1-11-7505/14

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.07.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 25.07.2012 Kohtuasja number 1-11-7505 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Tea Toming Prokurör Tõlk Ain Tali Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.I, isikukood: xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla RESOLUTSIOON Karistuse kandmise algus 29.07.2011 ja lõpp 24.05.2013 Jätta J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. J.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.10.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks oli 29.07.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava kuriteod on olnud varieeruvad, esimesel korral on isikut karistatud avaliku korra raske rikkumise eest ning teisel korral materiaalse kasu saamise eesmärgil varguste eest. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust, s.o 2 korda telefonikõnede andmete esitamata jätmise eest, vanglavara lõhkumise ja esemete ebaseadusliku omamise, omandamise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav J.I taotles 25.07.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et on enda arvates võimeline alluma kontrollnõuetele. Sellel hetkel, kui ta kuriteod toime pani, ei saanud ta aru oma tegudest, kuid nüüdseks on ta oma vigadest õppinud. 4 kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta märkis kinnipeetav, et need sai ta siis, kui ta alles vanglasse tuli ning need on seotud suitsetamisega. Kinnipeetav ütles, et pärast vabanemist oleks tal töökoht olemas, ta asuks tööle koos isaga ning hiljem on tal soov ka edasi õppida, sest hetkel on tal põhiharidus ning eriala omandatud ei ole. Lisaks sellele kinnitab ta, et alkoholi ja narkootikumidega tal pole, kuid vangla andmetel on kinnipeetav tarvitanud alkoholi alates 14 eluaastast ning lisaks sellele on ta ühel korral politseile narkootikumidega vahele jäänud. Kinnipeetav märkis, et vanglas ta töötanud ei ole, sest ta ei taha koristada ning soovib saada parema palgaga tööd. Vihajuhtimise programmi pidi kinnipeetav läbima vabaduses, kuid jättis selle pooleli. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest J.I puhul on tegemist küll isikuga, kes on vanglas esimest korda ja kriminaalkorras karistatud 2 korda, kuid katseajal ei suutnud ta täita tingimusi, mis talle pandi. Lisaks sellele on tema katseaega korduvalt pikendatud kuni lõpuks pöörati karistus täitmisele. Vanglakaristuse kandmise ajal on ta korduvalt rikkunud vangla korda. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral puudub tal ka kindel töökoht. Prokurör leiab, et ilmselgelt ei ole J.I töötamise harjumust ning ta on ka vanglas töötamisest keeldunud. Lisaks sellele on tema puhul ka kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks. Eeltoodud põhjustel leiab prokurör, et oleks ennatlik J.I ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja J.I tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras 2-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust esimest korda. Isiku kuriteod on olnud varieeruvad. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses omandanud puidupingitöölise eriala. Samas nähtub vangla saadetud materjalidest, et ta on keeldunud vanglas töötamisest ning teda on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei suuda isik ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Kuigi vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ja võimalus isaga koos tööle asuda ning tal on plaan edasi õppida, viitab korduv kuritegude toimepanemine siiski riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kohus leiab, et vabastamist ei toeta ka vangla iseloomustus, sest isik on vangistuse ajal keeldunud tööst ning saanud distsiplinaarkorras karistada 4 korral. Kohus märgib, et kuigi isikul on tulevikuks reaalsed eesmärgid, on motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks madal. Isik ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub kohtul kindlus, et isik suudab vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks J.I enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
2. augustil
3. a. №oremreferent Lea Herne