← Eesti

1-07-6866/2

Obsah (7)§ 209§ 201§ 68§ 57§ 65§ 61§ 64

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-07-6866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2008.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-07

§ 209lg2 p1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil üldmenetluses 04.

novembril 2008.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav A.P, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 21. detsembri 2007.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsuse alusel

§ 201lg2 p1; 199 lg2 p4,5,7,8; 200 lg2 p.4,7 ja 263 p1,4 järgi mõisteti vähendatud liitkaristuseks vangistus kolm

(3)aastat ja neli
(4)kuud.

§ 68lg1 alusel arvati A.P karistusaja hulka 10.09.2003.a. kuni 09.03.2004.a. eelvangistuses viibitud aeg kuus

(6)kuud. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga kuulus kandmisele vangistus kaks
(2)aastat ja 10 kuud, mille kandmise algust hakati arvutama alates 21.12.2007.a. väärteomenetluse korras neljal korral karistatud; käesoleva kriminaalasja järgi kinnipeetud
  1. mai 2007.a. Saare Maakohtu
  2. oktoobri 2004.a. tõkendina kohaldatud vahistamise määruse alusel; käesoleval ajal viibib karistuse kandmisel 21.12.2007.a. kohtuotsuse järgi; Kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.P kuriteos

§ 209lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa

(8)kuud.

§-de 65 lg1 ja 64 alusel lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kaetuks raskeima, so. eelmise Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsusega (asi nr1-07-11171) mõistetud karistusega vangistust kolm

(3)aastat neli
(4)kuud, mõista A.P-le liitkaristus vangistus kolm
(3)aastat 4 (neli) kuud. Käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest on A.P kantud Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsuse alusel eelvangistuses viibitud aeg kuus
(6)kuud ning 21. detsembrist 2007.a. kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni karistuse kandmisel kinnipidamiskohas viibitud aeg 10 (kümme) kuud 15 (viisteist) päeva ja

§ 68lg1 alusel käesoleva kriminaalasja järgi vahi all viibitud aeg 12.

maist 2007.a. kuni 21.12.2007.a. so. 7 (seitse) kuud ja 9 (üheksa) päeva, kokku 1 (üks) aasta 11 ( üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. A.P poolt on seega 07.11.2008.a. seisuga temale mõistetud karistusest kandmata vangistus üks

(1)aasta neli
(4)kuud ja 6 (kuus) päeva. Käesolevas asjas on A.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada. Kuna käesoleva kohtuotsuse puhul on tegemist hiljem tuvastatud kohtuotsuste kogumiga (Pärnu Maakohtu kohtuotsus 21.12.2007.a. asjas nr 1-07-11171) siis nende kahe kriminaalasja järgi tuleb

§ 68lg1 alusel arvestada karistusaja hulka A.P poolt eelvangistuses viibitud aeg kokku üks

