lg 2 , § 74 22 lg 1 Menetlusalune isik H.L (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ R ) Asja läbivaatamise kuupäev 17.01.2012, 27.02.2012, 07.03.2012 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik H.L kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada H.L
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Süüdi tunnistada H.L
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Süüdi tunnistada H.L
Kohustada H.L kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 27.04.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. H.L poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada H.L suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 27.03.2012.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kerly Vompa poolt on 30.06.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1217675 selle kohta, et H.L juhtis 30.06.2011.a. kella 03:02 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Kaarli pst. 6 juures liikudes Toompuiestee poole, mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 64+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 11 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011. H.L rikkus sellega LE § 124 p 1;
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 1 ja
Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Renato Vassiljevi poolt on 09.07.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1209425 selle kohta, et H.L juhtis 09.07.2011.a. kella 01:20 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Sõpruse pst 10 juures liikudes Tammsaare tee poole, mootorsõidukit BMW 316i, registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011. Samuti juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 52 km/h võrra, sõites kiirusega 106+/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Samuti, juhtides mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise-punase töötava vilkuriga. H.L rikkus sellega
lg 1 p 1;
lg 1 p 2 ja
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 2;
lg 3 ja
Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkust on kohtuvälise menetleja kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et H.L on politsei määratud rahatrahvid tasumata ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et H.L ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et H.L süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega ning kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik H.L eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest arestiga 15 päeva ja teiste rikkumiste eest samuti arestiga 15 päeva, kuna varasemad määratud karistused ei ole H.L mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtuistungil tunnistas H.L end väärtegude toimepanemises osaliselt süüdi, selgitades, et te ei teadnud juhtimisõiguse puudumisest. Kohtule ütles menetlusalune isik H.L, et tal on 4 last, ei ole kindlat palka, maksab kõiki makse. Litsentsidele kulub juba 600 eurot, kätte jääb võib-olla 500-600 eurot. Varasemaid trahve ei ole võimalust tasuda. Kohtuotsuse põhjendused: 2 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha, tunnistajad ning 22 uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et H.L süü
lg 1 ja
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - H.L poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles H.L avaldab, et 30.06.2011.a. juhtis sõiduautot Ford. Kui ta sõitma hakkas, olid politseinikud ristmikul Kaarli pst. kiriku kõrval. Sai sõita 110 – 120 m. Ta ei usu, et Ford Galaxi sõidab nii kiiresti. Tal olid peal kliendid ja oli ka teisi autosid, mistõttu võis tekkida segadus. Aprillis koostati paber, aga õigus juhtida sõidukit võeti ära alles augustis. Otsus jõustus 06.06.2011 ja kaheks kuuks lõppes 05.08.2011.a. Ta ei olnud suvel Tallinnas. Käis siin ainult paariks kolmeks päevaks, aga mitte sellel ajal, kui pidi otsuse kätte saama. Käis Ukrainas, Bulgaarias, sõitis palju ringi. Enne seda, kui sõitis ära, käis otsusel järgi, kuid siis öeldi, et pole valmis. See oli mai lõpp juuni algus, sest 06. juunil sõitis ära. Talle lubati otsus saata posti teel, kuid seda ei tehtud, mistõttu palus uuesti see saata. ahepeal käis veel Eestis, kuid siis oli laps haige ja siis ta Rahumäe teel ei käinud. - tunnistaja Boriss Helmelaidi (Helmelaid) poolt kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, etta teostas liiklusjärelevalvet Kaarli pst. ja Toompea tänavate ristmikul. Oli koos Kerly Vompaga. Oli pime aeg, ei mäleta, kas oli õhtu või juba hommik. Mõõtis kiirust sõidukitel, mis tulid Pärnu mnt poolt mööda Kaarli pst-d Kaarli kiriku