Obsah (7)

§ 209§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 03. juuli 2012 nr 1-12-5084 (kohtueelses menetluses nr

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 - § 22 lg 3 ning § 424 järgi T.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi Süüdistus Süüdistatav Süüdistus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada H.M süüdi karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1 ja 4 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; ning tunnistada H.M süüdi

§ 424

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.M-ile liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda H.M kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.M-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud kandmata vangistust 5 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui H.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.M-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxxx; tühistada H.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada T.N süüdi

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud;

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda see mõistetud 1 karistus kaetuks Tartu Maakohtu

1. mai 2011 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 7 kuud 5 päeva. Muud otsustused
2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult V.V.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt H.M-ilt ja T.N-ilt 133 (ükssada kolmkümmend kolm) € V.V.u kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult K.K tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt H.M-ilt ja T.N-ilt 83 (kaheksakümmend kolm) € ja 09 senti K.K kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult K.K tsiviilhagi ning välja mõista T.N-ilt 125 (ükssada kakskümmend viis) € K.K kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 H.M-ilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 476 (nelisada seitsekümmend kuus) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € ja 68 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 T.N-ilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 473 (nelisada seitsekümmend kolm) € ja 40 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € ja 45 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-5084“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus 2 tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
4. Süüdistused 1.
5. Süüdistustest nähtuvalt on H.M toime pannud kuritegudena: 1) korduva kaasaaitamise kelmusele, mis pandi toime avalikkuse poole pöördudes

§ 209lg 2 p 1 ja 4- § 22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema osutas 2011.

a jaanuaris korduvalt T.N-ile füüsilist kaasabi kelmuse toimepanekul, mis seisnes selles, et ta lubas T.N kasutada oma arvelduskontot xxxxxxxxxxxx, olles seejuures teadlik, et nimetatud kontole kannavad raha isikud, kellele T.N pakub interneti kaudu müüa kaupu, mida temal tegelikult ei ole ning mille eest saadud raha ta omastab. Selle tulemusena kandis 09.01.2011 nimetatud arvelduskontole 133 eurot V.V, kes soovis osta LCD monitoriga auto DVD-mängijat. DVD-mängija eest üle kantud raha võttis H.M oma arvelduskontolt välja ning andis edasi T.N-ile, kes jättis V.V.ile lubatud kauba saatmata. Samuti kandis 16.01.2011 nimetatud kontole 83,09 eurot Kristjan Kull, kes soovis osta mobiiltelefoni №kia N95. Mobiiltelefoni eest üle kantud raha võttis H.M oma arvelduskontolt välja ning andis edasi T.N-ile, kes jättis K.Kle lubatud kauba saatmata; 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 25.08.2011 kell 22.55 Viljandi linnas Turu 16 parklas mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on T.N toime pannud kuriteona kelmuse ehk varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise avalikkuse poole pöörduses ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, mis seisnes selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega pettis interneti teel, so avalikkuse poole pöördudes, oma elukohas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx -x, kannatanutelt raha välja järgnevalt: 1.2.

1. 09.01.2011 pakkus internetiportaalis www.soov.ee kasutajanime Taavi Piilu all müüa V.V.ile LCD monitoriga auto DVD mängijat Pioneer AHV-P6500 DVD hinnaga 130 € ning edastas talle raha ülekandmiseks H.M-i arvelduskontonumbri. 09.01.2011 kandis V.V H.M-i arvelduskontole 133 €, kuid soovitud kaupa ta ei saanud. Antud teoga tekitati V.V.ile varaline kahju kokku 133 €; 1.2.
2. 16.01.2011 pakkus internetiportaalis www.hydra.ee müüa alaealisele K.Kle mobiiltelefoni Nokia N95 hinnaga 83,09 € ning edastas talle raha ülekandmiseks H.M-i arvelduskontonumbri. Samal päeval kandis K.K H.M-i arvelduskontole 83,09 €, kuid soovitud kaupa ta ei saanud. Antud teoga tekitati K.Kle varaline kahju kokku 83,09 €; 1.2.
3. 28.01.2011 pakkus internetiportaalis www.soov.ee isikunime Kaarel K all müüa K.Kle sülearvutit Dell Vosto V13 hinnaga 250 € ning edastas talle raha ülekandmiseks M.S.e arvelduskontonumbri. 28.01.2011 kandis K.K ettemaksuna 125 € M.K.e arvelduskontole, kuid soovitud kaupa ta ei saanud. Antud teoga tekitati K.Kle varaline kahju kokku 125 €.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.M

§ 209

lg 2 p 1 ja 4- § 22 lg 3 järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud;

§ § 424 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada 3 liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.08.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata H.M-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on H.M kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx-xxxx xx-xx xxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2) T.N

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 5 kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 31.05.2011 mõistetud karistusega - vangistus 2 aastat 7 kuud 5 päeva.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkulep pemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 209

lg 2 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega ja

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hü vitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. V.V on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 133 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt H.M-ilt ja T.N-ilt 133 (ükssada kolmkümmend kolm) € V.V.i kasuks. 4 K.K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 83.09 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt H.M-ilt ja T.N-ilt 83 (kaheksakümmend kolm) € ja 09 senti K.K kasuks. K.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 125 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista T.N-ilt 125 (ükssada kakskümmend viis) € K.K kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Ri (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava H.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatav H.M loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil. Süüdistatava T.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatav T.N loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 € . Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja riigi õigusabi tasu 38,40 € ning muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; 5 2) T.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja riigi õigusabi tasu 38,40 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
6. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus H.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. H.M on kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.08.2011, seega on H.M viibinud eelvangistuses 2 (kaks) päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6