1, § 199 lg 2 p. 4,8 järgi ja
lg 2 alusel liitkaristusega 3 a 10 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 29.03.2011.a.) Elukoht xxx vahi all alates 05.10.2011.a. ANDREI NIKOLAJEV, isikukood 37206020350, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx töökoht puudub Süüdistus Z.L -
8,9 Andrei Nikolajev –
8,9 Menetluse liik Kriminaalasjad nr. lühimenetlus 11230111207 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Z.L
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 05.10.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Andrei Nikolajev süüdistuses
8,9 järgi õigeks mõista Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid Välja mõista Z.L-ilt: 1)JL kasuks 2325 eurot (arve nr. xxxxxxx Swedbank), 2)MV kasuks 640 eurot (arve nr. xxxxxxxxxx Swedbank), 3)MS kasuks 360 eurot (arve nr. xxxxxxxxx №rdea Pank), 4)AA kasuks 239,19 eurot (arve nr. xxxxxxxx Danske Bank AS Eesti filiaal), 5)ML kasuks 1600 eurot (arve nr. xxxxxxx Danske Bank AS Eesti filiaal), 6)AU kasuks 1943 eurot (arve nr. xxxxxxxxx Swedbank), 7)EK kasuks 4363,47 eurot (arve nr. xxxxxxxx Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Z.L-ilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 1,5 palga alammäära – 435.- eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda. Jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasu 211.20 eurot ja kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0,45 eurot. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-2537 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: CD-plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde, DNA proovid ja jalatsijälje fragment – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Z.L süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, omastas 19.07.2011 kella 05:30 paiku Tallinnas Läänekaare 14 maja juurest maast MV nimele väljastatud SWEDBANK’i pangakaardi maksumuseta ja juuresoleva PIN koodi ning võttis samal kuupäeval ajavahemikul kell 05:44-05:46 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimetatud pangakaardiga Tallinnas Jaama 2 asuvas SWEDBANK’i sularahaautomaadis HAN00049 ilma MV nõusolekuta välja MVarveldusarvelt neljal korral sularaha kogusummas 640€, tekitades MV’le varalist kahju 640€. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 13.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil terrassiukse lõhkumise teel Harjumaal, Saku vallas, Saku alevis, XXX asuvasse ja JL’ile kuuluvasse ehitusjärgus eramusse, kus võttis JL’ile kuuluvad integreeritava auruahju AEG maksumusega 890€, integreeritava induktsiooniplaadi NARDI maksumusega 405€, akutrelli METABO koos kahe lisaaku ja laadijaga väärtusega 200€, ketaslõikuri METABO väärtusega 100€, ketassae BOSCH väärtusega 100€, elektrihöövli BOSCH väärtusega 200€, kaks GROHE dušši seinakinnitit, maksumusega 35€ tükk, kogumaksumusega 70€, kolm HANS GROHE dušši voolikut, maksumusega 20€ tükk, kogumaksumusega 60€, kolm käsidušši HANS GROHE 2 maksumusega 30€ tükk, kogumaksumusega 90€ ning dušši segisti VITRA väärtusega 210€, tekitades JL’ile varalist kahju kokku 2325€. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 24.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uste avamise teel sisse Harjumaal, Saku vallas, Saku alevis, XXX asuvasse ja AA’ele kuuluva eramu kõrvalhoonesse, kus võttis MS’ele kuuluva lastejalgratta FIREBALL 24’’ väärtusega 300€, AA’ele kuuluva nurgasae METABO väärtusega 600€ ning maja hoovis olevast sõiduautost AUDI 100 reg nr XXX MS’ele kuuluva automaki PIONEER maksumusega 60€, tekitades MS’ele varalist kahju 360€ ning AA’ele varalist kahju 600€. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 24.08.2011 öösel ajavahemikul kella 03:30-st kuni kella 07:00-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse avamise teel sisse Harjumaal, Saku vallas, Saku alevis, XXX asuvasse ja ML’ele kuuluvasse eramusse, kus võttis ML’ele kuuluva jalgratta GT AVELANCHE 2,0 maksumusega 350€, jalgratta SCOTT ROCKWOOD maksumusega 300€, mootorsae PARTNER Professional maksumusega 250€, akutrelli MAKITA kohvriga maksumusega 300€, tööriistakohvri maksumusega 250€ ning akutrelli MAKITA metallist kohvriga maksumusega 150€, tekitades ML’ele varalist kahju kokku 1600€. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 30.08.2011 öösel täpselt tuvastamata kellaajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna ava ees oleva kile eemaldamise teel sisse Harjumaal, Saku vallas, XXX kinnistul asuvasse ja AU’le kuuluvasse ehitusjärgus eramusse, kus võttis AU’le kuuluva akutrelli MAKITA maksumusega 153€, elektritrelli MAKITA maksumusega 214€, ketaslõikuri MAKITA maksumusega 128€, tikksae BOSCH maksumusega 45€, ketassae AWD maksumusega 110€, mootorsae Husqvarna 287€, Grohe vannitoa segisti maksumusega 224€, kaks rulli maja elektrikaablit, ühe rulli maksumus 85€, kogumaksumusega 170€, digifotoaparaadi CANON maksumusega 352€, elektri pikendusjuhtme maksumusega 20€, elektri pikendusjuhtme maksumusega 40€ ning 200€ väärtuses erinevaid pisitööriistu, tekitades AU’le varalist kahju kokku 1943€. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, tungis ööl vastu 16.09.2011 kuni kella 05:05-ni ning teisel korral ajavahemikul 16.09.2011 kella 10:00-st kuni 18.09.2011 täpselt tuvastamata kellaajani võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, XXX asuvasse ja EK’ile kuuluva eramu kõrvalhoonesse ja võttis sealt EK’ile kuuluvad jalgratta Cannondale, XTR/XT maksumusega 2000€, laste jalgratta GT Avalanche maksumusega 342,76€, maanteeratta Trek Madone maksumusega 2426,41€, murutrimmer Husqvarna maksumusega 543€, neli auto naastrehvi maksumusega 200€ tükk, kokku maksumusega 800€ ning jope Icepeak maksumusega 100€, tekitades EK’ile varalist kahju kokku 6212,17€. Oma sellise tegevusega Z.L, olles isikuks kes on varem toime pannud vargusi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Andrei Nikolajevit süüdistatakse selles, et tema osutas ajavahemikul 16.09.2011 kella 05:05 kuni 18.09.2011 täpselt tuvastamata kellaajani tahtlikult vaimset ja ainelist kaasabi Z.L-i poolt varguse toimepanemisele, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Nimelt, kui Z.L sisenes ukseluku lõhkumise teel ööl vastu 16.09.2011 kuni kella 05:05-ni ning teisel korral ajavahemikul 16.09.2011 kella 10:04-st kuni 18.09.2011 täpselt tuvastamata kellaajani Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, XXX asuvasse ja EK’ile kuuluva eramu kõrvalhoonesse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EK’ile kuuluvad esemed – jalgratta Cannondale, XTR/XT maksumusega 2000€, laste 3 jalgratta GT Avalanche maksumusega 342,76€, Maanteeratta Trek Madone maksumusega 2426,41€, murutrimmeri Husqvarna maksumusega 543€, neli auto naastrehvi maksumusega 200€ tükk, kokku maksumusega 800€, jope Icepeak maksumusega 100€, kokku vara 6212,17€ väärtuses, sõitis Andrei Nikolajev oma sõiduautoga VW Passat reg nr XXX vastavalt eelnevale kokkuleppele Z.L-iga Harjumaale, Viimsi valda, Haabneeme alevikku, kus kohtus Z.L-iga vastavalt 16.09.2011 kell 05:05 tehtud kõnele Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 35 asuva kaupluse „Viimsi Lihapood“ juures, aidates Z.L viimase poolt varastatud ning EK’ile kuuluva ja eeluurimisel täpselt tuvastamata jalgratta sealt ära toimetada. Samuti sõidutas ta Z.L-i vastavalt 16.09.2011 kell 10:04 tehtud kõnele ja omavahelisele kokkuleppele 16.09.2011 ajavahemikul kell 10:04 kuni 18.09.2011 täpselt tuvastamata kellaajani oma sõiduautoga VW Passat reg nr XXX Harjumaale, Viimsi valda, Haabneeme alevikku, XXXeramu juurde, kus Z.L võttis võõra vallasasja omastamise eemärgil EK’ile kuuluva eramu kõrvalhoonest ülejäänud EKile kuuluvad esemed, pani need Andrei Nikolajevi autosse, peale mida sõidutas Andrei Nikolajev Z.L-i koos varastatud esemetega sealt minema. Oma tegevusega osutas Andrei Nikolajev tahtlikult teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole vaimset ja ainelist kaasabi, pani toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamisele kaasaaitamise, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Otsuse põhjendus Süüdistatav Z.L tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses, kuid Andrei Nikolajev talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist eitas. 