poole. Kasutas seadet Ultra Lyte, mis on lasertüüpi kiirusmõõteseade. Mäletab, et mõõtis sõiduauto Ford Galaxy kiirust, mis väga suur ei olnud, kuni 15 oli kiiruse ületamine. Mootorsõiduk oli peatatud Kaarli pst ja Toompea tänavate ristmiku lähedal. Roolis istus meesterahvas, kes on täna kohtus. Juht esitas juhiload. Tema selgitas juhile rikkumist, vaatasid politsei registrist andmeid ja selgus, et juhil on juhtimisõigus peatatud kuni juulikuuni vist. Ütles juhile, et tal on juhtimisõigus peatatud ja ta ei tohi sõita. Ütles, et tehakse väärteoprotokoll, selgitas protokolli peale kaebamise korda. Juht ütles, et ei teadnud, et tal on juhtimisõigus peatatud. Juht küsis vormistamise ja kaebamise kohta. Kui peatas, oli politsei riietes, helkurvest oli seljas. Peatas punase otsikuga sauaga. Sõiduk oli taksotunnustega, plafoon oli peal. Seda ei mäleta, kas keegi oli veel autos. Kuna juht ei saanud edasi sõita, helistas kellelegi ja taksofirmast vist tuli keegi, kes parkis sõiduki ümber. Sõiduk oli sinna pargitud ja juht juhtimiselt kõrvaldatud Kerly Vompa poolt - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Kerly Vompa otsustas 30.06.2011.a. kõrvaldada H.L mootorsõiduki Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Boriss Helmelaid teostas riikliku järelevalve korras 30.06.2011.a. kell 03:02 H.L poolt juhitud mootorsõiduki Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseades UltraLyte LTI 20-20 100LR nr. UX020596 (taatlemistunnistus TTRSS-10/00053). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 64 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 11 km/h. Kiirust mõõdeti 138,9 m kauguselt. Seadme näitu tutvustati juhile. H.L on kõnealuse protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 04.07.2011.a. oli H.L juhtimisõigus ära võetud alates 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011.a. - Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011.a. otsusega väärteoasjas 2315,11,004378, millest nähtub, et H.L on süüdi tunnistatud
lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 3 23.04.2011.a. ning teda on karistatud
lg 2 alusel rahatrahviga 180,00 eurot ning
- Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas uuritud ja kogumis hinnatud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks
lg 1 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemise H.L käitumises. Subjektiivsete tunnuste esinemise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Menetlusalune isik on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimise keelatusest. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus ära võetud 06.06.2011.a. kuni 05.08.2011.a. ning nimetatud fakti kinnitab ka Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011.a. otsus väärteoasjas 2315,11,004378. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on kehtivas
kehtinud
S § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Teo toimepanemise ajal kehtinud
lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kõnealune seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu 05.02.2009.a. lahendi 3-1-1-83 -08 p-s 9. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta
lg-s 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (KarS § 18 lg 2), teisel juhul aga hooletusega (KarS § 18 lg 3). Käesoleval juhul oli H.L näol tegemist isikuga, kes teadis, et tema suhtes toimub väärteomenetlus
Kuigi ta on keeldunud allkirja andmast 23.04.2011 väärteoprotokollile AB 1263263, viibis ta selle koostamise juures ning tema isik tuvastati juhiloa ET 358943 alusel. Allkirjastamast ning ütluste andmisest keeldumine on olnud tema valik, kuid vaatamata sellele oli ta teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, kuivõrd tema enda sõnade kohaselt käis ta otsusel järel.
lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 2 sätestatud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega peab juhtimisõiguse saanud isik teadma, et
lg 2 tunnustel toimuva väärteomenetluse tulemina võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. 30.06.2011.a. mootorsõidukit juhtima asudes ei ilmutanud menetlusalune isiku piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. Kuna juhtimisõiguse olemasolu sõltus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011.a. väärteoasjas 2315,11,004378 tehtud otsusest, siis pidanuks menetlusalune isik ise aktiivsust üles näitama ning selgitama välja kas 30.06.2011.a oli tal juhtimisõigus olemas. Seega on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist tema suhtes tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust
lg 2 (
4 Eelkirjeldatud seisukohad on kajastatud Riigikohtu 05.02.
lg 2; § 227 lg 3 ja
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - H.L poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles 09.07.2011.a. rikkumise kohta ta selgitas, et see oli kohe peale Kristiinet, kust algab Sõpruse pst ja seal on bussipeatus ja seal olid politseinikud Tulika takso juures. Ta nägi politseiautot, tal oli autos veel kaks inimest. Hakkasid foori juurest sõitma, see oli õhtul hilja, täpset aega ei mäleta. Foor veel töötas ja kui autod hakkasid sõitma, ta veel peatas ja vaatas, mis toimub. Sõitis aeglaselt ja see politsei oli vasakul pool teed, kes neid peatas, ta isegi ei näinud teda, nägi autot, mis oli paremal. Loomulikult sõitis mööda ja sõitis edasi, sest ta ei näinud midagi huvitavat. Teised autod olid ka veel nende vahel ja kui ta peatus ühiselamu juures, siis juba sõitis tema juurde mitu politseiautot. Politsei peksis temaga koos olnud kaasreisijat ja tema ei tulnud autost välja. Ootas kui rahunevad, siis võttis sõna, aga kui välja tuli, siis ikkagi löödi. Kiiruse kohta - 106 km/h, ütleb, et ei tea palju see kiirus tol momendil oli. Mingi tsiviilisik sõitis talle ette, s.o inimene tänavalt. Ta ületas sellepärast kiirust, et see tsiviilauto jälitas teda. Püüdis avariikonflikti vältida. Politsei vist sõitis selle auto järgi ja siis politseis sai teada, mispärast selline tähelepanu tema isikule. Talle öeldi, et politsei vasakul peatas teda ja tahtis kontrollida dokumente, kuna BMW-s oli 4 isikut. Ta ei saanud aru, et politsei sõidab tema järel. Pööras Vilde teele ja peatus ühika juures. Politsei sõitis mööda, aga teine peatus tema juures ja siis tulid teised autod ka. - tunnistaja Deniss Šinkarjovi poolt kohtus antud ütlustega, mille kohaselt aasta tagasi sõitis taksoga koju, Mustamäele. Koos juhiga oli 3 inimest taksos. Seal tuli neile järele patrull. Szolnokis, kus on ühiselamud, patrull võttis neid karpi, tiriti autost välja ja viidi jaoskonda. Esimest korda märkas patrulli kuskil Kristiine keskuse piirkonnas. Oli tavaline auto vilkuritega, marki ei mäleta. Politseiautot nägi läbi tagaakna. Palus taksojuhil ka peatuda, aga arvatavasti ei 5 peatanud, kuna nad sõitsid edasi. Takso liikumiskiirust Kristiine keskuse juures ei tea. Sõitsid kiiresti, aga kiiruse suurust ei oska öelda. Tsiviilauto sõitis kõrval, nagu sõidaks neile otsa. Tema arust paremalt. See oli Szolnoki piirkonnas, see oli juba sõidu lõpus. Sel ajal, kui politsei, kihutas, ta ei märganud, et taksojuht oleks rikkunud midagi. Võib-olla oli kiirust ületatud, aga tema ei jälginud kiirust. Konkreetselt ei oska öelda, kust tsiviilvärvides sõiduk välja ilmus kuskilt pöörde pealt tuli. Tuli järsku. Terve tee Kristiinest Szolnokini sõitis politseivärvides sõiduk vist nende taga. Patrull sõitis nende järgi, ta nägi seda tahavaatepeeglist. - tunnistaja Alari Pinti (Pint) poolt kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, et ta on H.L-iga kokku puutunud. Kuupäevi ja kellaaegasid ei mäleta, oli õhtune aeg, mõõtis kiirust Tihase tänava otsas ja linna poolt tuli suurel kiirusel BMW. Täpset kiirust ei mäleta, andis vilkuva punase sauaga peatumismärguande. Temani jõudes vähendas hoogu, liikus bussipeatusesse ja hakkas juba peatuma, aga siis lisas BMW kiirust ja hakkas põgenema. Läks autosse ja asus jälitama. Paariline andis edasi auto liikumise asukoha. Siis sõitsid Sõpruse pst-l, keeras Tedrest ära ja sõitis Mõtuse tänavale. Sealt Räägu tänavale, Räägust jälle Sõpruse pst-le ja läks Mustamäe poole. Tammsaare tee ristmikul keeras Statoili, tegi ümber tankla 2 tiiru, sõitis Tammsaare teelt Mustamäe poole, siis tulid teised patrullid juba appi ja must auto püüdis teda peatada. Siis sõitsid mööda Tammsaare teed