lg 2 p 7, 9, 10 ja
järgi, V.M-i süüdistuses
lg 2 p 7, 9, 10 järgi, Lühimenetlus Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav R.T k XXX, EV kodanik, algharidus, õpib
lg 2 p 7, 9, 10 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. R.T süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud. 1 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. 5.
lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.09.2011 kuni 14.09.2011 so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva . 6.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva R.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.T temale määratud 2 (kaks) aasta ja 4 (neli) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742) 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.
lg 2 p 1 alusel määrata R.T-le lisakohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ½ ulatuses 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 9.
p 1 alusel arvestada R.T-le määratud 2 aasta ja 4 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.09.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 13.
lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.09.2011 kuni 14.09.2011 so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva . 14.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva V.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.M temale määratud 2 (kaks) aasta ja 4 (neli) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742) 15.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada V.M järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 16.
lg 2 p 1 alusel määrata V.M-ile lisakohustus hüvitada kuriteoga tekitatud 2 kahju ½ ulatuses 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 17.
p 1 alusel arvestada V.M-ile määratud 2 aasta ja 4 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.09.
Samuti süüdistatakse R.T selles, et tema 21.10.2011 kella 23.33 ajal juhtis juhtimisõigust mitteomava isikuna Harjumaal, Maardu linnas, Muuga ja Altmetsa teede ristmikul mootorsõidukit Toyota Celica, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,66±0,06mg/g),millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani R.T kvalifitseeritava kuriteo. toime
järgi Kohtuistungil süüdistatav R.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. R.T kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav V.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. V.M-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 6
lg 2 p 7,9,10 järgi kvalifitseeritavas episoodis • 13.09.2011 ja 18.04.2012 koostatud kannatanu HAR ülekuulamise protokollidest nähtub, et 13.09.2011 öösel kella 03:00 paiku 2 helistati kannatanu elukohas XXX, Tallinn, uksekella ning kaks maskides isikut hakkasid kannatanut rusikatega näkku lööma. Kõigepealt üks meesterahvas lõi 2-3 korda vastu nina, see järel teine 2-3 korda vastu nägu. Kannatanu lükati korterisse, käed pandi käeraudu ning jalad pandi kinni plastikust klambritega. Kannatanu oli elutoas pikali maas ning meesterahvad varastasid järgmised esemed: suure spordikoti - väärtusega 50 eur; 99 isepõletatud cd-plaati - väärtusega 1 eur tk, kokku 99 eur; väärtuseta 34 cd-plaatide tühja plastümbrist ja veebikaamera kasutusjuhendi; 2 välist kõvaketast USB 2.0 HDD External Box koos juhtmetega - väärtusega 80 eur tk, kokku 160 eur; võrgufaksile printimiseks mõeldud lisaseadme - väärtusega 80 eur; 2 pikendusjuhet kuue pistikupesaga- väärtusega 5 eur tk, kokku 10 eur; õlakoti RBK - väärtusega 40 eur; õlarihmaga koti „Forever Funky“ -väärtusega 5 eur; seljakoti - väärtusega 5 eur; koti „Lastolite Professional“ ,milles reflektor-peegeldi „Lastolite“, komplekti väärtus 65 eur; 500 eurot maksva komplekti, milles fototarvete kott „Lowepro“ komplektis stuudiovälgu tarvetega: 2 välklampi DGS220 