) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 202 lg 1, § 349 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Mari Vunk Süüdistatav K.U isikukood: xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; kindla elukohata; põhiharidus; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: - 18.05.1995 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 15 lg 2 järgi rahatrahviga (38,35 EUR); 26.02.1996 Tartu Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga (173,84 EUR); 16.12.1997 Tartu Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aastat, katseaeg 2 aastat; 23.04.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud; 29.06.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud; 19.12.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 11.09.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse 2 alusel KrK § 143 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 14 päeva; - 12.08.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; - 03.03.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; - 03.06.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel 156 ÜKT; - 12.08.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2012 – 08.05.2012, so 2 päeva. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista K.U
2. Süüdi mõista K.U
3. Süüdi mõista K.U
4.
lg 1 järgi suurendada K.U-le mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista K.U-le liitkaristus – 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus. 5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. K.U tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 6.
lg 1 järgi lugeda K.U poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. K.U tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, taas 07.05.2012.a. kella 18.52 ajal Tallinnas, aadressil Tartu mnt 87 asuvast Prisma Peremarketi kauplusest Sikupilli Prisma üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 8 pakku kohvi Luxus maksumusega 4.69 eur/tk, kogumaksumusega 37.52 eurot. Nimetatud kauba pani K.U müügisaalis kaasasolnu kotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna K.U peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega K.U , olles varem toimepannud süstemaatilise varguse, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
K.U süüdistatakse selles, et tema, pidades võimalikuks, et tegemist on varastatud esemega, viis 13.03.2012.a. pandimajja ajavahemikul 10.03.2012-13.03.2012.a. Tallinnas, aadressilt Koskla 7 asuva maja trepikojast eeluurimisel tuvastamata isiku poolt varastatud jalgratta Classic Lady Sport. Seega K.U , süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime
K.U süüdistatakse selles, et tema 24.03.2012.a. kella 12.07 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvas Olympic Casinos, eesmärgiga pääseda kasiinosse, esitas teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi – IKnimele väljastatud tähtajalise elamisloa nr xxx. Seega K.U , teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: 4 K.U kaitsja Leelo Viil asus kohtus seisukohale, et isikule esitatud süüdistus on osaliselt –
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 202 lg 1 järgi – põhjendatud ja tõendatud.
Kaitsja osundas asjaolule, et kuriteokoosseis antud episoodis puudub, samuti ei määrata nimetatud rikkumiste eest nt alaealistele, kes võõra dokumendiga ööklubisse sisenevad, enam karistusi. Kaitsja taotles K.U karistamist tingimusliku vangistusega. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et K.U-le esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendatud. Prokurör taotles K.U süüdi mõistmist
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud; isiku süüdi mõistmist
lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 3 kuud; isiku süüdi mõistmist
järgi ja karistamist vangistusega 2 kuud;
lg 1 järgi K.U-le mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamist ja liitkaristuse – 9 kuu pikkuse vangistuse mõistmist, millest
Kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuu pikkune vangistus, millest tuleks
Süüdistatav K.U selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuse kohta märkis isik, et tal oli raske olukord, seetõttu varastas, kahetseb toimunut.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas selgitas K.U , et ei osanud kahtlustada jalgratta päritolu, oma tegu ta selles osas ei tunnista.
