← Eesti

1-08-13677\2

Obsah (8)§ 121§ 200§ 74§ 199§ 68§ 75§ 78§ 73

1-08-13677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 detsember 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-13677 (08230107237) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 121

järgi; T.N-i süüdistus

§ 121

järgi lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav U.J Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxxx. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2008, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu poolt 09.12.2003.a.

§ 200

lg 2 p 7 järgi

§ 74

alusel mõisteti vangistus 3 aastat tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja Advokaat Talvi Vaske Süüdistatav T.N Ik:xxx, EV kodanik, keskeriharidus, õpib: Kõrgkool, elukoht: xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2008, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu poolt 17.09.2003.a.

§ 199

lg 2 p 5 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus l kuu tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise 1 katseaajaga Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. U.J süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.05.2008, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4. U.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta U.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva U.J suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.J temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 6.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada U.J-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.12.2008. 8. T.N süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 9. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 10.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.05.2008, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva 11. T.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 12.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta T.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva T.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.N temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 13.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.N-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 14.

§ 78

p 1 alusel arvestada T.N-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.12.

  1. U.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) krooni ja 90 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.J, 108-13677, kaitsjatasu“.
  2. U.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.J , 1-08-13677, sundraha“.
  3. T.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) krooni ja 90 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.N , 1-08-13677, kaitsjatasu“.
  4. T.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.N , 1-08-13677, sundraha“.
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Asitõend: turvakaamera salvestus CD-R plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.J süüdistatakse selles, et tema 10.05.2008.a. kella 03.30 paiku Tallinnas, Vilde tee 101 asuva „Izmir" ööklubi ees, olles grupis koos T.N-iga, lõi RK´ile kaks korda jalaga keha piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu j a tervisekahjustusi. 3 Seega U.J , teise inimese löömisega pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N-i süüdistatakse selles, et tema 10.05.2008.a. kella 03.30 paiku Tallinnas, Vilde tee 101 asuva „Izmir" ööklubi ees, olles grupis koos U.J-iga, lõi RK´i korduvalt nii jalgadega kui ka rusikatega pea ja keha piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega T.N, teise inimese löömisega pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav T.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • 10.05.2008 koostatud Lõuna politseiosakonna vanemkonstaabli Raivo Ojaranna ettekande kohaselt 10.05.2008.a kell 03.18 edastati juhtimiskeskusest AP-418 toimkonnale koosseisus Natalja Metlova ja R. Ojarand B kategooria informatsioon, et Szolnoki kaupluse (Vilde tee 101) juures on peksmine; peksja sonimütsiga. Kohale jõuti kell 03.