1)Varguse toimepanemine Sakus XXX asuvast ehitusjärgus olevast eramust on tõendatud kannatanu JLi ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. 13.08.2011.a. hommikul oli maja terassiuks lahti, kuigi kannatanu oli eelmisel õhtul kõik uksed lukustanud. Lõhutud oli ka välisukse lukk. Kadunud olid süüdistuses loetletud asjad ( lk. 4-5, 6-39) Z.L on kohtueelses menetluses talle esitatud kahtlustuse kohta öelnud, et sõitis Sakku taksoga. Majja sisenes terassiukse kaudu, mille lõhkus mingi rauast esemega. Kõik süüdistuses loetletud asjad laadis taksosse ja viis Männikule ning müüs erinevates kohtades ja erinevatele inimestele (lk. 53-56, 213-218). Z.L-i ütlusi varguse toimepanemise kohta tõendab kaudselt jälitusprotokoll tema kõnede eristuste kohta, millest nähtub, et ööl vastu 13.08.2011.a. on Z.L teinud kolm kõnet ja viibinud helistamise ajal Sakus (lk. 43-44). 2)MVkontolt raha vargus on tõendatud kannatanu MV ütlustega, mille kohaselt avastas ta 19.07.2011.a. hommikul auto juurde minnes, et juhiuks oli irvakil, kindalaekast varastatud rahakott, milles oli ka Swedbanki pangakaart koos PIN-koodiga. Pangast sai teada, et tema arvelt on tema kaardiga välja võetud neljal korral 160 eurot, kokku 640 eurot. (lk. 109-110). Kannatanu ütlusi raha väljavõtmise kohta tema arvelt tõendab ka konto väljavõte (lk.112). Süüdistatav Z.L tunnistas, et möödudes öisel ajal Läänekaare 14 majast Tallinnas märkas, et aia ääres vedelesid kaardid, rahakott, dokumendid, juhiluba. Võttis kaasa pangakaardi koos koodiga ja tunnistas ka arvelt raha väljavõtmist. (lk. 120- 124). 3)Varguse toimepanemine Sakus MS eramu kõrvalhoonest ja autost on tõendatud kannatanute MS ja AA ütlustega, mille kohaselt avastas M. S 24.08.2011.a. hommikul eramaja territooriumil asuvast kuurist jalgratta varguse ning samast kuurist ka AA kuuluva Metabo nurgasae varguse. Autost oli kadunud automakk Pioneer. Nii kuuri kui auto uksed olid lukustamata. (lk. 128129). 4 Z.L kohtueelses menetluses on selle kuriteo kohta keeldunud ütluste andmisest. Kohtus ta tunnistas end süüdi, kuid enda küsitlemist ei soovinud. Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendab kaudselt ka jälitusprotokoll tema kõnede eristuste kohta, millest nähtub, et ööl vastu 24.08.2011.a. on Z.L teinud kaks kõnet ja viibinud helistamise ajal Sakus (lk. 43-44). 4)Varguse toimepanemine ML eramust Sakus XXX on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et 24.08.2011.a. ajavahemikul kella 3.00-st kuni 7.00-ni on ehitusjärgus olevast eramust varastatud kaks jalgratast ja tööriistu. Maja juurest lahkudes oli kannatanu välisukse sulgenud, kuid ei lukustanud. (lk. 151-153). Z.L küll kohtueelses menetluses eitas vargust, kuid kohtuistungil tunnistas kuriteo toimepanemist. Tema süüd tõendab kaudselt ka jälitusprotokoll tema kõnede eristuste kohta, millest nähtub, et ööl vastu 24.08.2011.a. on Z.L teinud kaks kõnet ja viibinud helistamise ajal Sakus (lk. 43-44). 5)Varguse toimepanemine AU ehitusjärgus majast, mis asub Saku vallas XXX, on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt oli ta kodunt ära 28.08.2011.a. kella 21.00-st kuni 03.09.2011.a. kella 13.00-ni. Tagasi tulles nägi, et toad on segamini ja kadunud hulk tööriistu. (lk. 169-170). Süüdistatav Z.L kohtueelses menetluses on keeldunud ütluste andmisest (lk. 185-189). Kohtus tunnistas ta end varguses süüdi, kuid enda küsitlemist ei soovinud. 