esitatud süüdistuse osas oli kohtualune seisukohal, et võttis võõra dokumendi kogemata välja, tal on kasiino kliendikaart tegelikult olemas. Tõendid: Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: 07.05.2012 episood (
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistus) AS Prisma Peremarket avaldus (tl 2), õigusvastase teo toimepanemise akt 07.05.2012 (tl 3), tunnistaja A-E. Suure ütlused (tl 4-5), 12.08.2011 Harju Maakohtu otsus (tl 30-31), K.U poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 14-17). 02.10.2012 episood (
H ütlused (tl 38-41, 48), tunnistaja J. Gurtšiglujantsi ütlused (tl 42-44), Golden Union OÜ pandileping (tl 45), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 46-47), K.U poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 66-69). 24.03.2012 episood (
V ütlused (tl 75), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 77-79), tunnistaja I. K ütlused (tl 80-84), K.U poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 87-90). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et K.U süü on täielikult tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud
07.05.2012 episood (
AS Prisma Peremarket 07.05.2012 avaldusest ja 07.05.2012 õigusvastase teo toimepanemise aktiga on tõendatud, et 07.05.2012 kella 18:52 väljus K.U kaupluses Sikupilli Prisma kassadest maksmata kaubaga – 8 kohvipakiga Luxus, kogumaksumusega 37,52 EUR. Kaup oli 5 rikkumata ja tagastati kauplusele. Tunnistaja A-E. Suure ütlused kinnitavad avalduses ja aktis toodus andmeid selle kohta, et 07.05.2012 kella 18:50 läbis K.U Sikupilli Prisma kassa 8 paki kohviga Luxus, mille eest ta ei olnud tasunud. 12.08.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse nr 1-11-8937 alusel on K.U karistatud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega on tema näol isikuga, kes on eelnevalt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest. K.U võttis süü omaks ja selgitas, et töökohta ning sissetulekut tal ei ole, kohvipakid kavatses ta edasi müüa. K.U kahetses toimunut. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohus leiab, et K.U ütlustega on tõendatud, et tegemist oli tahtlikult toime pandud teoga – isik selgitas, et sissetulekut tal ei olnud ja ta kavatses varastatud kauba turustada, seega võib järeldada, et K.U sisenes kauplusesse eesmärgiga midagi varastada. 02.10.2012 episood (
Golden Union OÜ pandilepingu koopiast nähtuvalt on K.U 13.03.2012 sõlminud Golden Union OÜ-ga pandilepingu nr 2556, panditud esemeks oli lepingu kohaselt jalgratas Classic Lady Sport; lepingu alusel andis ühing K.U-le laenu 26,00 EUR. Tunnistaja J. G kinnitas 13.03.2012 lepingu sõlmimise fakti, esitas politseile lepingu koopia ja andis välja pandieseme. Kannatanu H. H ütlustega on tõendatud, et 13.03.2012 sõlmitud pandilepingu eseme näol oli tegemist talle kuuluva jalgrattaga Classic Lady Sport, mis varastati – kadumise avastas ta 15.03.2012, mis kuupäeval ratas varastati, ta öelda ei oska, kuid 10.03.2012 oli ratas veel alles. Kannatanu nimetas ratta raami numbri: YA 80926813. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi tunnistaja J. Gurtšiglujantsi poolt välja antud jalgratast, vaadeldud jalgratta raami number ühtib kannatanu poolt nimetatud raami numbriga. Seega oli 13.03.2012 panditud eseme näol tegemist kannatanu varaga. K.U selgitas, et andis tõepoolest pandimajja heledat värvi jalgratta Classic 26,00 EUR eest, ta oletas, et ratas võib olla hangitud ebaseaduslikult – rattal oli naiste raam. Isik, kes palus tal ratas pantida, oli talle põgusalt tuttav. Ta ei arvanud, et teda võidakse selle teo eest karistada. Kohtu hinnagul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. K.U andis ütlusi selle kohta, et tal tekkis kahtlus vara päritolu suhtes. Kohtule ei ole eluliselt usutav K.U esitatud versioon selle kohta, et ta ei teadnud, et selline tegu on karistatav. Kohtu hinnangul pani K.U teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 24.03.2012 episood (
