← Eesti

1-08-2080\5

1-08-2080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 oktoober

  1. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-2080 (07231604184, 08230105054) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi A.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 2; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Süüdistatav Evelin Ansip A.T Ik: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, Harju Maakohtu 09.04.2008 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, vahistatud 14.06.
  2. Varem kriminaalkorras karistatud:
  3. Tallinna Linnakohtu 25.08.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 – 15 lg 2 järgi rahatrahv 410 krooni;
  4. Tallinna Linnakohtu 31.01.2000 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi arest 1 kuu;
  5. Tallinna Linnakohtu 28.03.2000 otsusega KrK § 186, § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1, 3 – 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
  6. Tallinna Linnakohtu 15.03.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, § 2025 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vabadusekaotus 9 kuud;
  7. Tallinna Linnakohtu 17.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud, § 40 lg 3 järgi vabadusekaotus 9 kuud;
  8. Tallinna Linnakohtu 03.04.2003 otsusega KarS § 199 lg 1 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 10 kuud;
  9. Tallinna Linnakohtu 22.03.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 8 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga;
  10. Harju Maakohtu 25.01.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud, § 65 lg 2 järgi liitkaristus 1 aasta 1 kuu 25 päeva. Väärteokorras karistatud 7 korda Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON
  11. A.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
  12. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.
  13. A.T-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva ärakandmist arvestada A.T vahistamisest, so alates 14.06.
  15. A.T suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata
  16. A.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.T, 1-082080, kaitsjatasu“.
  17. A.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.T, 1-08-2080, sundraha“.
  18. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  19. Asitõend: CD plaat Tallinna Kaubamaja AS-i turvakaamerate salvestusega 03.09.2007 kohta jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
  20. Asitõendid: lõiketangid, käärid, taskunuga ja magnet kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
  21. Asitõendid: püksirihm „Strellson“ ja teksapüksid „Pierre Cardin“ jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule Tallinna Kaubamaja ASle.
  22. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse hoiuruumi paigutatud kaart mikroosadega kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale 2 kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 03.09.2007 kella 12.10 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvast Tallinna Kaubamaja AS-i meeste osakonnast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära püksirihma „Strellson“ väärtusega 1099 krooni ja teksapüksid „Pierre Cardin“ väärtusega 1399 krooni, pannes püksirihma „Strellson“ seljasolnud nahktagi taskusse ja teksapüksid jalas olnud püksivärvli vahele tagi alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd peeti pärast turvaväravate läbimist kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega A.T pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistatakse A.T selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 02.04.2008 ajavahemikul kella 08.55st kuni 13.30ni, akna lõhkumise teel tungis Tallinnas asuvasse korterisse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil IM kuulunud arvuti monitori LCD väärtusega 2900 krooni ja DVD mängija väärtusega 500 