koos juhtmetega, taustavalguse lamp koos juhtmetega, lampide külge kinnitatavad valged rätid valguse varjundite loomiseks, lampide külge kinnitatav hõbedast värvi „telk“, 4 välklampide statiivi, 15 varrast taustafoonide kinnitamiseks lampide külge, 2 valget vihmavarju, 2 puldiga kaugjuhtimisseadet, ühenduskaabel pistikutega, 3 stuudiovälklampi „Lumisoft“, 4 välklampide fiksaatorit, kaablite komplekt, „Media Manager“ dvd-plaat ; karbis telefoni „Organizer 171-6639“, SY-500 koos tarvikutega väärtusega 80 eur; kaameratarvikute koti „Carlton“ - väärtusega 10 eur; metallketi tabaluku kinnitamiseks - väärtusega 1 eur; varalise väärtuseta sõiduauto Volkswagen võtmekomplekti koos võtmehoidjaga, võtmerõnga küljes olevad 2 korteri välisukse võtit, postkasti võtme ja uksetableti koos võtmehoidjaga, musta värvi peaga võtme; tabaluku koos võtmega - väärtusega 2 eur; „Abloy“ tabaluku koos võtmega - väärtusega 2 eur; 2 augurauda - väärtusega 1.50 eur tk, kokku 3 eur; veebikaamera „Labtec“ koos juhtmega - väärtusega 12 eur; veebikaamera „SilverCrest“ koos juhtmega - väärtusega 8 eur; välklambi „Cullmann SL 28“ - väärtusega 80 eur; välklambi „Sigma EF-530 DG Super“ - väärtusega 70 eur; välklambi „Soligor PZ-400AFC Power Zoom Flash“ - väärtusega 70 eur; arvutimonitori Samsung, mudel 940N, LS19HAAKSB/EDC - väärtusega 200 eur; arvutikasti Samsung 350X - väärtusega 400 eur; 2 välist kõvaketast Seagate U6 - väärtusega 40 eur tk, kokku 80 eur; arvutihiire Targus väärtusega 10 eur; tööriistakasti kruvikeerajate komplektiga - väärtusega 20 eur, tööriistakasti „Supertrade“ võtmeotsikute komplektiga - väärtusega 40 eur; tööriistakasti jooteinstrumentide komplektiga - väärtusega 50 eur; stereovõimendi A-X3000, TEAC - väärtusega 70 eur; kaamerastatiivi - väärtusega 50 eur; spordikoti „Lumisoft“ - väärtusega 10 eur; magamiskoti „Levi“ ümbriskotiga - väärtusega 12 eur; keraamilise vaasi - väärtusega 5 eur; sammulugeja „Asaklitt“ - väärtusega 5 eur; „Nivea“ näogeeli - väärtusega 11 eur; kaelaketi tüdrukukujulise kuloniga - väärtusega 7 eur; varalise väärtuseta pastapliiatsi kirjaga TV7; väikese koti „extreme komfort“, väärtusega 5 eur; televiisoripuldi „Panasonic“ - väärtusega 30 eur; tungraua väärtusega 20 eur; kõrvaklapid „Pportapro Koss“ koos juhtmega - väärtusega 35 eur; arvutikaabli - väärtusega 5 eur; kohvri „Titan“ - väärtusega 30 eur; printeri „Samsung“ detaili väärtusega 2 eur; karbi 8 cd-plaadiga, millest 4 tk – varalise väärtuseta, 2 tk - väärtusega 10 eur tk, kokku 20 eur ja 2 tk - väärtusega 1 eur tk, kokku 2 eur; 3 kõlarijuhet - väärtusega 10 eur tk, kokku 30 eur; plaadihoidja „Ford“ - väärtusega 5 eur, koos 2 cd-plaadiga - väärtusega 1 eur tk, kokku 2 eur; punast värvi metallkarbi - väärtusega 1.50 eur; 3 komplekti mängukaarte väärtusega 2 eur tk, kokku 6 eur; „Suntribe“ cd-plaadi - väärtusega 1 eur; „Rolling Stones“ dvdplaadi - väärtusega 10 eur; triikraua „Moulinex“ - väärtusega 10 eur; 2 kõlarit MMS-702 koos juhtmetega - komplekt väärtusega 20 eur; keraamilise hobusepea - väärtusega 10 eur; dekoratiivsed kaelakeed - väärtusega 12 eur; kinnitustega metallketi - väärtusega 6 eur; valget värvi pistikuotsa - väärtusega 4 eur; meeste käekella „Adec“ - väärtusega 10 eur; luubi väärtusega 2 eur; näpitskinnitusega lambi - väärtusega 5 eur; varalise väärtuseta HAR nimele välja antud Soome ravikindlustuskaardi , Kiisu takso kleepsu, valget värvi viltpliiatsi, AN visiitkaardi, Clips visiitkaardi; lõhnavee „Tre Colori after shave lotion“ - väärtusega 10 eur; parfüümvee „Tre Colori eau de parfum“ - väärtusega 10 eur; varalise väärtuseta lõhnavee pudeli „Majestät arter shave“ ; pulkdeodorandi „Black XS Paco Rabanne deodorant stick“ - väärtusega 7 10 eur; 6 klaaspitsi komplekti - väärtusega 5 eur; hambaharja „Pepsodent“ - väärtusega 2 