KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008 Rapla Kriminaalasja number 1-08-12317 Kriminaalasi E.T süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav E.T, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskeriharidusega, BauEst OÜ tööline, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxx xxx xx-x xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld
- märtsist 2008.a. Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlussätted KrMS § 305 lg 1, § 311-313, § 315 lg 1, 4, 5 ja 8, § 318 lg 1 ning § 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.T KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus
(6)kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 26.-27. märtsini 2008. a lugeda kaks
(2)päeva kantuks. Vangistuse kandmata osa, s.o viite
(5)kuud ja kahtekümmend kaheksat
(28)päeva ei pöörata KarS § 74 lg 1 kohaselt täies ulatuses täitmisele, kui E.T kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid - elab kohtule nimetatud elukohas s.o xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx xx-x, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Võtta E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuus
(6)kuud, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja mõista E.T-lt riigi tuludesse 6525.- krooni sundraha ja 1932.80 krooni kaitsja töötasu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, tasumisel märkida viitenumber 2800049696 ja kohtuasja number 108-
- Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule teatada seitsme päeva jooksul arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsiooniteate mitteesitamisel jõustub kohtuotsus
- oktoobril
- a. Otsuse teatavakstegemine Koopia kohtuotsusest saata kõigile kohtumenetluse pooltele. Süüdistuse sisu E.T süüdistatakse selles, et tema olles
- mail 2007.a. karistatud Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg. 1 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis
- märtsil 2008 kella 21.30 paiku oma elukohast xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx xx maja juurest Hepa OÜ xxxx tanklani ja tagasi sõiduautot Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxx xxx. E.T tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Kohtu seisukoht E.T ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta korrastas samal õhtul oma maja keldrit ja sõitis kohalikku bensiinijaama õlut ostma ja olnud sel ajal täiesti kaine. Peatanud auto 12 m kaugusel müügikioskist, hakkas ta auto tagaistmelt jope taskust rahakotti võtma. Auto on automaatkäigukastiga. Käigukang olnud sõiduasendis ning jalg läinud kogemata gaasipedaalile, mille tulemusena sõitis auto vastu kioski seina. Seejärel tahtis ta osta õlut, mida müüja ei müünud, kuna arvas, et E.T on joobes. Nimelt oli E.T samal õhtul enne kella 19.00-20.00 paiku ostnud sealt juba kaks kaheliitrist õlut ja viinud need xxxxx elava S R juurde. Müüja olnud kuri ja käskinud tal ära minna. E.T sõitiski siis autoga tankla juurest S R juurde, kes oli selleks ajaks ühte õlut juba joonud. E.T kinnitab, et jõi seal ära peaaegu kogu kaheliitrise õlle, sest oli endast väljas. S.R juurest läinud ta ära kella 22.30 paiku, enne oma korterisse minekut istunud ta veel autos ja joonud viina, mis olnud tal olnud maja keldris hoiul. Pärast seda, kui ta oli autost oma korterisse läinud, tulid mõne minuti pärast politseinikud, kes hakkasid sündmust lahendama ja viisid ta alkoholijoobe kindlakstegemiseks Rapla haiglasse. Alkomeetrisse puhuda ta ei tahtnud, kuna oli alkoholi tarvitanud pärast auto juhtimist. Auto juhtimist alkoholijoobe seisundis E.T ei tunnista. Kaitsja ei loe samuti süüdistust põhjendatuks ja on seisukohal, et tunnistaja ütlus ei ole joobe tõendamiseks küllaldane. Tunnistaja S R kinnitab, et E.T oli tema juurde tulles kaine. E.T tarvitas alkoholi alles kella 23.00 paiku enne politseinike tulekut. Kohus leiab, et süüks arvatud kuriteo tunnused on E.T tegevuses tõendatud ja süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava väited selles, et ta ei olnud vastu tankla seina sõites alkoholijoobes ja alkoholi pärast auto juhtimist tarvitas, ei ole usaldusväärsed ja tuleb lugeda ümberlükatuiks. Kohtueelsel uurimisel on E.T esmalt üldse eitanud teistkordset tanklas käimist ja vastu hoone seina sõitmist. