lg 2 p 4,
lg 2 p 1,
järgi lühimenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav K.J elukoht XXXXXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Karl Saavo Kaitsja määratud korras RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 311, § 313, § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.J
Süüdi tunnistada K.J
Süüdi tunnistada K.J
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõista K.J-ile karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 4 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui K.J 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2 • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. K.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse K.J esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Välja mõista K.J-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 4000.- krooni sundraha (KrMS 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2; KrMS § 180 lg 3 alusel pidas kohus põhjendatuks jätta 6525.- krooni suurusest sundrahast 2525.- krooni riigi kanda); • 1288 krooni 56 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II;154; KrMS § 175 lg 1 p 4); • 2124.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); • 257.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,140; KrMS § 175 lg 1 p 5). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.J, 1-08-7667, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.J, 1-08-7667, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 2124.- krooni advokaat Karl Saavo süüdistatav K.J kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 2124.- krooni süüdistatav K.J kaitsjana määratud korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kaitsja nimetatud taotlus kuulub riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtete alusel rahuldamisele. Kuna kriminaalasi saabus Tartu Maakohtusse menetlemiseks lühimenetluse korras ja kohus menetleski kriminaalasja lihtmenetluses lühimenetluse korras, siis Korra § 8 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu arvestamisel kohaldada kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest tasu suuruses 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lg 5 alusel toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Korra § 8 lõigete 4 ja 5 mõttes on kaitsja osalenud kokku 10 pooltunni ulatuses. Korra § 2 alusel kuulub kohaldamisele koefitsient 1,
lg 2 p 4 ja
17.09.2008.a Tartu Maakohtu määrusega anti K.J kohtu alla süüdistuses
lg 2 p 4 ja
03.11.2008.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule, süüdistatavale ja tema kaitsjale uue süüdistusakti K.J süüdistuses
lg 2 p 4,
lg 2 p 1 ja
järgi ja kohus liitis esitatud süüdistusakti kriminaalasja toimikusse ning tegi teatavaks, et jätkab edasiselt kriminaalasja menetlemist prokuröri poolt kohtule täna esitatud süüdistusakti alusel. 03.11.2008.a kohtuistungil andis kohus KrMS § 268 lg 3 alusel süüdistatavale ja tema kaitsjale aega uue süüdistusaktiga tutvumiseks ning lükkas kohtuliku arutamise edasi (II,239). 19.01.2009.a kohtuistungil oli K.J-ile süüdistus arusaadav ja ta tunnistas ennast süüdi osaliselt, avaldades, et pangaautomaatidest ta raha välja võtnud ei ole, süüdistuses märgitud kahjusummadega on nõus, on valmis need hüvitama; on valmis hüvitama MONETTI AS-le 6400.- krooni, SMS Laen AS-le 9000.- krooni, Ferratum Estonia OÜ-le 1100.- krooni, Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le 2898 krooni 77 senti; on nõus, et asja lahendatakse lühimenetluses (II,257). Tema enda poolt eeluurimisel antud ütluste kohta avaldas K.J, et eeluurimisel uurija sundis teda ennast süüdi tunnistama, ärhvardas kinnipanekuga ja lastest ilma jäämisega (II,257). Enda ülekuulamist K.J 19.01.2009.a kohtuistungil ei taotlenud (II,257). Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et K.J tunnistas ennast esitatud süüdistustes süüdi osaliselt, on tema süü 03.11.2008.a koostatud ja 03.11.2008.a kohtule, süüdistatavale ja kaitsjale esitatud süüdistusaktis kajastatud süüdistustes
lg 2 p 4,
lg 2 p 1 ja
