Marina Kalistratova Prokurör Süüdistatav S.B , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx (asub Vanglas), tõkend – alates 16.03.2012 kannab karistust Tallinna Vanglas. Kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 18.11.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 kuu ja 28 päeva,
lg 2, 64 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud ja 28 päeva,
alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 296 tundi tähtajaga 18 kuud; 21.03.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 kuu ja 28 päeva,
Väärteokorras karistatud korduvalt 1 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Margus – Koit S.B süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes mõistetud karistus kaetuks raskemaga ehk 21.03.2012.a. Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas 1-121084 mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 26 (kakskümmend kuus päeva).
lg 1 alusel arvestada karistuse ärakandmist alates S.B kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.03.2012.a. S.B-lt menetluskulud, millised koosnevad: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); - KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot). jätta riigi kanda, kuivõrd karistus mõistetakse
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse toimepanemise eest, 27.01.2012.a. kella 12.22 ajal Viimsi vallas, Rohuneeme tee 32 asuvast kauplusest Haabneeme Konsum, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 5 pakki kohvi Paulig Cassic maksumusega 5.59 eur/tk, kogumaksumusega 27.95 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis endale põue, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega S.B, olles varem toime pannud süstemaatilise varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav S.B ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) kuulist vangistust. Vastavalt
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 6 kuud ja 26 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks lugeda 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks vastavalt 21.03.2012.a. Harju Maakohtu otsusele arvata 16.03.2012.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.B kuulub
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. S.B menetluskulud koosnevad kaitsjatasust summas 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti) ja KrMS § 179 alusel sundrahast summas 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot). Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 21.03.2012.a poolt S.B suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 3 21.03.2012.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega
Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-2411 asunud seisukohale, et sellisel juhul võib menetluskulud jätta riigi kanda. Ingrid Kullerkann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.