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja A K- tankla töötaja üksikasjalistes ütlustes. Tunnistaja kinnitab, et ta teab E.T ainult kui xxxx inimest. Nimetatud õhtul kell 20.00 alustas ta tanklas tööd, umbes pooleteise tunni pärast käis vastu seina pauk ja riiulilt kukkus maha kaupu, see oli kella 21.30 paiku, vaatama minnes ta nägi, et üks auto tagurdas seinast eemale, autot juhtis E.T. Tunnistaja läks kioskisse tagasi ja pärast seda tuli E.T müügiluugi ette ja tahtis osta õlut; E.T oli purjus ja ütles, et juhtus. Tunnistaja nägi, kui E.T kõndis auto juurest müügiluugi taha, ta tuikus ja juures olid tal tugevad alkoholilõhnad, tunnistaja ei müünud talle õlut. E.T küsis veel, kas tõesti ja sõitis seejärel tanklast autoga ära. Vastu seina sõitmise pärast ei olnud mõtet temaga rääkida ja tunnistaja teatas juhtunust politseisse. E.T oli samal õhtul kella 20.00 paiku juba käinud tanklast õlut ostmas ja siis ei saanud tunnistaja aru, et ta oleks olnud purjus. A K on samu ütlusi andnud ka kohtueelsel uurimise käigus E.T-ga vastastamisel. A K ütlustega langevad kokku tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Väino Vilumaa ütlustest nähtub et ta käis uuritavat sündmust kohapeal lahendamas. See oli tuisune õhtu, auto oli sündmuskohalt lahkunud, tankla otsasein oli muljutud; tankla töötaja ütles, et sõitjaks oli E.T; nad asusid sõiduki jälgi mööda autot otsima ja jõudsid elamu nr. xx juurde, rohkem autojälgi selle maja juurde ei läinudki. Koputamise peale tuli korteri uksele vastu E.T, kes oli purjus ja ütles, et ei ole tanklas käinudki. Kohapeal alkoholijoobe tuvastamise kohta ei suutnud tunnistaja kohtuistungil enam midagi meenutada, kuid jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde, milledest nähtub, et vestluse ajal oli tunda alkoholilõhna, E.T jutt oli ebaselge, ta ütles, et tõusis alles, alkomeetrisse puhumast ta keeldus ja nõudis oma seisundi kontrollimist haiglas, seal käitus ta aga üleolevalt ja lärmakalt. Tunnistaja S R ütlusi usaldusväärseteks lugeda ei saa, sest ta on süüdistatavaga tuttav ja temaga ka varem koos alkoholi tarvitanud. Samuti ei lange tunnistaja poolt kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused täielikult kokku. Alust ei ole kahelda selles, et S R kohtus samal õhtul kella 19.30 paiku E.T-ga xxxxx tänaval ning palus tal tuua bensiinijaamast õlut ja et sel ajal olnud E.T kaine ning sõitnud autoga. Pärast seda toonudki E.T tunnistaja elukohta kaks pudelit õlut ja lubanud pärast veel tuua. Kella 22.00 paiku E.T tuligi ja rääkis, et sõitis autoga vastu tankla seina. Usaldusväärsed ei ole aga S.R väited selles, et tulles oli E.T kaine ja et E.T joonud kuskil 20-30 minuti jooksul tema juures ära kaks liitrit õlut. E.T olnud tema juures umbes pool tundi, kella 22.20 paiku läinud ta juba ära. E.T olnud närvis ja öelnud, et kodus on tal veel viina S.R poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta ei saanud aru, kas E.T oli tema juurde tulles kaine või joobes, kuna oli ise joonud õlut. Kohtuistungil on S.R kinnitanud E.T kainust, samuti on S.R kohtuistungil kinnitanud, et enne E.T tulekut ei olnud ta õlut joonud, ta oodanud E.T, et koos juua. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtub, et E.T fikseeriti 25.märtsil k.a. kell 23.30 keskmine alkoholijoove; Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 04.mai 2007.a. otsusest nähtub, et E.T on karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, mis toimus 14.aprillil 2007.a. Tunnistaja K S- süüdistatava elukaaslase ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Tunnistaja kinnitab, et kella 19.00 paiku küsis Reimo auto võtmeid, ta andis need; Reimo ei tahtnud jalatseid ära võtta ja korterisse tulla, et võtmed ise võtta; siis oli Reimo kaine, tunnistaja ei tahtnud hästi võtmeid anda, sest teadis, et Reimol on kuskil poolik viinapudel, Reimo tegi sel päeval elamu keldris tööd; tunnistajat ei huvitanud, miks Reimol oli vaja auto võtmeid ja kuhu ta võis minna; enne kella 23.00-i tuli Reimo koju ja siis oli ta küll purjus, varsti tuli ka politsei, tunnistaja ei saanudki kohe teada, mis oli juhtunud. Tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et kella 19.00 paiku kodust ära minnes oli Reimo joonud enne natuke viina, natukese aja pärast tuli Reimo tagasi ja küsis auto võtmeid, et autos muusikat kuulata. Arutatav tegu on E.T poolt toime pandud otsese tahtlusega. Auto juhtimine keskmises alkoholijoobes kujutab endast alati teistele isikutele ohtu, antud juhul ei tulnud E.T ka auto juhtimisega toime, mille tõttu oht suurenes veelgi. Neil põhjustel kohus leiab, et edaspidiste süütegude toimepanemise ärahoidmiseks on vajalik mõista põhikaristuseks vangistus ja kohaldada ka lisakaristust s.o. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KarS §§ 57 ja 58 ette nähtud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid E.T käitumises ei esine. Seepärast peab kohus võimalikuks jätta karistuse määrad ettenähtust alla poole. Kuna E.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel tegevusala ja elukoht, siis ei peab kohus võimalikuks ta vabastada vangistuse kandmiselt vastavat KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätetele. Indrek Saar Kohtunik