Obsah (9)

§ 199§ 202§ 266§ 64§ 69§ 75§ 68§ 74§ 87

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-12589 (kohtueelses menet

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Endel Tomson Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav M.J (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Vello Sikut D.E (isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Raul Tosmann T.E (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja alaealine Carmen Kütt (isikukood 49306166025; elukoht xxxx xx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi advokaat Endel Tomson Süüdistatav H.P (isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx; töötu; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

§ 202

lg 1 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada alaealine T.H süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada alaealine T.H süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista T.H-le liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 69

alusel asendada T.H-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12. juuli 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.H

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx; tühistada T.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada M.J süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud; ning tunnistada M.J süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.J-ile liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva so 04.-05.

veebruar 2008 karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 3 kuud 28 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.J-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; tühistada M.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada D.E süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; ning tunnistada D.E süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.E-le liitkaristus vangistusena 6 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui D.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx ; tühistada D.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada T.E süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata T.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; tühistada T.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada alaealine Carmen Kütt süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; vabastada alaealine Carmen Kütt karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule; kinnitada Carmen Kütile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkata hariduse omandamist; määrata Carmen Kütile käitumiskontrolli ajaks alaliseks 2 elukohaks xxxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx ; tühistada Carmen Kütile kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.6 tunnistada H.P süüdi karistusseadustiku (

) § 202 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.P-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui H.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx; tühistada H.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ning kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Mehis O. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, M.J-ilt ja D.E-lt 4206 krooni Mehis O. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Toomas L.e tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, M.J-ilt ja D.E-lt 12000 krooni Toomas L.e kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Arvi R.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, M.J-ilt ja D.E-lt 560 krooni Arvi R.i kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Eda H. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, M.J-ilt ja D.E-lt 3000 krooni Eda H. kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult Arti M.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, M.J-ilt ja D.E-lt 1000 krooni Arti M.i kasuks; 2.1.6 rahuldada täielikult Ülle R.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt D.E-lt , ja T.E-lt 700 krooni Ülle R.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 alaealiselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2676 krooni 25 senti, postikulud 21 krooni; 2.2.2 jätta sundraha 6525 täies ulatuses riigi kanda; 2.2.3 M.J-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni; 2.2.4 D.E-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni; 2.2.5 T.E-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni; 2.2.6 alaealiselt Carmen Kütilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1734 krooni 60 senti, postikulud 21 krooni; 2.2.7 jätta sundraha 6525 täies ulatuses riigi kanda; 2.2.8 H.P-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt 3 advokaatidele: Endel Tomsonile 442 krooni 50 senti, Vello Sikutile 442 krooni 50 senti ja Raul Tosmannile 442 krooni 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) alaealisele T.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 kuud,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 1 kuu,

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista T.H-le liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 69

alusel asendada T.H-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12. juuli 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.H

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxx . 2) M.J-ile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 4 kuud,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 1 kuu,

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.J-ile liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva so 04.-05.

veebruar 2008 karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda 3 kuud 28 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.J-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx . 3) D.E-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 1 kuu,

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.E-le liitkaristus vangistusena 6 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui D.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx . 4 4) T.E-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 4 kuud,

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.E-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui T.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata T.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxx . 5) alaealisele Carmen Kütile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi; vabastada alaealine Carmen Kütt karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule; kinnitada Carmen Kütile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkata hariduse omandamist; määrata Carmen Kütile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx. 6) H.P-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 3 kuud,