eur; habemeajamisžileti - väärtusega 1 eur; hambapasta „Pepsodent“ - väärtusega 1.50 eur; kaitsmete komplekti B-Square - väärtusega 10 eur; musta värvi rahakoti - väärtusega 10 eur, koos selles olnud sularahaga 135 eur väärtuses; varalise väärtuseta №rdea panga kontonumbrikaardi, HARnimele välja antud Soome juhiloa XXX, №rdea panga visa elektron kaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi, Tallinki Club One kliendikaardi; maja ees seisnud TAP’le kuuluva ja HARkasutuses olnud sõiduautoga Citroen Xantia, r/nr XXX, väärtusega 800 eurot, milles 4tk naastrehvi Michelin kogumaksumusega 200eurot. Kannatanule tekitati röövimisega varalist kahju kokku 3795 euro ulatuses. Kannatanu kahtlustab, et röövi toimepannud isikud võivad olla seotud neidudega KCK ja CLK, kuivõrd neid tütarlapsi on kannatanu pildistanud ning noormehed rääkisid kallaletungi kestel, et neile ei meeldi, et kannatanu pildistab noori tüdrukuid. Samuti oli Katrina viimasel korral võtnud kaasa kannatanu korterivõtme ja sõiduauto Citroen Xantia võtme. Politsei poolt on kannatanu tagastatud suurem osa varastatud esemeid ning kannatanu esitab tsiviilhagi 240 euro nõudes, mis sisaldab endas rahakotist võetud sularaha väärtuses 135 eurot, meesterahvaste poolt katki rebitud kannatanul seljas olnud T-särgi väärtust summas 10 eurot, ravimite kulu summas 10 eurot ja ukselukkude vahetusega tekkinud kulu summas 85 eurot. (tl 3-5, 10-12, 13-17) • 13.09.2011 koostatud H.A.R isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtuvalt tuvastati kannatanul nina peal välised vigastused ja randmetel soonimisjäljed. (tl 6-9) • 18.04.2012 koostatud tsiviilhagi avaldusest nähtub, et kannatanu H.A.R esitab tsiviilhagi summas 240 eurot, mille moodustab rahakotist võetud sularaha väärtuses 135 eurot, meesterahvaste poolt katki rebitud kannatanul seljas olnud T-särgi väärtus summas 10 eurot, ravimite kulu summas 10 eurot ja ukselukkude vahetusega tekkinud kulu summas 85 eurot. (tl 19-20) • 13.09.2011 koostatud sündmuskoha XXX vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi korterit, kust rööviti kannatanu vara ja tuvastati avatud ustega tühjad kapid ja riiulid, tühi arvutilaud, elutoast kummuli diivan, vannitoast pesumasinalt käerauad, maniküüri käärid ja maast musta värvi kaablivits, köögist prügikastist kannatanu verekahtlase määrdumisega särk, elutoa põrandalt maast musta värvi kaablivits ja vereplekid korteri ukse eest. (tl 21-35) • 12.03.2012 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll, milles vaadeldi ja kirjeldati kannatanult röövitud esemeid. (tl 39-67) • 13.10.2011 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll, milles vaadeldi röövitud sõiduautos Citroen Xantia, r/nr XXX, olnud talverehve, mis võeti ära V.M-i juurest. (tl 69-70) • 20.09.2011 koostatud asitõendite vaatlusprotokoll, milles vaadeldi sündmuskohalt XXX leitud esemeid – kinnitusklambrit ja käeraudu, millega kannatanu kinni seoti, V.M-i juurest kinnipidamisel ära võetud ja röövimise ajal peas olnud 2 suusamütsi; kannatanul röövimise jala seljas olnud ja katki tõmmatud T-särki. (tl 71-74) • 13.09.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Viimsi vallas Laiaküla küla lähedal metsateel asuvat sündmuskohta, kuhu oli jäetud röövitud sõiduauto Citroen Xantia, r/nr XXX. (tl 75-78) • 13.09.2011 koostatud sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus, millest nähtuvalt teisaldati sõiduauto Citroen Xantia, r/nr XXXsündmuskohalt Rahumäe tee 6 parklasse, millise teenuse eest tasuti Vlaeri OÜ-le 51.90 eurot. (tl 79, 80) • 13.10.2011 koostatud T.A.P allkiri sõiduauto kättesaamise kohta. (tl 82) • 13.09.2011 koostatud kuriteoteade HAR kohta, kuna ta oli omastanud sõiduauto Citroen Xantia. (tl 83-86) • 13.09.2011 koostatud tunnistaja TAP ülekuulamisprotokollist ja sõiduki