K.J poolt 19.01.2009.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et ta ei ole süüdistuses märgitud aegadel pangaautomaatidest raha välja võtnud, ei ole loogiline ja kooskõlas ülejäänud tõenditest kogumis, sealhulgas K.J enda poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ja enda süüd täielikult tunnistavatest ütlustest sellekohaselt nähtuvaga, mistõttu hindab kohus selles osas K.J 19.01.2009.a kohtuistungil avaldatu mitteusutavaks. 19.01.2009.a kohtuistungil uuris kohus prokuröri taotlusel järgmisi tõendeid: • I köitest lehekülgedel 11-21, 23-33, 34-46, 47-61, 62-82, 83-84, 85-86, 87-89, 91112, 113-166 asuvaid tõendeid; • II köitest lehekülgedel 1-25, 26-36, 37-49, 50-53, 87-94, 95-110, 111, 112-118, 119, 120, 137, 138, 139 asuvaid tõendeid. Prokuröri taotluse alusel ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolekul avaldas kohus prokuröri taotletud leheküljed: 5 I köitest leheküljed: - 11-21: A.L. avaldus politseile ja kannatanu A.L. ütlused, - 23-33: AS-s Hansapank asuva A.L. pangakonto nr XXXXXXXX väljavõte, - 34-41: L.A. avaldus politseile ja L.A. kannatanuna antud ütlused, - 42-46: AS-s Hansapank asuva L.A. pangakonto nr XXXXXXX väljavõte, - 47-54: R.L. kannatanuna antud ütlused ja nende ütluste andmise ajal politseile esitatud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i 22.01.2008.a kiri R.L. võlgnevuse kohta (lk 52), - 55-60: AS-s Hansapank asuva R.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõte, - 61: AS-s Hansapank asuva R.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõte, - 62-68: I.L. kannatanuna antud ütlused ja nende ütluste andmise ajal politseile esitatud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i 17.01.2008.a kiri I.L. ile võlgnevuse kohta (lk 66), - 69-79: AS-s Hansapank asuva I.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõte, - 80-82,69: AS-s Hansapank asuva I.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõte, - 83-84: AS Hansapank sularahaautomaatide nimekiri – aadressi, asukohtade, kirjelduse ja A™i koodiga, - 85-86: tunnistaja H.A. ütlused, - 87-89: tunnistaja A.N. ütlused, - 91-93, 101-102: kannatanu Raha24 OÜ esindaja Urmo Kokmann ütlused, - 94-95, 97: Raha24 OÜ andmed laenutaotluste käitlemise kohta, - 96: Raha24 OÜ tsiviilhagi, - 98-100: Raha24 OÜ kohta äriregistri B-osa kaart, - 103-109: Raha24 OÜ-st väljastatavate laenude laenulepingute üldtingimused; - 110: Raha24 OÜ-st väljastatud R.L. laenu väljavõte seisuga 16.04.2008; - 111: Raha24 OÜ-st väljastatud L.A. laenude väljavõte seisuga 16.04.2008; - 112: Raha24 OÜ-st väljastatud A.L. laenude väljavõte seisuga 16.04.2008; - 113-166: - 113,114-117: kannatanu SMS Laen OÜ esindaja Aimar Jürimäe ütlused, - 118-122,126,139,140,152,153,166: SMS Laen OÜ andmed laenutaotluste käitlemise kohta, - 123-125: SMS Laen OÜ kohta äriregistri B-osa kaart, - 127-129,131-138,141-143,145-151,154-156,158-165: SMS Laen OÜ tsiviilhagid, - 130: SMS Laen OÜ-st A.L. 16.02.2007.a 3000.- krooni ülekandmist kajastav AS Hansapank pangakonto väljavõte, - 144: SMS Laen OÜ-st L.A. ile 04.03.2007.a 3000.- krooni ülekandmist kajastav AS Hansapank pangakonto väljavõte, - 157: SMS Laen OÜ-st R.L. 23.02.2007.a 3000.- krooni ülekandmist kajastav AS Hansapank pangakonto väljavõte. Prokuröri taotluse alusel ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolekul avaldas kohus prokuröri taotletud leheküljed: II köitest leheküljed: - 1-25: - 5,8: A.L. nimel 20.02.2007.a esitatud laenutaotlus Mobile Credit Estonia OÜ-le 3000.- krooni laenu saamiseks; - 6,7,9: Mobile Credit Estonia OÜ teatis ja pangakonto väljavõte selle kohta, et H.A. on tagastanud 15.06.2007.a A.L. nimel võetud laenu, tagastati 3900:krooni; - 1-4,14-16 : Mobile Credit Estonia OÜ esindajate ütlused, - 10-13: Mobile Credit Estonia OÜ kohta äriregistri B-osa kaardid; 6 17: volikiri, 23-25: CREDITREFORM EESTI OÜ kohta äriregistri B-osa kaardid; 18-22: Mobile Credit Estonia OÜ-st väljastatavate laenude laenulepingute üldtingimused; - 26-27: kannatanu Ferratum Estonia OÜ esindaja Jaanus Kärt ütlused, - 28-32: Ferratum Estonia OÜ-st väljastatavate laenude kohta laenulepingute üldtingimused, - 33: Ferratum Estonia OÜ andmed A.L. nimele 06.03.2007.a väljastatud laenu 2000.- krooni kohta; - 34-36: Ferratum Estonia OÜ kohta äriregistri B-osa kaardid, - 37,38,39-42: kannatanu MONETTI AS esindaja Helen Veski ütlused, - 43-45: MONETTI AS-st väljastavate laenude kohta laenulepingute üldtingimused, - 46: MONETTI AS-st andmed L.A. nimele 13.03.2007.a väljastatud laenu 3200.- krooni kohta, - 47-49: MONETTI AS-i kohta äriregistri B-osa kaardid, - 50-51: Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i andmed I.L. nimele 23.04.2007.a väljastatud laenu 3000.- krooni kohta ja Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i andmed R.L. nimele 23.04.2007.a väljastatud laenu 3000.- krooni kohta, - 52: Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i tsiviilhagi, - 53: Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i volikiri, - 87-89: kannatanu Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i esindaja Veiko Kandla ütlused, - 90-91: Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-st väljastatavate laenude kohta laenulepingute üldtingimused, - 92-94: Balti Inveteeringute Grupi Pank AS-i kohta äriregistri B-osa kaardid, - 95-110: kahtlustatav K.J ütlused, - 111: kahtlustatav K.