  1. „Izmiri“ trepi juures seisis palja ülakehaga meesterahvas, kes oli verine ja informatsiooni kohaselt kannatanu. Hiljem tuvastatud: RK. Politseid nähes eemaldus Vilde tee kioski suunas teksajakis ja sonimütsiga meesterahvas. Hiljem tuvastatud: T.N . Maja lähedal seisis mustades riietes meesterahvas, kelle pidasid kinni juhtimiskeskusest saadud informatsiooni põhjal. Hiljem tuvastatud: U.J . Kohale saabus kiirabi, kes vaatas kannatanu R. Ki üle ja soovis teda haiglasse toimetada. Kannatanu keeldus haiglaabist ja kiirabi andis ta politseile üle. Kõik nimetatud isikud on toimetatud Lõuna politseiosakonda kainenema. (t/l 4) 10.05.2008 koostatud tunnistaja Eldar Baširov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.05.2008 tunnistaja juhtimiskeskuse korrapidaja ülesannetes jälgides linna videokaameraid märkas, et umbes 03.13 paiku Mustamäel E.Vilde tee 101 asuva „Izmir“ ööklubi ees kaks noormeest trepil seistes lõid tulevat meeskodanikku, kes oli ilma üleriieteta ja tuigerdas. Meeskodanik kukkus löögist trepist alla vastu asfalti ja mingi aeg ei liikunud. Sonimütsiga noormees läks koos teise lööjaga trepist alla ning lõi lamavat meest jalgadega keha piirkonda. Teine noormees mustades riietes lõi ühe korra kukkunud meest vasaku jalaga vastu nägu ning sobras tema taskutes. Tunnistajale tundus, et ta võttis midagi taskust. Seejärel saadeti kohale politsei ja kiirabi. (t/l 6-7) 10.05.2008 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 T.N alkoholijoove 1,76 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 9) 10.05.2008 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati 10.05.2008 kell 04.35 indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 U.J alkoholijoove 1,70 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 9) 10.05.2008 koostatud isiku läbivaatusprotokolli kohaselt tuvastati RKil peas paremal pool oimupiirkonnas verevalum, laubal vasakul ja paremal pool marrastused. Nina oli 4 • • • • katki, paistes. Nina alt verine, huuled katki, vasakul põsel verevalum, paremal kõrval marrastus, kuivanud veri. Keha peal vasakul pool õlal marrastus, paremal ja vasakul pool rinnakorvi piirkonnas marrastused. Vasakul pool kõhul nabast marrastus. Mõlemal jalal marrastused. Seljas vasakul pool abaluud marrastus. Mõlemal käel küünarnuki juures marrastused. Paremal käeseljal väljaspool ja esimesel sõrmel marrastused küüne juures. Jalas olid sinised teksapüksid, millel olid vereplekid. (t/l 25-28) 10.05.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sündmuskohal E.Vilde tee 101, Tallinn, asus hoone, kus hoovi poolt trepist ülesse oli uks, mis viis ööklubisse. Uks oli lahtises asendis, trepp oli metallist. Trepi ees ja kõrval olid vere taolised plekid. Trepi ümbruses olid tühjad suitsupakid ja klaasitükid. (t/l 33-34) 10.05.2008 koostatud kannatanu RKi ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.05.2008.a. läks kannatanu "Izmir" baari, mis asub aadressil Tallinn, Vilde tee 101, kell oli umbes 24:
  2. Kui ta baari läks siis oli natuke eelnevalt tarbinud alkoholi, umbes 200g viina. Baari läks üksinda. Baaris tarbis alkoholi umbes 80g viina ja jõi mahla. Baaris tal kellegagi konflikti ei olnud. Umbes kell 03:00 hakkas baarist lahkuma. Trepi peal baari ees hakkasid teda tüütama kaks noormeest. Isikuid ta kirjeldada ei oska. Need noormehed tulid talle kallale. Kannatanu teab, et keegi lõi teda jalaga pea piirkonda miinimum 10 korda. Samuti löödi teda jalgadega kehapiirkonda miinimum 10 korda. Arvab, et ta kaotas teadvuse, sest ei mäleta eriti peksmist, seega mõned detailid võivad olla ebatäpsed. Tal valutab pea ja terve keha. Samuti ei mäleta ta isikuid, kes teda peksid. Kui ta baari läks, siis tal oli seljas sinist värvi teksajakk, maksumusega 700 krooni. Samuti oli seljas dressipluus "Nike Air“ pruuni värvi, maksumusega 800 krooni. Teab, et tal oli kaasas ka rahakott nahast, maksumusega 500 krooni. Rahakotis oli auto tehniline pass xxx 1988a. oma, registreerimisnumbriga xxx, kindlustuspoolis, ID-kaart tema nimele, erinevad visiitkaardid, juhiload tema nimele, sularaha 200 krooni. Tal oli kaasas mobiiltelefon Samsung D520 musta värvi, ostis telefoni 2006.a. 5500.- krooni eest. Sees oli Tele 2 lepinguline kaart numbriga
  3. Dokumendid on kodus olemas. Telefoniga tegi viimase kõne umbes kell 22:
  4. Samuti oli tal vasaku käe peal käekell kullatud Swiss Military, maksumusega 450 euro't. Samuti olid kaasas võtmed: autovõtmed koos signalisatsioonipuldiga, korterivõtmed 3tk. Kõik võtmed olid koos. Kus need asjas praegu on ei oska kannatanu öelda. Asjade kadumist avastas alles siis kui ärkas hommikul ülesse politseiosakonnas. Kuidas ta politsei osakonda sattus ta ka ei mäleta. Kas ta kaotas asjad ära või keegi võttis need ära või ta jättis need kuskile ta ei oska öelda, ei mäleta, mis ta asjadest sai. Politseiosakonnas neid ei olnud. Samuti ei olnud tal ülariideid politseiosakonnas. Ta ei mäleta, et oleks riided ära võtnud. (t/l 36-38) 10.05.2008 koostatud kahtlustatava U.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 09.05.
