KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-11581 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 333

lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Marge Püss Süüdistatav U.J Kaitsja elukoht: XXXXX XXX XX-XXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Rein Napa Kriminaalasi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.J

§ 333lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada U.J

§ 334

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista U.J-ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistusaeg 26-27.112007, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, 2 U.J-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et U.J-ile mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud 3 (kolm) aasta 10 (kümme) kuu ja 28 kakskümmend kaheksa) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.J ei pane 4 (neli) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus U.J-ile mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva 1 kuu pikkuse vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. U.J-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Asitõendite osas kohaldada järgmisi abinõusid: võltsitud Eesti 25-kroonine pangatäht seerianumbriga CJ470480 ja värviprinterist välja prinditud neli väljatrükki A4 formaadis paberil, jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; viis võltsitud Eesti 500-kroonist pangatähte seerianumbriga AK685687 ja seitse võltsitud Eesti 500-kroonist pangatähte seerianumbriga BP455308, mis asuvad kriminaalasja juures (pakend 6) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; värviprinter HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396, mis on jäetud Harri Värvi vastutavale hoiule, tagastada kohtuotsuse jõustumisel AS-le Tarkon; CD-plaat (pakend nr 4) ja CD-plaadil olevate materjalide väljatrükid (pakend nr 5), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde; arvuti Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-07380 (pakend 2 ) tagastada AS-le Tarkon, arvuti Microsoft Windows 55274-649-0185941-23153 (pakend 1) ja mälupulk Kingston CEFC CN 101006 (pakend 3) tagastada U.J-ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast Eesti rahatähti kujutavate pildifailide lõplikku kustutamist spetsialisti poolt. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista U.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasud 9510 (üheksa tuhat viissada kümme) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1982.40 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon U.J süüdistatakse selles, et tema 2007.a. septembrist kuni novembri lõpuni Tartus P. asuvas AS-s oma töökohas kasutades AS-le T. kuuluvaid arvutit Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-07380, skännerit ja värviprinterit HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396 võltsis korduvalt kokku vähemalt 25 000 krooni suuruses summas Eesti 5-krooniseid rahatähti seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, Eesti 10-krooniseid rahatähti seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-krooniseid rahatähti seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002, Eesti 100-krooniseid rahatähti seerianumbriga DA969523, Eesti 100-krooniseid rahatähti seerianumbriga CU529908, Eesti 500-krooniseid rahatähti seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 ning Eesti 500krooniseid rahatähti seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta

1. Raha võltsimine seisnes selles, et - U.J võttis ehtsa Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523, pani nimetatud rahatähed skännerisse ja skaneeris need rahatähed oma tööarvutisse Microsoft Windows XP 55274OEM-0045606-
2. U.J paigutas nimetatud rahatähed arvutis kahele failile selliselt, et kummalgi failil oleks ühel pool lehel neli rahatähte ning neid vastakuti välja printides saaks kokku neli rahatähte. Seega U.J paigutas arvutis Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994 esimese külje, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 tagumise külje, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 esimese külje ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523 tagumise külje ühele failile ning Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994 tagumise külje, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 esimese külje, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 tagumise külje ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523 esimese külje teisele failile. U.J printis korduvalt AS-s T. värviprinteriga HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396 A4 formaadis paberilehele välja faili, millel olid peal 4 rahatähtede ühed küljed, s.o. Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994 esimene külg, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 tagumine külg, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 esimene külg ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523 tagumise külg. Seejärel U.J keeras A4 formaadis paberilehe printeris teistpidi ning printis korduvalt välja faili, millel olid peal rahatähtede teised küljed, s.o. Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994 tagumine külg, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 esimene külg, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 tagumine külg ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523 esimene külg, selliselt, et nimetatud rahatähtede esimesed ja tagumised küljed jäid vastakuti. Selle tulemusel U.J sai A4 formaadis paberilehtedele neli erinevat rahatähte, s.o. Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA
3. Peale seda U.J lõikas A4 formaadis paberilehtedest välja Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga DA969523 või andis nimetatud rahatähtedega A4 formaadis paberilehed edasi mitmetele isikutele. - U.J võttis ehtsa Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908, pani nimetatud rahatähed skännerisse ja skaneeris need rahatähed oma tööarvutisse Microsoft Windows XP 55274OEM-0045606-
4. U.J paigutas nimetatud rahatähed arvutis kahele failile selliselt, et kummalgi failil oleks ühel pool lehel kolm rahatähte ning neid vastakuti välja printides saaks kokku kolm rahatähte. Seega U.J paigutas arvutis Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 tagumise külje, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 esimese külje ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908 esimese külje ühele failile ning Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 esimese külje, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 tagumise külje ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908 tagumise külje teisele failile. U.J printis korduvalt AS-s T. värviprinteriga HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396 A4 formaadis paberilehele välja faili, millel olid peal rahatähtede ühed küljed, s.o. Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 tagumine külg, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 esimene külg ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908 esimene külg. Seejärel U.J keeras A4 formaadis paberilehe printeris teistpidi ning printis korduvalt välja faili, millel olid peal rahatähtede teised küljed, s.o. Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006 esimene külg, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 tagumine külg ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908 tagumine külg, selliselt, et nimetatud rahatähtede esimesed ja tagumised küljed jäid vastakuti. Selle tulemusel U.J sai A4 formaadis paberilehtedele kolm erinevat rahatähte, s.o. Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise 5 rahatähe seerianumbriga CU
5. Peale seda U.J lõikas A4 formaadis paberilehtedest välja Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja Eesti 100-kroonise rahatähe seerianumbriga CU529908 või andis nimetatud rahatähtedega A4 formaadis paberilehed edasi mitmetele isikutele. - U.J võttis ehtsa Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 ning Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000, pani nimetatud rahatähed skännerisse ja skaneeris need rahatähed oma tööarvutisse Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-
6. U.J paigutas nimetatud rahatähed arvutis kahele failile selliselt, et kummalgi failil oleks ühel pool lehel neli rahatähte, millel on üleval kõrvuti kaks sama rahatähte ja all kõrvuti kaks sama rahatähte ning neid vastakuti välja printides saaks kokku neli rahatähte. Seega U.J paigutas arvutis kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 esimest külge ning kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000 esimest külge ühele failile ning kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 tagumist külge ja kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000 tagumist külge teisele failile. U.J printis korduvalt AS-s T. värviprinteriga HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396 A4 formaadis paberilehele välja faili, millel olid peal rahatähtede ühed küljed, s.o. kaks Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 esimest külge ning kaks Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000 esimest külge. Seejärel U.J keeras A4 formaadis paberilehe printeris teistpidi ning printis korduvalt välja faili, millel olid peal rahatähtede teised küljed, s.o. kaks Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 tagumist külge ning kaks Eesti 500-kroonise rahatähe seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000 tagumist külge, selliselt, et nimetatud rahatähtede esimesed ja tagumised küljed jäid vastakuti. Selle tulemusel U.J sai A4 formaadis paberilehtedele neli rahatähte, s.o. kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 ning kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta
7. Peale seda U.J lõikas A4 formaadis paberilehtedest välja kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga AK685687 emiteerimisaasta 1996 ning kaks kõrvuti asuvat Eesti 500-kroonist rahatähte seerianumbriga BP455308 emiteerimisaasta 2000 või andis nimetatud rahatähtedega A4 formaadis paberilehed edasi mitmetele isikutele. U.J võttis oma tööarvutist Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-07380 nimetatud rahatähtede failid mälupulgale Kingston CEFC CN 101006, millega viis nimetatud rahatähtede failid oma elukohas Tartu Narva mnt. 89-406 asuvasse isiklikusse arvutisse Microsoft Windows 55274-649-0185941-
8. U.J-i koostas tööarvutis Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-07380 kokku vähemalt 44 Eesti rahatähti kujutavat pilti, millest seitsmel Eesti rahatähel on seerianumber tuvastatav ning viis nende failid mälupulgaga Kingston CEFC CN 101006 oma isiklikusse arvutisse Microsoft Windows 55274-649-0185941-
9. U.J võltsis nimetatud erinevaid Eesti rahatähti eesmärgiga anda neid edasi AS T. töötajatele I.P. , K.K. , L.K. , L.K. ja K.B. . Sellega pani U.J toime

§ 333lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

raha 6 võltsimise kasutamise eesmärgil vähemalt teist korda. Samuti süüdistatakse U.J selles, et tema andis eelnevalt tema poolt võltsitud rahatähed edasi alljärgnevalt: - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. teisel korrusel olevas laos andis teadvalt I.P. edasi võltsitud ühe Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, ühe Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja ühe Eesti 100-kroonise rahatähe; - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. teisel korrusel olevas laos andis teadvalt K.K. edasi võltsitud ühe Eesti 5-kroonise rahatähe seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, ühe Eesti 10-kroonise rahatähe seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, ühe Eesti 25-kroonise rahatähe seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja ühe Eesti 100kroonise rahatähe; - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. teisel korrusel olevas laos andis teadvalt K.K. mõned võltsitud rahatähtedega A4 formaadis paberilehed, millel olid võltsitud mõned Eesti 5kroonised rahatähed seerianumbritega BV350031 emiteerimisaasta 1994, mõned Eesti 10kroonised rahatähed seerianumbritega CG467124 emiteerimisaasta 2006, mõned Eesti 25kroonised rahatähed seerianumbritega CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja mõned Eesti 100kroonised rahatähed seerianumbritega DA969523, selleks, et K.K. annaks need edasi K.B. ; - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. teisel korrusel olevas laos jättis teadvalt L.K. tema töölaua peale ühe võltsitud rahatähtedega A4 formaadis paberilehe, millel olid võltsitud üks Eesti 5-kroonine rahatäht seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, üks Eesti 10kroonine rahatäht seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, üks Eesti 25-kroonine rahatäht seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja üks Eesti 100-kroonine rahatäht seerianumbriga DA969523; - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. kolmandal korrusel olevas laos jättis teadvalt L.K. tema töölaua peale ühe võltsitud rahatähtedega A4 formaadis paberilehe, millel olid võltsitud üks Eesti 5-kroonine rahatäht seerianumbriga BV350031 emiteerimisaasta 1994, üks Eesti 10-kroonine rahatäht seerianumbriga CG467124 emiteerimisaasta 2006, üks Eesti 25kroonine rahatäht seerianumbriga CJ470480 emiteerimisaasta 2002 ja üks Eesti 100-kroonine rahatäht seerianumbriga DA969523; - 2007.a. septembris Tartus P. asuvas AS T. teisel korrusel asuvas laos andis teadvalt K.B. edasi võltsitud nelikümmend

