S § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud 28 päeva; 7. Tallinna Linnakohtu 13.09.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, lõplikuks karistuseks
S § 73 alusel tingimisi vangistus 4 kuud, katseaeg 3 aastat; 8. Harju Maakohtu 04.07.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi vangistus 9 kuud,
S § 65 lg 2 alusel vangistus 10 kuud, vabanes karistuse kandmiselt 01.02.
lg 2 kohaselt vähendada Z.T mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 90 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.T, 1-08-4070, kaitsjatasu“. 6. Z.T-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.T , 1-08-4070, sundraha“.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Z.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 07.02.2008 kella 11.45 paiku Tallinnas, Mahtra 1 OÜ №rdoptika kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avades võtmega lukustatud vitriini, 2 prilliraami Dolce & Gabbana maksumusega 6600 krooni tükk ja prilliraami D&G maksumusega 5100 krooni, kokku kaupa 18300 krooni väärtuses ning väljus kauplusest kauba eest tasumata. Seega Z.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 16.03.2008 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuses paiknevas Sportland Eesti AS kaupluses 100% Sports, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle omastamise eesmärgil, võttes müügisaalist 2 Nike jooksujopet hinnaga 1845 krooni tükk, koguhinnaga 3690 krooni, peitis kauba endale kilekotti ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Seega Z.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Z.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 01.05.2008 Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses Instrumentarium Optika kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse riiulilt kaks paari päikeseprille Donna Karan hinnaga 3990 krooni tükk, kokku kaupa hinnaga 7980 krooni ja pani kauba kaasasolnud kotti ning väljus müügisaalist, jättes kaasavõetud kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega Z.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi. Kohtuistungil süüdistatav Z.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 07.02.2008 koostatud tunnistaja G P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 07.02.2008 kell 11.35 sisenes kauplusesse noorpaar, neiu palus näidata prilliraame. 1-2 min pärast sisenes roosas jopes naisterahvas ja läks kalli vitriini juurde. Kui noorpaar lahkus, läks tunnistaja naisterahva juurde ning nägi, et vitriini klaas oli veidi eemale nihutatud. Kui naisterahvas lahkus, luges tunnistaja prilliraamid üle, 3 tükki oli puudu. Vitriin oli lukus, kuid võti oli lukusüdamikus. Materiaalne kahju 6600 x 3 = 19800 krooni. Naine rääkis vene keeles, vanus 25-35, tumedad juuksed, kasv 167, seljas roosa jope. (t/l 3-8 kr asi 1-08-4070) 07.02.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Mahtra 1 asuva kaupluse esimesel korrusel asuva müügisalongi klaasvitriine. (t/l 9-12 kr asi 108-4070) 04.03.2008 koostatud tunnistaja G P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovib tunnistaja anda täiendavaid ütlusi. 07.02.2008 oli tunnistaja tööl №rdoptikas, mis asub Mustakivi keskuses. Umbes kell 11.35 sisenes optikasse noorpaar: noormees ja neiu ja nad palusid tunnistajal prilliraame näidata. Peaaegu kohe pärast noormeest ja neidu sisenes optika ruumidesse veel üks külastaja, noor neiu. Tunnistaja jälgis neiut perioodiliselt ja nägi, et ta läks ühe vitriini juurde, kus olid kallid prilliraamid, ja seisis seal. Esimeste külastajatega tegeles tunnistaja 10 minutit. Kogus selle aja seisis külastaja-neiu ühe ja sama vitriini juures. Kui esimesed külastajad lahkusid, läks tunnistaja selle neiu juurde ja nägi, et vitriini klaasiuks on kõrvale nihutatud umbes 10 cm (vitriini uksed liiguvad kõrvale). Tunnistaja