Tunnistaja S. V ütlustega on tõendatud, et 24.03.2012 proovis K.U siseneda Endla 45 asuvasse kasiinosse, esitades kontrollimiseks IKkuuluva elamisloa. Tunnistaja selgitas samuti, et K.U on kasiino klient, talle teada ning seetõttu avastas ta võõra dokumendi kasutamise. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitas K.U seejärel oma boonuskaardi, kuid kontrollimisel selgus, et isiku boonuskaart on kehtetu K.U isikuttõendava dokumendi kehtetuse tõttu. K.U selgitas, et esitas elamisloa ekslikult, palus seda tagasi. Tunnistaja K.U palvet ei täitnud, isik lahkus. Tunnistaja võttis ühendust politseiga ja väljastas politseile IK elamisloa. 02.04.2012 vaadeldi IKelamisluba, asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud vaatluse käik. IK andis ütlusi selle kohta, et kaotas oma elamisloa poolteist kuud tagasi, avaldust ta ei teinud. K.U ta ei tunne. K.U selgitas, et esitas kasiino töötajale võõra dokumendi – tegemist oli tema tuttava IK elamisloaga. Tema isikliku dokumendi kehtivus oli lõppenud ja selle alusel ei oleks ta kasiinosse saanud. Ta otsustas kasutada tema käes olevat IK elamisluba. 6 Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et K.U teos puudub
K.U-le esitatud süüdistuse kohaselt esitas ta IKväljastatud tähtajalise elamisloa eesmärgiga pääseda kasiinosse. Kohtu hinnangul on tähtajalise elamisloa näol tegemist tähtsa isikliku dokumendiga Isikut tõendavate dokumentide seaduse (IsikDS) mõttes - seaduse § 2 lg 2 p 1-2 järgi väljastatakse tähtajaline elamisluba IsikDS alusel, so tegemist on riigiasutuse poolt väljaantud dokumendiga, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis Kohtu hinnangul on ekslik kaitsja seisukoht, mille kohaselt võib kasiinosse pääseda igaüks. Hasartmänguseaduse (HMänS) § 37 lg 8 ja 9 kohaselt on õnnemängu korraldaja kohustatud tuvastama õnnemängu mängukohta sisenevate isikute isikusamasuse, lg 8 p 1-4 sätestatud andmete registreerimiseks esitab siseneda sooviv isik isikut tõendava dokumendi. Tunnistaja S. V ja K.U enda ütlustega on tõendatud, et 24.04.2012 puudus K.U kehtiv isikuttõendav dokument. IsikDS § 16 p 2 on isikuttõendav dokument kehtiv, kui ei ole lõppenud dokumendi kehtivusaeg. Kohtu hinnangul ei saa kehtetu isikuttõendava dokumendi alusel omandada õigusi, sh omandada õigust kasiinosse sisenemiseks. K.U on ise eeluurimisel märkinud, et kasutas I. K elamisluba põhjusel, et oma kehtetu dokumendi alusel ei oleks ta kasiinosse pääsenud; tunnistaja S. V ütlustest nähtuvalt lahkus K.U 24.03.2012 kasiinost, mängusaali isikut ei lubatud põhjusel, et isiku dokument ja selle alusel välja antud kasiino boonuskaart olid kehtetud. Kohtu hinnangul on K.U tegu õigesti kvalifitseeritud
Kohtule ei ole usutav, et K.U esitas elamisloa ekslikult. Kohtu arvates on küllaldaselt tõendatud, et isik esitas võõra elamisloa kavatsetult, soovides siseneda kasiinosse. Olukorras, kus tema enda dokument oli kehtetu, ei oleks kasiinotöötaja teda mängusaali lubanud. K.U pani seega toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on K.U näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. K.U pani
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult,
7 Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust – kahetsus ei olnud siiras ja oli ilmselgelt kantud soovist, et kohus arvestaks väljendatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. K.U avaldas ankeetandmete kontrollimisel, et käesoleval hetkel puudub tal alaline elukoht, ta ööbib erinevates öömajades – seal, kus parasjagu kohti on. Kohtualune märkis, et tal on juba nädal aega kindel töökoht: ta töötab keevitajana. K.U esitas kohtule oma tööandja kontaktandmed. Kontrollimisel selgus, et K.U oli käinud eelmisel päeval (19.06.2012) töökohta vaatamas ja pidi tööd alustama 21.06.2012. Seega ei olnud tõesed isiku ütlused selle kohta, et tal on juba nädal aega olemas kindel töökoht. Kuigi K.U-le esitatud süüdistuses märgitud kuritegude