krooni, kokku võõraid vallasasju väärtusega 3400 krooni. Seega A.T pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis oli toime pandud isikune, kes on varem toime pannud varguse ning mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.09.2007 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nähtuvalt peeti 03.09.2007 Tallinna Kaubamaja AS-is aadressiga Gonsiori 2 kinni A.T, kes oli läbinud kassad ning kelle juures avastati Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 2498 krooni väärtuses. (t/l 2 kr asi 1-08-2080) 03.09.2007 koostatud tunnistaja JJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli JJ 03.09.2007 tööl Tallinna Kaubamajas, asukohaga Gonsiori 2 ning kella 12.15 ajal märkas, kuidas noormees (musta nahktagi ja siniste teksapükstega) võttis meeste osakonnas teksapüksid ja nahkrihma ning läks proovikabiini. Kui kahtlustatav kabiinist välja tuli, ei olnud tal asju ja kabiin oli ka tühi. Pärast seda ta läks teiste teksapükste juurde, millesse ta pani turvaelemendid. Läbides kassad ja turvaväravad kauba eest tasumata peeti A.T kinni. Ülevaatusel turvaruumis leiti kahtlustatava juurest selja tagant teksapüksid väärtusega 1399 krooni ja tagi vasakust taskust leiti rihm väärtusega 1099 krooni. Veel leiti ülevaatusel kahtlustatava juurest näpitsad, magnet, käärid ja nuga. (t/l 4 kr asi 1-08-2080) 16.01.2008 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt A.T 03.09.2007.a. kella 12:00 paiku tuli üksinda Tallinna Kaubamajja, et niisama vaadata. Kaasas oli tal püksirihm, musta värvi, nahast, lõvi kujuga kinnitusel, firmat kahtlustatav 3 ei mäleta, ja teksapüksid "Pierre Cardin" sinist värvi, 36-34 suurusega, tagant taskutel oli kaunistusõmblused. Püksirihm oli A.T jope taskus, teksapüksid olid selja peal, teksapükste vahel ja teksajope all. Väidetavalt tahtis kahtlustatav rihma ja teksapüksid kinkida sõbrale sünnipäeva puhul, kelle sünnipäevale ta pidi samal päeval minema. Kahtlustatav väidab, et püksirihma ostis ta Ülemiste keskusest ja teksad ostis Kristiine keskusest umbes pool kuud tagasi augusti keskel. Kahtlustatav arvab et, tšekk püksirihma ja teksapükste kohta võib olla kodus alles jäänud. A.T käis 03.09.2007 Tallinna Kaubamaja II korrusel, kus oli meeste ülikonnad, joped, teksad, täpsemalt kahtlustatav ei mäleta. Ta käis proovikabiinis teksapükse proovimas, kuid talle ei meeldinud nende värv. Proovikabiinis käis ta mitmel korral, kuid jättis kardinad lahti, vaatas peeglisse, käes oli teksapüksid. Kui kahtlustav oli 20 minutit seal juba viibinud ja liikus siis kodutervete osakonna poole, tulid tema juurde kaks turvatöötajat. Turvatöötajad ütlesid talle, et tahavad teda üle vaadata. Kahtlustatav võttis teksapüksid seljatagant välja ning turvatöötaja meesterahvas kohe haaras tema käest kinni ning tiris jõuga turvaruumi. Turvaruumis võeti temalt ära püksirihm. Turvatöötajatele ta seletusi ei andnud ning ta anti üle politseile. Kahtlustataval oli kaasas tangid ja magnet, kuna ta töötab (mitteametlikult) keevitajana, ning tange on tal töös vaja, magnetiga otsib värvilist metalli, et kokkuostupunktidesse müüa. Kahtlustatava sõnade kohaselt ta Tallinna Kaubamajast ei varastanud midagi, ega eemaldanud turvaelemente ning arvab, et teda peeti kinni, kuna ta oli varem Kaubamajas kinni peetud, varguse katsel. (t/l 5-7 kr asi 1-08-2080) 12.01.2008 koostatud tunnistaja TT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt, on ta Tallinna Kaubamaja AS-i turvajuht. 