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, - 112-117: AS-s Hansapank asuva K.J pangakonto nr XXXXXXX väljavõte, - 118: AS-s Hansapank asuva K.J pangakonto nr 221034798895 väljavõte, - 119: SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 25.01.2008.a teatis K.J kohta, - 120: andmed K.J 2007.a maksustatava tulu kohta, - 137: karistusregistri teatis K.J kohta, - 138: Lõuna Politseiprefektuuri õiend K.J väärteokorras karistatuse kohta, - 139: teatis K.J keskmise päevasissetuleku kohta. Pärast kohtumeneteluse poolte esitatud taotlusi, kui pooltel enam taotlusi ei olnud, avaldas kohus KrMS § 297 lg 1 alusel II kötest leheküljed 195 (kohtu alla andmise määrus), 238-240 (03.11.2008.a kohtuistungi protokoll), 226-237 (03.11.2008.a koostatud süüdistusakt). - Süüdistus
lg 2 p 4 järgi Süüdistuses
lg 2 p 4 kohta märgitud asjaolud selle kohta, et K.J võttis A-L- elukohast Tartumaal X vallas X külas A.L. käekotist rahakoti vahelt A.L. AS-s Hansapank arvelduskontoga nr XXXXXXXX seotud deebetkaardi ja paberile kirjutatud pin-koodi ning neid kasutades 18.12.2006.a, 20.02.2007.a, 22.02.2007.a, 08.03.2007.a, 13.03.2007.a võttis ära A.L. AS-s Hansapank arvelduskontolt nr XXXXXXXX AS-i Hansapank sularahaautomaati, asukohaga Kesk tänav 1, Elva linn, kasutades süüdistuses märgitud rahasummad, on tõendatud kogumis kannatanu A.L. ütlustest (I,12-21), L.A. kannatanuna antud ütlustest (I,35-41), R.L. kannatanuna antud ütlustest (I,47-54), I.L. kannatanuna antud ütlustest (I,62-68), tunnistaja H.A. 7 ütlustest (I,85-86), tunnistaja A.N. ütlustest (I,87-89), AS-s Hansapank asuva A.L. pangakonto nr XXXXXXXX väljavõttest (I,23-33), AS Hansapank sularahaautomaatide nimekirjast sularahaautomaatide aadressi, asukohtade, kirjelduse ja A™i koodi kohta (I,83-84) ning kahtlustatav K.J täielikult enda süüd tunnistavatest ja osaliselt väga põhjalikest üksikasjalikest (II,96) ütlustest (II,95-110) sellekohaselt nähtuvaga. Kahtlustatav K.J lähedaste - ema A.L., isa L.A. ning vendade R.L. , I.L. ja H.A. ütlustest nähtub kogumis, et just K.J oli see, kes lähedastest kasutas teiste pereliikmete pangakaarte, isiku-ja pangakontoandmeid ja seda nii teiste perekonnaliikmete nimel laenude võtmiseks kui ka endale ema pangakontolt sularaha väljavõtmiseks ning K.J tegi seda lähedaste teadmata. Ka süüdistatav K.J abikaasa A.N. tunnistajana antud ütlustest (I,88-89) nähtuvalt kasutas K.J oma vanemate juures X vallas, X külas arvutit ja K.J teadis, kus tema ema A.L. hoidis oma rahakotti ja pangakaarte. K.J kohtulikul uurimisel avaldatu selle kohta, et tema pangaautomaatidest raha välja võtnud ei ole ja eeluurimisel uurija sundis teda ennast süüdi tunnistama, ähvardas kinnipanekuga ja lastest ilma jäämisega (II,257), ei ole veenev ja usutav. Eeluurimisel koostatud K.J kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuv K.J kohtus avaldatut selle kohta, et uurija sundis teda ähvardustega ennast süüdi tunnistama, ei kinnita. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et kahtlustatav annaks temale uurija poolt lubamatu surve avaldamisel niivõrd ükaikasjalikke ja põhjalikke ütlusi nagu seda on K.J andnud varguse mõtte tekkimise ja varguse toimepanemise asjaolude kohta (II,96). Eeluurimisel kahtlustatav K.J antud üksikasjalikud ütlused varguse toimepanemise asjaolude kohta, sealhulgas selle kohta, et kõndis jala Elvasse, Kesk tänavasse, kus asub sularahaautomaat ja pani emale (A.L.) kuuluva pangakaardi sularahaautomaadi sisse ja sisetas tema pinkoodi, seejärel võttis raha välja ja keegi ei pannud tähele, et võttis ema pangakaardiga tema arvelt raha välja ning jäi ema juurde pikemaks ajaks ja ööbis seal (II,96), on kooskõlas ka A.L. pangakonto väljavõttelt (I,23-33) ja AS Hansapank sularahaautomaatide nimekirjast (I,83-84) nähtuvaga selle kohta, et kõik varguse süüdistuses nimetatud rahasummad on A.L. pangakontolt nr XXXXXXXX välja võetud AS-i Hansapank sularahaautomaadist A™-i koodiga HAN00215, asukohaga Elva, Kesk 1 - Elva Kaubanduskeskuse välisseinas. Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt läks ta peale raha sularahaautomaadist väljavõtmist seal samas kõrval asuvasse Elva Kaubanduskeskusesse ning käis seal sisseoste tegemas nii enda kui ka oma ema arvelt väljavõetud raha eest (II,96). Süüdistuses märgitud rahasummade 1475.-, 1050.-, 1500.-, 1500.-, 2000.- krooni vargused süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil pani K.J toime tahtlikult ning kohtu hinnangul ka kavatsetult. K.J käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. K.J käitumine on kvalifitseeritav
