, sotsiaaltöötaja M. S., kes väitis, et vald ei ole sellisest kokkuleppest teadlik. Eeltoodust järeldub, et R.V eelnimetatud ütlused on paljasõnalised ning ennastõigustavad. -Tunnistaja M. B. avaldas kohtuistungil, et 2006 aastal, kui L. E. kolis omaette elama nn. X, ei tundnud ta X linna. L. E. avaldas kohtus, et tema võimalused omapead linnas ringiliikumiseks olid piiratud, samuti ei olnud ta kunagi käinud riide ega jalanõude poes. Eeltoodu muudab ebausutavaks R.V seisukoha, mille kohaselt L. E. käis pidevalt, kokku 107-l korral raha enda arvelt pangaautomaadist välja võtmas ning seda erinevates kohtades. Eriti kaheldavaks muudab taolise asjaolu see, et korduvalt on raha välja võetud Haapsalu maanteel asuvast sularahaautomaadist, mis asub võrreldes X ja kesklinnaga teises linna ääres, mitme kilomeetri kaugusel. Kuna nimetatud paigas ei asu ei kaubanduskeskusi ega muid ühiskondlikke hooneid peale toidupoe, siis on juhuslik sinna sattumine väheusutav. Samas asub see aga kohas, kust läheb mööda tee R.V elukohta X X. -X raamatupidamise 2003 a. – 2004 a. kassaraamatu väljatrükkides (III kd. t.l. 9,11,15-17, 19, 2225, 40, 50, 54, 57, 60, 64, 69, 72, 81, 87a) ei kajastu, et L. E. arvelt oleks raha väljavõetud ning see seejärel kantud L. E. ülalpidamiseks X arvele. Samuti ei kajasta X 2000 a. kuni 2003 a. majandusaastate aruanded (IV kd. t.l. 170-195) sissetulekuid, mis oleks laekunud kasvandikult L. E.. Eeltoodu kinnitab asjaolu, et L. E. ei ole ise ega ka kellegi teise isiku vahendusel teinud sissemakseid Noortekodule enda ülalpidamiseks. -Tunnistaja M. B. ütluste kohaselt ei olnud L. E. X lahkumisel praktiliselt üldse isiklikke asju peale CD plaatide, pesuesemete ja mõnede talle kingitud raamatute. Kuna lisaks pensionile ja sotsiaaltoetuste teenis L. E. raha ka tööl käies, siis ei ole tõenäoline, et ta ise võttis kõik talle laekunud rahad hoiuarvelt välja ning raiskas need ära. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et L. E. panga arveldusarvele laekunud rahasummad omastati isiku poolt, kelle valduses see oli ning antud isikuks oli R.V. Kriminaalmenetluse ja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et X juhatajale R.V-le oli usaldatud X kasvandike vara, sealhulgas ka nende pangakaardid, ta omas varale juurdepääsu ning tal oli võimalus vara käsutada ja kasutada. Kuna tal puudusid volitused L. E. kuuluvale varale, siis oli tegemist tema jaoks võõra varaga, mille ta pööras aga enda kasuks. Eelnimetatud teoga on süüdistatava käitumises täidetud KarS § 201 ettenähtud objektiivne koosseis, mis näeb ette võõra vallasasja pööramist enda kasuks. Kuni 01.09.2002 a. oli taoline kuritegu kvalifitseeritav KrK § 1411 lg 1 järgi, hiljem aga KarS § 201 lg 1 tunnustel, millest järeldub, et tegu on erinevatel aegadel vastanud kuriteokoosseisu tunnustele. Kuna omastamine toimus regulaarselt ajavahemikus 07.07.2000 a. kuni 05.01.2006 a. , on tegemist jätkuva süüteoga, milline algas esimese teo toimepanemisega 07.07.2000 a. ning lõppes viimase teo lõpetamisega 05.01.2006 a. Kuna jätkuva süüteo aegumist arvestatakse viimasest osateost, milline pandi toime 05.01.2006 a., siis ei ole süütegu tänaseks aegunud, sest KarS § 81 lg 5 p 1 kohaselt katkeb kriminaalmenetluse aegumine kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara arestimisega. KarS § 85 lg 5 p 2 kohaselt aga süüdistatava kohtu alla andmisega. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldati R.V-le 06.05.2005 a., tema vara arestiti tsiviilhagi tagamiseks Pärnu Maakohtu määrusega 04.07.2006 a. (V kd. t.l. 26). R.V anti kohtu alla Pärnu Maakohtu määrusega 05.07.2010 a. (VI kd. t.l. 122). KarS § 81 lg 6 kohaselt, kui kuriteo aegumine on katkenud, siis algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Eeltoodust nähtub, et eelnimetatud R.V poolt toimepandud süütegu ei ole KarS § 81 kohaselt aegunud. Subjektiivsest küljest on R.V poolt tegemist kuriteo toimepanemisega KarS § 16 lg 2 kohaselt 19 1-09-8086 kavatsetult, kuna R.V pannes kuriteo toime salaja ning nõudis selle ilmsiks tulekul L.E. raha arvelt kõrvaldamise allkirjastamist, samuti püüdes vabaneda vastutusest väitis, et raha on kannatanu arvelt seaduslikult üle kantud, mis kinnitab seda, et R.V, olles teadlik oma teo etteheidetavusest, seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. võõra vara omastamise ning teadis ja soovis sellise tagajärje saabumist. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendus selles, et ta võttis omavoliliselt kannatanu arvelt välja tema jaoks võõra raha ning sellise tegevusega pööras selle enda kasuks ehk omastas. Järgnevalt analüüsib kohus R.V süüdistust X vara omastamises. Süüdistuse kohaselt muretseti ajavahemikus 2003 a. ja 2004 a. X raamatupidamise andmetel mitmesugust mööblit, sisustusesemeid, audio ja videotehnikat, koduelektroonikat, santehnikat, ehitus ja remondimaterjale kokku 110408 krooni väärtuses. Kohtuvaidluse käigus loobus prokurör
