§-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 385 p-st 4 jätta Toomas Albi määruskaebus Tartu Maakohtu 15. juuni 2012 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Toomas Albile. Edasikaebamise kord:
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-12-5693, mis saabus kohtusse 08.06.
lepingulise kaitsjana kriminaalmenetlusse lubamiseks. Taotlusele on lisatud S.S. volitus 11.06.2012. a ja haridust tõendav dokument. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohus jättis T. Albi taotluse rahuldamata ning keeldus teda lubamast kriminaalmenetlusse süüdistatava S.S. kaitsjana kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses. Keeldumise põhjuseks on eetilised põhjused. Süüdistatav S.S. ja tema volitatu T. Alp on mõlemad kriminaalkorras karistatud isikud, karistatused kehtivad. Kohus leidis, et esindaja karistatus on eetiline põhjus mitte lubada teda kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel täitma kaitseülesandeid. Kohus märkis, et T. Alp on isik, kes saab olla kaitsja
T. Albile on volitus antud
Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Alp, kes palub tühistada maakohtu 15.06.2012. a määrus S.S. kaitsjana kriminaalmenetlusse mittelubamise kohta. T. Alp leiab, et maakohtu määrus on täielikult põhistamata ja ei ühti Riigikohtu seisukohtadega ning riivab kaebaja põhiõigusi. T. Alp märgib, et ehkki määrusele ei ole ette nähtud kaebeõigust, lähtub ta Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-113-10, millest tulenevalt nende
loetud kohtumääruste puhul, mis kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb silmas pidada konkreetse lahendi tegemisele seatud nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki. T. Alp leiab, et kokkuleppelise kaitsja menetlusest põhjendamatu kõrvaldamise määrus võib tuua süüdistatavale põhjendamatuid õigusabikulusid ja kahjustada tema kaitseõigust ja leiab, et kaebus on otstarbekas läbi vaadata käesolevas menetlusstaadiumis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et T. Albi esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt. 2.
lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud
kohaselt.
lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile
lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus
15. peatükis sätestatud erisusi.
p 4 kohaselt ei saa esitada määruskaebust taandamismääruse, taandamise taotluse rahuldamata jätmise ning isiku menetluseset kõrvaldamise määruse peale. 2 4. Eelnevast lähtuvalt puudub maakohtu määrusele kaebeõigus, mida on möönnud ka T. Alp ise, mistõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Eeltoodud põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud argumente. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.