← Eesti

1-12-5693/20

Obsah (8)§ 384§ 42§ 385§ 383§ 326§ 323§ 318§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5693 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 385 p-st 4 jätta Toomas Albi määruskaebus Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Toomas Albile. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-12-5693, mis saabus kohtusse 08.06.

  1. a. Süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas on kaitsjad advokaat Ahto Sirendi Advokaadibüroost Ann Saar ja vandeadvokaat Aivar Hint Tartu I Advokaadibüroost. Samad kaitsjad on märgitud ka süüdistusakti sissejuhatavas osas. 12.06.
  2. a määras kohtunik eelistungi aja 21.06.
  3. a kell 9.
  4. Prokurörile ja määratud kaitsjatele saadeti kohtukutsed eelistungile ilmumiseks. Vandeadvokaat A. Hint teatas 13.06.
  5. a kohtukutse kättesaamisest. 14.06.
  6. a teatas vandeadvokaat A. Hint, et S.S. suhtes täidab kaitseülesandeid jurist Toomas Alp. 13.06.
  7. a esitas T. Alp kohtule taotluse

§ 42lg 1 p 1 alusel S.S.

lepingulise kaitsjana kriminaalmenetlusse lubamiseks. Taotlusele on lisatud S.S. volitus 11.06.2012. a ja haridust tõendav dokument. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohus jättis T. Albi taotluse rahuldamata ning keeldus teda lubamast kriminaalmenetlusse süüdistatava S.S. kaitsjana kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses. Keeldumise põhjuseks on eetilised põhjused. Süüdistatav S.S. ja tema volitatu T. Alp on mõlemad kriminaalkorras karistatud isikud, karistatused kehtivad. Kohus leidis, et esindaja karistatus on eetiline põhjus mitte lubada teda kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel täitma kaitseülesandeid. Kohus märkis, et T. Alp on isik, kes saab olla kaitsja

§ 42lg 1 p 1 alusel menetleja loal.

T. Albile on volitus antud

  1. juunil
  2. a, s.o. pärast kriminaalasja kohtusse saabumist. Volituse andmise ajast tulenevalt ei saa tal olla varasemat menetleja luba. Prokuratuurist kohtusse saadetud süüdistusakti andmetel on S.S. kaitsja, vandeadvokaat Aivar Hint ja tema pädevus tuleneb

§ 42lg 1 p 2.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Alp, kes palub tühistada maakohtu 15.06.2012. a määrus S.S. kaitsjana kriminaalmenetlusse mittelubamise kohta. T. Alp leiab, et maakohtu määrus on täielikult põhistamata ja ei ühti Riigikohtu seisukohtadega ning riivab kaebaja põhiõigusi. T. Alp märgib, et ehkki määrusele ei ole ette nähtud kaebeõigust, lähtub ta Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-113-10, millest tulenevalt nende

§ 385

loetud kohtumääruste puhul, mis kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb silmas pidada konkreetse lahendi tegemisele seatud nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki. T. Alp leiab, et kokkuleppelise kaitsja menetlusest põhjendamatu kõrvaldamise määrus võib tuua süüdistatavale põhjendamatuid õigusabikulusid ja kahjustada tema kaitseõigust ja leiab, et kaebus on otstarbekas läbi vaadata käesolevas menetlusstaadiumis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et T. Albi esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt. 2.

§ 383

lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385

kohaselt.

§ 326

lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile

§ 323

lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi.

§ 385

p 4 kohaselt ei saa esitada määruskaebust taandamismääruse, taandamise taotluse rahuldamata jätmise ning isiku menetluseset kõrvaldamise määruse peale. 2 4. Eelnevast lähtuvalt puudub maakohtu määrusele kaebeõigus, mida on möönnud ka T. Alp ise, mistõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Eeltoodud põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud argumente. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.