  5. a kella 23.00-24.00 ajal tuli ta oma sõbra RT.N-iga baari Izmir, nad jõid baaris alkoholi ja tantsisid. Umbes kella 24 ajal märkas, et baaris istus üks meesterahvas, kes käitus agressiivselt ja väljakutsuvalt, tülitas kõiki, karjus, jõi viina õllega. Ta oli alkoholijoobes. Mõne aja pärast keegi baaris laskis pipragaasi. Kohe hakkas raske hingata ja silmad hakkasid kipitama. Kõik inimesed jooksid välja. Ta jooksis ka välja. Läks välja, nägi trepi juures jälle seda meesterahvast, Anton oli tema kõrval. Ta läks nende juurde, Anton vestles temaga ja ühel hetkel nad klammerdusid teineteise külge ja algas kaklus. Anton lõi seda meesterahvast 2-3 korda rusikaga vastu pead ja 2 korda jalgadega vastu keha. Ta läks juurde ja hakkas teda eemale tirima. Ja lõi seda meesterahvast vasaku jalaga vastu õlga ja ühe korra vastu keha. Ta ei otsinud selle meesterahva taskuid läbi. Meesterahval oli seljas beež või hall maika. Kuna ta oli ka alkoholijoobes, ei mäleta ta toimunu täpseid detaile. Ta läks natuke eemale, kohale tuli politsei ja viis ta koos Antoniga politseiosakonda. Kahtlustatav tahab öelda, et baaris oli sel meesterahval seljas jope, aga ta ei mäleta, missugune. (t/l 39-43) 10.05.2008 koostatud kahtlustatava T.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt seoses alkoholijoobega ei mäleta ta, kas ta pani toime antud kuriteo, milles 5 • neid kahtlustatakse, või ei. 09.05.2008 umbes kella 23.00 ajal tuli ta koos oma sõbra U.J-iga Tallinnas Vilde tee 101 asuvasse baari „Izmir“, kus nad jõid õlut. Ta ei näinud baaris mingit konflikti. Baaris ei olnud ka agressiivseid inimesi. Kella 03.05 ajal läks ta „Izmirist“ trepile, et suitsu teha. Nägi, et trepiastmete juures asfaldil lamas maas ilma T-särgita meesterahvas. Ta püüdis teda kättpidi üles tõsta, aga see ei tulnud tal välja. Ta ei tea, kus Stanislav sel hetkel oli, ta ei näinud. Ta otsustas koju sõita ja eemaldus, et kutsuda takso. Nägi, et politsei sõidab. Politsei sõitis tema juurde ja küsis, milles asi. Ta ütles, et baari „Izmir“ juures lamab ilma T-särgita meesterahvas. Mingil ajal tuli sinna Stas. Neid pandi politseiautosse ja viidi politseiosakonda. Ta ei otsinud selle meesterahva taskuid läbi. Seda meesterahvast ta ilmselt lõi (ise ta ei mäleta, et ta teda peksis). Ta ei näinud, et Stanislav oleks seda meesterahvast peksnud. Seda meesterahvast nägi ta esimest korda. Baaris ta seda meesterahvast ei näinud. Ta ei mäleta, kuidas see meesterahvas välja nägi, ei mäleta ka, et tal oleksid olnud mingid vigastused. Kahtlustatav ei võtnud sellelt meesterahvalt midagi ära. (t/l 46-50) 23.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt turvakaamera salvestuselt (fail 200805_0307-0414:DIGISALV2_CAM14.dmi) oli näha kuidas ühel hetkel väljus uksest, mille ees asetses trepp, turske kehaehitusega mees, kellel oli jalas tumeda värvusega pikad püksid ja seljas heleda värvusega T-särk (Edasipidi nrl). Tema väljudes oli kaadris keskosas asfaldiplatsil näha veel isikuid. Nr l väljus uksest, liikus trepiastmetelt alla, tegi käega nägu puhastavaid liigutusi ning hetk hiljem võttis endal seljas olnud T-särgi seljast ära ja tegi sellega nägu puhastavaid liigutusi. Samal ajal oli näha kaadris lisaks teistele isikutele ka meesisik, kellel oli peas sonimütsi meenutav müts, seljas sinise värvusega teksatagi meenutav riietusese, jalas musta värvusega pikad püksid ja musta värvusega jooksutossud (Edaspidi nr2). Samuti oli näha tumedates riietes meesisikut (tumedad pikad püksid, tume jope), kellel on lühikesed tumedad juuksed (Edaspidi Nr3). Nr l oli palja ülakehaga ja liikus seltskonna poole, mis asub kaadri keskel ja kus on ka nr 2 ja nr
  6. Nr l liikus nr 2 juurde ja hetke pärast tegi nr 2 käelööki meenutava liigutuse nr l näopiirkonda. Peale seda jooksis nr l selle seltskonna juurest eemale ja kadus kaadri alumisesse ossa kaadri vaateväljalt minema. Seltskond, milles olid ka nr 2 ja nr 3 liikusid temale mõned sammud järele, kuid siis tulid tagasi kaadri keskossa. Mingi aja möödudes ilmus kaadrisse taas nr l, kes liikus ukseava poole ja seal asuvast trepist üles. Hetkel, mil nrl oli trepi astmetel, tuli uksest välja nr 2 ja tema järel nr
  7. Nr 2 liikus nr l ette ja nr 2 taga oli ka nr 3, kes seisis ukseava ees trepimademel. Sel hetkel lõi nr 2 nr l-le parema käega näopiirkonda, mille tagajärjel n rl trepi astmetelt alla kukkus ja maha lamama jäi. Selle peale liikusid nr 2 ja nr 3 maas lamava nr l juurde ja tegid teda püsti aitamist meenutavaid liigutusi, tirides nr l-te kätest. Kogu järgneva aja oli nr 2 ja nr 3 maas lamava nr l juures ja seisid tema kõrval, aeg-ajalt edasi-tagasi kohapeal kõndides. Samuti tegi nr 2 aeg-ajalt jalalööke meenutavaid liigutusi maas lamava nr l kehapiirkonna alale. Antud ajavahemikul ja ka järgnevatel aegadel liikus kõnealustest isikutest mööda mitmeid kõrvalisi isikuid. Mingi aja möödudes tõusis nr l istukile ning tema juures oli ka nr
  8. Läks mõni aeg mööda, kui maas istuli oleva nr l juures olnud nr 2 tegi nr l suhtes liigutusi, mis meenutasid tema püstitõstmise liigutusi. Kaadris oli ka nr 3, kes vaatas seda pealt. Vaatamata sellele, et nr 2 üritas nr l-te püsti tõsta, jäi nr l ikka maha istuma. Edasistel momentidel on nr 2 ja nr 3 maas istuva nr l juures püsti ja liikusid tema ümber edasi-tagasi. Samuti tegid nad nr l suhtes tirimist meenutavaid liigutusi, millele aga nr l ei reageeri. Mingi aja möödudes tõusis nr l püsti, võttis maas oleva jalatsit meenutava eseme ja liikus trepiastme juurde. Sel hetkel ilmus kaadrisse politseisõiduk, mille peale nr 2 liikus politseiautole vastu ja sellest mööda ning nr 3 liikus eemal seisvate isikute juurde. Politseiametnikud väljusid politsei sõidukist ja liikusid nendest mööda kõndinud nr 2-le järele ja tulid koos nr 2-ga tagasi politseisõiduki juurde. (t/l 53-64) 6 • • Teatisest kahtlustatava U.J keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.J keskmiseks päevasissetulekuks 2007 aastal oli 86 krooni. (t/l 74-76) Teatisest kahtlustatava T.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et T.N-i keskmiseks päevasissetulekuks 2007 aastal oli 92 krooni. (t/l 77-79) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavatena üle kuulatud U.J ja T.N-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu RKi ütlusi, vanemkonstaabli Raivo Ojarandi ettekannet, isiku läbivaatuse protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate U.J ja T.N-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate U.J käitumine kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav grupis T.N-iga lõi RKit jalgadega kehasse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised on isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121ettenähtud süüteo koosseis.

