järgi Süüdistatav U.E, isikukood XXX, EV kodanik, emakeeleks vene keel, keskharidusega, perekonnaseisult abielus, ühte last omav, ilma kindla tegevusalata, kriminaalkorras viis korda karistatud, viimati 07. juunil 2011.a. Pärnu Maakohtu poolt
Süüdistatava ütlused 3 U.E ei tunnista end süüdi. Ta kohtunud Hga peaaegu iga päev.14.aprillil 2011.a. kohtunud ta kannatanuga jõe ääres. See kohtumine oli pärast kooli, kui H tuli lapse DEga koolist. Laps kardab üksinda koeri ja joodikuid ja seepärast käis kas H või U.E ise lapsel vastas. H süüdistas sel korral U.E enda häbistamises. Nad seisid nii paar minutit ja läksid siis lahku. Varem nad samal päeval ei kohtunud ja löönud ta sel päeval kannatanut ei ole. Nad püüavad kogu aeg teineteist üle karjuda, U.E hakkab kätega vehkima, H hakkab kartma, läheb naabri juurde ja räägib, et mees peksab. Naaber on alkohoolik ja H joob temaga tihti. U.E käib kogu aeg ilma mütsita ja oli ka 14.aprillil 2011.a. palja peaga. Ta ei ole harjunud mütsi kandma ja tal ei ole kommet kedagi peaga vastu pead lüüa. Vanglast Hle saadetud kirjas esitas ta konkreetse küsimuse kohtule valeandmete esitamise kohta. H on need ütlused andnud vihast 2005.-2006. aastal toimunud löömiste pärast ja teinud ettepaneku lapsest loobumise kohta. H tahab U.E-lt lapse ära võtta, U.E kinni panna ja panna lapsele teise perekonnanime. U.E elas Hst lahus, kuid käis tihti H kodus XXXXXXX XXXXXXX XXXX tänaval, kuna teda kutsuti appi. Muidu elas ja töötas U.E Tallinnas. Ühel päeval kutsus H teda XXXXXXXXX elama ja pakkus korterit. See oli XXXXX t. XX H ema korter. U.E nõustus ja sai Hlt korteri võtme. 13.oktoobril 2011.a pidi U.E minema H palvel XXXXXXX XXXX asuvasse majja H koju tapeeti panema. Enne pidi U.E käima Raplas kriminaalhooldaja juures. Esmalt läks ta hommikul XXXXXXXX XXXX maja juurde. Väiksem laps jooksis tema juurde, vanem laps läks kuskile peitu. U.E viis väiksema lapse lasteaeda. Tagasiteel ots ustas ta uuesti XXXXXXX XXXX majast läbi käia ja nägi teel H poega D, kes läks kooli. H oli läinud selleks ajaks juba XXXXXXX mõisa kursustele ja U.E temaga enam rääkida ei jõudnud. Ta läks samasse majja, kus H pidi olema kursustel. Klassi uks oli irvakil, H istus viimases reas ja U.E kutsus teda välja. H ignoreeris teda. Siis tuli H välja, oli tige, rääkis ebatsensuurselt, küsis tuleku põhjuse kohta ja ütles, et U.E teeb talle häbi. U.E küsis Helenalt 2 eurot, et sõita kriminaalhooldaja juurde. H seisis jutuajamise ajal seljaga vastu trepi käsipuud, U.E seisis seljaga akna poole. H lubas politsei kutsuda. Nad riidlesid ja selle käigus vahetusid kohad. H löönud U.E jalaga kubemesse vasakule poole, ta tundnud valu, kartnud kukkuda, tõstnud enda kaitseks käed ja tahtnud millestki kinni haarata, et mitte trepist kukkuda. Ta haaranud kinni Hst. Üks käsi olnud rohkem üleval ja vasaku käega riivanud ta H kõrva. Siis tulnud alt üks naine alt U.Eäinud trepist alla ja edasi majast välja. Kui H karjatas, siis olnud U.E juba all. Tahtlikult ei ole ta Ht löönud, samuti ei ole ta Ht 13.oktoobril ähvardanud. Kuni selle päevani olid nende vahel normaalsed suhted. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kannatanu löömine süüdistatava poolt 13.oktoobril 2011.a. ja