(1)aasta üks
(1)kuu ja üheksa
(9)päeva ning kandmisele kuuluks temale mõistetud liitkaristusest kolm
(3)aastat neli
(4)kuud veel kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja kakskümmend üks
(21)päeva. Kandmisele kuuluva karistuse kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja kakskümmend üks
(21)päeva kandmise aja algust hakata lugema 21. detsembrist 2007.a. (päevast mil kuulutati Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsus ja millest hakati lugema A.P-le mõistetud karistuse kandmise aja algust). Käesolevaga on KrMS § 206 lg5 korras parandatud Pärnu Maakohtu kohtuotsuse resolutsiooni 07.11.2008.a., millega loeti karistuse kandmise aja alguseks 07.11.2008.a. Välja mõista A.P-lt kannatanu Cramo Estonia AS (reg. kood. 10166658, asuk. Kadaka tee 131 Tallinn, AS Ehitustööriist õigusjärglane) kasuks kahjutasu 40900 (nelikümmend tuhat üheksasada) krooni. Ülejäänud nõude osas jätta esitatud tsiviilhagi läbivaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista A.P-lt kannatanu AS Siim Ehitustööriist ( reg. kood. 10104686, asuk. Pikk tn 62, 93815 Kuressaare Eesti Vabariik, tel.4538588) kasuks kahjutasu 25688 (kakskümmend viis tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni. Seoses sellega, et 21.12.2007.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega on A.P-lt välja mõistetud sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni ning käesolevas kriminaalasjas A.P-le süüks arvatud kuriteod on toimepandud enne eelmist kohtuotsust jätta käesolevas kriminaalasjas sundraha süüdistatavalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar kohtunik A.P’ it süüdistatakse selles, et tema 26.07.2004.a. kella 14 paiku rentis Kuressaare linnas Pikk tn 75 asuvast tööriistade rentimisega tegelevast ettevõttest AS Ehitustööriist Saaremaa osakonnast ketassae Stihl MS 180 maksumusega 4000.-krooni, kui ketaslõikuri Makita 9069S maksumusega 2500.-krooni, 6 kw generaatori Geko maksumusega 34000.-krooni ja pikendusjuhtme maksumusega 400.-krooni, kokku kaupa 40900.-krooni väärtuses, kavatsedes need varalise kasu saamise eesmärgil maha müüa, millega lõi klienditeenindajal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutise; 26.07.2004.a. kella 14.45 paiku rentis Kuressaare linnas Pikk tn 62 asuvast AS Siim Ehitus tööriista rendipunktist ketaslõikuri Hilti DC-125 maksumusega 3000.-krooni, ketaslõikuri Makita 9079S maksumusega 3567.-krooni, löökmasina Hilti TE 705 maksumusega 16000.krooni, tühjenduspumba Best maksumusega 2721.-krooni ja veevooliku maksumusega 400.krooni, kokku kaupa 25688.-krooni väärtuses, kavatsedes need varalise kasu saamise eesmärgil maha müüa, millega lõi klienditeenindajal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutise. Lahkunud maakonnast, müüs A.P renditud tööriistad juhuslikele inimestele maha ja saadud raha omastas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani A.P toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.P tunnistab ennast temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi, kahetseb toimepandut palub kergemat karistust. Tsiviilhagidele vastuväiteid ei ole. Prokurör peab A.P süüdistuse kuriteos

§ 209

lg2 p1 järgi tõendatuks.

§ 57

alusel on tema karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotleb A.P süüdi tunnistamisel kuriteos

§ 209lg2 p1 järgi mõista temale karistuseks vangistus üks

(1)aasta.

§ 65

lg1 ja 64 sätete kohaldamisega mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega vangistus 3 aastat 4 kuud, kokku liitkaristus 4 aastat 4 kuud, millest kandmisele kuuluv karistus alates 21. detsembrist 2007.a. on kaks

(2)aastat 10 kuud, kokku liitkaristus 3 aastat 10 kuud. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus alates 21.12.2007.a. kuni 04.11.2008.a. so. 10 kuud 13 päeva arvata liitkaristusest maha, seega kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 11 kuud 17 päeva.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 12. maist 2007.a. kuni Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse kandmise alguskuupäevani, so. 21.12.2007.a., mis on 7 kuud ja 9 päeva. Välja mõista kannatanute – tsiviilhagejate kasuks neile tekitatud varaline kahju järgmiselt: AS Ehitustööriist (õigusjärglane Cramo Estonia AS) tekitatud varaline kahju 54941 krooni ja Siim Ehitus AS-le tekitatud kahju 25688 krooni. Välja mõista õigusabi kulud ja menetluskulu kriminaaltoimiku paljundamise eest 52 krooni. Kannatanu Cramo Estonia esindaja J. T. taotleb tsiviilhagi rahuldamist summas 54941 krooni. Süüdistatava kaitsjal süüdistuse tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vastuväiteid ei ole. Kaitsja leiab, et kohus peaks kaitsealusel mõistma kergema karistuse, prokuröri poolt taotletust. Kohtu põhjendused Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et A.P süüdistus kuriteos