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.P-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui H.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud motiveeringud 2.
2. alaealise T.H-le, M.J-ile, D.E-le, T.E-le, alaealise Carmen Kütile ja H.P-le esitatud süüdistused asjaolud ja õiguslikud T.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
3. a jaanuari alguses ühel hilisõhtul koos T.E ja Carmen Küttiga tungis ukse lahti murdmise teel Viljandi maakonnas xxxxx-xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx tallu kust varastas Anu S.´ile kuulunud murutrimmeri Stihl koos rakmetega väärtusega 6000 krooni ja kokkupandava pingi väärtusega 50 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 6050 krooni ja lõhkumisega 200 krooni. Samuti süüdistatakse T.H selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
4. jaanuari
5. a tungis ukse lõhkumise teel koos D.E ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx tallu , kust varastas Mehis O.le kuulunud triikraua Clatronic väärtusega 250 krooni, raadio-CDmängija Denver väärtusega 900 krooni, tolmuimeja Kärcher väärtusega 1500 krooni, kohvimasina Severin väärtusega 900 krooni, säästupirni väärtusega 46 krooni, akudrelli väärtusega 900 krooni, vesiloodi väärtusega 200 krooni, väärtuseta mõõgakujulise pudeli, raamatuid 500 krooni väärtuses, viis CDplaati väärtusega kokku 1000 krooni, sõrmuse väärtusega 200 krooni, roostevabaterasest termose väärtusega 300 kr ja väärtuseta ajakirja FHM, põhjustades vargusega kahju kokku 6946 krooni ja akna lõhkumisega 160 krooni. Veel süüdistatakse T.H selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
6. jaanuari
7. a tungis ukse lahti muukimise teel koos D.E ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xx asuvasse garaaži, kust varastas Elmar K. ile kuulunud mootorsae Husqvarna 40 väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumnõu väärtusega 30 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 1030 krooni. Samuti süüdistatakse T.H selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
8. jaanuari 2008.a tungis ukse lahti kangutamise teel koos D.E ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx talu kõrvalhoonesse, kust varastas Toomas L.ele kuulunud mootorsae Partner Formula väärtusega 5000 krooni, mootorsae Husqvarna 254 väärtusega 7000 krooni, käi-lihvija Power Craft väärtusega 700 krooni, 5 elektridrelli väärtusega 700 krooni ja kiivri Balance väärtusega 600 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 14000 krooni. Veel süüdistatakse T.H selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
9. jaanuari
10. a tungis ukse lahti kangutamise teel koos D.E ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xx garaaži, kust varastas Arvi R.ile kuulunud mootorsae Husqvarna väärtusega 500 krooni ja mootorsae Družba väärtusega 1000 krooni, 20 liitrise kanistri koos 15 liitri bensiiniga väärtusega kokku 440 krooni ja 2 kg vasktraati väärtusega kokku 120 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 2060 krooni. Samuti süüdistatakse T.H selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse,ööl vastu
11. jaanuari
12. a tungis ukse lukukinnituse lõhkumise teel koos D.E ja M.J-iga Järva maakonnas xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx tallu, kust varastas Eda H.le kuulunud elektridrelli väärtusega 200 krooni, elektridrelli Parkside koos otsikutega väärtusega 700 krooni, elektrilise ketassae väärtusega 400 krooni, akutaskulambi koos laadija ja lisalambiga väärtusega 300 krooni, sõrgkangi väärtusega 120 krooni, sõrgkangi väärtusega 150 krooni, halogeenlambi väärtusega 100 krooni, kolm halogeenpirni väärtusega kokku 30 krooni, liikumisanduri väärtusega 350 krooni, väärtuseta kumminuia, elektriradiaatori väärtusega 600 krooni, kassettmaki Clatronic väärtusega 200 krooni ja fritüüri Nordy väärtusega 300 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 3450 krooni ning ukselukkude ja ukse lõhkumisega kahju kokku 5200 krooni. T.H teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. T.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu

1. jaanuari
2. a koos D.E ja M.J-iga tungis valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx talu juurde pargitud sõiduautosse Audi 100, kust varastas Anti M.ile kuulunud auto CD makk-raadio väärtusega 1000 krooni. T.H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupis. M.J on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu

1. jaanuari
2. a tungis ukse lõhkumise teel koos D.E ja T.H-ga Viljandi maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx tallu, kust varastas Mehis O.le kuulunud triikraua Clatronic väärtusega 250 krooni, raadio-CDmängija Denver väärtusega 900 krooni, tolmuimeja Kärcher väärtusega 1500 krooni, kohvimasina Severin väärtusega 900 krooni, säästupirni väärtusega 46 krooni, akudrelli väärtusega 900 krooni, vesiloodi väärtusega 200 krooni, väärtuseta mõõgakujulise pudeli, raamatuid 500 krooni väärtuses, viis CDplaati väärtusega kokku 1000 krooni, sõrmuse väärtusega 200 krooni, roostevabaterasest termose väärtusega 300 kr ja väärtuseta ajakirja FHM, põhjustades vargusega kahju kokku 6946 krooni ja akna lõhkumisega 160 krooni. Veel süüdistatakse M.J selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
3. jaanuari
4. a tungis ukse lahti muukimise teel koos D.E ja T.H-ga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx xxx asuvasse garaaži, kust varastas Elmar K.ile kuulunud mootorsae Husqvarna 40 väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumnõu väärtusega 30 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 1030 krooni. Samuti süüdistatakse M.J selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
5. jaanuari 2008.a tungis ukse lahti kangutamise teel koos D.E ja T.H-ga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx talu 6 kõrvalhoonesse, kust varastas Toomas L.ele kuulunud mootorsae Partner Formula väärtusega 5000 krooni, mootorsae Husqvarna 254 väärtusega 7000 krooni, käi-lihvija Power Craft väärtusega 700 krooni, elektridrelli väärtusega 700 krooni ja kiivri Balance väärtusega 600 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 14000 krooni. Veel süüdistatakse M.J selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
6. jaanuari
7. a tungis ukse lahti kangutamise teel koos D.E ja T.H-ga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xx garaaži, kust varastas Arvi R.ile kuulunud mootorsae Husqvarna väärtusega 500 krooni ja mootorsae Družba väärtusega 1000 krooni, 20 liitrise kanistri koos 15 liitri bensiiniga väärtusega kokku 440 krooni ja 2 kg vasktraati väärtusega kokku 120 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 2060 krooni. Samuti süüdistatakse M.J selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse,ööl vastu
8. jaanuari
9. a tungis ukse lukukinnituse lõhkumise teel koos D.E ja T.H-ga Järva maakonnas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx tallu, kust varastas Eda H.le kuulunud elektridrelli väärtusega 200 krooni, elektridrelli Parkside koos otsikutega väärtusega 700 krooni, elektrilise ketassae väärtusega 400 krooni, akutaskulambi koos laadija ja lisalambiga väärtusega 300 krooni, sõrgkangi väärtusega 120 krooni, sõrgkangi väärtusega 150 krooni, halogeenlambi väärtusega 100 krooni, kolm halogeenpirni väärtusega kokku 30 krooni, liikumisanduri väärtusega 350 krooni, väärtuseta kumminuia, elektriradiaatori väärtusega 600 krooni, kassettmaki Clatronic väärtusega 200 krooni ja fritüüri Nordy väärtusega 300 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 3450 krooni ning ukselukkude ja ukse lõhkumisega kahju kokku 5200 krooni. M.J teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. M.J on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu

1. jaanuari
2. a koos D.E ja T.H-ga tungis valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx talu juurde pargitud sõiduautosse Audi 100, kust varastas Anti Marksile kuulunud auto CD makk-raadio väärtusega 1000 krooni. M.J tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupis. D.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu

1. jaanuarit 2008 tungis uste lahtimurdmise teel koos T.E-ga Järva maakonnas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx Ülle R.i elamusse, kust varastas Ülle R.ile kuulunud mootorsaagi Sthil väärtusega 8000 krooni, muusikakeskuse Philips 1600 krooni, kapi väärtusega 1000 kr, vanaaegse laterna väärtusega 200 krooni, 2pudelit niiskustõket väärtusega kokku 88 krooni, tinutuskolbi väärtusega 50 krooni, pistikuid, lüliteid kokku 150 kr väärtuses, vaibanoa väärtusega 80 krooni, värvirulli koos lisarulliga väärtusega kokku 70 krooni, mõõdulindi väärtusega 50 krooni, klaasinoa väärtusega 30 krooni, kruvikeeraja väärtusega 40 krooni, kruve 20 krooni väärtuses, padrun- ja kuus-kantvõtmeid 40 krooni väärtuses, akudrellilaadija väärtusega 70 krooni, noa väärtusega 10 krooni, dušitarvikute komplekti väärtusega 300 krooni, oksakäärid Gils väärtusega 109 krooni, oksasaagi Gils väärtusega 110 krooni, akudrelli väärtusega 700 krooni, Ain H.ile kuuluva vahupüstoli koos vahuga väärtusega 480 krooni ja sõrgkangi väärtusega 100 krooni ning Aleksander G.ile kuuluva ventilaatori GoldAir väärtusega 300 krooni, põhjustades kahju kokku Ülle R.ile 12 717 krooni ja Ain H.ile 580 krooni ja Aleksander G.ile 300 krooni. Veel süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
2. jaanuari
3. a tungis ukse lõhkumise teel koos T.H-ga ja M.J-iga 7 Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx tallu, kust varastas Mehis O.le kuulunud triikraua Clatronic väärtusega 250 krooni, raadio-CDmängija Denver väärtusega 900 krooni, tolmuimeja Kärcher väärtusega 1500 krooni, kohvimasina Severin väärtusega 900 krooni, säästupirni väärtusega 46 krooni, akudrelli väärtusega 900 krooni, vesiloodi väärtusega 200 krooni, väärtuseta mõõgakujulise pudeli, raamatuid 500 krooni väärtuses, viis CDplaati väärtusega kokku 1000 krooni, sõrmuse väärtusega 200 krooni, roostevabaterasest termose väärtusega 300 kr ja väärtuseta ajakirja FHM, põhjustades vargusega kahju kokku 6946 krooni ja akna lõhkumisega 160 krooni. Veel süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
4. jaanuari
5. a tungis ukse lahti muukimise teel koos T.H-ga ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx xxx asuvasse garaaži, kust varastas Elmar K.ile kuulunud mootorsae Husqvarna 40 väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumnõu väärtusega 30 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 1030 krooni. Samuti süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
6. jaanuari 2008.a tungis ukse lahti kangutamise teel koos T.H-ga ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx talu kõrvalhoonesse, kust varastas Toomas L.ele kuulunud mootorsae Partner Formula väärtusega 5000 krooni, mootorsae Husqvarna 254 väärtusega 7000 krooni, käi-lihvija Power Craft väärtusega 700 krooni, elektridrelli väärtusega 700 krooni ja kiivri Balance väärtusega 600 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 14000 krooni. Veel süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
7. jaanuari
8. a tungis ukse lahti kangutamise teel koos T.H-ga ja M.J-iga Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx xxx , kust varastas Arvi R.ile kuulunud mootorsae Husqvarna väärtusega 500 krooni ja mootorsae Družba väärtusega 1000 krooni, 20 liitrise kanistri koos 15 liitri bensiiniga väärtusega kokku 440 krooni ja 2 kg vasktraati väärtusega kokku 120 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 2060 krooni. Samuti süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
9. jaanuari
10. a tungis ukse lukukinnituse lõhkumise teel koos T.H-ga ja M.J-iga Järva maakonnas xxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx tallu, kust varastas Eda H.le kuulunud elektridrelli väärtusega 200 krooni, elektridrelli Parkside koos otsikutega väärtusega 700 krooni, elektrilise ketassae väärtusega 400 krooni, akutaskulambi koos laadija ja lisalambiga väärtusega 300 krooni, sõrgkangi väärtusega 120 krooni, sõrgkangi väärtusega 150 krooni, halogeenlambi väärtusega 100 krooni, kolm halogeenpirni väärtusega kokku 30 krooni, liikumisanduri väärtusega 350 krooni, väärtuseta kumminuia, elektriradiaatori väärtusega 600 krooni, kassettmaki Clatronic väärtusega 200 krooni ja fritüüri Nordy väärtusega 300 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 3450 krooni ning ukselukkude ja ukse lõhkumisega kahju kokku 5200 krooni. Samuti süüdistatakse D.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse,
11. mail
12. a ühel ajal varastas Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx talu usteta kuurist Kristi K.le kuulunud jalgratta SARDA ELDORADO väärtusega 3000 krooni ja jalgratta laste istme väärtusega 700 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 3700 krooni. D.E teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. D.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ööl vastu

1. jaanuari
2. a koos T.H-ga ja M.J-iga tungis valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas 8 xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx talu juurde pargitud sõiduautosse Audi 100, kust varastas Anti M.ile kuulunud auto CD makk-raadio väärtusega 1000 krooni. D.E tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupis. T.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