6)Varguse toimepanemine EK elamu juures asuvast kuurist aadressil Haabneeme XXX on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt avastas ta kuuri sissemurdmise 18.septembril 2011.a. Kannatanu arvamuse kohaselt oli aga vargus toime pandud ilmselt varem, ööl vastu 16.septembrit, sest tol hommikul oli kadunud õue tuulduma jäetud jope ja kuuri juures maas vedeles mingi kott. Kuna 16.septembril ta kuuris ei käinud, siis märkaski vargust alles 18.septembril. Kadunud oli kolm jalgratast, murutrimmer, neli auto naastrehvi ja jope, mille kadumist märkas juba 16.septembril. (lk. 191-195) Varguse toimepanemise kohta on Z.L kohtueelses menetluses ütluste andmisest keeldunud, kuid kohtus tunnistas end selles süüdi. Samuti tõendab süüteo toimepanemist kaudselt jälitusprotokollid tema kõnede eristuste kohta, millest nähtub, et ööl vastu 16.09.2011.a. on Z.L teinud ühe kõne kella 05:05 ajal Andrei Nikolajevile ja viibinud sel ajal Haabneemes Nurme tee 3 piirkonnas. (43-44, 268—269). Jälitusprotokoll Z.L-i kõnede pealtkuulamise kohta tõendab, et 16.09.2011.a. kella 05:05 ajal teatab Z.L, kes asub Haabneemes, Andrei Nikolajevile, kui viimane kutsub teda lihakaupluse juurde, et tal on veel üks jalgratas. Seega on kriminaalasja toimikus olevate tõenditega ja Z.L-i enda ütlustega tõendatud Z.L-i süüd talle inkrimineeritud varguste toimepanemises. Kuriteod on subjektiivse tunnuse poolest toime pandud kõik kavatsetult. Süüdistatav soovis ära võtta võõraid vallasasju ja tegutses vastavalt oma eesmärgile. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti
8,9 järgi, s.o. sissemurdmisega ja süstemaatiliselt Varastatud esemed asusid kas autos, eramus või kuuris ning juba viie varguse toimepanemine kolme kuu jooksul viitab sellele, et Z.L-i poolt elatusvahendite hankimise põhiliseks viisiks oli teistele isikutele kuulunud vara äravõtmise ja selle edasine realiseerimine. Varguste arv näitab kuritegude toimepanemise süstemaatilisust. Andrei Nikolajevile esitatud süüdistus Z.L-i poolt varguse toimepanemisele kaasaaitamises koosneb kahest osast: 1)vastavalt 16.09.2011.a. kell 05:05 tehtud kõnele viis ta Z.L-i Viimsi lihapoe juurest ära koos viimase poolt EKilt varastatud jalgrattaga; 2)16.09.2011.a. alates kell 10:04 kuni 18.09.2011.a. tuvastamata kellaajani sõidutas Z.L-i koos viimase poolt EKilt varastatud muude esemetega ära EK eramu juurest 5
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Vastavalt Riigikohtus väljendatud seisukohtadele tähendab kuriteole kaasaaitamine teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn. kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-6-11). Andrei Nikolajev end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. On andnud kohtueelses menetluses ütlus, et ei ole käinud öösel Viimsi vallas ega viinud sealt ära mingeid varastatud asju. Z.L ei ole selle episoodi kohta ütlusi andnud. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-12-07 punktis 8 väljendatud seisukohale ei tulene Põhiseaduse § 22 lg-st 2 ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Vaatamata viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid. Prokurör on lugenud A. Nikolajevi süüd tõendavateks dokumentideks jälitusprotokollid, kus on kajastatud Z.L-i ja A. Nikolajevi vestlused ning jälitusprotokollid ja Delfi kaardi väljavõtted, kus on kajastatud nende asukoht vestluste toimumise ajal. Seonduvalt süüdistuse esimese osaga leiab kohus, et 16.09.2011.a. kella 05:05 ajal Z.L-i ja Andrei Nikolajevi vahel peetud telefonivestlusest võib teha järelduse, et Andrei Nikolajev teadis, kus kandis Z.L helistamise ajal asus, sest vastasel juhul oleks ta küsinud Z.L-ilt tema asukohta. Kuna ta seda ei küsinud ja käskis Z.L minna lihakaupluse juurde, siis järelikult oli talle teada, et Z.L viibib Haabneemes, kus ta vastavalt 04.10.2011.a. koostatud jälitusprotokollile ka tegelikkuses oli. (lk. 105A, lk. 43) Siiski ei ole nimetatud telefonivestlusest võimalik välja lugeda Andrei Nikolajevi varasemat teadlikkust Z.L-i poolt varguse toimepanemisest Haabneemes. Ei ole välistatud, et Andrei