kohaselt omastamise süüdistusest OÜ Immo kauplusest ostetud valge metallist valamu ning X-lt Eesti Toiduagentuur soetatud Grillfestivali 5-le inimesele mõeldud perepileti käepaelade osas, millest tulenevalt tuleb R.V nende esemete osas süüdistuses õigeks mõista. R.V end X vara omastamises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta osa X vara enda koju X, X X, kuid seda seetõttu, et alates 2004 a. algusest oligi seal X asukoht. Osa süüdistuses toodud esemeid kanti maha seoses nende lõhkumisega kasvandike poolt, mõned esemed, näiteks skuuter on hävinenud, osade esemete asukoha kohta ei osanud ta aga selgitust anda. Samuti väitis R.V, et ta on esemeid ka kinkinud kasvandikele. Süüdistuses X arveldusarvelt 7200 krooni raha omastamises R.V end samuti süüdi ei tunnistanud seletades, et tegemist on laenu tagastamisega, mille ta olevat andnud 2004 a. alguses X-le kasvandike söögirahaks, kuna aasta algul toetusrahade laekumine viibis, kuid süüa oli vaja osta. Esmalt analüüsib kohus R.V süüdistust X muretsetud esemete omastamises. Süüdistuses kajastatud esemed on muretsetud ajavahemikus 2003 a. novembrist kuni 2004 a. septembrini. Kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et R.V oli alates 01.01.2000 a. X juhatajaks (I kd. t.l. 146-147). Samuti oli ta X juhatuse liikmeks. Tal oli ainsa allkirjaõigusega isikuna õigus kasutada X kontot nr. X, samuti oli konto juurde väljastatud 7 pangakaarti (III kd. t.l. 175). Hinnates süüdistuse paikapidavust tuleb kohtul esmalt hinnata, kas süüdistuses kajastatud esemed muretseti X ajavahemikus 2003 a. veebruarist kuni 2004 a. augustini ning kus need asusid 12.05.2005 a, s.o. ajal kui viidi läbi läbiotsimised R.V elukohas X X ning X ruumides X. -Kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et X on 07.02.2003 a. muretsetud OÜ-st Rapijata Poola päritolu köögimööbel seinakappide pikkusega 2,6 jm, heleda marmori värvi imitatsiooniga maksumusega 4740 krooni, mille kohta on väljastatud sularahaarve nr. S261 (III kd. t.l. 12,14). -AS Šeiker poolt väljastatud arve nr. 019 10.11.2003 a. kohaselt on X muretsetud sinist värvi tool „Ihar“ maksumusega 790 krooni (III kd. t.l. 35). Tasumine on toimunud sularahas -Novalux AS 30.11.2003 a. väljastatud sularahaarve nr. 13365-P1-07 kohaselt on Pärnu Novaluxi Kungla Kaubakeskuse kauplusest X ostetud fritüür Tomado maksumusega 599 krooni (III kd. t.l. 36). Tasumine on toimunud sularahas. -Citymarketi sularahaarve nr. 49429 28.12.2003 a. kohaselt on X ostetud DVD mängija Fintec 904 maksumusega 999 krooni (III kd. t.l. 46 ja t.l. 46 pöördel). Tasutud on sularahas. -AS Karix kassatšeki nr. T0405159 09.01.2004 a. kohaselt kauplusest Plussmiinus elektroonika X ostetud veekeetja Severin WK3316 maksumusega 425 krooni ja kohvimasin Severin KA4241 maksumusega 325 krooni (III kd. t.l. 51). Tasutud on sularahas. 20 1-09-8086 -AS Rautakesko arve nr. 40048310 23.01.2004 a. kohaselt on kauplusest Pärnus Papiniidu 2a asuvast K-Rauta kauplusest X ostetud lagi Valencia 50 X 50 maksumusega 280 krooni (III kd. t.l. 53). Tasutud on sularahas. -Viva Elektroonika OÜ arve nr. 6200735 20.03.2004 a. kohaselt on Viva Elektroonika kauplusest Pärnus Väike – Kuke 9 X ostetud mikromuusikakeskus Roadstar HIF-3033R hinnaga 990 krooni ja mikrolaineahi Samsung M180ANR-BS/BWT maksumusega 1700 krooni (III kd. t.l. 58). Tasutud on sularahas. -AS Rautakesko arve nr. 40249250 18.04.2004 a. kohaselt on K-Rauta kauplusest Pärnus Papiniidu 2a X ostetud WC pott Swell Ecoline duo 3/6 maksumusega 859 krooni ja valamu Mira 400 X 260 parem valge maksumusega 199 krooni (III kd. t.l. 61). Tasumine on toimunud pangakaardiga. -Citymarketi arve nr. 34930 08.05.2004 a. kohaselt on Citymarketi kauplusest ostetud raamat „Kodukujunduse põhitõed“ maksumusega 375 krooni (III kd. t.l. 66). Maksmine on toimunud sularahas. -Citymarketi arve nr. 92 116 14.05.2004 a. kohaselt on Citymarketi kauplusest Pärnus Papiniidu 4 X ostetud grill maksumusega 449 krooni (III kd. t.l. 67). Tasumine on toimunud sularahas. -OÜ Alraun arve müügitšeki nr. 63 09.05.2004 a. kohaselt on X ostetud kiik maksumusega 1900 krooni (III kd. t.l. 68). Maksmine on toimunud sularahas. -AS Kadaka Säästumarketi arve nr. 187 19.07.2004 a. kohaselt on X ostetud aialaud Meta ja 4 aiatooli CA40 Pärnu Säästumarketi kauplusest Papiniidu 19 maksumusega 1975 krooni (III kd. t.l. 74). Ostu eest on tasutud pangakaardiga. -Ehituse ABC sularahaarve nr. 75161538 22.07.2004 a. kohaselt on Famar-Desi AS kauplusest Pärnus Lao t. 11 X ostetud santehnikat - valge valamu EKO035 maksumusega 265 krooni, valamusegisti Ecoline Argento 198.55 krooni, põrandamatt Sympa-nova 80 X 50 cm maksumusega 94.05 krooni (III kd. t.l. 78). Maksmine on toimunud sularahas. -FIE-lt Tõnu Schmidt