tehnilise passi koopiast nähtub, et HAR omastas Soomes temale kuuluva Citroen Xantia maksumusega 800 eurot, milles naastrehvid Michelin maksumusega 200 eurot ja viis Eestisse. T.A.P sai Eesti politseilt tagasi sõiduki, ühed võtmed, dokumendid ja talverehvid, tsiviilhagi ei esita. (tl 87-88, 89) • 13.09.2011 koostatud tunnistaja CLK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 15 aastaselt hakkas ta käima H.A.R juures, kes tegi temast pilte, tasus selle eest erineval viisil, vahest ka söögiga ja 8 vahel lubas enda juures elada. Kui tunnistaja leidis endale uue elukaaslase, enam ta H.A.R juurde ei läinud. Teab, et H.A.R ga suhtlevad teisedki tütarlapsed, sh tema poolõde CC, kelle asjade seast ta on leidnud viimase korteri võtmed. Samuti on CC temale öelnud, et tema käes olid ka H.A.R auto võtmed. (tl 92-94) • 13.09.2011 koostatud tunnistaja CCK ülekuulamisprotokolli kohaselt tutvus tema H.A.R ’ga läbi poolõe CLK’i, kellest H.A.R pilte tegi. Umbes 2-3 aastat tagasi pildistas viimane ka teda, kuid riietes ja maksis 500 krooni. Vahel ta käis H.A.R juures niisama, viimane andis temale oma korteri võtme, poes käimiseks pangakaardi ja ütles ka PIN-koodi, mis jäidki kogemata C.-C.K kätte. Võtmete kimbus oli ka autovõti. Neid võtmeid nägi ka tema poiss-sõber R.T , kellele ta rääkis ära, kelle võtmed need on ja et tegemist on inimesega, kes temast ja teistest tüdrukutest pilte teeb. R.T-le see jutt ei meeldinud. Ka ütles ta R.T-le , kus H.A.R korter asub. R.T temale midagi 13.09.2011 öösel toimunust rääkinud ei ole. (tl 9596) • 13.09.2011 koostatud kahtlustatava R.T kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti R.T kinni 13.09.2011 kell 13:00 aadressil: Kloostrimetsa tee 31, Tallinn, kahtlustuses
(tl 132) • 14.09.2011 koostatud kahtlustatava R.T ülekuulamisprotokollist ja tema ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et ta tunnistab puhtsüdamlikult ja kahetseb, et 13.09.2011 alkoholijoobes olles pani koos V.M-iga näomaskides ja vägivalda kasutades toime soomlase röövimise, et temale kahju tekitada, kuna too oli tema elukaaslasest CCK aluspesus fotosid teinud ja muuhulgas tütarlastest pornograafilisi fotosid teinud. Süüdistatav võttis oma elukaaslaselt soomlase korteri ja auto võtmed, koos Frediga läksid taksoga kannatanu maja juurde aadressile Akadeemia tee 22, kus mõne aja möödudes sisenesid koridori, panid pähe maskid ja andsid kannatanu uksekella, kuna neil puudus ukse ühe luku võti. Kannatanu avas ukse ning ehmatuses püüdis neid ukse vahelt eemale lükata. Seejärel Kevin koos Frediga lõid soomlast rusikaga vastu nägu ning lükkasid kannatanu elutuppa pikali maha. Rohkem nad kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud. Kevin panid kannatanu käed mängukäeraudadega kinni ning Fred pani kannatanu jalad plastikklambritega kinni. Eesmärk oli võtta ära soomlase auto, kõik fotod, plaadid ja pildistamisega seotud esemed. Kui tema oli huvitatud soomlasele kahju tekitamisest, siis V.M oli rohkem huvitatud materiaalse kasu saamisest ning võttis korterist asju, mis tema jaoks tähtsust ei omanud. Korterist võetud asjad viisid maja ees seisnud Citroen Xantia’sse, mille rooli ta istus ja sellega viidi asjad V.M-i koju, auto viisid V.M-i elukoha lähedale metsa ning võtmed viskas koju minnes tänavale maha. Rahakotis olnud raha tegid pooleks, ülejäänud asjad tassisid Fredi koju. On nõus hüvitama tekitatud kahju. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt on süüdistatav ette näidanud kannatanu elukoha, kannatanu kasutuses olnud sõiduki asukoha enne röövi toimepanemist ning koha kuhu nad kannatanu sõiduki jätsid. Samuti on süüdistatav näidanud ette, kuhu viskas ta kannatanu korteri ja sõiduki võtmed, kus need ka uurimistoimingu ajal leiti. (tl 133-135, 136-142) • 13.09.2011 koostatud kahtlustatava V.M-i kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti V.M kinni 13.09.2011 kell 15:50 aadressil: Õunapuu pst 47, Maardu, kahtlustuses