U.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava avaldatud kahetsust toimepandus. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras üks kord Tallinna Linnakohtu poolt 09.12.2003

§ 200

lg 2 p 7 järgi

§ 74alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat, katseajaga l aasta 6 kuud.

Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistatav asunud tööle, kuid ta on töötanud vaid ühe nädala, mistõttu ei saa tema sissetulek olla kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et kahtlustatav tekitas kannatanule kerge tervisekahjustuse, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd kriminaaltoimikust ei ilmne, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkumisega ning eelmise katseaja läbis ta edukalt, siis peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd inkrimineeritud teo toimepanemise hetkeks ei olnud eelmine karistus kustunud, siis on süüdistatav isikuks, kellele on varem mõistetud karistusena vangistus, mis välistab tema suhtes

§ 73sätete kohaldamise.

Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada

§ 74

lg 1, 3 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, mis võimaldaks tal kõrvalise isiku abil aru saada kaine eluviisi eelistest ja võimalustest mitte sattuda konfliktolukorda. Arvestades teo iseloomu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes katseaega minimaaltähtajaga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.N-i käitumine kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt grupis koos U.J-iga, lõi RK´i 7 korduvalt nii jalgadega kui ka rusikatega pea ja keha piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valuja tervisekahjustusi. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

ettenähtud süüteo koosseis Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras üks kord Tallinna Linnakohtu poolt 17.09.2003.a.

§ 199

lg 2 p 5 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus: l kuu katseajaga l aasta 6 kuud. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Hetkel küll süüdistatav töötab ja on jätnud õpingud pooleli, et saada õpingute jätkamiseks rahalisi vahendeid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et kahtlustatav tekitas kannatanule kerge tervisekahjustuse, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt näitas T.N üles suuremat aktiivsust kuriteo toimepanemisel tuleb kohtu arvates mõista T.N-ile võrreldes U.J-iga mõningal määral rangem karistus. Kuivõrd kriminaaltoimikust ei ilmne, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkumisega ning eelmise katseaja läbis ta edukalt, siis peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd inkrimineeritud teo toimepanemise tehioludest ja karistusregistri andmetest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, peab kohus vajalikuks kohaldada

§ 74

lg 1, 3 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, mis võimaldaks tal kõrvalise isiku abil aru saada kaine eluviisi eelistest ja võimalustest mitte sattuda konfliktolukorda. Arvestades teo iseloomu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes katseaega minimaaltähtajaga. Märt Toming kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.