§ 209

lg2 p1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja seda järgmiste uuritud tõenditega: Teatisega kriminaalmenetluse alustamisest, millest nähtub

  1. augustil 2004.a. alustati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ahti Lepp poolt kriminaalmenetlus selles, et 26.07.2004.a. laenutas A.P AS Ehitustööriista Saaremaa osakonna tööriistalaenutusest Kuressaare linnas Pikk 75 ketaslõikuri, elektrigeneraatori, mootorsae ja pikendusjuhtme, kuid jättis need tagastamata (tl.3); Ehitustööriist (õigusjärglane Gramo Estonia) avaldusega politseile, mille kohaselt
  2. juulil 2004.a. kell 14.06 külastas AS Ehitustööriista rendipunkti A.P. Tema nimele vormistati rendileping nr
  3. A.P rentis firmast järgmised seadmed: ketassaag STIHL MS 180 maksumusega 4000 krooni; ketaslõikur MAKITA 9069S maksumusega 2500 krooni; generaator GEKO & KW maksumusega 34000 krooni ja pikendusjuhe maksumusega 400 krooni. Renditud tööriistad lubati tagastada nädala möödumisel, kuid seda ei ole siiani tehtud. Telefon on väljalülitatud ja lepingu sõlmimisel antud aadressil ei ole võimalik kontakti saada (tl.4); AS Ehitustööriist ja A.P vahel sõlmitud rendileping avalduses märgitud tööriistade rentimiseks A.P poolt
  4. juulil 2004.a. Rendilepingul on A.P märkinud oma elukohaks X (tl.5); Teatisega kriminaalmenetluse alustamisest AS Siim Ehituse avalduse alusel selles, et 26.07.2004.a. laenutas A.P AS Siim Ehituse tööriistalaenutusest Kuressaare linn Pikk tn 62 kaks ketaslõikurit, veepumba, veevooliku ja löökmasina, kuid jättis need tagastamata (tl. 11); AS Siim Ehitus avaldusega politseile. Avaldusest nähtub, et A.P rentis järgmised tööriistad: Ketaslõikur Hilti DC –125, hind 3000 krooni + KM 18%; Ketaslõikur Makita, hind 3567,76 krooni KM +18 %; Löökmasin Hilti TE hind 16000 kr + KM 18%; tühjenduspump Best Hind 2721,03 krooni+KM 18% ja veevoolik hind 400 krooni+KM 18%. Peale ühenädalast rendiaega proovisid nad A.P-ga kontakti saada, kuid telefon oli välja lülitatud. Järgnevalt proovisime teda kätte saada meile antud aadressil, kuid sealsete majaelanike väitel polnud ta seda eluaset juba kuu aja jooksul kasutanud. Renditud tööriistad viis A.P ära sõiduautoga Ford Sierra reg. nr 261 AJD. (tl12); AS Siim Ehitus ja A.P vahel sõlmitud rendilepinguga (tl. 13); AS Siim Ehitus esindaja E. K. ütlustega kohtuistungil. Esindaja ütluste kohaselt käis tema ise peale rendilepingu tähtaja lõppemist, kui oli ilmne, et renditud tööriistu ei tagastata A.P tema poolt antud aadressil Kuressaare linnas Pikal tänaval otsimas. Sellel aadressil elav naisterahvas ütles, et tema ei tea A.P aadressi, olevat läinud Venemaale. Naisterahvas väitis, et nendel ei olevat lootustki neid tööriistu tagasi saada. Kahjutasu nõue on 25688 krooni (tl.98); Tunnistajate – AS Cramo Estonia AS -is rendilepingu A.P-ga vormistanud töötaja E. L. ja AS Siim Ehituses rendilepingu A.P-ga vormistanud töötaja P. N. ütlustega rendilepingute sõlmimise asjaolude kohta. Kui tööriistu tähtajaks tagasi ei toodud, siis ilmnes, et aadressil mis oli antud A.P ei asunud ja telefon oli välja lülitatud (tl. 99-101); Tunnistaja K. K. ütlustega auto Ford Sierra rentimise kohta firmast, autot A.P ise tagasi ei toonud vaid nad said selle auto kätte Narvast parklast; Süüdistatava A.P enda süüd tunnistavate ütlustega. A.P ütluste kohaselt rentis ta tööriistad mõttega need maha müüa ja müügist saadud raha enda huvides kasutada. Tööriistu ei olnudki tal plaanis tagasi viia. Tsiviilhagidele vastuväiteid ei ole. SLPT teatis ja õiend A.P tagaotsimise kohta (tl. 23); A.P passi koopia (tl25); Tagaotsitavaks kuulutamise määrus (tl26); Isiku üleandmise akt /tl29/; passi koopia (tl. 30),isiku tuvastamise määrus (tl. 31), kinnipidamise akt (tl. 32), läbiotsimise protokoll /tl33/, kinnipidamiseprotokoll /tl. 34/, läbiotsimisprotokoll /tl35/-koopiad. Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et A.P viis oma tahtliku tegevusega eksimusse tööriistade rendileandjad ning pani oma sellise tegevusega toime kelmuse tsiviilõiguslike lepingute ärakasutamise teel, saades sellest ise varalist kasu ja tekitades teistele varalist kahju. Oma sellise tegevusega realiseeris A.P