Kahtlustatav andis vabatahtlikult välja enda elukohas asunud kannatanule kuuluvad esemed. (tl 155-157) • 14.09.2011 koostatud kahtlustatava V.M-i ülekuulamisprotokolli ja ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt nähtuvalt ta tunnistas röövimist ja kahetses puhtsüdamlikult, andis ütlused, et 12.09.2011 õhtul tarbis koos R.T-ga alkoholi ja otsustasid, et käivad soomlase juures ära ja teevad talle selgeks, et ta enam noori tüdrukuid ei pildistaks. R.T kaasas olnud võtmetega tegid kindlaks soomlase auto, mis seisis tema maja ees ja uksetabletiga pääsesid majja sisse. Panid pähe suusamütsi ja rollerimütsi, andsid uksekella, toimus väike rüselus uksel, kuid ei mäleta, et oleks kannatanut näkku löönud. Toas käskisid soomlasel pikali minna, panid kätele käerauad ja jalad klambritega kinni, mis kannatanu üsna ruttu lahti sai. Käerauad lasid hiljem lõdvemaks, kuna kannatanu kaebas, et soonivad. Võtsid korterist ära kannatanule kuulunud esemed (kõik mis leidis), eesmärgiga tekitada temale võimalikult palju kahju. Kui võttis asju, siis R.T selgitas soomlasele, miks nad tulid, et ta tohi enam teha tütarlastest siivutuid fotosid. Hiljem kui Kevin asju autosse viis jäi ta kannatanuga, kes kaebas et soovib oksendada, viis ta vannituppa ning võttis kannatanult 9 käerauad. Võttis kannatanu mobiilist sim-kaardi ja pani selle kapi otsa, et kannatanu politseisse helistada ei saaks. Viisid asjad soomlase Citroeni ja sellega tema koju, tema tuppa. Auto viisid ja jätsid metsa. Rehvid jätsid tema aeda. Rahakotis olnud raha tegid pooleks. Kõik soomlaselt võetud asjad, peale sularaha, andis politseile välja. Eesmärk oligi need asjad lõpuks anda politseile või Kanal2. On nõus hüvitama tekitatud kahju va. ukslukkude vahetamisega tekkinud kahju, kuna andsid võtmed järgmisel päeval politseile üle. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt on süüdistatav tundnud ära kannatanu elukoha, näidanud ette kannatanu kasutuses olnud sõiduki asukoha enne röövi toimepanemist ning koha kuhu nad kannatanu sõiduki jätsid. Samuti on süüdistatav näidanud ette, kuhu nad tema elukohas olid viinud kannatanult röövitud esemed. (tl 158-161,169-171,163-167)
järgi kvalifitseeritavas episoodis: • 11.01.2012 koostatud teade kriminaalmenetluse alustamisest
(tl 97, 124) • 22.10.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt 22.10.2011 kella 00:25 ajal leiti Maardus Muuga-Altmetsa ristmikul teelt välja sõitnud R.T poolt juhitud Toyota Celica, reg nr XXX, deformeerunud esiosaga, kuna sõiduk oli liikunud vastu metallkonstruktsiooni ja puid. (tl 98-111) • 22.10.2011 saadetud teade sündmuse kohta, millest nähtuvalt juhtus liiklusõnnetus R.T-ga Muuga-Altmetsa teel 21.10.2011 kell 23:
selles, et nad võtsid kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja näo varjamiseks maski või muu näokatte kasutamisega. Süüdistatavate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt lõid näo varjamiseks maske kandvad süüdistatavad kannatanu korterisse sisenedes kannatanut näkku ning panid käed raudu ja jalad kaablivitstega kokku, piirates tema vabadust, misjärel võtsid kannatanu vallasasjad ja auto ning lahkusid kannatanu korterist. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, süüdistatavate ja kannatanu riimuvaid ütlusi, asjaolu, et süüdistatavad jagasid omavahel osa hõivatud varast ning et V.M on politseile välja andnud kannatanult röövitud esemed, leiab kohus, et süüdistatavate objektiivne käitumine sisaldas endas võõraset vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kriminaalasjast nähtuvalt kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda, mis ei olnud tervisele ohtlik, kooskõlastatult ja ühise eesmärgi nimel, milline vägivald oli kohtu arvates võõraste vallasasjade üle valduse murdmise vahendiks ning süüdistatavad, olles löökidega näkku murdnud kannatanu vastupanu, aheldasid kannatanu käeraudade ja kaablivitstega, piirates kannatanu vabadust, millega kasutasid ära vägivalla tulemusena saavutatud kannatanu vastupanuvõimetut seisundit. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumine sisaldab endas