ette nähtud kuriteo koosseisulised tunnused tuleb lugeda süüdistatava tegevuses tõendatuks. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud süüdistatava tegevuses puuduvad. HB ütlustest nähtub, et 13.oktoobril 2011.a. hommikul tahtis ta viia lapsed kooli ja lasteaeda. Vanem poeg ütles, et Andrei tuleb ja kannatanu viis poja koju tagasi ning hakkas vaatama, mida Andrei teeb. Andrei võttis noorema lapse ja läks ära. Vanema lapse jättis kannatanu koju, kuid poeg tahtis ikka kooli minna. Kannatanu läks XXXXXXXX mõisas toimunud kursustele. Kui kannatanu kohale jõudis, siis oli Andrei juba seal ja takistas tal klassruumi minemast. Kui kannatanu klassi sisse sai, siis tuli U.E järele, seisis ukse juures, ei läinud ära ja pani nii kannatanu piinlikku olukorda. Kannatanu läks lõpuks koridori, kus U.E hakkas karjuma, vehkis kätega ja kannatanu hakkas taganema. U.E küsis kannatanult raha kriminaalhooldaja juurde sõiduks ja kannatanu ütles, et tal ei ole raha. Siis lõi U.E teda vasaku käega vastu paremat kõrva. Kas oli lahtine käsi või rusikas, seda ta öelda ei oska. Kannatanu hüüdis appi, jooksis klassi ukse juurde ja 4 edasi klassi. Ukse peal tuli kannatanu karjumise peale vastu õpetaja. Kannatanu nägi, et kõrvast tuli veri ja lahkus õppetöölt. Ta läks koju, kust helistas politseisse ja kiirabisse. Kõrv oli kõrvarõngast kriimustatud ja kõrvarõngas läks katki. Kannatanu on andnud U.E-le raha Raplas kriminaalhooldaja juures käimiseks ja suitsu jaoks. U.E on tema juures ka söönud. Kannatanu ei tea, kus U.E käib ja mida teeb. 13.oktoobril tahtis U.E tõesti raha, et sõita Raplasse kriminaalhooldaja juurde. Ta karjus, et pidi juba eelmisel päeval käima ja lubas kannatanul silmad peast välja kraapida ja silmad sõrme lükata, kui kannatanu ütles, et raha ei ole. Kogu U.E käitumine on ähvardus. Kannatanu U.E ei löönud ja koos nad trepist alla ei läinud. Trepp jääb kaugemale sellest kohast, kus nad seisid. Kui tuli õpetaja, siis oli Andrei juba temast eemal. Löömine oli akna juures, trepini on sealt kuskil 15 meetrit. Kannatanu on kindel, et U.E lõi teda, mitte ei tõmmanud kõrvast. Trepi peal ei ole ta koos U.E-ga olnud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et süüdistatav teda samal hommikul XXXXXXX mõisas toimunud koolituse ajal lõi. Süüdistatava ütlused toimunu kohta on ebaselged ja vastuolulised: süüdistatav kinnitab, et ta tahtis kukkumise vältimiseks kannatanust kinni haarata, kuid seda ei õnnestunud teha. Kust ja kuidas ta oleks kannatanust haaranud, seda süüdistatav öelda ei oska. Ta kinnitab, et tema käed ainult libisenud üle kannatanu kõrva ja kaela, ja need jäid juuste alla. Kõrvast ei ole ta kannatanut haaranud ega tea, kuidas kannatanu kõrva vigastas. Kõik toimunud süüdistatava jaoks ootamatult ja ta tegutsenud reflektoorselt. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärne ka süüdistatava väide, et kannatanu lõi teda jalaga ja et kõik toimunud süüdistatava jaoks ootamatult. Kannatanu selgitas kohtuistungil korduvalt, et ta on kodus talunud pikemat aega süüdistatava vägivalda ja ei oleks U.E julgenud lüüa. Kannatanu poeg DE kinnitas samuti kohtuistungil, et U.E on kodus ema palju kordi löönud, ta on näinud ka, kui U.E lõi ema kahvliga. H.B ütlusi süüdistatavapoolse pideva vägivalla ja ähvarduste kohta kinnitab ka fakt, et U.E on H.B löömiste pärast varem kaks korda kriminaalkorras karistatud. Kannatanu ütlustega langevad kokku tunnistaja VS ütlused, millede kohaselt läks H.B süüdistatava kutse peale klassist välja ja kohe pärast seda oli koridorist kuulda H.B karjatust. Tunnistaja läks koridori ja nägi, et kannatanu hoidis käega näost ja nägu oli verine. Kannatanu ütlusi kinnitab ka kiirabikaart, mille kohaselt oli kannatanu parem kõrvanibu turses ja kõrvarõnga augus vähene veritsus. Kohus leiab, et niisugune vigastus ja tunnistaja V.S ütlused kinnitavad löömist vastu kõrva ja vigastus ei saanud tekkida süüdistatava käe libisemisest üle kannatanu kõrva. Süüdistatava väide, et ta vaid tahtis kannatanust kinni haarata ja käsi libisenud üle juustega kaetud näoosa, tuleb uuritud tõendite alusel lugeda ümberlükatuks. Kiirabikaardile on kantud ka kannatanu esmane selgitus juhtunu kohta, et mees tungis kallale. Tõendatuks ei saa lugeda kannatanu löömist 14.aprillil 2011.a. Kohilas Jõe tänaval. Kohtule on esitatud H.B poolt 17.aprillil 2011.a. kohtueelse menetluse käigus antud ütlused (t.l. 30), milledes ta kirjeldab, kuidas U.E teda 14.aprillil 2011.a. otsaesisega kaks korda vastu otsaesist lõi. See olnud XXXXXXX XXX tänaval pärast kella 16.00-i, kui kannatanu tuli kursustelt ja oli koos poja DEga. Sündmust nägi pealt üks naine, kes jalutas koeraga. U.E kohtus kannatanuga lasteaia juures ja nõudis kannatanu juurde korterisse sisselaskmist, millest kannatanu keeldus. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas kannatanu, et U.E oli sel korral peas nokaga müts ja ta lõi kannatanut vastu otsaesist mütsi nokaga. Kohtueelsel uurimisel ei ole kannatanu mütsist rääkinud. U.E kinnitab, et ta ei kanna kunagi mütsi ja seda väidet ei ole võimalik millegagi ümber lükata. Kannatanu poeg DE kinnitab, et U.E on löönud ema jõe ääres peaga vastu 5 pead. Sel korral läinud ka üks naine mööda, kes aga midagi ei näinud. Küsimusele, kas U.E kandis sel korral mütsi, laps vastata ei osanud. Samas kinnitas poeg, et see löömine oli hommikul enne kooli ja et niisuguseid asju on jõe ääres olnud mitu korda. Ühel hommikul olnud Andreil käes kivi. Peale selle, et löömine oli hommikul, laps muud arutatava sündmuse aja kohta öelda ei suutnud. Kohus leiab, et erinevus kannatanu ja tema lapse ütluste vahel sündmuse kellaaja osas ja erinevus kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütluste vahel tekitavad kahtluse, kas süüdistatav on löönud kannatanut süüdistuses märgitud ajal ja kohas või mitte. Poja ütlustest nähtub veel, et Andrei käis 2011.a. suvel kogu aeg nende kodu juures ja Andrei on ema löönud kahvliga ja kätega, neid kordi on olnud palju. Kõige rohkem on löömist olnud kodus toas. Kannatanu ütlustest nähtub veel, et ta on talunud koos lastega U.E vägivaldset käitumist pikemat aega - U.E on teda ja lapsi pidevalt ähvardanud, nende peale karjunud ja teinud seda ka tänaval teiste inimeste nähes. Ühel korral oli U.E käes ka suur kivi. Seepärast on kannatanu kartnud lastega välja minna. Kodus ei ole kannatanu julgenud vahel lastega ka magama heita. Ühel korral ärkas kannatanu selle peale, et U.E torkas teda kruvikeerajaga. Veel on U.E torganud kannatanut kahvliga. U.E-le vanglasse saadetud kirjas (t.l. 28 viis esimest rida) on kannatanu märkinud, et kaks korda peaga löömisest rääkis ta seepärast, et unustas rääkimata kruvikeerajast, kahvlist ja paljust muust. Kohtuistungil tunnistas kannatanu selle kirja kirjutamist ja kinnitas, et süüdistatav ikka lõi teda kaks korda peaga. Kannatanu kiri aga ei tõenda, et peaga löömine toimus just 14.aprillil 2011.a. süüdistuses märgitud kohas. Kannatanu ja poja ütluste alusel saab teha järelduse, et nad ei suuda kõiki U.E vägivaldseid tegusid eraldi meenutada ja kirjeldada. Eespool kirjeldatud kahtlused tuleb KrMS § 7 lg. 3 kohaselt lahendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav selles episoodis õigeks mõista. Süüdistatava tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kannatanu löömine toimus kavatsetult vastavalt
2 s.o. süüdistatava tegevuse eesmärk oli allutada kannatanu oma vaimsele ja füüsilisele vägivallale. Süüdistatav on varem kaks korda H.B suhtes toime pandud füüsilise vägivalla eest kohtu poolt süüdi mõistetud ja mõlemal korral vabastatud vangistuse kandmisest katseajaga vastavalt
1. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist ja ka arutatava kuriteo eest tuleb mõista karistuseks vangistus. Kuna varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, siis peab karistuse määr olema vähemalt pool ettenähtust ja karistus tuleb ära kanda. Vangistuse kandmisest vabastamine ei oleks antud juhul võimalik ka seepärast, et kuritegu on toime pandud katseajal.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.