aprill 2010 a. Võlgniku töötasu arestimine ei võimalda nõude täitmist
§-st 82 lg 1 p 2 tuleneva tähtaja jooksul. 04.05.2009 a. teatas sissenõudja esindaja Kohtute Raamatupidamiskeskus, et E.M tasus 8 kuu jooksul vabatahtlikult kohtuotsusega välja mõistetud nõuete katteks kokku 1599.50 krooni. Sissenõudja esindaja leiab, et peale 31.12.2007 a. ei täida E.M kohtulahendit enam vabatahtlikult kuna vabatahtliku tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Sissetuleku arestimine on ™S-s sätestatud täitemenetluse toiming ning selle tagajärjel laekuvaid summasid ei saa lugeda võlgniku poolt vabatahtlikult tasutud summadeks. Sissenõudjale rahalise karistuse katteks laekunud summa kokku on 10 139.73 krooni, millest viimane laekumine 20.04.2009 a. moodustab üle 50% kinnipeetud summadest. Enne seda 11.07.2008-19.04.2009 s.o. 9 kuu jooksul laekumised puuduvad. 09.04.2009 s.o. enne viimast tasumist on kohtutäitur pööranud sissenõude ™S § 115 sätete kohaselt võlgniku kontole. Sissenõudja leiab, et nimetatud menetlustoiming ei ole põhjendamatu ning võlgnikku ülemääraselt koormav, kuna seaduse alusel ei kuulu arestimisele summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluvad summad. Sissenõudja esindaja nõustub võlgnikuga, et täitemenetluse keskne põhimõte ja eesmärk on tagada sissenõudja nõude efektiivne rahuldamine, mis ongi väga selgeks ajendiks eeltoodud täitemenetluse toimingu läbiviimiseks. Kahe aasta jooksul 16.04.2007-04.05.2009 on E.M tasunud ja/või on Kalle Müürsepp*lt Tartu Maakohtu 10.11.2006 a. otsusega välja mõistetud nõuete katteks kokku kinni peetud 11 739.23 krooni s.h rahalise karistuse katteks 11 669.43 krooni. 29.04.2009 a. (04.05.2009) seisuga on rahalise karistuse tasumata osa 38 010.57 krooni, lisaks on tasumata sundraha, summas 4500 krooni. Kokku on E.M *al Tartu Maakohtu 10.11.2006 a. kohtuotsusega 1-06-9331 välja mõistetud nõudeid tasumata 42 510.57 krooni ulatuses s.o. ligi 80% välja mõistetud nõuetest.
aprill 2010. Sissenõudja esindaja nõustub kohtutäituri poolse avaldusega, et võlgniku töötasu arestimine ei võimalda nõuete täitmist
Sissenõudja esindaja on seisukohal, et kohtutäitur on toiminud korrektselt esitades kohtule ™S § 206 lg 2 sätete kohaselt avalduse E.M *a rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras kuna rahalise karistusena mõistetud rahasummat ei ole määratud tähtpäevadeks tasutud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole ka pikendatud. Samas on sissenõudja esindaja seisukohal, et E.M *ale on võimalik tema poolt esitatud andmete põhjal (Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt kontrollimata) kohaldada karistuse täitmise pikendamist 12 kuuks KrMS § 424 kohaselt, vastavalt TMS § 206 lg 1 kuna otsuse täitmise aegumine selleks perioodiks
Samas palub sissenõudja esindaja määrata rahalise karistuse tasumine igakuiste maksetena 3 kohtutäituri arveldusarvele. Maksegraafiku mittejärgimisel jätkatakse tasumata osade osas täitemenetluse läbiviimist. Kohtuistung Kohtuistungil 04.05.2009 a. E.M *a kaitsja väitis, et E.M on täitnud talle ™S alusel pandud kohustusi, v.a. siis, kui tal ei olnud tervislikel põhjustel seda võimalik teha. Võlgnikul vara ei puudu, ta on tasunud kohustusi perioodiliste maksetega. Tagatis töötasu näol on olemas. Kaitsja arvates on ka ™S § 206 lg 1 korda kohtutäituri poolt rikutud. ™S §130 toodud võimalust ei ole kohtutäitur kaalunud. Kaitsja leiab, et põhjus karistuse asendamiseks puudub ning on võimalik jätkata täitemenetlusega. E.M selgitas, et ei tasunud koheselt kohtuotsusega pandud kohustust, sest raha ei olnud. 2007. aastal tegi ta niipalju ülekandeid, kui tal antud hetkel võimalik oli. Raha on E.M maksnud sellest ajast alates, kui ta tööle asus. Kaitsja soovis maksetähtaja pikendamist kahe aasta, minimaalselt 19 kuu võrra ja ositi maksmist. Prokurör oli seisukohal, et kui E.M tahab vabatahtlikku rahalise karistuse tasumist, siis võiks maksetähtaega pikendada aasta võrra s.o. kuni 16.04.2010 a. Sellest tulenevalt panna kohustus maksta alates maist igakuiselt 3167.60 krooni kohtutäiturile. Sellisel juhul saab aasta pärast karistuse põhiosa makstud. Kui seda ei ole võimalik täita, siis asendada rahaline karistus 38 010.57 krooni 61-päevase vangistusega lähtudes päevamäära suurusest 207 krooni. Kaitsja soovis vaheaega, et kliendiga nõu pidada. Nõupidamise tulemusena tegi kaitsja ettepaneku, et rahalise karistuse tasumine toimuks aasta jooksul ja igakuine makstav summa oleks 2000 krooni, millele lisandub aasta jooksul ülejäänud võlgnevuse tasumine E.M-i otsitud võimaluste abil. Kohtu seisukohad Kohus rahalise karistuse maksetähtaja pikendamiseks võtab aluseks KrMS § 424, mis sätestab: Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Tulenevalt KrMS § 424 ei ole seadusega kooskõlas kaitsja soov maksetähtaja pikendamiseks kahe aasta või minimaalselt 19 kuu võrra.