lg 7 ettenähtud kuriteo tunnuseid, so teo toimepanemist isikute grupis, kus mõlemal täideviijal oli oma oluline roll ja mõlemad said sellest vägivalda kasutades ja vallasasju ära võttes ka aru. Peale selle on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid maske, millega raskendasid nende tuvastamist ning kannatanul ei õnnestunud süüdistatavate nägu näha piisavalt, et oleks olnud võimeline neid ära tundma, milline käitumine on hinnatav
lg 2 p 10 mõttes, so toime panemisena nägu varjates maskiga, mis takistas isiku tuvastamist. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt andsid süüdistatavad kannatanu ukse taga uksekella, kuivõrd ei saanud ühe olemasoleva võtmega lahti mõlemat lukku ning kui kannatanu ukse avas, tõukasid kannatanu uksest eemale ja lõid teda näkku. Kannatanu sõnade kohaselt ta süüdistatavaid ei oodanud ning selline sisenemise viis näitab ilmselgelt, et süüdistatavatel puudus nii korterelamusse kui ka kannatanu korterisse sisenemiseks valdaja luba ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 9, 10 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist. Peale selle on süüdistatava R.T käitumine kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R.T 21.10.2011 kella 23:33 ajal juhtis mootorsõidukit Toyota Celica, reg nr XXX alkoholijoobe seisundis (alkoholijoove 1,66 ±0,06 mg/g) ning ajal, mil süüdistataval puudus juhtimisõigus. LS § 69 lg 1 sätestab keelu, mille kohaselt ei või juht olla joobeseisundis ning sama paragrahvi lõike 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juhti, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri õhu kohta või rohkem. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres vähemalt 1,60 milligrammi alkoholi, mis ületab LS § 69 lg 4 p 1 sätestatud piirmäära ning kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 69 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning R.T käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on HAR esitanud tsiviilhagi 240 euro nõudes, mis sisaldab endas rahakotist võetud sularaha väärtuses 135 eurot, meesterahvaste poolt katki rebitud kannatanul 11 seljas olnud T-särgi väärtus summas 10 eurot, ravimite kulu summas 10 eurot ja ukselukkude vahetusega tekkinud kulu summas 85 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid kahju R.T ja V.M . Kuigi V.M leidis kohtueelsel menetluse, et ukselukkude vahetamisega tekkinud kahju ei tuleks hüvitada, kuivõrd võtmed anti politseile järgmisel päeval üle, leiab kohus, et kannatanu sai oma võtmed tagasi hiljem ning ta pidi senikaua astuma samme oma allesjäänud vara kaitsmiseks, tehes selleks kulutusi. Seejuures ei saanud kannatanu pärast sellist rünnet olla kindel, et ründajad kinni peetakse ning isegi kinnipidamise järgselt ei saanud ta olla kindel, et neist võtmetest ei ole tehtud koopiaid. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 240 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 2, 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate ühine süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS 127 lg 1; 128 lg 3; 132 lg 1, 2; 137 lg 1; § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista R.T-lt ja V.M-ilt HAR kasuks. Karistuse mõistmisel R.T-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavale
lg 2 p 7, 9, 10 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat.