lg 2 p 4 järgi – võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuna vargusi pani K.J kokku 5 – 18.12.2006.a, 20.02.2007.a, 22.02.2007.a, 08.03.2007.a, 13.03.2007.a, siis on 4 viimase toimepandud varguse osas tõendatud süüdistuse punkt 4
lg 2 järgi – varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kannatanu A.L. oma tütre K.J vastu tsiviilhagi esitada ei soovinud (I,21). Kokkuvõtvalt on K.J süü
18.12.2006 võttis A.L. ’i elukohast Tartumaal X vallas X külas A.L. ’i käekotist rahakoti vahelt A.L. ’i AS-s Hansapank arvelduskontoga nr XXXXXXXX seotud deebetkaardi ja paberile kirjutatud pin-koodi ning 18.12.2006 võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühise tahtlusega A.L. ’i tahte vastaselt seda deebetkaarti ja pinkoodi kasutades A.L. ’i AS-s Hansapank arvelduskontolt nr 8 XXXXXXXX Tartumaal Elva linnas Kesk tänav 1 asuvast AS Hansapank sularahaautomaadist kella 11.48 ajal nelisada seitsekümmend viis
lg 2 p 1 järgi Kohtu hinnangul on täielikult tõendatud K.J süü ka süüdistuses
Peale süüdistusakti avaldamist K.J süüdistust kelmuste toimepanemises ei vaidlustanud ning kinnitas, et on süüdistuses märgitud kahjusummadega nõus ja on valmis need hüvitama; on valmis hüvitama MONETTI AS-le 6400.- krooni, SMS Laen AS-le 9000.- krooni, Ferratum Estonia OÜ-le 1100.krooni, Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le 2898 krooni 77 senti. K.J süü süüdistuses
i, L.A. i, R.L. ja I.L. teadmata ja nende nimel laenutaotluste 9 laenufirmadele esitamises ja neist laenufirmadest süüdistuses märgitud summades laenude saamises ja väljapetmises, eesmärgiga saadud laenud omastada ja neid mitte tagastada, on tõendatud kogumis A.L. kannatanuna antud ütlustest (I,12-21), L.A. kannatanuna antud ütlustest (I,35-41), R.L. kannatanuna antud ütlustest (I,47-54), I.L. kannatanuna antud ütlustest (I,62-68), tunnistaja H.A. ütlustest (I,85-86), AS-s Hansapank asuvast A.L. pangakonto nr XXXXXXXX väljavõttest (I,23-33), AS-s Hansapank asuvast L.A. pangakonto nr XXXXXXX väljavõttest (I,42-46), AS-s Hansapank asuvast R.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõttest (I,55-60), AS-s Hansapank asuvast R.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõttest (I,61), AS-s Hansapank asuvast I.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõttest (69-79), AS-s Hansapank asuvast I.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõttest (I,80-82,69), AS Hansapank sularahaautomaatide nimekirjast sularahaautomaatide aadressi, asukohtade, kirjelduse ja A™i koodi kohta (I,83-84), juriidilistest isikutest kannatanute ütlustest (I,91-93,101102,113,114-117; II,1-4,14-16,26-27,39-42,87-89), juriidilistest isikutest kannatanute esitatud andmetest laenutaotluste käitlemise kohta (I,94-95,97,110,111,112,118122,126,139,140,152, 153,166,130,144,157; II,5,8,6,7,9,33,46, 50-51), laenufirmadest väljastavate laenude laenulepingute üldtingimustest (I,103-109; II,18-22,28-32,4345,90-91), juriidilistest isikutest kannatanute tsiviilhagidest (I,96,127-129,131-138,141143,145-151,154-156,158-165; II,52), AS-s Hansapank asuva K.J pangakonto nr XXXXXXX väljavõttest (II,112-117) ning kahtlustatav K.J enda täielikult enda süüd tunnistavatest ja osaliselt väga põhjalikest üksikasjalikest ütlustest (II,95-110) sellekohaselt nähtuvaga. Kahtlustatav K.J lähedaste - ema A.L. i, isa L.A. ning vendade R.L. , I.L. ja H.A. ütlustest nähtub kogumis, et just K.J oli see, kes lähedastest kasutas teiste pereliikmete pangakaarte, isiku-ja pangakontoandmeid teiste perekonnaliikmete nimel laenude võtmiseks ning K.J tegi seda oma lähedaste teadmata. K.J kahtlustatavana eeluurimisel antud ja täielikult enda süüd tunnistavad ütlused (II,95-110) on kooskõlas tema ema A.L. i, isa L.A. ning vendade R.L. , I.L. ja H.A. ütlustest kogumis nähtuvaga. Eeluurimisel kirjeldas K.J kahtlustatavana ütlusi andes üksikasjalikult, kuidas sai alguse teiste pereliikmete nimel laenude kiirlaenufirmadest võtmine, kuidas tal selleks mõte tekkis ning kuidas toimis (II,97100). Kahtlustatav K.J ütlustest nähtuvalt oli ta 2006.a detsembrikuus pikemat aega oma vanemate juures X külas ja kuna ta teadis kõiki ema paroole ja andmeid ning tal oli õnnestunud ema arvelt raha varastada, siis tekkis mõte proovida võtta ema arvelt smslaenu ning valis laenufirmaks Raha24 OÜ, kuna oli ise sealt juba enne laenu taotlenud (II,97). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt läks ta X külas suurde tuppa, kus asus arvuti, toas ei olnud sel ajal kedagi, läks Raha24 OÜ interneti lehekülje peale ja vaatas, milliseid ema andmeid tal vaja läheb – vaja läks ema Hansapanga arvelduskonto numbrit; peale seda läks ema andmetega, mis olid juba olemas paberi peal, sisse hanzanetti ja vaatas kontonumbri järele, kirjutas selle paberi peale, logis sealt välja ja läks tagasi Raha24 OÜ lehekülje peale ja sisestas kõik ema andmed (isikukood oli sel ajal peas, samuti isa isikukood), enda telefoninumbri ja sealt edasi logis läbi pangaandemete, mille kaudu kontrollitakse andmete õigsust; võttis paberi, kuhu oli kirjutanud üles kõik oma ema paroolid, pinkoodi, kasutajatunnuse ja salasõna ning logis ennast sisse ema nimel Hansapanga netipanka; peale seda aktiveeriti konto, konto oli tehtud siis ema nimele; peale seda läks koheselt Raha24 OÜ leheküljele, logis sinna sisse oma telefoninumbri ja parooliga ning hakkas taotlema 3000.- kroonist laenu; laenutaotlemine toimus läbi internetipanga; läks laenutaotluse lehekülje peale ja valis summa, mille peale laenu tahtis taotleda ja siis edastas laenutaotluse; kuskil 10-15 minuti möödudes tuli Raha24 OÜ-st kiri, et taotlus on rahuldatud, misjärel kantigi raha üle tema ema arvelduskontole Hansapangas (II,97). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt taotles ta laenu ema nimel ja ema teadmata (II,97). Kahtlustatav K.J 10 ütluste kohaselt kandis ta ema arvele kantud laenust 1000.- krooni enda arvelduskontole Hansapangas ja ülejäänud 2000.- krooni võttis välja Elvas linnas, Kesk tänaval asuvast Hansapanga sularahaautomaadist, peale raha väljavõtmist läks poodi, misjärel läks tagasi vanemate juurde ja sellest asjast kellelegi ei rääkinud (II,97-98). Kahtlustatav K.J ütlustest nähtuvalt tal mingeid probleeme ema pangakaardi kättesaamisega ei olnud, sai selle soovi korral alati kätte (II,97 all). Kahtlustatav K.J ütlustest nähtuvalt tunnistas ta ennast kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi ka ülejäänud kelmuste toimepanemises, avaldades kahtlustatavana ülekuulamisel soovi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (II,110). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt tekkis tal peale seda, kui oli saanud ema A.L. nimel laenu Raha24 OÜ-st, mõte taotleda samasugune laen oma isa L.A. nimel (II,98). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt oli see tema mäletamist mööda järgmisel päeval; oma isa L.A. Hansapanga andmed sai samuti kätte ema A.L. rahakoti vahelt, kuna ema hoidis neid enda käes (II,98); isa paroolid, kasutajatunnuse ja salasõna kirjutas üles endale samale paberile, kuhu kirjutas ka ema paroolid, salasõna, kasutajatunnuse ja pinkoodi; ainuke mida isa andmetest ei teadnud, oli isa Hansapanga deebetkaardi pinkood (II,98). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt toimis ta isa L.A. nimel Raha24 OÜ-st laenu taotledes samamoodi nagu ta ema nimelgi laenu taotledes toimis ning saadud 3000.- krooni kandis venna R.L. arvelduskontole (II,98); R.L. kontonumbrit teadis, kuna oli varem talle ülekandeid teinud (II,98). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt sai ta R.L. pangakontoandmed samuti oma ema A.L. rahakoti vahelt; sealt sai R.L. hansaneti paroolid, salasõna, kasutajatunnuse (II,98-99). Eeluurimisel andis K.J kahtlustatava üksikasjalikke ütlusi ka selle kohta, kuidas ta 2007.a jaanuaris toimis oma ema A.L. nimel SMS Laen OÜ-st laene taotledes ja laenu sealt ka sai (II,99-100). Kahtlustatav K.J ütluste kohaselt halvenesid tal suhted oma lähedastega ja üheks põhjuseks võis olla see, et perekonnaliikmed said teada, et on nende nimel laene võtnud (II,96 keskel). Kohtu jaoks on K.J eeluurimisel kahtlustatavana avaldatu selle kohta, et tunnistab ennast kõigis kelmuste süüdistustes täielikult süüdi, usutav. Kohtu jaoks on K.J kahtlustatavana antud üksikasjalikud ütlused selle kohta, kuidas sai alguse tema poolt oma lähedaste nimel ja lähedaste teadmata kiirlaenufirmadest laenude väljapetmine, usutavad, kuna K.J kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatu on täielikus kooskõlas ülejäänud tõenditest kogumis nähtuvaga. Süüdistatav K.J kohtulikul uurimisel peale süüdistusakti ettelugemist avaldatu selle kohta, et tema ei ole süüdistuses märgitud aegadel ühestki pangaautomaadist raha välja võtnud, ning eeluurimisel andis enda süüd tunnistavaid ütlusi uurija sunnil ja ähvardamisel (II,257), ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav. Eeluurimisel koostatud K.J kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuv K.J kohtus avaldatut selle kohta, et uurija sundis teda ähvardustega ennast süüdi tunnistama, ei kinnita. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et kahtlustatav annaks temale uurija poolt lubamatu surve avaldamisel niivõrd üksikasjalikke ja põhjalikke ütlusi nagu seda on K.J andnud kelmuste toimepanemise mõtte tekkimise ja esimeste kelmuste toimepanemise kohta (II,97-100). Eeluurimisel kahtlustatav K.J antud üksikasjalikud ütlused kelmuste toimepanemise asjaolude kohta, sealhulgas selle kohta, et kõndis jala Elvasse, Kesk tänavasse, kus asub Hansapanga sularahaautomaat ja võttis sealt ema A.L. pangakontolt välja ema A.L. pangakaarti kasutades kelmusega saadud laenust 2000.- krooni (II,97), on kooskõlas ka A.L. 11 pangakonto väljavõttest (I,23) ja AS Hansapank sularahaautomaatide nimekirjast (I,83-84) nähtuvaga selle kohta, et 2000.- krooni A.L. pangakontolt nr XXXXXXXX võeti 20.12.2006.a välja AS-i Hansapank sularahaautomaadist A™-i koodiga HAN00215, asukohaga Elva, Kesk 1 - Elva Kaubanduskeskuse välisseinas. Kuna kahtlustatav K.J ütlustest nähtuvalt tal mingeid probleeme ema pangakaardi kättesaamisega ei olnud, sai selle soovi korral alati kätte (II,97 all), siis on kohtu jaoks usutav ja veenev, et just K.J oli see, kes oma ema A.L. pangakaarti kasutades võttis Elvas, Kesk tn 1 asuvast AS-i Hansapank sularahaautomaadist oma ema pangakontolt välja kiirlaenufirmadelt väljapetetud laenusummadest 20.12.2006.a 2000.- krooni, 16.02.2007.a 1600.- krooni, 20.02.2007.a 2200.- krooni, 23.02.2007.a 3000.- krooni, 28.02.2007.a 3200.- krooni, 06.03.2007.a 2000.- krooni. Kuna K.J kohtulikul uurimisel avaldatu enda osaliselt süüdi tunnistamise kohta, sealhulgas tema avaldatu selle kohta, et ta ei ole ühestki pangaautomaadist sularaha välja võtnud, on ainukesena vastuolus ülejäänud tõenditest kogumis nähtuvaga, sealhulgas tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, siis on kohtu jaoks usutavamad K.J kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused ja tema kahtlustatavana avaldatu enda esitatud kahtlustustes täieliku süüditunnistamise kohta, kuna K.J kohtueelsel uurimisel avaldatu on täielikus ja loogilises kooskõlas ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvate asjaoludega K.J poolt süüdistuses kirjeldatud kelmuste toimepanemise kohta. Järgnevalt on kajastatud kuriteod-kelmused, milliste toimepanemises on K.J süü tõendatud. Kelmuste toimepanemise asjaolusid kinnitavad tõendid on märgitud sulgudesse viiteliselt vastavate tõendite asukohale kriminaalasja toimikus. Kohus, hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et K.J süü süüdistuses
lg 2 p 1 järgi on tõendatud selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse (varguse pani toime 18.12.2006.a): 1. kasutas 20.12.2006 Tartumaal X vallas X külas A.L. ’i teadmata (I,11-21;II,95110,257) viimase isikukoodi, isiku- ja pangakontoandmed ning Hansapangas asuva arveldusarve hanza-neti paroolikaarti, kasutajatunnust ning salasõna (I,11-21;II,95110,257) varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmast raha väljapetmiseks sellega, et esitas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 20.12.2006 a. kell 15.38 Tartumaal X vallas X külas interneti teel arvutist IP aadressiga 87.98.99.66 Raha24 OÜ (äriregistri kood 11306564) internetiaadressile www.raha24.ee A.L. ’i nimelt ning tema isiku- ja pangakontoandmeid kasutades laenutaotluse laenusumma kolm tuhat
lg 2 p 1 järgi – kelmusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Varguse pani toime 18.12.2006.a ja sellele järgnevalt pani vargusi toime 20.02.2007.a, 22.02.2007.a, 08.03.2007.a, 13.03.2007.a. Kuna kelmusi pani K.J toime kokku 15 – siis on 14 viimase toimepandud kelmuse osas tõendatud süüdistuse punkt 1
lg 2 järgi – kelmuse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kannatanutest Raha24 OÜ ja Mobile Credit Estonia OÜ (praegu: MCB Finance Estonia OÜ) tsiviilhagi ei esitanud (I,102; II,4,16). Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i tsiviilhagi 2898 krooni 77 sendi nõudes (II,89) kuulub VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel rahuldamisele ja K.J-ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks väljamõistmisele. MONETTI AS-i tsiviilhagi 8240.- krooni nõudes (II,40) kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o üksnes kelmustega tekitatud kahju - 6400.- krooni ulatuses. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel kuulub K.J-ilt MONETTI AS kasuks väljamõistmisele 6400.- krooni. MONETTI AS-i tsiviilhaginõudest nähtuvalt taotlevad nad lisaks 6400.- kroonile ka nn laenulepingu käitlemisega seonduvate kulude väljamõistmist, s.o kokku 8240.- krooni väljamõistmist (II,40 all). MONETTI AS-i tsiviilhaginõudest lähtuvalt käsitlevad nad kogu tekitatud kahju nn lepingujärgse kahjuna (II,40 all). Kohtu hinnangul puudub K.J ja MONETTI AS vahel lepinguline suhe (seoses toimepandud kuritegudega – kelmustega). Kohtu hinnangul ei tekita K.J poolt toimepandud kelmused MONETTI AS-i ja K.J vahel lepingulist suhet, s.h ei tekita ka laenulepingulist suhet, mistõttu ei ole põhjendatud kuritegudega – kelmustega põhjustatud kahjust, s.o 6400.