lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi Toomas Alp Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus omab D.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu vanglas; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)
lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi advokaat Pille Toom M.H (isikukood xxx; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu vanglas; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi advokaat Mart Sikut V.D (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)
lg 1 järgi advokaat Katrin Tamre Tauno Liesment (isikukood 38803166022; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)
lg 1 järgi advokaat Margo №rmann Karel Härm (isikukood 38909066016; elukoht xxxxxxxxx x xxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)
lg 1 järgi Kaitsja advokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada T.T süüdi karistusseadustiku (
) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 8 kuud ning tunnistada T.T süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada T.T süüdi
p 1, 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista T.T-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud;
alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda T.T karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.2 tunnistada D.N süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 8 kuud ning tunnistada D.N süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada D.N süüdi
p 1, 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.N-ile liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud;
lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kannab D.N koheselt 8 kuud ja mõistetud vangistus 1 aasta jääb tingimisi kohaldamata; määrata D.N-ile katseaeg 1 aasta 8 kuud ning mõistetud vangistuse osa 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui D.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.N-ile katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata D.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ,
alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda D.N-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.3 tunnistada M.H süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 7 kuud ning tunnistada M.H süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada M.H süüdi
p 1, 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.H-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 7 kuud;
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2011 otsusega M.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning mõista M.H-le liitkaristus vangistusena 2 aastat;
alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda M.H karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 23. oktoober 2011 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.4 tunnistada V.D süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva;.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.D-le katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui V.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.D-le katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata V.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xx xxxxxxxx; 2 1.5 tunnistada Tauno Liesment süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva;
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tauno Liesmentile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Tauno Liesment ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Tauno Liesmentile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.6 tunnistada Karel Härm süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;
alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva;
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Karel Härmile katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Karel Härm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Karel Härmile katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata Karel Härmile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x xxxxxxxx; tühistada Karel Härmile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
lg 1 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud,
p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011; 2) D.N-ile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud;
lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud;
p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta:
lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust, millest
lg 2 alusel määrata kohe ärakandmisele 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011.Mõistetud karistust
lg 1, 2 ja 3 alusel 1 aastase vangistuse osas täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui D.N ei pane 1 aasta 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis alalise elukohaga xxxxxx xx-x xxxxxxxxx ;
lg 2 p 2 alusel kohustada D.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) M.H-le mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus 1 aasta 7 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud,
p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust; mõistetud karistust suurendada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 31.05.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata 5 kuulise vangistuse 4 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust;
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011; 4) V.D-le mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust
lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui V.D ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx ;
lg 2 p 2 alusel kohustada V.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 5) Tauno Liesmentile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus 1 aasta,
lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust; mõistetud karistust
lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Tauno Liesment ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 6) Karel Härmile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi vangistus 1 aasta;
lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust
lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Karel Härm ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxx x xxxxxxxx ;
lg 2 p 2 alusel kohustada Karel Härmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. T.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos D.N-i, M.H , Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. 5 Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. T.T tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos D.N-i , M.H ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxxx xxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. T.T tegu on talle kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxx xxxxxx x maja hoovi, grupis koos D.N-i ja M.H-ga ründasid xxxxxx xx x majast väljunud M.U , A.M ja Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. U. rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M. küsis: „Mis toimub?“, siis T.T , M.H ja D.N tõukasid A. M.t, lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R. kõndis xxxxxxxx xxxxxx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R. õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P kätega vastu rinda nii, et L. P . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. T.T tegu on talle kvalifitseeritud
p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumine vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. D.N-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte 6 teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härm’i parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, M.H ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M. tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxxx xxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxx xxxxx xx x maja hoovi, grupis koos T.T ja M.H-ga ründasid xxxxxx xx x majast väljunud M.U , A.M ja Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. A. 7 T.T, M.H ja D.N lõid korduvalt M. U t rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M küsis: „Mis toimub?“, siis T.T , M.H ja D.N tõukasid A. M.t , lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. U füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R kõndis xxxxxxx xxxxxxx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R.ul õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P. kätega vastu rinda nii, et L. P. kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud
p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. M.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , D.N-i, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemson’ile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. 8 Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. M.H tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, D.N-i ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxx xxxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. M.H tegu on talle kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxxx xxxxxxx x maja hoovi, grupis koos T.T ja D.N-iga ründasid xxxxxxxx x majast väljunud M.U , A.M. ja Ü.R. , kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. U. rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M. küsis: „Mis toimub?“, siis T.T, M.H ja D.N tõukasid A. M ., lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R. kõndis Viljandis xxxxxx xx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R. õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P kätega vastu rinda nii, et L. P . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. M.H tegu on talle kvalifitseeritud
p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. V.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H, Tauno Liesmenti, D.N-i ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. 9 Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. V.D tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tauno Liesmenti on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H , V.D , D.N-i ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära 10 tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. Tauno Liesmenti tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karel Härmi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T, M.H , V.D , D.N-i ja Tauno Liesmentiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H 11 teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. Karel Härmi tegu on talle kvalifitseeritud
lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.
kohaselt arvatakse eelvangistus mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda T.T vangistuse kandmise alguseks
kohaselt arvatakse eelvangistus mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda D.N vangistuse kandmise alguseks
kohaselt arvatakse eelvangistus mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda M.H vangistuse kandmise alguseks
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses V.D-le
kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda V.D kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva. Tauno Liesment on kahtlustatavana kinni peetud 23.-24.10.2011, seega on Tauno Liesment viibinud eelvangistuses 2 päeva.
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Tauno Liesmentile
kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Tauno Liesmentil kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva. Karel Härm on kahtlustatavana kinni peetud 23.-24.10.2011, seega on Karel Härm viibinud eelvangistuses 2 päeva.
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures 14 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Karel Härmile
kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Karel Härmil kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.