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ka
järgi.
lg 2 p 7, 9, 10 ettenähtud kuriteo eest aga rahalist karistust karistusena ette nähtud ei ole. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik.
lg 2 p 7, 9, 10 järgi karistuse määra valikul süüdistatavatele lähtub kohus süü, kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest ja tekitatud materiaalse kahju suurusest. Kannatanule tekitati ninale pindmine vigastus ja käte randmetele soonimisjäljed ning pärast perearsti poole pöördumist kannatanu haiglaravi ei vajanud. Seega ei olnud kannatanu suhtes kasutatud vägivald kuigi intensiivne, kuid piisav vastupanu murdmiseks. Kahe päeva möödudes kuriteo toimepanemisest andsid süüdistatavad hõivatud vara välja ning hüvitamata kahju oli tühine. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et vaatamata süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo kolmele kvalifitseerivale asjaolule võib süüdistatavatele karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistuse määra valikul R.T-le
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus süüdistatava süü suurust sh tuvastatud joobe raskusastet, teo ohtlikut ja tagajärgi, mistõttu peab võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistataval tuvastatud joove ületas vaid vähesel määral alkoholisisalduse alampiiri, millest algab kriminaalvastutus. Samas põhjastas süüdistatav liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki omanikule, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, vaid mõningal määral rangemana. 12 Kuivõrd süüdistatavat R.T süüdistatakse kahe erineva tahtlusega toime pandud ja eriliigilise kuriteo toimepanemises, milliste tegudega riivati erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et mõistetavad karistuse kuuluvad kuritegude kogumis
Arvestades seda, et süüdistatavad on toimepandut kahetsenud ja on aktiivset kaasabi osutanud kuriteo kiirele avastamisele, mida saab arvestada karistust kergendavate asjaoludena ning et hüvitamata varaline kahju on suhteliselt tühine, leiab kohus, et süüdistatavatele mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, jättes karistuse kogu ulatuses täitmisele pööramata. Samas, kuigi süüdistatavaid ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis süüdistatavate karistusandmeid ja toimepandud varavastase kuriteo ohtlikkust arvestades peab kohus vajalikuks allutada süüdistatavad käitumiskontrollile, mis annaks neile kõrvalise isiku järelevalve all olles võimaluse mõista, et omand on puutumatu, sõltumata sellest, millisel arvamusel ollakse omanikust ning omaniku arvatav ebaeetiline käitumine tuleb tuvastada selleks loodud õiguskaitseasutuste poolt selleks ettenähtud vahendeid kasutades ning süüdistatavatel puudub õigus võtta enesele sellist rolli, saamaks isiku korralekutsumisest varalist kasu. Seejuures peab kohus süüdistatavate käitumiskontrollile allutamisel ka seda, et süüdistatavatele süüks arvatav tegu oli toime pandud joobeseisundis ning R.T-le inkrimineeritud liiklusalase kuriteo toimepanemine sai võimalikuks vaid alkoholi tarvitamise tõttu. Seega peaks pikemaajaline järelevalve andma süüdistatavatele ka signaali
kema eluviisi valiku vajadusest. Kuivõrd süüdistatavad ei ole senini, so aasta jooksul pidanud vajalikuks tekitatud varalist kahju hüvitada, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb
lg 2 p 1 sätete kohaselt panna lisakohustus, mis sunniks süüdistatavaid kriminaalhooldaja järelevalve all hüvitama ka tekitatud varalise kahju. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulusid, mis KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele, siis on süüdistatavad terved ja töövõimelised isikud, kellele ei saaks olla takistusi menetluskulude tasumisel. Kuivõrd aga menetluskulud on suhteliselt suured, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg arvestusega, et suurema rahalise kohustuse tasumiseks tuleb anda maksimaalne tähtaeg, väiksemate rahaliste kohustuste täitmiseks lühem. Märt Toming kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.