puhul on võimalik isikule mõista ka rahaline karistus, leiab kohus, et rahalise karistuse määramine ei ole mõeldav. K.U on eelnevalt 11 korda kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest reaalsete vangistustega. Kohtu arvates ei ole alust pöörduda tagasi kergemaliigilistema karistuste juurde olukorras, kus kõige raskem võimalik karistus – vangistus – ei ole mõjutanud isikut elama õiguskuulekat elu. Kaitsjale selgitas K.U, et kui ta saab tööle, lubab üks tuttav tal enda juures elada. K.U oli nõus tegema ühiskondlikult kasulikku tööd. Kohtu hinnangul ei sobi K.U kriminaalhooldusele ja tema puhul puudub samuti alus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Isikul ei ole kindlat elukohta, isiku ütlused töö olemasolu kohta olid vastuolulised, seega ei ole lõpuni usutavad ka tema selgitused väidetava kindla elukoha osas, mis ootab teda tööle asumisel. Isiku ankeetandmetest nähtub, et K.U on eelnevalt, läbivalt eelistanud legaalsele sissetulekule varguste toimepanemise teel saadavat hõlptulu. Kohtu arvates tuleb K.U puhul lähtuda põhimõttest, et iga järgnev karistus ei saa olla eelmisest leebem. 03.06.2010 kohtu otsuse alusel anti isikule võimalus oma elu muuta ja asendati talle mõistetud reaalne vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga, vaatamata sellele karistati teda 12.08.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel uuesti varavastase kuriteo toimepanemise eest, sel korral reaalse vangistusega. Vaatamata 12.08.2011 otsusele on K.U taas pannud toime uued kuriteod. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et K.U tuleb süüdi mõista
Mõistetav vangistus jääb allapoole keskmist sanktsioonimäära, vastab toimepandule, tahtluse liigile ja K.U süü suurusele; K.U tuleb süüdi mõista
Mõistetav vangistus jääb allapoole keskmist sanktsioonimäära, vastab toimepandule, tahtluse liigile ja K.U süü suurusele; K.U tuleb süüdi mõista
Mõistetav vangistus jääb allapoole keskmist sanktsioonimäära, vastab toimepandule, tahtluse liigile ja K.U süü suurusele. K.U-le liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et isikule esitati süüdistus kolmes erinevas kuriteoepisoodis, millest kahe puhul leidis tõendamist, et tegemist oli kavatsetud tegudega. Kuriteod olid toime pandud väga väikese ajavahemiku kestel. Kohtu hinnangul tuleb K.U-le
lg 1 järgi mõista liitkaristus talle üksikkaristustest mõistetud raskeima karistuse suurendamise teel. Mõista K.U-le liitkaristus – 9 kuu pikkune vangistus. Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi K.U-le mõistetud karistusest maha arvata 1/3. Ärakandmisele kuulub 6 kuu pikkune 8 vangistus. Kriminaalasjas oli K.U kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva, mis tuleb
Lõplikult ärakandmisele kuulub 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. K.U puhul puudub alus jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kohus leiab, et karistuse eesmärgid on täidetavad üksnes reaalse vangistusega. K.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb kohtuotsuse jõustumisel muuta tõkendiks vahistamine, juhul kui K.U äheb karistust kandma vabatahtlikult, tuleb tõkend tühistada isiku karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.U-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 211,20 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei ole alust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. K.U on täisealine, töövõimeline isik, kelle puhul kohus ei täheldanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaks isikul tööle asuda ning elatist teenida. K.U ajutise töötuse tõttu on põhjendatud menetluskulude tasumise ajatamine. K.U-lt tuleb välja mõista sundraha 435 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 43,50 EUR; K.U-lt tuleb välja mõista menetluskulu (riigi õigusabi tasu) 211,20 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 21,12 EUR. Kohtunik: /allkiri//pitsat/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.