03.09.2007.a kell 12.15 AS-i Falck Eesti turvatöötajate pool peeti kinni A.T , kelle juurest turvakontrolli käigus avastati Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluv püksirihm väärtusega 1099 krooni ja „Pierre Cardin“ teksad maksumusega 1399 krooni, mille eest A.T jättis tasumata kogu summas 2498 krooni. Püksirihma ja teksapükste peal oli Tallinna Kaubamaja sildid hindadega. Püksirihma ja teksapükste pealt olid eemaldatud turvaelemendid, mis leiti hiljem müügisaalist teiste teksapükste taskutest turvatöötajate poolt. Tallinna Kaubamajal kahju puudub, sest kaup tagastati rikkumata kujul. Püksirihm on firmalt „Strellson“ ning Eestis on müügiõigus ainult Tallinna Kaubamaja AS-il. Kontrollimise käigus tuvastati, et „Strellon“ püksirihma ei olnud ühtegi müüdud. Samuti raamatupidamisprogrammi abil tuvastati, et laoseis püksirihmade ja teksapükste kohta vastab müügisaali kaubakogustele. (t/l 11-14 kr asi 1-08-2080) 06.09.2007 Tallinna Kaubamaja AS-i inventuuri tulemuse väljavõtte kohaselt on Tallinna Kaubamajas seisuga 06.09.2007 teksapükse tootekoodiga 0240340034079 üks paar ning meeste püksirihmu tootekoodiga 0242170012746 kaheksa tükki. (t/l 15 kr asi 1-08-2080) 04.09.2007 koostatud tunnistaja VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta Tallinna Kaubamaja AS-is 03.09.2007 kella 12:00 ajal tööl ning viibis maja teisel korrusel meesteosakonnas müügisaalis. Tunnistaja märkas, et üks kõhna kehaehitusega ja lühemat kasvu noormees võttis 2 paari teksapükse riiulilt ning läks proovikabiini, kus ta oli umbes 3-4 minutit. Kui noormees tuli proovikabiinist välja, käes oli tal teksapüksid, kuid ainult üks paar ning need pani ta riiulile tagasi. Tunnistaja märkas, et noormehe nahktagi alla oli midagi peidetud. Seejärel võttis noormees riiulit ühe püksirihma ning läks teise proovikabiini ning pani kardinad kinni ja oli seal umbes kolm minutit. Proovikabiinist väljudes ei olnud noormehe käes enam midagi. №ormees ei maksnud millegi eest ning lahkus meesteosakonnast kodumaailma poole. Tunnistaja pidas koos turvatöötajate JJ ja KL kahtlusaluse kinni. Palusid tal ära võtta jope ning siis nägid seljale peidetud teksapükse, mis olid võetud kaasa meesteosakonna müügisaalist. Seejärel toimetati noormees turvaruumi ning tunnistaja jäi müügisaali. (t/l 16-19 kr asi 1-08-2080) 04.09.2007 koostatud tunnistaja KL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta Tallinna Kaubamaja AS-is tööl asukohaga Gonsiori 2 Tallinn, kui raadiosaatja kaudu kutsuti teda teisele korrusele meesteosakonda. Kus ta koos teiste turvatöötajatega pidas kinni 4 noormehe ning palus võtta viimasel seljast nahktagi ja üles tõsta teksatagi ning pusa, mille tulemusena oli näha, et A.T oli peitnud selja peale teksapüksid. Seejärel toimetasid nad noormehe turvaruumi, kus turvakontrolli käigus avastati eelpool nimetatud teksapüksid ja püksirihm jope taskust. Seejärel andsid nad noormehe üle politseile. (t/l 20 kr asi 1-08-2080) 04.09.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldud objektidel püksirihmal „Strellsin" ja „Pierren Cardin" teksapükstel küljes Tallinna Kaubamaja hinnasildid. (t/l 24-27 kr asi 1-08-2080) 04.09.2007 koostatud asitõendi (CD) vaatlusprotokollist nähtuvalt oli videosalvestuselt näha, et 03.09.2007 kell 11:49:03 võttis noormees riiulilt teksapüksid, vaatas neid ning suundus proovikabiini. Proovikabiinis noormees jäi peegli ette seisma, kardinad jäid lahti ja noormees pani teksapüksid enda ette. Seejärel noormees pani teksapüksid kokku, liikus tagasi riiuli juurde ja pani teksapüksid tagasi riiulile. Samamoodi tegutses ta veel kaks korda ning neljandal korral kükitas noormees riiulite ette ja võttis riiulilt 2 paari teksapükse suundus proovikabiini ning pani proovikabiini kardinad kinni. Seejärel noormees tegi proovikabiini kardinad lahti ning pani nahktagi selga, väljus proovikabiinist ja pani tagasi ühe paari teksapükse. (t/l 28 kr asi 1-08-2080) 03.09.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, kus vaadeldavateks objektideks olid lõiketangid, käärid, taskunuga ja magnet. (t/l 21-23 kr asi 1-08-2080) 04.09.2007 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi nahast püksirihma kollasest metallist pandlaga. Püksirihma küljes plastsilt kleebisega „Püksirihm 6011-10, Kr 1 099.0 triipkood: 0 242171012746“ Samuti vaadeldi teksaspükse Pierre Cardin, millistel kleebis kirjaga: Maaletooja Tallinna Kaubamaja AS, hind Kr 1399.00, triipkood 0