§ 209lg2 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu.

Karistuse mõistmine Pidades A.P süü temale süüks arvatud II astme varavastase kuriteo toimepanemises tõendatuks, arvestab kohus A.P-le karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.P süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

§ 209

lg2 p1 järgi võib kohus mõista isikule karistuseks vangistuse üks kuni viis aastat.

§ 61

lg1 alusel erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus kohaldada karistust alla alammäära. Arvestades seda, et A.P oli käesolevas kriminaalasjas kuritegude toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata, ta on puhtsüdamlikult oma süüd tunnistanud , tema ülalpidamisel on alaealised lapsed ja ta on nõustunud ka tsiviilhagidega ja andnud lubaduse pärast karistuse ärakandmist hakata seaduskuulekalt elama peab kohus põhjendatuks mõista karistuse alla ühe aastase alammäära. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on A.P kuulutatud tagaotsitavaks ja seoses kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma asumisega kohaldati tema suhtes tõkendiks vahistamine. A.P peeti kinni vastavalt kinnipidamisaktile

  1. mail 2007.a. (tl.32-35). 22.10.2004.a. on Saare Maakohtus (Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja) koostatud määrus A.P suhtes tõkendi vahistamine kohaldamiseks (kuulutatud tagaotsitavaks Lääne PP Kuressaare PJK määrusega 21.10.2004.a.) (tl. 35-37).
  2. mail 2007.a. on koostatud Pärnu Maakohtu määrus, mille alusel loeti põhjendatuks A.P suhtes tõkendi vahistamine kohaldamine ja jäeti ta edasi vahi alla (tl.38-39). A.P kohta karistusregistri teatis (tl.43-45), millest nähtub, et teda väärteomenetluse korras korduvalt karistatud, kuid enne Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. otsust teda kriminaalkorras karistatud ei olnud. Pärnu Maakohtu (Pärnus) 21.12.2007.a. jõustunud kohtuotsuse ärakiri (tl.127-136). Nimetatud otsusega tunnistati A.P süüdi kuritegudes

§-de 201 lg2 p1; 199 lg2 p4,5,7,8 ning 200 lg2 p4,7 ja 263 p1,4 järgi ning mõisteti temale karistuseks liitkaristus viis

(5)aastat, mida KrMS § 238 lg2 alusel vähendati 1/3 võrra mõisteks karistuseks vangistuse kolm
(3)aastat ja neli
(4)kuud.