1. a jaanuari alguses ühel hilisõhtul koos alaealiste T.H-ga ja Carmen Küttiga tungis ukse lahti murdmise teel Viljandi maakonnas xxxxx-xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx tallu, kust varastas Anu S.ile kuulunud murutrimmeri Stihl koos rakmetega väärtusega 6000 krooni ja kokkupandava pingi väärtusega 50 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 6050 krooni ja lõhkumisega 200 krooni. Veel süüdistatakse T.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu
2. jaanuarit 2008 tungis uste lahtimurdmise teel koos D.E-ga Järva maakonnas xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx Ülle R.i elamusse, kust varastas Ülle R.ile kuulunud mootorsaagi Sthil väärtusega 8000 krooni, muusikakeskuse Philips 1600 krooni, kapi väärtusega 1000 kr, vanaaegse laterna väärtusega 200 krooni, 2 pudelit niiskustõket väärtusega kokku 88 krooni, tinutuskolbi väärtusega 50 krooni, pistikuid, lüliteid kokku 150 kr väärtuses, vaibanoa väärtusega 80 krooni, värvirulli koos lisarulliga väärtusega kokku 70 krooni, mõõdulindi väärtusega 50 krooni, klaasinoa väärtusega 30 krooni, kruvikeeraja väärtusega 40 krooni, kruve 20 krooni väärtuses, padrun- ja kuus-kantvõtmeid 40 krooni väärtuses, akudrellilaadija väärtusega 70 krooni, noa väärtusega 10 krooni, dušitarvikute komplekti väärtusega 300 krooni, oksakäärid Gils väärtusega 109 krooni, oksasaagi Gils väärtusega 110 krooni, akudrelli väärtusega 700 krooni, Ain H.ile kuuluva vahupüstoli koos vahuga väärtusega 480 krooni ja sõrgkangi väärtusega 100 krooni ning Aleksander G.ile kuuluva ventilaatori GoldAir väärtusega 300 krooni, põhjustades kahju kokku Ülle R.ile 12 717 krooni ning Ain H.ile 580 krooni ja Aleksander G.ile 300 krooni. T.E teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Carmen Kütti on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 2008. a jaanuari alguses ühel hilisõhtul koos T.H-ga ja T.E-ga tungis ukse lahti murdmise teel Viljandi maakonnas xxxxx-xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx tallu, kust varastas Anu S.ile kuulunud murutrimmeri Stihl koos rakmetega väärtusega 6000 krooni ja kokkupandava pingi väärtusega 50 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 6050 krooni ja lõhkumisega 200 krooni. Carmen Küti tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. H.P on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ajavahemikul 29.01.2008 kuni 07.02.2008 hoidis oma elukohas Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx talus ja selle ümbruses olevas metsas kuriteo tulemusena saadud mootorsaagi Husqvarna 40 väärtusega 1000 krooni, mootorsaagi Husqvarna 444 väärtusega 500 kr, mootorsaagi Družba väärtusega 1000 kr, mootorsaagi Stihl väärtusega 6000 kr, montaaživahupüstolit väärtusega 480 kr, 2 pdl niiskustõket väärtusega kokku 88 kr , kahte värvirulli väärtusega 70 kr, kaitsekiivrit väärtusega 600 kr, säästupirni väärtusega 46 kr, jootekolbi väärusega 50 kr, kruvikeerajat, mõõdulinti väärtusega 50 kr, klaasinuga väärtusega 30 kr, mutrivõtmeid väärtusega 40 kr, vaibanuga väärtusega 80 kr, seinakontakti, lüliteid, harukarpe kokku 150 kr väärtuses, akulaadijat väärtusega 70 kr, laternat väärtusega 200 kr, triikrauda Clatronic väärtusega 250 kr, raadio-CDmängijat Denver väärtusega 900 kr, tolmuimejat Kärcher väärtusega 1500 kr, 9 käilihvijat Power Craft väärtusega 700 kr, elektridrelli väärtusega 700 kr, 2 pdl montaaživahtu, lauaventilaatorit väärtusega 300 kr, oksakääre väärtusega 109 kr, oksasaagi väärtusega 110 kr, raamatuid, vannitoakappi väärtusega 1000 kr, muusikakeskust Philips väärtusega 1600 kr ja mõõdulinti väärtusega 50 kr, olles teadlik, et need on varastatud ööl vastu 29.01.2008 ja ööl vastu 30.01. 2008 erinevatest kohtadest Viljandimaal ning Järvamaal. H.P tegu on talle kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning T.H , M.J ja D.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi; T.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Carmen Kütti tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja H.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 202lg 1 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine Mehis O. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4206 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Toomas L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 12000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Arvi R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 560 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Eda H. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Arti M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Ülle R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 700 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik 10 KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud T.H-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 2676 krooni 25 senti. T.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud M.J-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991,
5. M.J kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud D.E-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991,20 krooni. D.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud T.E-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991,20 krooni. T.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Carmen Kütile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1734 krooni 60 senti. Carmen Küti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud H.P-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991,20 krooni. H.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 221 krooni 25 senti. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 126 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetule T.H-le ja Carmen Kütile täielikult üle jõu käivaks kohustuseks. Kuivõrd tegemist on õpilastega, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, siis on põhjendatud sundraha jätmine riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 11 1) alaealiselt T.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2676 krooni 25 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. 2) M.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. 3) D.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. 4) T.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. 5) Carmen Kütilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1734 krooni 60 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. 6) H.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 221 krooni 25 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
6. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. M.J on kahtlustatavana kinni peetud 04.-
7. veebruar 2008, seega on M.J viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev ning eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda M.J kandmata karistuseks 3 kuud 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 12