  23. (t/l 24-27 kr asi 1-08-2080) 02.04.2008 koostatud kannatanu ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas IM, et 02.04.2008 ajavahemikul kella 08.55st kuni 13.30ni oli akna lõhkumise teel varastatud korterist Tallinnas arvuti monitor XM7-169W LCD väärtusega 2900 krooni ja DVD mängija väärtusega 1000 krooni. Kahtlustab varguse toimepanemises oma poega A.T , kes on narkosõltlane, on varem kodust asju ära viinud ja andnud pandimajja. Ka 02.04.2008 peeti A.T kella 10.15 ajal kinni aknast sissetungimisel, kuid kuna ta on selle korteri elanik, lasti ta lahti. (t/l 3-7 kr asi 1-0812607) 02.04.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi korterit, millise akna all on puidust kapp. Aknal on purustatud vasakpoolne väiksem aken. Katkise aknaga toas on arvutilaud, millel tolmust puhas koht. Samas kohas arvuti varustus, kuid puudub monitor. (t/l 8-13 kr asi 1-08-12607) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ilmneb, et A.T keskmine päevasissetulek 2005 aastal oli 51 krooni ja 27 senti. (t/l 24 kr asi 1-08-12607) 16.07.2008 koostatud kannatanu IM ülekuulamise protokollist nähtuvalt olid korterist varastatud kannatanu isiklikud asjad arvuti monitor LCD väärtusega 2900 krooni ja DVD mängija Philips väärtusega 1000 krooni. Ostudokumente ei ole säilinud, kuid monitori ostis kuu aega enne vargust ja selle väärtus ei ole vähenenud. DVD mängija on ostetud aasta tagasi ja varguse hetkeks oli selle väärtus 500 krooni. Võttis A.T-lt varem võtmed ära, et ta ei saaks korterisse ega paneks toime vargusi. Akna taastamine maksis 150 krooni, arvet alles ei ole. Kokku on varaline kahju 3550 krooni, kuid tsiviilhagi ei esita, sest teab, et pojal on maksta vanu tsiviilhagisid. Kutsus politsei, sest tuttav helistas talle, et aken on lõhutud ja keegi ronib sisse. Politsei pidas A.T kinni kui aknast välja ronis, kuid siis ta asju ei varastanud. Politsei lasi ta lahti ja A.T läks majast eemale, kannatanu ise aga tööle tagasi. Pärast seda ronis A.T korterisse tagasi. On kindel selles, et aken oli lõhutud varguse eesmärgil. (t/l 34-37 kr asi 1-08-12607) 5 16.07.2008 koostatud tunnistaja Viktor Rõssevi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja väljakutse, et Raadiku 4 esimesel korrusel on keegi lõhkunud akna ja tunginud sisse. Kohale jõudes nägi patrulli maja juures. Vaatas korteri 40 aknast sisse ja nägi seal noormeest ning palus välja tulla. №ormees väljus ja ütles, et elab seal, kuid ema ei anna võtmeid. Väitis, et tahtis tualetti ja seetõttu lõhkus akna. Tuli taksoga naisterahvas ja ütles, et noormees on tema poeg ja elab seal korteris ning palus, et noormees osakonda kaasa võetaks, väites, et poeg on narkomaan. Selgitas naisterahvale, et kaasavõtmiseks alus puudub. Kirjutagu avaldus akna lõhkumise kohta, kuid naisterahvas keeldus ja ütles, et peab tööle tagasi minema. Läksid korterisse ja naisterahvas ütles, et kõik asjad on kohal, kuid kui ta tööle läheb, siis poeg varastab midagi ära. Palus noormehel korterisse mitte siseneda ja noormees oli nõus. (t/l 38-40 kr asi 1-08-12607) 15.07.2008 koostatud kahtlustatava A.T ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et pani kuriteo toime. Tal ei olnud korteri võtmeid. Mäletab, et lõhkus akna, ronis korterisse, tõi välja lameda monitori ja DVD, mis kuulusid emale. Mäletab, et käis politsei, kuid teda lasti lahti, ta ei olnud siis veel midagi jõudnud võtta DVD mängija andis pandimajja, monitori müüs Mustakivi turul tundmatule meesterahvale 500 krooni eest. Pani teo toime, sest ei jätkunud raha. (t/l 42- kr asi 1-08-12607) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava A.T süüd osaliselt eitavaid ütlusi, tunnistajate ütlusi, kannatanu IM ütlusi, asitõendite ja CD vaatlusprotokolle, Tallinna Kaubamaja AS-i avaldust, Tallinna Kaubamaja inventuuri tulemusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava A.T süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.T käitumine esimese kuriteo episoodis kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.T temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 25.01.