Mustamäe tee poole, sealt pöörasid Vilde tee poole. Siis sõitsid mööda Vilde teed Keskuse tänavale majade vahele. Sealt tuli uuesti Vilde teele välja ja pööras tagasi Mustamäe tee poole. Tema meelest oli Vilde tee 90 juures uuesti majade vahele ja sealt tulid teised patrullid vastu, sealt sõitis tupikusse. Juht oli roolis, välja tulla ta ei tahtnud, pidid natuke väänama, et teda sealt välja saada. Panid käed raudu ja läksid jaoskonda - tunnistaja Marko E(E) poolt kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, et ta on H.L-iga ühe korra kokku puutunud. See võis olla eelmise aasta juuli alguses, öösel. Oli Õllesummer, kuskil 1 – 2 vahel. Oli Statoili teenindusjaamas Sõpruse pst Tammsaare tee ristmikul. Nägi, kuidas Statoili keerab sisse tume BMW taksoplafooniga. Auto keeras sisse kummide vilinal ja teda jälitas politseisõiduk Nissan Primera, millel olid sinised ja punased vilkurid. Töötas ka helisignaal. Tal oli selge, et BMW sai aru, et politsei andis talle peatumismärguande, aga see üritab põgeneda. Tema istus oma sõidukisse ja nägi, kuidas BMW tegi 1 või 2 ringi ja suubub Tammsaare teele. Tema keeras BMW-le ette oma Ford Mondeoga, et suubumiskoha ees takistada BMW väljumist. BMW sõitis siis temast möödumiseks üle äärekivide, füüsilist kokkupuudet neil ei olnud. Kasutas ära eraldussaart, vähemalt ühe rattapaariga, temast möödumiseks alustas ta intensiiveset kiirendamist Mustamäe poole, millele järgnesid siis politseisõiduk ja tema. Mingil hetkel oli näha, et BMW teeb rammivaid liigutusi politseisõiduki suhtes. Kuna seal liikus ka teisi sõidukeid, tekkis tal võimalus sõita BMW-st mööda Tammsaare tee peal. Politseivärvides Škoda ilmus Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikule, blokeeris sellega ära BMW pärisuunavööndis liikumise. Škoda oli ninaga Vilde tee suunas ja seisis risti. BMW juht kasutas Škodast möödumiseks vastassuuna vööndit, keelavat foorituld ja suundus Vilde tee suunas mööda Mustamäe teed. Tekkis liiklusohtlik olukord, kuna seal oli ka teisi sõidukeid. Siis liiguti edasi peaaegu kuni Keskuse tn ringristmikuni, kus BMW juht sooritas pöörde kvartalisse sisse, selle läbimisel jõuti Vilde teeni Szolnoki bussipeatuse lähedusse, kus seisid ees 2 politseisõidukit, üks oli buss Transporter ja teine oli Primera. Mõlemad olid politseivärvides. Enne nendeni jõudmist pööras BMW juht vasakule, samuti kvartalisse, sinna kus asus vanasti kliinik. Ta sõitis tupikusse, kus olid kivid ees, mis tegid liikumise võimatuks. Juht oli sunnitud peatuma, kuna edasine liikumine oli võimatu, autos olid 3 inimest, H.L oli roolis ja teised olid kliendid, kes istusid ees ja taga. Politseinikud piirasid auto sisse, andsid H.L-ile korralduse käed nähtaval välja tulla, ta esitas küsimuse, mis on toimunud. Talle anti veel korraldusi, et kasutatakse jõuvahendeid, kui nad välja ei tule. Jõu abil saadi ka H.L autost välja, pandi käed raudu ja viidi edasi jaoskonda. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Renato Vassiljev otsustas 09.07.2011.a. kõrvaldada Emil 6 H.L mootorsõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Alar Pint teostas riikliku järelevalve korras 09.07.2011.a. kell 01:20 H.L poolt juhitud mootorsõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI 20.20 100LR nr. UX020606 (taatlemistunnistus TTRSS-10/00080). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 106 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 52 km/h. Mõõtekaugus 316,2 m. H.L on kõnealuse protokolliga tutvunud, märkinud, et kiiruse ületamisega ta ei nõustu ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Kerly Vompa otsustas 30.06.2011.a. kõrvaldada H.L mootorsõiduki Ford Galaxy, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 11.05.2011.a. otsusega väärteoasjas 2315,11,004378, millest nähtub, et H.L on süüdi tunnistatud
lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 23.04.2011.a. ning teda on karistatud
lg 2 alusel rahatrahviga 180,00 eurot ning
Seega on üheselt tõendatud H.L poolt
lg 1 p 1;
lg 1 p 2 ja
lg 1 nõuete rikkumine ja sellega
lg 2; § 227 lg 3 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemine. Subjektiivsest küljest oli 09.07.2011.a. H.L
lg 2 rikkumise suhtes otsene tahtlus, kuivõrd ta oli juba eelnevalt 30.06.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et temal puudub selleks õigus. Ka oli talle 30.06.2011.a. koostatud väärteoprotokoll, millega oli esitatud samasisuline süüdistus ning 30.06.2011.a. protokolli oli ta ka isiklikult allkirja vastu samal päeval kätte saanud. Seega oli Emil valge 09.07.2011.a. sõidukit juhtima asudes täiesti teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, kuna see on karistusena ära võetud, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Vaidluse all ei ole, et H.L teadis asulasisesel teel kehtivat suurimat lubatud kiirust. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine rohkem kui 50 km/h saab olla toime pandud ainult tahtlikult. Seega pani H.L kohtu hinnangul kiiruse ületamise 09.07.2011.a. toime otsese tahtlusega. Ka politseiametniku peatamise märguande eiramine on H.L poolt toime pandud tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole võimalik mitte märgata pikka aega taga sõitvat vilkureid kasutavat patrullautot. Tahtlusele viitab ka asjaolu, et H.L sõitis politseivärvides sõiduki eest ära suurel kiirusel ajal, mil sõidukis viibinud reisija palus tal peatuda. Karistus: Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku poolt
episood) ja
episood) järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine tõendatud ning kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb H.L karistada. 7 Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, samuti puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et H.L ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Alates aastast 2007 on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 18 korral, neist 15 korral liiklusseaduse rikkumise järgi. Karistusregistri teatise kohaselt on H.L alates 04.05.2009.a. määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on H.L karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades, et H.L on juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, peab kohus H.L karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse asjaolu, et H.L ei ole varem karistatud arestiga. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et asulasisesel teel kiiruse ületamine niivõrd suurel määral, kui seda on 52 km/h, nagu H.L seda 09.07.2011.a. tegi, on enamohtlik rikkumine, millega H.L seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate (sh tema autos viibinud klientide) elu, tervise ja vara. Samuti on menetlusalune isik pannud samalaadseid rikkumisi toime ka varem ja varasemad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud lõpetama õigusrikkumisi. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda ja liiklusjärelevalvet aktsepteerida. Isik on pannud 30.06.2011.a. toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, kui ka mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Samast põhimõttest lähtub kohus ka 09.07.2011.a. toime pandud väärteo, sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ning lubatud sõidukiiruse ületamine, eest karistuse mõistmisel. Mis puudutab
S § 63 lg-st 3. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja, kuni 27.04.2012.a, määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut pere- ja tööelust. Aulike Salo Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.