on arve nr. 3 11.08.2004 a. alusel X ostetud 9,5 tonni killustikku koos veoga maksumusega 1700 krooni (III kd. t.l. 83), mille eest tasumine on toimunud sularahas. -AS Eesti Post arve nr. 153280 12.08.2004 a. kohaselt on Pärnu Peapostkontori Pakipostitalitusest X ostetud pruun postkast Turin maksumusega 345 krooni (III kd. t.l. 84). Maksmine on toimunud sularahas. -Pärnu REV AS arve nr. 043097 12.08.2004 a. kohaselt on X kauplusest „Remont ja viimistlus“ ostetud seinapaneeli Rose mosaic 3 tk. maksumusega 665 krooni tk kogumaksumusega 1995 krooni (III kd. t.l. 85), mille eest tasumine on toimunud sularahas. Arve nr. 051915 11.09.2004 a. kohaselt on X samast kauplusest ostetud seinapaneeli Rose mosaic 2 tk maksumusega 665 krooni tk., kogumaksumusega 1330 krooni (III kd. t.l. 89). Maksmine nimetatud kauba eest on toimunud pangakaardiga. -AS Decora arve nr. 123057TS 12.08.2004 a. kohaselt on AS Decora Pärnu kauplusest X ostetud keraamilist põrandaplaati Ocre 20 X 20 II 3,12 m 2 maksumusega 496 krooni ja keraamilist põrandaplaati Verde Aqua 20 X 20 cm 4 m2 maksumusega 436 krooni (III kd. t.l. 85). Maksmine on toimunud sularahas. -AS Decora arve nr. 112452 VJ 30.07.2004 a. kohaselt on AS Decora Pärnu kauplusest X ostetud 2 Cafe13 75-120 cm messingust kardinapuud maksumusega 130 krooni (III kd. t.l. 89). Tasutud ostu eest on pangakaardiga. -Rautakesko AS arve nr. 40645728 21.08.2004 a. kohaselt on Rautakesko AS kauplusest Pärnus 21 1-09-8086 Papiniidu 2a X (X) ostetud musta värvi välisvalgusti Cello Casa maksumusega 125 krooni (III kd. t.l. 90). Tasutud on ostu eest sularahas. -Saleks Video OÜ sularahaarve nr. 055162 07.06.2003 a. kohaselt on osaühingult X ostetud elektriskuuter maksumusega 7400 krooni (III kd. t.l. 20). Tasutud on ostu eest sularahas. Eeltoodust järeldub, et eelnimetatud, süüdistuses kajastatud esemed osteti erinevatest kauplusest X ning nende eest tasumine toimus enamus juhtudel sularahas, mõningatel juhtudel ka pangakaardiga. Kuna R.V oli X rahaliste vahendite käsutamisel ain us allkirjaõigusega isik, kes omas Hansapangas arvelduskontot nr. X, mille juurde oli väljastatud 7 pangakaarti (III kd. t.l. 175), siis nimetatud arvelt sai ostudeks sularaha välja võtta üksnes R.V. Järelikult soetati kõik eeltoodud esemed X jaoks R.V kaudu. Asjaolu, et X sularahaga arveldas üksnes R.V kinnitas kohtulikul uurimisel ka X raamatupidajana töötanud M. Ü.. 12.05.2005 a. X asunud X läbiviidud läbiotsimisel eelnimetatud esemeid ei leitud (Läbiotsimisprotokoll koos lisadega 12.05.2005 a. III kd. t.l. 33-39). Samas on läbiotsimisprotokolliga 12.05.2005 a. tuvastatud, et R.V elukohast X X, X X asusid X ostetud esemetest neile sarnanevad – heledat marmori värvi Poola köögimööbel pikkusega 2,6 jm., sinist värvi tool „Ihar“, Fritüür Tomado TM4004, DVD mängija Fintec 904, kohvimasin Severin, veekeetja „Severin“ KA4241, lagi Valencia 40 tk., mikrolaineahi Samsung M187ANR-BS/BWT, mikromuusikakeskus Roadstar HIF3033R, WC pott Swell Ecoline duo 3/6, valge 400 X 260 mm valamu Mira, „Kodukujunduse põhitõed“ raamat, grill, kiik, „Meta“ aialaud koos nelja aiatooliga, valge auguga EKO035 valamu, valamusegisti Ecoline Argento, põrandamatt Sympa – №va 80 X 50 cm, laeventilaator – lamp, pruuni värvi „Turin“ postkast, seinapaneel Rose mosaic 5 tk., keraamiline „Ocre“ põrandaplaat 20 X 20 cm 3,12 m2, keraamiline Verde Aqua põrandaplaat 20 X 20 cm 4 m2, kardinapuud Cafe13 75-120 cm 2 tk., messing, musta värvi Cello Casa välisvalgusti. Lisaks sellele on kindlaks tehtud, et maja ees kõnnitee ning garaaži juurde viiv tee on kaetud killustikuga (II kd. t.l. 7-28). R.V elukohas X, X läbiviidud läbiotsimine on videosalvestatud ning kohtulikul uurimisel vaadatud. Kuna kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldasid süüdistatav ning tema kaitsja, et läbiotsimise käigus on rikutud süüdistatava kaitseõigust, siis tuleb kohtul hinnata, kas läbiotsimise protokoll on käesolevas kriminaalasjas käsitletav tõendina
lg 1 mõttes ning kas selle kogumisel on täidetud
Kohtus vaadeldud videosalvestisest nähtub, et süüdistatav esitas uurimistoimingu alguses menetlejale küsimuse selle kohta, kas tal on õigust omada uurimistoimingu juurde advokaati. Saanud menetlejalt selle kohta jaatava vastuse, ei esitanud R.V menetlejale vastavasisulist taotlust ega keeldunud menetlustoimingu läbiviimisest. Samuti ei nähtu 12.05.2005 a. koostatud läbiotsimisprotokollist, et R.V oleks esitanud vastavasisulisi taotlusi või teinud märkusi protokolli kohta (II kd. t.l. 7-8). Samuti ei ole tuvastatud, et menetlustoimingu läbiviimisel oleks muul viisil rikutud süüdistatava õigusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlustoiming on läbiviidud seaduslikult ning selle käigus kogutud teave tõendina käsitletav. Kuivõrd läbiotsimise käigus tuvastatu on hinnatav tõendina, siis järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas R.V elukohast leitud mööbli-, sisustuse- ja santehnika esemed, tehnikavahendid ja muud esemed olid samad, mis soetati X ja kui olid, siis kas nende asukoht R.V elukohas oli seaduspärane. Oma elukohast leitud esemete osas asus R.V järgmistele seisukohtadele. R.V tunnistas, et tema elukohas olnud köögimööbel, sinist värvi „Ihar“ tüüpi tool, fritüür Tomado, kodukujundus teemaline raamat, grill, kiik, „Meta“ aialaud koos nelja aiatooliga, delfiinikujutistega põrandamatt Sympa – №va, laeventilaator – lamp, on samad, mis osteti X. Samas R.V leidis, et asjade toomine tema elukohta ning nende seal hoidmine oli seaduspärane, kuna läbiotsimise ajal 12.05.2005 a. oligi tema elukoht X uueks asukohaks. 22 1-09-8086 Kohus leidis, et R.V eeltoodud väited ei ole põhjendatud. X kui äriühingu asukohaks on Äriregistri väljatrüki kohaselt alates 15.12.1998 a. olnud X (V kd. t.l. 1). Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrüki 23.03.2011 a. kuupäeva andmete kohaselt on X kohta Pärnu Maakohtu registriosakonnas avatud mittetulundusühingu registrikaart ning sinna on tehtud kanded alates 24.09.1998 a. (esimene kanne). Alles kuuenda, 21.12.2010 a. muutmiskandega on mittetulundusühingu uueks asukohaks märgitud X, X, X, X (VI kd. t.l. 155). X 10.09.2010 a. üldkoosoleku protokolli koopiast nähtub, et kolmanda päevakorrapunktina on arutusel olnud X asukoha muutmise küsimus, kuna eelmine, s.o. X asuv asukoht ei ole enam X valduses. Üldkoosolek on vastu võtnud otsuse muuta põhikirja ning lugeda uueks X asukoha aadressiks X, X, X, X (VI kd., t.l. 161). Eeltoodust järeldub, et X asukohaks oli 12.05.2005 a., s.o. ajal, kui X soetatud esemed avastati R.V kodust mitte tema elukoht X X X, vaid äriregistrijärgne asukoht X, millest tulenevalt ei saanud X esemed mingil juhul asuda R.V kodus ning olla seal tema ning tema pereliikmete igapäevases kasutuses. Tähelepanuta ei saa siinjuures jätta ka asjaolu, et kõigi eeltoodud esemete puhul oli tegemist igapäevases kasutuses olevate tarbeesemetega, millest järeldub, et R.V kasutas tema valduses olnud X vara enda huvides. R.V avaldas veel, et tema kodust läbiotsimise käigus leitud, X soetatud samasugused esemed – DVD „Fintec “, Severin kohvimasin ja veekeetja, pruuni värvi postkast „Turin“, messingust Cafe13 kaks kardinapuud ning Cello välisvalgustid olid küll sarnased X ostetud samasuguste esemetega, kuid need ei olnud samad. R.V kinnitas, et X ostetud DVD „Fintec“, veekeetja ja kohvimasin, postkast, kardinapuud ja Cello välisvalgustid lõhuti ära X kasvandike poolt ning kanti maha. Veekeetja ja kohvimasin kanti maha ning kingiti kasvandikele, tema juures kodus aga olid tema poolt endale ostetud teised samasugused esemed. Kohus leidis, et R.V poolt avaldatud selgitused on paljasõnalised ning ennastõigustavad. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et X raamatupidamise või muude dokumentidega (nt. mahakandmise aktidega) oleks fikseeritud eelnimetatud esemete lõhkumine ning mahakandmine. Asja kohtulikul uurimisel viitas R.V veel nn. kasvatuspäevikutele, millistesse olevat kantud andmed lõhutud asjade kohta, kuid mingeid sellesisulisi päevikuid kohtueelse ega kohtuliku menetlusega tuvastatud ei ole. Lisaks sellele puuduvad andmed esemete mahakandmise ning nende kasvandikele kinkimise kohta. Asja kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistaja I. P. ei kinnitanud, et talle oleks R.V poolt kingitud X muusikakeskus, veekeetja või kohvimasin (R.V väide). Samuti on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et R.V kodus asusid väidetavalt lõhutud ja hävinenud esemete täpselt samade firmade, sama marki ja tüüpi samasuguste esemete analoogsed variandid. Asja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud, X 2004 a. kuni 2005 a. raamatupidajana töötanud tunnistaja M. Ü. kinnitas kohtueelses menetluses avaldatu õigsust, mille kohaselt ta ei tea, et oleks tehtud akte asjade mahakandmise kohta. Ajavahemikus 2004 a. algusest kuni 2005 a. juulini X kasvatajana töötanud K. M. kinnitas aga seda, et siis, kui R.V X teiselt korruselt oma majja ära kolisid, läks kaduma mitmeid X olnud asju. Samuti kinnitas tunnistaja seda, et kuigi raamatupidamise dokumentide põhjal oli X muretsetud mikrolaineahi, siis tegelikult X sellist mikrolaineahju ei olnud. Mikrolaineahju olemasolu X ei kinnitanud ka seal 2004 a. kokk instruktorina töötanud E. H.. Tunnistaja ütlustel oli X valget värvi veekeetja ja kohvimasin. Samas leiti R.V elukohast sinist värvi veekeetja ja kohvimasin, mis ostudokumentide ja raamatupidamise dokumentide kohaselt osteti X, kuid millised leiti R.V juurest kodust. Lisaks eeltoodule kinnitas R.V veel seda, et tema kodus olnud Valencia lagi, Swell Ecoline tüüpi WC pott, Rose mosaiigiga seinaplaadid ning „Verde“ ja „Ocre“ tüüpi põrandaplaadid ei olnud samad, millised osteti X, vaid need ostis ta endale koju isiklikult isiklikest vahenditest isiklikuks otstarbeks. 