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud, § 65 lg 2 järgi liitkaristus 1 aasta 1 kuu 25 päeva ning mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav püüdis 03.09.2007 varastada kauplusest kaupu, mille hind ületas 1000 krooni. Süüdistatav peeti kinni ja kaup võeti ära ning tagastati kauplusele. Arvestades seda, et süüdistatav oli varguse toimepanemisel isikuks, kes on varem varguse toime pannud ja karistus varguse eest ei olnud kustunud ning süüdistataval ei õnnestunud kuritegu lõpule viia, siis jäi kuritegu katse staadiumi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Samas on süüdistusakti kohaselt süüdistatav toime pannud järgmise kuriteo poole aasta möödudes ning arvestades asjaolu, et süüdistatav pidi vara asukohta pääsemiseks lõhkuma akna ja sisenema korterisse korteri valdaja tahte vastaselt, pani süüdistatav teise kuriteo toime sissetungimisega, olles seejuures isikuks, kes on varem toime pannud varguse nii faktilise kui ka juriidilise korduvuse mõttes. Varastatud esemed aga süüdistatav realiseeris, viies sellega ka kuriteo lõpule. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et kuritegude kogumis tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona, milline tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kuigi süüdistatav on oma süüd esimese episoodis eitanud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava kinnipidamise, temalt varastatu äravõtmise ja inventuuri tulemusega on kindlaks tehtud, et süüdistatavalt äravõetud kaup oli pärit just Tallinna Kaubamaja ASst, kuivõrd tootekoodid kaupadel on vastavuses Tallinna Kaubamaja ASi laoseisuga, millest nähtuvalt neid kaupu ei oldud müüdud ning samasuguse tootekoodiga ei 6 saa teistest kauplustest selliseid kaupu osta, eriti veel olukorras, kus ainsaks maaletoojaks on Tallinna Kaubamaja AS ja kaupadel küljes Tallinna Kaubamaja AS hinnasildid. Kohtueelsel menetlusel Tallinna Kaubamaja AS tsiviilhagi ei esitanud, kuivõrd sai varastatu tagasi ja varalist kahju ei tekkinud. Seevastu IM nimetas temalt vargusega tekitatud varalise kahju suuruse, kuid loobus tsiviilhagist poja vastu. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et kohtul puudub võimalus omal initsiatiivil hakata süüdistatavalt kannatanu kasuks tsiviilhagi välja mõistma kui kannatanu seda ei soovi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava avaldatud kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval kontrollitav ja legaalne sissetulek ja tal on senini tasumata tuhandete kroonide ulatuses rahatrahvid ning hüvitamata eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud varalised kohustused, mistõttu on süüdistatava suhtes alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd varavastase süüteo iseloom viitab ilmselgelt varaliste vahendite puudumisele. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat A.T varem kohtu poolt karistatud 8 korda, kusjuures kõikidel juhtudel varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle on teda karistatud mitmeid kordi narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 01.12.
  24. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute kuritegude toimepanemisest ning viimase varavastase kuriteo pani ta toime ajal, mil eelmise kuriteo kohta koostatud kriminaaltoimik oli juba kohtu menetluses. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavatest kuritegudest üks jäi katse staadiumi ja teisega ei tekitatud olulist varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.