§ 68lg1 alusel arvati A.P karistuse hulka 10.

septembrist 2003.a. kuni 09.03.2004.a. eelvangistuses viibitud aeg 6 (kuus) kuud. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga loeti A.P poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 10 kuud, mille kandmise aja algust hakati lugema 21.12.2007.a. Kohtuotsuse alusel on A.P-lt välja mõistetud sundraha 9000 krooni riigituludesse. Kohtuotsusest nähtub, et A.P tunnistati süüdi kuritegude eest, mis olid toimepandud ajavahemikus 2001.a. suvi kuni 2003.a. oktoobrini. Käeolevas kriminaalasjas A.P-le süüks arvatud kuriteod on toimepandud 2004.a. juulikuus, seega enne 21.12.2007.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsust.

§ 65

lg1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§ 64sätestatud korras.

Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

§ 64

kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 65

lg1 ja 64 alusel peab kohus võimalikuks lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kaetuks eelmise Pärnu Maakohtu 21.12.2007.a. kohtuotsusega (asi nr 1-07-11171) mõistetud karistusega vangistus kolm

(3)aastat neli
(4)kuud, mõistes A.P-le liitkaristuse vangistus kolm
(3)aastat 4 (neli) kuud. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest on A.P kantud Pärnu Maakohtu 21. detsembri 2007.a. kohtuotsusega eelvangistuses viibitud aeg 7 (seitse ) kuud ja 9 (üheksa) päeva. KrMS § 306 lg 5 kohaselt pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Motiveeritud kohtuotsuse koostamisel on ilmnenud, et kohus on kohtuotsuse resolutsiooni koostamisel 07.11.2008.a. teinud A.P-le

§ 68alusel eelvangistusaja 12.

maist 2007.a. kuni 21. detsembrini 2007.a. arvutamisel matemaatilise vea lugedes kantuks 6 kuud 8 päeva, tegelikult on 7 kuud ja 9 päeva ( 21.12.2007.a. kuupäev on seda kuupäeva kandva kohtuotsuse järgi kandmisele kuuluva karistuse esimene päev). Vastava paranduse peab kohus põhjendatuks viia käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni. Kui arvestada 21.12.2007.a. kohtuotsusega

§ 68lg1 alusel kantuks loetud eelvangistuses viibitud aeg kuus

(6)kuud ja käeoleva kohtuotsusega

§ 68

lg 1 alusel kantuks loetud eelvangistuses viibitud aeg 7 (seitse) kuud ja 9 (üheksa) päeva, siis tuleb A.P-le karistuse mõistmisel

§ 68lg1 alusel lugeda kokku kahe otsuse järgi eelvangistuses viibitud ajana karistusaja hulka kolmteist

(13)kuud ja üheksa
(9)päeva ehk üks
(1)aasta üks
(1)kuu üheksa
(9)päeva. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest kolm
(3)aastat neli
(4)kuud kuuluks seega kandmisele kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva. Arvestades isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, so. olenemata sellest kas tegemist on tavalise või hiljem tuvastatud kogumiga, peab kohus põhjendatuks hakata kandmata karistuse 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva kandmise aja algust lugema
  1. detsembrist 2007.a., so. eelmise Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamise päevast ( käeoleval juhul on tegemist hiljem tuvastatud kohtuotsuste kogumiga). Kohus peab põhjendatuks viia vastav muudatus kohtuotsuse resolutsiooni (kuulutatud
  2. 11.2007.a.). Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad VÕS § 1043 alusel rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. AS Cramo Estonia AS tsiviilhagi peab kohus põhjendatuks rahuldada summas 40900 krooni, so. tööriistade maksumuse osas, muus osas selgitab kohus, et kannatanul on ülejäänud nõude osas õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras (KrMS § ). AS Siim Ehitustööriist tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 25688 krooni. KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni. Kuna käesolevas kriminaalasjas A.P-le süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne 21.12.2007.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsust ja nimetatud kohtuotsusega on A.P juba välja mõistetud sundraha summas 9000 krooni, siis topelt sundraha väljamõistmist kohus ei pea põhjendatuks. Kui kriminaalasjas on koos arutatud, siis oleks A.P-lt välja mõistetud sundraha üks kord. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-
  3. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.