Obsah (4)

§ 200§ 74§ 75§ 78

1-09-3312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 aprill 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-3312 (08230116941) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 200

lg 2 p 7 järgi, O.P süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 järgi, Z.H süüdistus

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav G.T Ik: xxx, EV kodanik, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav O.P Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ A , elukoht: xxx. tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav Z.H Ik: xxx, EV kodanik, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Owe Ladva 1 RESOLUTSIOON 1. G.T süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat G.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.T temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada G.T-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.04.

2. G.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada
3. O.P süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 8. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 9.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta O.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat O.P suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.P temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 10.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.P järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 11.

§ 78

p 1 alusel arvestada O.P-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.04.

2. O.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada
3. Z.H süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 14. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 15.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Z.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat Z.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses 2 täitmisele pööramata tingimusel, et Z.H temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 16.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.H järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 17.

§ 78

p 1 alusel arvestada Z.H-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.04.

2. Z.H suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada
3. G.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2382 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks) krooni ja 85 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.T, 1-09-3312, kaitsjatasu“.
4. G.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.T, 1-09-3312, sundraha“.
5. O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.P, 1-09-3312, kaitsjatasu“.
6. O.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.P , 1-09-3312, sundraha“.
7. Z.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2382 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks) krooni ja 85 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.H, 1-09-3312, kaitsjatasu“.
8. Z.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.H, 1-09-3312, sundraha“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. EAH esitatud tsiviilhagi 180 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning G.T-lt , O.P-lt ja Z.H-lt solidaarselt välja mõista EAH kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.05.
11. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.05.
12. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.T süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos O.P ja Z.H-ga , 29.09.2008.a kella 00:15 paiku tungisid Tallinnas vanalinna piirkonnas asuval Harjumäel võõra vallasasja omastamise eesmärgil kallale EAH pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning sobrades läbi EAH riiete taskud, kust võeti ära mobiiltelefon №kia E90 koos zen-kõnekaardiga väärtusega 10 952.60 krooni, kett koos korterivõtmetega, rahakott väärtusega 78 krooni, milles oli juhiluba, haiguskindlustuskaart, pangakaardid EAH nimele ja sularaha 180 krooni. Seejärel nõuti EAHlt pangakaardi pin-koodi, pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning tallates jalgadega EAH kehal. Peksmisega tekitati kannatanule EAHle füüsilist valu ja tervisekahjustus – ülalõualuumurd ja silmakoopapõhja murd. Sellega G.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.P süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos G.T ja Z.H-ga , 29.09.2008.a kella 00:15 paiku tungisid Tallinnas vanalinna piirkonnas asuval Harjumäel võõra vallasasja omastamise eesmärgil kallale EAH pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning sobrades läbi EAH riiete taskud, kust võeti ära mobiiltelefon №kia E90 koos zen-kõnekaardiga väärtusega 10 952.60 krooni, kett koos korterivõtmetega, rahakott väärtusega 78 krooni, milles oli juhiluba, haiguskindlustuskaart, pangakaardid EAH nimele ja sularaha 180 krooni. Seejärel nõuti EAHlt pangakaardi pin-koodi, pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning tallates jalgadega EAH kehal. Peksmisega tekitati kannatanule EAHle füüsilist valu ja tervisekahjustus – ülalõualuumurd ja silmakoopapõhja murd. Sellega O.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.H süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos G.T ja O.P-ga, 29.09.2008.a kella 00:15 paiku tungisid Tallinnas vanalinna piirkonnas asuval Harjumäel võõra vallasasja omastamise eesmärgil kallale EAH pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning sobrades läbi EAH riiete taskud, kust võeti ära mobiiltelefon №kia E90 koos zen-kõnekaardiga väärtusega 10 952.60 krooni, kett koos korterivõtmetega, rahakott väärtusega 78 krooni, milles oli juhiluba, haiguskindlustuskaart, pangakaardid EAH nimele ja sularaha 180 krooni. Seejärel nõuti EAHlt pangakaardi pin-koodi, pekstes EAH jalgadega pea piirkonda ning tallates jalgadega EAH kehal. Peksmisega tekitati kannatanule EAHle füüsilist valu ja tervisekahjustus – ülalõualuumurd ja silmakoopapõhja murd. 4 Sellega Z.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav O.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Eva Rivis asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav Z.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. • Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.T, O.P ja Z.H süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu EAH´i ütlusi, kannatanu terviseseisundi kohta koostatud meditsiinidokumente, asitõendi vaatlusprotokolli, jälitusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.T , O.P ja Z.H käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et nemad grupis võtsid kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tungisid süüdistatavad 29.09.2008.a kella 00:15 paiku Tallinnas vanalinna piirkonnas asuval Harjumäel võõra vallasasja omastamise eesmärgil kallale EAHle, peksid EAH ning võtsid ära mobiiltelefoni №kia E90 koos zenkõnekaardiga väärtusega 10 952.60 kroonil. Peksmisega tekitati kannatanule EAHle füüsilist valu ja tervisekahjustus: ülalõualuumurd ja silmakoopapõhja murd. Kohus leiab, et süüdistatavate objektiivne käitumine, so kannatanu pikali paiskamine, kannatanu suhtes vägivalla kasutamine ja seejärel kannatanu vara hõivamine näitab süüdistatavate ühist ja kooskõlastatud käitumist ühise eesmärgi nimel, so eesmärgil hõivata kannatanu vara. Kohus asub seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli suunatud kannatanu vastupanu murdmisele ja see vägivald oli vara valduse murdmise ja ülemineku vahendiks. Vägivalda kasutamata ei oleks aga kannatanu oma varast loobunud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus ja süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona.

G.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude 5 puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Peale selle leiab kohus, et arvestada tuleks ka süüdistatava vanust, so seda, et süüdistatav oli suhteliselt äsja saanud täisealiseks ning tema arusaamad võõrast varast, omandi puutumatusest ja suhtumisest sellesse ei ole välja kujunenud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud ning süüdistatava vanust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. O.P-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ja tekitatud varalise kahju vabatahtlikku hüvitamist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, samuti tekitatud varalise kahju vabatahtlikku hüvitamist, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut, hüvitas vabatahtlikult tekitatud kahju, tagastades telefoni ja et teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Z.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Samas peab kohus vajalikuks arvestada ka süüdistatava vanust, kuivõrd süüdistatav oli inkrimineeritud teo toimepanemise ajaks saanud just täisealiseks ning tema arusaamad võõrast varast, omandi puutumatusest ja suhtumisest sellesse ei ole välja kujunenud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, süüdistatava vanust, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras. Arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. 6 Kohtueelsel menetlusel on EAH esitanud tsiviilhagi 180 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha summat. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on kannatanu ülejäänud vara tagasi saanud. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatavad tekitasid kannatanule varalise kahju ühiselt. Kohus leiab, et varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega ning esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, so 180 krooni ulatuses ja süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate ühise ja kavatsetult toimepandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 180 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lõike 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud kuritegelik käitumine, so süü kahju tekkimises 180 krooni ulatuses tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 ja 1045 lg 4 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt 180 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb 180 krooni ulatuses solidaarselt välja mõista G.T-lt , O.P-lt ja Z.H-lt EAH kasuks. Märt Toming kohtunik 7