läks neiu juurde ja ütles, et vitriine ei tohi avada (iga vitriin on lukus, kuid võtmed on lukusüdamikes). Kuid see ei kutsunud tunnistajale esile mingit kahtlust, kuna nad lubavad mõnikord ise võtta riiulitelt raame ja neid proovida. Neiu ütles, et ta vaatas prilliraame oma poja jaoks. Praktiliselt kohe pärast seda ta lahkus. (t/l 13-17 kr asi 1-08-4070) 08.02.2008 koostatud tunnistaja G P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andis tunnistaja Ida politseiosakonna töötajatele üle 07.02.2008 turvakaamerate CD salvestuse. (t/l 3135 kr asi 1-08-4070) 04.03.2008 koostatud kannatanu I B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt, on ta firma OÜ №rdoptika peremees. Üks prilliraamide müügipoodidest asub Mustakivi keskuses aadressil Mahtra 1. 07.02.2008 helistas I B müüja-konsultant G P ja teatas, et umbes kell 11.45 varastati ühest kaupluse vitriinist kolmed DOLCE & GABANNA prilliraamid, maksumusega 6600 krooni igaüks. Ühed prilliraamidest olid „kruvidel" (kõikidesse raamidesse paigaldatakse klaasid-šabloonid, nendes raamides olid aga raami sangad kinnitatud otse klaasi külge), teised metallist. Müüja jutu järgi ta teab, et prilliraamid varastas neiu. Hiljem vaatas kannatanu läbi sel päeval tehtud videosalvestuse, videosalvestusel on näha, kuidas neiu võttis prilliraamid ja pani need endale hõlma alla. Kokku tekitati vargusega OÜ-le №rdoptika kahju 19800 krooni. Kannatanu soovib avaldada tsiviilhagi selles summas. (t/l 19-23 kr asi 1-08-4070) 06.03.2008 koostatud kannatanu I B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt, soovib kannatanu lisada, et pärast inventuuri läbiviimist selgus, et oli varastatud 2 Dolce & Gabbana raami maksumusega 6600 krooni tükk ja üks D & G raam maksumusega 5100 krooni. Seega kahju moodustab 18 300 krooni, kannatanu soovib esitada tsiviilhagi selle summa ulatuses. (t/l 24-28 kr asi 1-08-4070). 03.09.2007 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt, 07.02.2008 11.38 paiku liikus kaubanduskeskuses naisterahvas. Naisterahval oli punast värvi jope ja heledat värvi kapuutsiga pluus seljas, sinised püksid jalas. Naisterahval oli käes 2 kilekotti ja poodi sisenedes pani ta need kilekotid kaupluses oleva diivani peale ja läks prilliraamidega riiulite juurde. Seejärel avas ta võtmega riiuli ja läks eemale. Pärast tuli jälle riiuli juurde, lükkas riiuli klaasi eest ära ning võttis midagi riiulilt ning lükkas klaasi tagasi. 4 Seejärel tuli naisterahva juurde klienditeenindaja ja mõne aja pärast naisterahvas lahkus poest. (t/l 41-47 kr asi 1-08-4070) 03.03.2008 koostatud kahtlustava Z.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt, läks ta 2008 aasta veebruari alguses (täpset kuupäeva kahtlustatav ei mäleta) Mustakivi keskusesse kaupa vaatama. Optikasse sisenedes läks ta prilliraamide riiuli juurde. Nägi, et lukusüdamikus on võti. Siis avas ta riiuli ja võttis prilliraamid. Mitu raami ta võttis, ei saanud ta tol hetkel isegi erutusest aru. Raame käes hoides nägi ta peegelriiulite peegelduses, et talle ligineb müüja ja siis pani need raamid endale jope alla. Müüja tuli tema juurde ja avatud riiulit nähes sulges selle ise, küsides seejuures, kas ta soovib midagi või ei. Ilmselt müüja ei märganud raamide kadumist. Kahtlustatav ei mäleta enam, mis ta vastas ja seejärel väljus optikast. Keskusest väljudes vaatas ja luges varastatud prilliraamid üle. Neid oli kolm (firmat kahtlustatav ei mäleta). Nende asjadega suundus ta Keskturule ja müüs need juhuslikele inimestele 500 krooni raami eest maha. Raha kulutas kahtlustatav toiduainetele. Z.T soovib kahju hüvitada vastavalt võimalustele. Kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. (t/l 36-38 kr asi 1-08-4070) 06.03.2008 koostatud №rdoptika tsiviilhagi avaldus, mille kohaselt №rdoptika OÜ esitab tsiviilhagi summas 18 300 krooni. (t/l 