23 1-09-8086 Kohtu hinnangul on ka nende esemete puhul ebatõenäoline, et R.V ostis endale koju täpselt samasugused, eritunnustega, X sisustusega sarnased sisustuselemendid ning pealegi samas koguses nagu oli muretsetud X. Samas ei ole Noortekodus 12.05.2005 a. ühegi eeltoodud sisutuselemendi olemasolu tuvastatud. Tunnistaja E. H. ütluste kohaselt remonditi X 2004 aastal üksnes aknaid, suurendati söögisaali ning vahetati välja üks WC pott. Tunnistaja K. M. kinnitusel remonditi pärast R.V lahkumist X teist korrust, kuid tualettruumide remonti ning santehnika vahetust ei toimunud. Mööbel ja sisustus ülemiste ruumide jaoks toodi alumiselt korruselt. V. T. kinnitas, et remonditi ahju ja uksi, kuid santehnika vahetust ei toimunud. Seega, tunnistajad ei kinnitanud, et oleks paigaldatud lae,- seina ja põrandaplaate või välja vahetatud ja paigaldatud suuremal määral sanitaartehnikat, millest järeldub, et eelnimetatud esemed, mis osteti X viidi ja paigaldati hoopis R.V koju. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et R.V viis omavoliliselt X esemed enda elukohta ning kasutas neid seal. Süüdistuses killustikukoorma omandamises avaldas R.V, et killustikku toodi nii X, kui ka talle isiklikuks otstarbeks ning koju toodud killustiku eest tasus M. G. sularahas nende isikliku rahaga. Tunnistajad M. S. tõendas kohtus, et R.V tellis killustikku X asuvale aadressile ning koorem viidigi tellimise peale sinna. Killustiku eest tasus R.V abikaasa sularahas, kuid arve koostas tema 9,5 tonni killustiku koguse kohta summas 1700 krooni X kui kauba ostjale (III kd. t.l. 83). Nimetatud arve kajastus X raamatupidamises. -Tunnistaja K. H. kinnitas, et viis killustikukoorma X asunud elamu juurde ning temaga oli kaasas ka M. S.. Tunnistaja kinnitusel ei ole ta samal ajal X aadressile X tänavale killustikku vedanud. Tunnistajate ütlusest nähtub, et X nimelt tellitud killustikukoorem viidi X asemel hoopis R.V elukohta. Samas on arve kuludokumendina kajastatud X raamatupidamises, millest järeldub, et R.V omastas X muretsetud ehitusmaterjali. Süüdistuses X ostetud elektriskuutri omastamises väitis R.V kohtulikul uurimisel, et X skuuter hävines X garaažis X linna 09.01.2005 a. tabanud jaanuaritormi ajal tekkinud üleujutuses. Samas on R.V varem, tema kodus läbiviidud läbiotsimise ajal avaldanud, et skuuter sõideti X poiste poolt katki ning kanti maha. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas tunnistaja V. T., et X oli hõbedast värvi elektriline ratas (skuuter), mille R.V võttis X ärakolimisel kaasa. -K. M. ütluste kohaselt oli X roller, mis seisis kasvatajate toas ja mida kasutasid üksnes R.V lapsed. X kasvandikel rollerit kasutada ei lubatud. Samuti väitis R.V, et roller kuulub talle, mitte X. Kuigi K.M. töötas 2005 a. jaanuaris X, ei kinnitanud ta, et X vara, sealhulgas nimetatud roller ehk skuuter oleks nn. jaanuaritormis hävinenud ning maha kantud. Asjaolu, et elektriskuuter asus kasvatajate ruumis ning R.V väitis, et see kuulub talle (on kingitud), kinnitas kohtus ka E.H.. -Tunnistaja J. J. ütluste kohaselt oli X jalgratta taoline elektriskuuter, mida aga kasvandikel kasutada ei lubatud. Rolleri olemasolu ja tema asumist X garaažis kinnitas ka tunnistaja M. M.. Samas ei kinnitanud ka nimetatud tunnistajad, et roller oleks üleujutuses hävinenud. Seega ei kinnita ükski tunnistaja, et skuuter ehk roller oleks üleujutuses hävinenud. Samuti ei kinnita skuutri hävinemist kriminaalasjas kogutud X raamatupidamise ega muud dokumentaalsed tõendid. Eeltoodust tulenevalt, skuuter ei hävinenud üleujutuse käigus, samuti ei lõhkunud skuutrit noortekodu kasvandikud, sest neil puudus võimalus skuutrit kasutada ja seda lõhkuda. Kohus on seisukohal, et R.V omastas tema valduses olnud skuutri. 24 1-09-8086 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatava R.V poolt taotletud tunnistaja T. K. ütluste kohaselt anti X vara – külmkapp, jalgrattad, plaadimängija, Narva mööblivabriku köögimööbel, arvutid, kaks tooli, neli raamaturiiulit, kohvimasin (noortekodule oli ostetud kaks mikrolaineahju), nõudepesumasin, voodipesud pärast X sulgemist üle Tallinna Noortekodule. Tunnistaja ütlused ei puuduta süüdistuses toodud esemeid. Tema poolt nimetatud esemetest leiti läbiotsimise käigus 12.05.2005 a. R.V kodust üksnes sinine tool „Ihar“, milline olevat süüdistatava ütluste kohaselt 2007 aastal T. K. üle antud ning Tallinnasse viidud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt ka sellisel juhul kasutas R.V tooli oma elukohas ajavahemikul 2004 a. kuni 2007 a., s.o. nii kaua, et seda saab pidada omastamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud täielikku tõendamist R.V poolt talle süüks pandud esemete omastamises. Lisaks X vara omastamisele on R.V-le esitatud süüdistus veel 7200 krooni raha X Hansapanga arveldusarvelt omastamises. R.V end nimetatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud avaldades kohtus, et ta laenas X 2004 a. alguses eelnimetatud summa kasvandikele söögi ostmiseks, kuna Maavalitsuse poolt ei kantud X õigeaegselt söögiraha üle, kuid kasvandikele oli vaja süüa osta. Raha, 7200 krooni laenamise kohta on R.V ja X vahel 02.01.2004 a. sõlmitud kirjalik laenuleping, mille p. 1.1 kohaselt pidi laenusumma üleandmine laenusaajale, s.o. R.V-le toimuma 3 tööpäeva jooksul (III kd. t.l. 5-7). 