- st kroonist suuremas ulatuses MONETTI AS-i tsiviilhaginõude rahuldamiseks. Kuritegudega tekitatud kahjust, s.o 6400.- st kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõude rahuldamata jätmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka asjaolu, et süüdistatav vaidlustas tsiviilhaginõude 6400.- krooni ületavas osas ning 6400.- kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõuet omaks ei võtnud. Kohtul puudub seaduslik alus 6400.- krooni ületavas osas MONETTI AS-i tsiviilhaginõude rahuldamiseks. SMS Laen AS-i tsiviilhagi 36 433.- krooni (16 201.- + 3821.- + 16411.-) nõudes (I,128,142,155) kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o üksnes kelmustega tekitatud kahju 9000.- krooni ulatuses. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 19 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel kuulub K.J-ilt SMS Laen AS-i kasuks väljamõistmisele 9000.- krooni. SMS Laen AS-i tsiviilhaginõudest nähtuvalt taotlevad nad lisaks 9000.- kroonile ka nn laenulepingu käitlemisega seonduvate kulude, intresside, leppetrahvide väljamõistmist, s.o kokku 36433.- krooni väljamõistmist (I,128,142,155). SMS Laen AS-i tsiviilhaginõuetest lähtuvalt käsitlevad nad kogu tekitatud kahju nn lepingujärgse kahjuna. Kohtu hinnangul puudub K.J ja SMS Laen AS vahel lepinguline suhe (seoses toimepandud kuritegudega – kelmustega). Kohtu hinnangul ei tekita K.J poolt toimepandud kelmused SMS Laen AS-i ja K.J vahel lepingulist suhet, s.h ei tekita ka laenulepingulist suhet, mistõttu ei ole põhjendatud kuritegudega – kelmustega põhjustatud kahjust, s.o 9000.- st kroonist suuremas ulatuses SMS Laen AS-i tsiviilhaginõude rahuldamiseks. Kuritegudega tekitatud kahjust, s.o 9000.- st kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõude rahuldamata jätmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka asjaolu, et süüdistatav vaidlustas tsiviilhaginõude 9000.- krooni ületavas osas ning 9000.- kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõuet omaks ei võtnud. Kohtul puudub seaduslik alus 9000.- krooni ületavas osas SMS Laen AS-i (varasemalt: SMS Laen OÜ) tsiviilhaginõude rahuldamiseks. Ferratum Estonia OÜ tsiviilhagi 2275.- krooni nõudes (II,27) kuulub VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel rahuldamisele osaliselt, s.o 1100.- krooni ulatuses, kuna kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 2000.-st kroonist on kannatanule hüvitatud 900.- krooni (II,27). Ferratum Estonia OÜ tsiviilhaginõudest nähtuvalt taotlevad nad lisaks (kuriteoga tekitatud) 2000.- krooni suurusele kahjule ka nn laenulepingu käitlemisega seonduvate kulude (275.- krooni) väljamõistmist, s.o kokku 2275.- krooni väljamõistmist (II,27). Ferratum Estonia OÜ tsiviilhaginõudest lähtuvalt käsitlevadki nad kogu tekitatud kahju nn lepingujärgse kahjuna (II,27). Kohtu hinnangul puudub K.J ja Ferratum Estonia OÜ vahel lepinguline suhe (seoses toimepandud kuritegudega – kelmustega). Kohtu hinnangul ei tekita K.J poolt toimepandud kelmused Ferratum Estonia OÜ ja K.J vahel lepingulist suhet, s.h ei tekita ka laenulepingulist suhet, mistõttu ei ole põhjendatud 1100.- st kroonist suuremas ulatuses Ferratum Estonia OÜ tsiviilhaginõude rahuldamiseks. 1100.-st kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõude rahuldamata jätmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka asjaolu, et süüdistatav vaidlustas tsiviilhaginõude 1100.krooni ületavas osas ning 1100.- kroonist suuremas ulatuses tsiviilhaginõuet omaks ei võtnud. Kohtul puudub seaduslik alus 1100.- krooni ületavas osas Ferratum Estonia OÜ tsiviilhaginõude rahuldamiseks. Süüdistus
järgi Süüdistuses
arvelduskontolt Raha24 OÜ arvelduskontole 19.01.2007.a 690.- krooni ja 22.01.2007.a 3599.- krooni ja 19.01.2007.a kandis L.A. arvelduskontolt Raha24 OÜ arvelduskontole 3690.- krooni ning 19.01.2007.a kandis R.L. arvelduskontolt enda arvelduskontole 19.01.2007.a 8000.- krooni, 700.- krooni, 500.- krooni ning 22.01.2007.a kandis R.L. arvelduskontolt enda arvelduskontole 7400.