29-30 kr asi 1-08-4070) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 krooni. (t/l 87 kr asi 1-08-4070) Sportland Eesti AS 27.03.2008 esitatud avaldus, mille kohaselt 16.03.2008 ajavahemikul 12.49 kuni 13.00 varastati Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Kaubanduskeskuse kauplusest Sports 100% kaks roosat värvi jooksujopet hinnaga 1845 krooni tükk, kokku hinnaga 3690 krooni ning rikuti kaks turvaelementi maksumusega 9 krooni tükk, kokku 18 krooni. Turvakaamera salvestuselt on näha, kuidas naisterahvas käib nende jopedega ringi ja hiljem on joped kadunud. Naisterahva peatumise kohast leiti kaks turvaelementi. (t/l 3 kr asi nr 1-08-5366) 15.04.2008 koostatud kannatanu Sportland Eesti AS esindaja AB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 16.03.2008 ajavahemikul kella 15.00st kuni 16.00ni Ülemiste Keskuses Suur-Sõjamäe 4 asuva kaupluse 100% Sports töötajad avastasid, et on puudu 2 roosat värvi Nike jooksujopet. Töötaja M B kontrollis päeva müüki ja laojääki ning tuvastas, et on kaduma läinud joped suurusega L ja XL hinnaga 1845 krooni tükk. Turvakaamerate salvestusi vaadates ilmnes, et joped võttis naisterahvas, kes lahkus kauplusest, jättes jopede eest tasumata. Töötaja NT leidis kaks rikutud turvaelementi, neist ühe botase seest ja teise spordikottide vahelt. Samuti leidis ta tühjad riidepuud. Edastas turvavideod turvafirmadele ja sai teada, et, et naisterahvas sarnaneb Z.T-le. Turvakaamerate salvestustest nähtuvalt pandi vargus toime 16.03.2008 kella 12.49 ja 13.00 vahel. Vargusega on tekitatud varalist kahju 3708 krooni, millest 3690 krooni on jopede hind ja 18 krooni rikutud turvaelementide hind. (t/l 9-11 kr asi nr 1-08-5366) 02.04.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi videosalvestust, milline oli salvestatud 16.03.2008 kell 12.45 kuni 13.00 100% Sport kaupluse müügisaalist Suur-Sõjamäe 4 Tallinnas, millisel salvestusel on fikseeritud Z.T liikumine müügisaalis. (t/l 4-8, 16 kr asi nr 1-08-5366) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Z.T keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007 aastal 0 krooni. (t/l 47 kr asi nr 1-08-5366) 10.04.2008 koostatud kahtlustatava Z.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et 2008 aasta märtsis, võimalik, et 16.03.2008 lõunasel ajal läks Ülemiste Keskuses spordirõivaste kauplusse. Alguses ei olnud plaanis midagi varastada. Ühes reas nägi roosat Nike spordijopet. Nägi, et turvaelement on nõrgalt küljes ja see kukkus küljest. Siis tekkis mõte varastada. Vaatas välja veel teise samasuguse jope. Turvaelement oli nõrgalt kinni ja tõmbas selle küljest. Joped pani 5 kaasasolnud polüetüleenkotti. Lahkus kauplusest ja läks Keskturule, kus müüs joped lihamüüjale 500 krooni tükk. Pani toime sellepärast, et ei olnud raha. Kõikjal on töökohast ära öeldud karistuste tõttu. On arvel tööhõiveametis. (t/l 52-55 kr asi nr 108-5366) 01.05.2008 koostatud G4S Eesti AS avaldus seoses õiguserikkumise toimepanemisega, millest nähtuvalt samal päeval kell 14.02 peeti Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kinni Z.T, kes väljus Instrumentarium kauplusest ja jättis tasumata kahe paari päikeseprillide eest koguhinnaga 7980 krooni. (t/l 2 kr asi nr 1-08-11030) Instrumentarium Optika OÜ avaldus, mille palutakse vastutusele võtta isik, kes 01.05.2008 kell 14.02 võttis kaasa ja väljus müügisaalist, möödudes kassarivist asutusele kuuluva kaubaga Donna Karan hinnaga 3990 krooni ja Donna Karan hinnaga 3990 krooni. Kaup oli vigastamata ja tagastati kauplusele. (t/l 3 kr asi nr 1-0811030) 01.05.2008 koostatud tunnistaja KF ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et olles tööl 01.05.2008 Kristiine Keskuse kaupluses Instrumentarium Optika OÜ asukohaga Endla 45 ja tema juurde tuli klient ja juhtis tähelepanu kahtlaselt käituvale naisterahvale. Vaatas naisterahva poole ja märkas, et isik pani endale midagi kotti ja lahkus kauplusest. Kauba kontrollimisel selgus, et puudu oli kaks paari päikeseprille hinnaga 3990 krooni tükk. Andis kirjelduse turvateenistusele, milline pidas naisterahva kinni tänaval. Turvakontrollis leiti fooliumkotist, mis oli hallis õlakotis, kaks paari kauplusele kuuluvaid prille. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. (t/l 4- kr asi nr 1-08-11030) 01.05.2008 koostatud tunnistaja K A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 01.05.2008 Kristiine Keskuses, asukohaga Endla 45, tööl olles teate selle kohta, et kaupluses Instrumentarium on paanika. Kohale jõudes andis kaupluse töötaja naisterahva kirjelduse. Leidsid naisterahva trollipeatusest Kristiine Keskuse juures. Selgus, et naisterahvas ei olnud üksi ja meesterahvas hakkas neid nähes kiiresti eemalduma, õlal samal õlakott, mida oli kirjeldanud kaupluse töötaja. Pidasid meesterahva kinni ja nägid, et naisterahvas jookseb üle Endla tänava. Pidasid mõlemad kinni ja toimetasid turvaruumi, kus leidsid mehe käes olnud õlakotist fooliumkoti, milles olid kaks paari päikeseprille, milledelt olid turvaelemendid eemaldamata. Kaupluses oli naine käinud üksi ja kinnipidamisel oli tal käes väike must käekott, mida tal kaupluses ei olnud. (t/l 5 kr asi nr 1-08-11030) 01.05.2008 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 01.05.2008 kell 19.20 kahtlustatavana kinni Z.T kahtlustatavana KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises. (t/l 6-9 kr asi nr 1-0811030) 01.05.2008 koostatud kahtlustatava Z.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav 01.05.2008 kell 13.00 arestimajja, et anda oma elukaaslasele S M üle pakk. Seejärel sõitis bussiga kesklinna suunas ja kohtas bussis tuttavat R , kes väljus koos temaga Kristiine Keskuse juures. R hakkas teda veenma, et ta võtaks koti, milles fooliumkott ja varastaks Kristiine Kauplusest suvalist kaupa. Selleks, et teda rahule jäetaks, nõustus. Käis mööda keskust ringi ja ei kavatsenud midagi varastada. Liikus eskalaatori juurde ja järele tuli Tremen Dreams kaupluse müüja ja palus koti avada ning näidata. Näitas kotti, müüja vaatas seda ja nägi, et fooliumkott oli tühi. Liikus edasi väljapääsu suunas, et Rile kott tagastada. R teadis, et ta midagi ei varastanud, sest nägi, kuidas kontrolliti kotti. Andis Rile koti tagasi ja hakkas ära minema, kuid R hakkas paluma, et ta läheks suvalisse prillikauplusse ja vaataks kui palju päikeseprillid maksavad. Vaatas esimesse ettejuhtuvasse kauplusse ja vaatas, et prillid maksavad 1500 kuni 3000 krooni ja väljus kauplusest. Läks Ri juurde, nimetas maksumuse ja siis järsku R tõukas ta eemale ja jooksis üle sõidutee. Märkas, et tema suunas jooksevad kaks turvatöötajat. Tema käed väänati selja taha ja ta toimetati turvaruumi, kus oli juba kinni peetud R, kelle kõrval oli kott ja 6 fooliumkott ning kaks paari päikeseprille, millel turvaelemendid küljes. Pärast seda läks R koos turvatöötajatega suitsetama ja ta kuulis, kuidas R neile rääkis, et peatuses tuli tema juurde noormees ja pakkus 600 krooni eest päikeseprille. R otsustas need võtta ja kallimalt maha müüa. Siis otsustasid turvatöötajad Ri vabaks lasta ja teda otsustati politseile üle anda kuna teda oli enne seda nähtud selle kotiga Kristiine Keskuses. Just sellest kotist aga avastatigi varastatud päikeseprillid. Tema tegelikult prillikauplusest midagi varastanud ei ole ja ei ole seotud varastatud päikeseprillidega. Ei olnud plaanis kuritegu toime panna kuna kodus ootab laps ja vanaema. (t/l 10-15 kr asi nr 1-08-11030) 02.05.2008 koostatud Harju Maakohtu määrus, millega vahistati Z.T. (t/l 18-20 kr asi nr 1-08-11030) 07.05.2008 koostatud kahtlustatava Z.T äiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd ja seletas, et sõitis 01.05.2008 