lg 1 sätestab: Mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Täitemenetluse seadustiku § 206 lg.1 sätestab: Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. 4 Käesoleval juhul on süüdimõistetule määratud kohtuotsusega rahaline karistus 49 680 krooni. Süüdimõistetu on kohtuotsuse jõustumisest möödunud kaheaastase perioodi kestel (16.04.2007-04.05.2009) täitnud rahalist karistust osaliselt – tema täitmata rahalise karistuse summa on 38 010.57 krooni, s.o. rohkem kui ¾ kogu mõistetud rahalise karistuse summast. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdimõistetu ainukeseks sissetulekuks on tema põhipalk 7000 krooni kuus. Sellest tulenevalt ei ole E.M*al võimalik 16.aprilliks 2010 (
lg.1 p.2 tähtaeg) igakuise töötasu arvel rahalist karistust tasuda ei ühekordse maksena ega ka võlgniku palga arestitava osa arvel (1005 krooni kuus). Muu vara olemasolu Kalle Müürsepp eitab ja kohtutäitur ei ole muud vara tuvastanud. Seetõttu ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud ja õige käsitleda praegu rahalise karistuse asendamise küsimust. Rahalise karistuse asendamise arutelu käigus on süüdimõistetu taotlenud rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist. Täitemenetluse seadustiku § 45 sätestab, et täitemenetluse käigus täitmise pikendamisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sissenõudja on teatanud kohtule, et tema arvates on võimalik E.M-i*le kohaldada karistuse täitmise pikendamist. Arvestades seda asjaolu ning süüdimõistetu soovi, määrab kohus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise ühe aasta võrra. ™S § 205 lg 2 sätestab: Kui kohus on vastavalt karistusseadustiku § 66 lõikele 1 mõistnud rahalise karistuse tasumise ositi või vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 424 pikendanud rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega, tasutakse rahaline karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul. E.M peab võimalikuks, et rahalise karistuse tasumine võiks toimuda aasta jooksul ja makstav summa oleks 2000 krooni kuus, lisaks aasta jooksul ülejäänud võlgnevuse tasumine muude täiendavalt otsitud vahendite abil. Prokuröri arvates peab igakuine tasutav summa tagama kogu rahalise karistuse seni tasumata osa tasumise 16.aprilliks 2010 ja seetõttu peab igakuine makse olema 3160.60 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades E.M-i poolt esitletud ja kohtutäituri poolt kontrollitud olukorda (põhipalk 7000 krooni kuus), tuleb määrata E.M-ile rahalise karistuse tasumine osade kaupa, vastavalt
lg 1, kuna osade kaupa tasumise määramisel on arvesse võetud nii tema tööalast olukorda ( igakuine stabiilne sissetulek), perekondlikku olukorda (E.M on elukaaslane, kelle osalusega pere kuludes tuleb arvestada), tema tervislikku seisundit (on sageli töövõimetu). Kõiki neid asjaolusid arvestab kohus ka igakuise osamakse suuruse määramisel, pidades silmas eesmärki, et kogu rahalise karistuse tasumata osa saaks määratud ajaks tasutud ja et süüdimõistetul oleks võimalik paindlikult korraldada igakuiste tegelike osamaksete suurendamine. E.M *a rahalise karistuse igakuine kohustuslik osamakse peab olema vähemalt 2000 krooni. Sellisel juhul on süüdimõistetul võimalik osamakse suurust vastavalt oma võimalustele igakuiselt reguleerida suurendamise suunas, suurendades seeläbi tõenäosust rahalise karistuse tähtaegseks tasumiseks. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka rahalise karistusega karistatul on kohustus endal aktiivselt tegutseda rahalise karistuse täitmise nimel, s.t. otsida võimalusi rahalise karistuse täielikuks tasumiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et kohtu poolt määratud karistus kuriteo toimepanemise eest peabki kaasa tooma süüdimõistetule teatavaid kadusid ja kitsendusi, s.h. võib-olla tagasilangust elatustasemes või muid enesepiiramise vajadusi. 5 Kohus, olles pikendanud vastavalt KrMS § 424-le rahalise karistuse tähtaega ja määranud vastavalt
lg 1-le rahalise karistuse tasumise ositi, määrab E.M*a rahalise karistuse maksetähtajaks 20. mai 2010 a. kohustades teda tasuma igakuiselt rahalise karistuse osamakset, s.o. vähemalt 2000 krooni ja arvestusega, et kogu summa saaks tasutud määratud tähtajaks. Kohus selgitab, et kui E.M ei tasu määratud tähtajaks, 20.05.2010 a., kogu rahalise karistuse seni tasumata summat, s.o. 38 010.57 krooni, siis tuleb uuesti arutlusele tasumata rahalise karistuse asendamine, vastavalt
Muu hulgas osutab kohus, et lisaks rahalisele karistusele kuulub tasumisele ka kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu. ™S § 206 lg 2 sätestab: Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Kohtunik Ü. Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.