18.02.2004 a. on R.V arveldusarvele nr. X Sampo pangas X poolt lastekodu toiduraha laenulepingule viidates üle kantud 7200 krooni (III kd. t.l. 134). Kohtu hinnangul on R.V vastuväited ümber lükatud järgmiste kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlakstehtud faktiliste asjaoludega – Hansapanga väljavõtetest X arveldusarvel nr. X rahasummade liikumiste kohta nähtub, et X arvele on 24.12.2003 a. laekunud 7700 krooni hoolekandeteenuste katteks. 26.12., 27.12. ja 28.12.2003 a. on X arveldusarvelt kolmel korral 10000 krooni kaupa välja võetud sularaha kogusummas 30000 krooni (III kd. t.l. 181 pöördel), millest järeldub, et X arveldusarvel oli piisavalt raha ning sellest jätkunuks ka kasvandikele söögi muretsemiseks. Raha X arveldusarvel olemasolu kinnitab veel kassa väljaminekuorder nr. 50 29.12.2003 a. (III kd. t.l. 42), mille kohaselt on R.V-le nimetatud kuupäeval tagastatud laenu kogusummas 6472.35 krooni. Seega on X arvelt 2003 a. detsembris välja võetud raha kogusummas 36472.35 krooni ning tegelik vajadus raha laenamiseks puudus. R.V kohtulikul uurimisel antud ütlusest järeldub, et ta andis X laenu sularahas, kahel korral, seega summades 6600 ja 7200 krooni. Kassa sissetuleku orderi nr. 1 kohaselt on R.V-lt laenulepingu alusel vastu võetud 6600, mitte lepingujärgne 7200 krooni (III kd. t.l. 8). Kuna orderil puudub kuupäev, siis ei ole selge, millal nimetatud makse on tehtud. Sissemakse kuupäev ei selgu ka 2004 a. jaanuarikuu kassaraamatu väljatrükist (III kd. t.l. 50). 2004 a. märtsikuu X raamatupidamise pearaamatu väljatrükist (III kd. t.l. 55 -56) nähtub kanne „laenu tagasimaks“ summas 6600 krooni. Süüdistatava ütluste kohaselt andis raamatupidajale korralduse ülekandeks tema, kui noortekodu juhatuse liige ja juhataja. Seega kajastuvad X raamatupidamises andmed üksnes 6600 krooni suuruse laenu osas. Asja kohtulikul uurimisel ei selgunud R.V selgitustest, miks kajastub tagasimaksena ainult 6600 krooni mitte aga lepingust tulenev 7200 krooni ning miks ei kajastu eelnimetatud 7200 krooni suurune laen X raamatupidamises. R.V väide nagu nimetatud rahasumma kohta lepingut ei vormistatutki, sest raha anti ainult nädalaks ajaks, samuti ei saanud lepingut vormistada juhatuse liikme surma tõttu, on ümber lükatud, kuna kriminaalasjasse on nimetatud leping lisatud. Juhatuse liikmeks olnud A. R. aga suri alles 02.11.2004 a. Samuti peab igasugune laenu andmine ning selle tagastamine kajastuma raamatupidamises, mida aga toimunud ei ole. Eeltoodust järeldub, et 02.01.2004 a. sõlmitud laenuleping oli fiktiivne, tegelikku raha ülekandmist X väidetavaks toidurahaks ei toimunud ning R.V omastas laenulepingule viidates X kuuluva raha. 25 1-09-8086 Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et R.V X juhatuse liikmena ja juhatajana ehk isikuna, kellel oli allkirjaõigus X rahaliste vahendite käsutamisel, kelle valduses oli X kuulunud vara ning kelle poolt ja korraldusel muretseti X eelnimetatud mööblit ja sisustust, olmetehnikat, santehnikat, remondimaterjali, killustikku ja elektriskuuter, omastas X esemed, viis need enda koju ja kasutas neid oma otstarbeks. Samuti omastas ta noortekodu arvelt 7200 krooni raha. Kuna raha ja vara kuulusid X, siis oli nende puhul tegemist R.V valduses olnud, kuid tema jaoks võõra vara ehk vallasasjadega, millele temal ei olnud õigust. Sellest tulenevalt oli vallasasjade enda kasuks pööramine R.V poolt ebaseaduslik. Nimetatud käitumisega on R.V poolt täidetud KarS § 201 ettenähtud objektiivne koosseis. Kuna omastamine pandi toime korduvalt, oli tegemist omastamisega KarS § 201 lg 2 p 1 tunnustel. Tegemist on analoogselt L. E. arveldusarvelt raha omastamisega jätkuva süüteoga, mis ei ole analoogselt L. E. suhtes toimepandud süüteoga KarS § 81 lg 5 p 1 ja 2 ja § 85 lg 5 p 2 kohaselt tänaseks aegunud. Subjektiivsest küljest on R.V omastamise toime pannud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna tahtlikult seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, tema jaoks võõra vara omastamise ning teadis ja soovis selle tagajärje saabumist. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendus selles, et ta omavoliliselt pööras X vara oma valdusesse (tegu) ning omastas selle (tagajärg). Seega on leidnud tõendamist R.V süü kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ka eelpool kajastatud süüdistuses, s.o. süüdistuse kohases noortekodu vara ning raha omastamises. Karistuse kohaldamisest: Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega R.V puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja kohtulikus menetluses läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise kompleksekspertiisis avaldatud ekspertide arvamuse kohaselt on R.V psüühiliselt terve, kellel ei esine psüühikahäireid. Samuti ei esine tal psüühilise seisundi poolest takistusi ega piiranguid oma käitumise juhtimiseks, oma tegude iseloomust aru saamiseks ega iseseisvate otsuste tegemiseks (VI kd. t.l. 87-95). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et R.V on süüdi mitme tahtliku, nii tervisevastase, avaliku võimu teostamise vastase kui ka omandivastase kuriteo toimepanemises, kusjuures kuriteo toimepanemisega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on tema poolt tekitatud ka märkimisväärset varalist kahju puudega isikule. R.V ei ole enda süüd tunnistanud . Kriminaalasja kohtulikul arutamisel püüdis ta oma käitumist igati õigustada, kusjuures süüdistuses KarS § 275 järgi kinnitas R.V ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et kannatanu I.M. puhul on tegemist ebekompetentse ja erapooliku politseiametnikuga, millest võib järeldada, et tema suhtes solvavate väljaütlemiste avaldamine oli R.V poolt põhjendatud. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega R.V puhul KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus tema puhul KarS § 58 p 4 kohaselt süüteo toimepanemist X viibinud puudega kasvandiku L. E., s.o. isiku suhtes, kes oli temast majanduslikus sõltuvuses. R.V on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. R.V ei tööta, temal on diagnoositud töövõimekaotust 80 % ulatuses. Kriminaalasja kohtulikus menetluses on tema suhtes tervisliku seisundi hindamiseks läbi viidud kohtuarstlikud ekspertiisid, millistega on kindlaks tehtud, et R.V põeb mitmesuguseid kroonilisi haigusi. Haigustest tulenevalt viibis R.V ka kohtuliku menetluse ajal ravil X Haiglas. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et R.V ei ole võimalik karistada kergeima 26 1-09-8086 karistusliigiga, s.o. rahalise karistusega, vaid talle tuleb kohaldada vangistust. Arvestades toimepandud teo raskust ja laadi ning seda, et R.V ei ole varem kohtulikult karistatud, samuti seda, et tal on ülalpeetavaid ning tema tervislik seisund ei ole hea, kohus leidis, et R.V-le tuleb mõista vangistus alla sanktsiooni keskmiste määrade ning seda ilma käitumiskontrolli kohaldamata KarS § 73 järgi tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Kohtu hinnangul tagab taolise karistusliigi kohaldamine R.V hoidumise edaspidiseks uute süütegude toimepanemisest, samuti annab üldpreventiivse vahendina märku sellest, et R.V poolt toimepandud teod on etteheidetavad ning karistatavad. Tsiviilhagist: Kannatanu L. E. poolt on kohtuliku menetluse käigus 25.08.2011 a. esitatud tsiviilhaginõue summas 6043.42 eurot (VII kd. t.l. 43-55). Kannatanu poolt esitatud hagisumma sisaldab 92425 krooni ehk 5907.03 euro suurust nõuet, millise kahju tekitas talle R.V ajavahemikus 2000 a. juunist kuni 05.01.2006 a. omavoliliselt kannatanu pangakontolt tema pensioni ja sotsiaaltoetuste väljavõtmisega. Nimetatud nõudele on lisatud veel nõue summas 2134 krooni ehk 136.39 eurot, milline summa kanti üle 08.03.2006 a. X arveldusarvele L. E. pensioni ja sotsiaaltoetusena pärast L. E. lahkumist 06.03.2006 a. X. Kannatanu on hagi esitamisel tuginenud VÕS § 1043, § 1045 lg1 p 7, samuti VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 2 ettenähtud alustele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kriminaalasja kohtuliku menetlusega on tõendamist leidnud, et süüdistatav R.V on ajavahemikus 2000 a. juunikuust kuni 05.01.2006 a. omavoliliselt välja võtnud ja omastanud kannatanu L. E. arveldusarvelt L. E. laekunud pensione ja sotsiaaltoetusi kogusummas 92425 krooni ehk 5907.03 eurot ning millega tekitati L. E. otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 2 kohaselt. Kuna kohus leidis eeltoodud käitumisega R.V süü tõendatuks kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning kuriteoga tekitatud kahju on kahju tekitamine õigusvastase käitumisega, siis kuulub tsiviilhagi R.V-lt L. E. kasuks eeltoodud summas väljamõistmisele. Kahju hüvitamisega tagatakse kannatanu huvid, kes asetatakse sellega olukorda, milles oleks ta olnud, kui tema arvele laekunud pensione ja sotsiaaltoetusi ei oleks R.V poolt tema arveldusarvelt välja võetud ja omastatud. Ülejäänud hagi osas, s.o. summas 2134 krooni ehk 136.39 eurot, milline puudutab pärast L. E. X lahkumist X arveldusarvele kantud pensioni ja sotsiaaltoetust, asus kohus seisukohale, et selle väljamõistmiseks