kella 13.00 ajal koos R Kristiine Keskusesse. Läksid keskuses teisele korrusele ja tal oli kaasas käekott ja lisaks teine kott, milles fooliumkott. R ei teadnud mis eesmärgil ta keskusesse läks. Palus R võtta tema käekott ja ütles, et tahab üksinda ringi vaadata ning võttis kaasa teise koti fooliumiga. Läks optika kauplusesse ja vaatas prille. Ühed neist meeldisid, õigemini kaks paari. Võttis need riiulilt ja pani kotti ning väljus kauplusest. Läksid koos trollipeatusesse ja võttis R oma käekoti. Vargusest R ei rääkinud. Järsku jooksid keskusest välja turvatöötajad ja hakkasid nende suunas liikuma. R sai aru, et midagi halba on juhtunud ja hakkas eemale jooksma, kuid R peeti koos fooliumkotiga kinni. Siis peeti kinni ka teda. Neid hakati kontrollima ja avastati päikeseprillid. Saades aru, et R ei puutu asjasse, lasti R minema. Fooliumist kott kuulub temale, kauplus, kust prillid varastas, asus esimesel korrusel. Kahetseb toimepandut. (t/l 25-31 kr asi nr 1-08-11030) 07.05.2008 koostatud tunnistaja KF ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et kaupluses videokaamerat ei ole, kas fuajees on, seda ei tea. Ise ta kaupluses naisterahvast ei jälginud, kaupluses oli palju rahvast. (t/l 33-37 kr asi nr 108-11030) 07.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaadil olevat videosalvestust, milline on salvestatud Kristiine Keskuse turvakaameraga 01.05.2008 kell 13.55, milliselt salvestuselt on näha keskuse sissepääs ja kuidas naisterahvas kotiga õlal väljub Kristiine Keskusest. (t/l 37-38 kr asi nr 1-08-11030) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Z.T antud süüd tunnistavaid ütlusi, AS Spotland Eesti avaldust, kannatanu AS Sportland Eesti esindaja ABi ütlusi, kannatanu №rdoptika esindaja I B ütlusi, tunnistaja G P ütlusi, G4S Eesti AS avaldust, Instrumentarium Optika OÜ avaldust, tunnistajate KF ja K A ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, CD plaatidele salvestatud videosalvestuste vaatlusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava Z.T süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.T käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.T emale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 04.07.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud,
S § 65 lg 2 alusel vangistus 10 kuud ning mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud. Karistusandmetest nähtuvalt vabanes süüdistatav karistuse kandmiselt 01.02.2008 ning kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav varastas uuesti kaupu juba 07.02.2008, so vähem kui nädala möödudes. Süüdistataval 7 õnnestus kuritegu lõpule viia ja varastatud asju ei olnud võimalik enam kauplusele tagastada, sest süüdistatav oli need juba maha müünud. Z.T kuulati 03.03.2008 kahtlustatavana üle ning kahtlustatav kahetses toimepandut. Seejärel pani ta uue samalaadse kuriteo toime 16.03.2008, so vähem kui kahe nädala möödudes kahtlustatavana ülekuulamisest. Ka sel korral viis ta kuriteo lõpule, kuivõrd müüs varastatu kolmandatele isikutele. Taas kuulati Z.T kahtlustatavana üle ja taas ta kahetses toimepandut. Uuesti peeti Z.T varguse toimepanemiselt kinni 01.05.2008 ja uuesti kahetses süüdistatav toimepandut. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viis kahel korral varavastased kuriteod lõpule ja ühel korral jäi süüdistatava käitumine katse staadiumisse, siis leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, kuivõrd süüdistatav oli kõigi varguste toimepanemisel isikuks, kes on varem toime pannud varguse, seda nii juriidilise kui ka faktilise korduvuse mõttes. Kohtueelsel menetlusel on OÜ №rdoptika esitanud tsiviilhagi 18 300 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas kolme varastatud prilliraami hinda. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, so varavastase kuriteo toimepanemise tulemusena. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb ennistada kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse varalise kahju tekitaja arvelt. Kohtueelsel menetlusel on Sportland Eesti AS esitanud tsiviilhagi 3708 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas kolme varastatud jopede hinda. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, so varavastase kuriteo toimepanemise tulemusena. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb ennistada kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse varalise kahju tekitaja arvelt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikutest nähtuvalt on süüdistatav ülekuulamistel kuritegude toimepanemist kahetsenud, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt. Pärast 04.07.2007 otsuse kuulutamist kahetses süüdistatav apellatsioonikohtu istungil kuritegude toimepanemist ja palus karistuse kergendamist. Samas aga pärast karistuse kandmiselt vabanemist pani ta vähem kui nädala möödumisel toime uue kuriteo ning pärast kahtlustatavana ülekuulamist juba vähem kui kahe nädala möödudes veel järgmise varavastase kuriteo ning sellele järgnevalt veel ühe. Seda vaatamata sellele, et ta järjestikustel kahtlustatavana ülekuulamistel iga kord uue kuriteo toimepanemist kahetses. Samuti on teda samal ajavahemikul kinni peetud väärtegude toimepanemiselt, sealhulgas kolmel korral narkootilise aine tarvitamiselt arsti ettekirjutuseta ja ühel korral varavastase süüteo eest väheväärtusliku vara vastu. Selline süüdistatava käitumine näitab ilmselgelt seda, et süüdistatav elatub vaid kõrvaliste isikute varaliste vahendite arvelt ning tal puudub soov saada rahalisi vahendeid töisest, so legaalsest tegevusest. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates kahetsuse arvestamise karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava korduvad kahetsuse avaldused pärast iga kinnipidamist ei ole enam tõsiseltvõetavad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja alaline sissetulek on tal puudunud aastate vältel. Küll on tal aga suured rahalised kohustused riigi ees seoses varasemate menetluskulude ja tasumata trahvidega ja teiste isikute ees seoses temalt välja mõistetud tsiviilhagidega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude 8 toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Z.T varem kohtu poolt karistatud 8 korda, peale selle on teda karistatud mitmeid kordi narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Sellest võib teha järelduse, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistusliiki, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seda näitab ka temale aastate vältel inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 01.02.2008 ja uue pani toime 07.02.2008 ja seejärel 16.03.2008 ja seejärel 01.05.2008. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute kuritegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi oma narkosõltuvuse ja väljakujunenud elulaadi tõttu kriminaalhooldusele ning ta jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Süüdistatavat on varem juba korduvalt karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud, kuid ühelgi korral ei ole ta katseaega edukalt läbinud, kuivõrd iga kord on ta katseajal toime pannud uue kuriteo ja temale on mõistetud liitkaristused. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise eesmärgiks ei olnud tekitada väikest varalist kahju, vaid kõigil juhtudel soovis süüdistatav ebaseaduslikult omastada võõrast vara, mille väärtus ulatus tuhandetesse kroonidesse ning kahel korral viidi süüdistatava poolt kuriteod lõpuni ja varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele varaline kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena, vaid oluliselt rangemana. Samas peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.