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võltsitud raha käibelelaskmises vähemalt teist korda. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 333

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust ja

§ 334

lg 2 p 1 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistusaeg 26.11.2007-27.11.2007, so 2 päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et U.J-ile mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud 3 aasta ja 10 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.J ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmisele asuda hiljemalt 20. 02.2009.a. Prokuröri seisukoht asitõendite osas. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud võltsitud Eesti 25-kroonine pangatäht seerianumbriga CJ470480, mis on jäetud KEKK-i kollektsiooni vastutavale hoiule (kd I tl 6166) – jätta ekspertiisiasutuse kollektsiooni. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud võltsitud Eesti 10-kroonine pangatäht seerianumbriga CG467124, mis on jäetud kriminaalasja nr. 07260103503 materjalide juurde (kd I tl 106-107, kd IV tl 95-96). Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud võltsitud Eesti 10-kroonine pangatäht seerianumbriga CG467124, mis on jäetud kriminaalasja nr. 07260103503 materjalide juurde (kd I tl 128-129, kd IV tl 95-96). Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud võltsitud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga AK685687, mis on jäetud kriminaalasja nr. 07260103503 juurde (kd IV tl 64). Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud viis võltsitud Eesti 500-kroonist pangatähte seerianumbriga AK685687 ja seitse võltsitud Eesti 500-kroonist pangatähte seerianumbriga BP455308, mis asuvad kriminaalasja juures (kd I tl 181-199, kd III tl 180-183) (pakend 6). Asitõendid

§ 83

lg 1 ja § 343 järgi konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid ja hävitada. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud värviprinter HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396, mis on jäetud Harri Värvi vastutavale hoiule ja nimetatud värviprinterist on välja prinditud neli väljatrükki A4 formaadis paberil, mis on jäetud KEKK-i kollektsiooni vastutavale hoiule (kd I tl 215-224). Värviprinter HP Color LaserJet 3700n seerianumbriga CNDEFO5396 tagastada kohtuotsuse jõustumisel AS Tarkonile. 8 Kriminaalasjas on 26.11.2007. a T. AS-s läbiotsimise käigus ära võetud arvuti Microsoft Windows XP 55274-OEM-0045606-07380 (pakend 2), U.J-ile kuuluv arvuti Microsoft Windows 55274-649-0185941-23153 (pakend 1) ja mälupulk Kingston CEFC CN 101006 (pakend 3). Kohtuotsuse jõustumisel asitõendid tagastada nende omanikele pärast Eesti rahatähti kujutavate pildifailide lõplikku kustutamist eksperdi poolt. Failide kustutamisega seotud kulud panna vastavalt eksperdi poolt esitatavale arvele U.J-i kanda. 31.03.2008.a. ekspertiisiakt nr. IA-0064-07/6366 lisad CD-plaat (pakend nr 4) ja CD-plaadil olevate materjalide väljatrükid (pakend nr 5, kd IV tl 75-77) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.J tuleb süüdi tunnistada

§ 333

lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppesse on märgitud, et U.J peaks karistuse kandmisele asuma hiljemalt 20.02.

1. a. Kohus leiab, et karistuse kandmisele asumist kaugemas tulevikus ei saa kokkuleppes kokku leppida, kuna see on kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 414 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse täitmisele pööramist on võimalik täitmiskohtunikul edasi lükata KrMS §-s 415 sätestatud asjaoludel ja selles kehtestatud tähtaegadeks. Samas on kohus seisukohal, et kuna karistuse kandmisele asumise aeg ei ole kokkuleppe kohustuslikuks osaks, ei takista see kriminaalasjas otsuse tegemist vastavalt kokkuleppe sisusele muus osas. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite osas tuleb kohaldada kokkuleppes fikseeritud meetmeid. Lisaks nendele on kokkuleppesse märgitud asitõenditena kaks võltsitud Eesti 10-kroonist pangatähte seerianumbriga CG467124 ja üks võltsitud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga AK
2. Kuna nimetatud asitõendid asuvad kriminaalasja nr 07260103503 juures, ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel nende saatuse üle otsustada. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu 1982.40 krooni. Lisaks eeltoodule on käesolevas asjas menetluskuludeks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 riikliku ekspertiisiasutuse kulud ekspertiisitasu näol 540 krooni (I kd tl 219) ja 8970 krooni (IV kd tl 78 ), s.o kokku 9510 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 9 Ingeri Tamm Kohtunik