R.V-lt alus puudub, kuna nimetatud rahasumma ei puuduta R.V süüdistust, samuti ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud, et L. E. jäi rahasumma saamata R.V süülise käitumise tulemusena. Kohtuliku arutamise tulemusena on kohus tuvastanud, et R.V omastas ka X kuuluvat vara kogusummas 3142.82 eurot. Nimetatud kahju tekitamises tema vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalasja menetluse käigus on Pärnu Maakohtu määrusega 04.07.2006 a. tsiviilhagi ja kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks arestitud R.V vara, pooles osas X, X X X asuv kinnistu nr. 2617306, katastritunnusega 15904 : 003 : 0932 (V kd. t.l. 26). KarS § 84 kohaselt võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas. Kuna R.V poolt omastatud vara – sisustusesemed, mööbel, santehnika, majapidamistehnika ja muud esemed on tänaseks kas kadunud või ära tarvitatud, samuti ei ole neid 27 1-09-8086 puhttehniliselt võimalik ega otstarbekas (nt. lae-, seina- või põrandamaterjal, santehnika jm.) ära võtta ja tagastada, siis tuleb antud juhul kohaldada KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ning jätta kohtuotsuse täitmiseks kohtumäärusega arestitud R.V vara, temale kuuluv kinnistu osa aresti alla. Kuritegelikul teel soetatud vara väärtuseks tuleb lugeda omastatud esemete väärtus summas 41974.50 + 7200 = 49174.50 krooni ehk 3142.82 eurot. Asitõenditena on kriminaalasja juures pakendis nr. 1 asuv raamatkalender ning kasvatuspäevik, milline on antud vastutavale hoiule R.V-le . Samuti on kriminaalasja juures salvestised 15.12.2005 a. ja 10.02.2006 a. toimunud kahtlustatava ülekuulamistest ning 12.05.2005 a. toimunud läbiotsimisest. Kohus leidis, et raamatkalender ning kasvatuspäevik kuuluvad tagastamisele nende omanikule R.V-le , salvestised tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta kriminaalasja juurde, pärast seada aga hävitada. Menetluskulude osas asus kohus järgmisele seisukohale.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral üldreeglina menetluskulud süüdimõistetu. Samas näeb
lg 3 ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on
lg 1 p 4 ettenähtud menetluskuludeks kaitsjatasud riigi õigusabi korras määratud kaitsjate, süüdistatava kaitsja Ants Nõmmiku kaitsjatasu summas 1511.60 eurot ning kannatanu L. E. kaitsja Rünno Roosmaa kaitsjatasu summas 1457.30 eurot nende osalemise eest kriminaalasja menetluses. Lisaks sellele on kriminaalasjas menetluskuludeks veel
T.’ule ja E. H.’ile hüvitatud sõidukulud kogusummas 173.89 eurot seoses nende viibimisega kohtuistungil,
lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasud summas 1022.58 eurot kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi ja 84.11 eurot kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses ning
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise kulud summas 33.27 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude väljamõistmise puhul arvestada asjaolu, et R.V ei tööta. Töövõimetuspensionärina on temal diagnoositud töövõime kaotust 80 % ulatuses. Samas on R.V ülalpidamisel 2 alaealist last. Kohtuotsuse kohaselt tuleb R.V hüvitada ka tsiviilhagi summas 5907.03 eurot. Osad, kõige suurema maksumusega menetluskulud (arstlikud ekspertiisid) puudutavad R.V tervisliku seisundi hindamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kõikide eelnimetatud menetluskulude hüvitamine võib süüdistatavale käia üle jõu ning tuua kaasa raskusi tema ülalpeetavatele. Kohus leidis, et menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kogusummas 173.89 eurot, ekspertiisitasud summas 1022.58 eurot kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi ja 84.11 eurot kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. Samuti tuleb jätta riigi kanda kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud summas 33.27 eurot. Kaitsjatasude osas asus kohus seisukohale, et need kuuluvad R.V-lt riigi tuludesse väljamõistmisele, 1511.60 eurot süüdistatava kaitsja Ants Nõmmiku ja 1457.30 eurot kannatanu L. E. kaitsja Rünno Roosmaa osalemise kriminaalasja menetluses. Eesti Advokatuuri poolt kuulub riigi õigusabi korras kohtulikus menetluses osalenud määratud kaitsjatele hüvitamisele nende kaitsjatasud – R.V kaitsjale Ants Nõmmikule 1457.30 eurot ning kannatanu L. E. kaitsjale Rünno Roosmaale samuti 1457.30 eurot.
lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt R.V-lt veel riigi tuludesse välja mõista sundraha summas 417.03 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. 28 1-09-8086 Teet Olvik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2012.a otsuse resolutsioon: Jätta Pärnu Maakohtu 22.11.2011.a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu 230,4 € jätta R.V’ i kanda. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 30.05.2012.a. 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.