- krooni, teostades nimetatud ülekanded A.L. i, L.A. ja R.L. teadmata ning viimaste isiku-ja pangakontoandmeid, paroolikaarte, kastajatunnuseid ja salasõnu kasutades, on tõendatud kogumis kannatanu A.L. ütlustest (I,12-21), kannatanu L.A. ütlustest (I,3541), kannatanu R.L. ütlustest (I,47-51,53-54), I.L. kannatanuna antud ütlustest (I,6265,67-68), tunnistaja H.A. ütlustest (I,85-86), AS-s Hansapank asuvast A.L. 20 pangakonto nr XXXXXXXX väljavõttest (I,23-33), AS-s Hansapank asuvast L.A. pangakonto nr XXXXXXX väljavõttest (I,42-46), AS-s Hansapank asuvast R.L. pangakonto nr XXXXXX väljavõttest (I,55-60), AS-s Hansapank asuvast K.J pangakonto nr XXXXXXX väljavõttest (II,112-117) ning kahtlustatav K.J täielikult enda süüd tunnistavatest ja osaliselt väga põhjalikest üksikasjalikest (II,100-102) ütlustest (II,95-110) sellekohaselt nähtuvaga. Kahtlustatav K.J lähedaste - ema A.L. i, isa L.A. ning vendade R.L. , I.L. ja H.A. ütlustest nähtub kogumis, et just K.J oli see, kes lähedastest kasutas teiste pereliikmete teadmata nende pangakaarte, isiku-ja pangakontoandmeid ja seda nii teiste perekonnaliikmete nimel laenude võtmiseks kui ka endale ema pangakontolt sularaha väljavõtmiseks ning pangaülekannete tegemiseks lähedaste nimel olevatelt pangakontodelt enda nimel olevale pangakontole ning lähedaste nimel olevatelt pangakontodelt Raha24 OÜ pangakontole raha ülekandmiseks. Järgnevalt on kajastatud kuriteod-arvutikelmused, milliste toimepanemises on K.J süü tõendatud. Arvutikelmuste toimepanemise asjaolusid kinnitavad tõendid on märgitud sulgudesse viiteliselt vastavate tõendite asukohale kriminaalasja toimikus. Kohus, hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et K.J süü süüdistuses
järgi on tõendatud selles, et tema sai korduvalt varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi sellega, et 1. K.J poolt 20.12.2006 Raha24 OÜ-ga kelmuse toimepanemise tulemusena sõlmitud laenulepingust nr 2100130121 tuleneva laenulepingu pikendamiseks ja laenusumma tagasimakseks kandis interneti teel ühtse tahtlusega üle A.L. ’i arvelduskontolt nr XXXXXXXX AS-s Hansapank A.L. ’i teadmata (I,12-21) viimase isiku- ja pangakontoandmeid ning AS-s Hansapank asuva arveldusarve hanza-neti paroolikaarti, kasutajatunnust ning salasõna kasutades (I,12-21) Raha24 OÜ arvelduskontole nr 221033598957 19.01.2007 tuvastamata kohas kuussada üheksakümmend
Arvutikelmuste toimepanemise ajal – 19.01.2007.a ja 22.01.2007.a oli
ühelõikeline, mistõttu on põhjendatud kvalifitseerida K.J poolt toimepandu
(
, L.A. ja R.L. tsiviilhagi esitanud ei ole. Karistus
lõikes 2 sätestatu kohaselt on varguse toimepanemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus (15.03.2007.a kehtima hakanud redaktsioonis). Kuigi
lg 2 sanktsiooni lisandus karistusliigina rahaline karistus alles 15.03.2007.a jõustunud seadusemuudatustega, on
lg 2 alusel on võimalik kohaldada 15.03.2007.a jõustunut ka enne 15.03.2007.a toimepandud kuritegude eest karistuse mõistmisel.
lõikes 2 sätestatu kohaselt on kelmuse eest karistuseks ühe- kuni viieaastane vangistus. Nii
§-s 213 (kehtis kuni 23.02.2008.a kaasa arvatud) sätestatu kui ka
lõikes 1 (hakkas kehtima 24.03.2008.a) sätestatu kohaselt on arvutikelmuse eest karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
lõike 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja 22 raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.J pani kavatsetult toime teise astme kuriteod – 5 vargust 15 kelmust (
lg 2 p 1) ja 4 arvutikelmust (
). edaspidi hoiduma (
lg 2 p 4), Vargustega tekitas kahju kokku 7525.- krooni, kelmustega 43520.- krooni, arvutikelmustega 24579.- krooni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemalt K.J kriminaalkorras karistatud ei ole. Kuna kuriteod pandi toime omakasulisel eesmärgil, rahaliste vahendite hankimiseks, siis ei ole otstarbekohane süüdistatavat karistada rahalise karistusega, kuna rahalise karistuse tasumiseks vajamineva summa hankimise vajadus võib tingida uute varavastaste süütegude toimepanemist. Pealegi puudub süüdistataval reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks – puudub töökoht, ta on 2-e alaealise lapsega kodune ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension (2815.- krooni). Eelnimetatud asjaoludel, selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve, on põhjendatud karistada süüdistatavat vangistusega –
lg 2 p 4 järgi sanktsiooni alammäära lähedal,
lg 2 p 1 järgi sanktsiooni keskmise määra lähedal,
järgi sanktsiooni alammäära lähedal ning
MS § 238 lõikes 2 sätestatut jääb vangistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. K.J kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes peab kohus põhjendatuks kohaldada
lg 1,3 sätestatut ja ta karistusest tingimisi vabastada ühes tema suhtes 18 kuu pikkuseks katseajaks käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtu hinnangul on süüdistatava suhtes käitumiskontrolli teostamisel kriminaalhooldaja suunamisel ning kriminaalhooldaja järelevalve ja kontrolli all kõige tõhusamalt kaitstud õiguskorra huvid ning nimetatud meede on ka kõige tõhusam viis, mõjutamaks süüdistatavat elama oma elu edasiselt seaduskuulekalt. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.