Nikolajevi ja Z.L-i vahel oli varasem kokkulepe selles, et Andrei Nikolajev toimetab Z.L-i Haabneemest mingil ajal ära, kuid talle ei olnud teada Z.L-i Haabneemes viibimise põhjus. Z.L-i poolt öeldu, et tal on veel üks jalgratas, tõendab pigem seda, et alles nüüd sai Andrei Nikolajev teada, et Z.L on varastanud kuskilt jalgratta ja ta peab Z.L-i sealt lihapoe juurest ära tooma koos varastatud jalgrattaga, mistõttu ta käskiski Z.L minna pimedusse. Viimsi lihapood ei asu EK eramu vahetus läheduses. Süüdistuses märgitu kohaselt asub kauplus aadressil XXX, EK eramu aga aadressil XXX. Kuna Z.L ja Andrei Nikolajev pidid kohtuma Viimsi lihapoe juures, oli selleks ajaks Z.L-i poolt jalgratta vargus juba lõpule viidud. Ta oli takistamatult lahkunud varguse toimepanemise kohast ja tal oli võimalus varastatud jalgratast vabalt kasutada ja käsutada. 6
koosseis on täidetud, kui isik on ära võtnud võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuna kaasaaitamine on võimalik kuni põhiteo faktilise lõpuleviimiseni ja kaasaaitaja tahtlus peab olema suunatud ka põhiteo lõpuleviimisele, siis tulenevalt sellest, et Z.L oli jalgratta varguse lõpule viinud enne, kui Andrei Nikolajev sellest vargusest üldse teada sai, ei saa Andrei Nikolajevi tegevust, mis seisnes Z.L-i hilisemas sõidutamises koos varastatud jalgrattaga Viimsi lihapoe juurest ära, käsitleda vargusele kaasaaitamisena. Seonduvalt süüdistuse teise osaga, ei tulene 16.09.2011.a. kella 10:04:27 ajal peetud Andrei Nikolajevi ja Z.L-i telefonivestlusest (28.12.2011.a. koostatud jälitusprotokoll lk. 106), et vestlus on peetud just süüdistuses näidatud varguse tulemusena saadud vara kohta. Vestluses ei ole kordagi mainitud Pihlaka tänavat või sealt varastatud teisi esemeid, mis annaks aluse seostada Z.L-i ja Andrei Nikolajevi vahel peetud vestlust just Pihlaka tänaval toimepandud vargusega. Ainuüksi Viimsi valla piirkonnas viibimine ei kinnita tõsikindlalt, et nende vestlus oli suunatud Pihlaka tänaval toimunule. Ei ole välistatud, et Z.L võis ajavahemikul 16.
8,9 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Tsiviilhagid Kõikidele kannatanutele tekitas Z.L vargusega materiaalset kahju: JL 2325 eurot, MV 640 eurot, MS 360 eurot, ML 1600 eurot, AU 1943 eurot ja EK 4363.47 eurot. Nimetatud summades on kannatanu esitanud ka tsiviilhagid. AA esitas tsiviilhagi summas 600 eurot, kuid kriminaalasja toimikus lk. 131 on temalt varastatud sae maksumuse kohta arve, millelt nähtub eseme maksumus 3742,50 krooni, mis ümberarvestatult vastab 239.19 eurole. Seega kuulub hagi rahuldamisele väiksemas summas, kui kannatanu on esitanud. Tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamise õigusvastasuse üheks viisiks VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt on kahju 7 tekitamine kannatanu omandi rikkumisega, mille hulka kuulub ka vargus. Kriminaalasjas on kohtulikul uurimisel tõendatud Z.L-i süü vargusega eelpoolnimetatud kannatanutele kahju tekitamises, järelikult tuleb tal kahjud heastada. Süüdistatav võttis kohtuistungil kannatanute nõuded õigeks. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 440 lg 1 kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü, lisaks arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse. Z.L-ile , kellele varastamine oli ainus sissetuleku allikaks, on välistatud rahalise karistuse mõistmine. Kuna tal raha niikuinii ei ole, on karistamine rahalise karistusega mõttetu, see jääks niikuinii täitmata. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem üksteist korda kriminaalkorras karistatud, mõistetaks järjekordsete analoogsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Vangistusega karistamisel arvestab kohus eelkõige varguste arvu. Z.L pani toime kuus kuritegu ja kõik vargused on lõpule viidud. Süüdistatava süüd suurendavaks teguriks on lisaks varguste paljususele ka asjaolu, et Z.L alustas kuritegude toimepanemisega üsna pea peale karistuse kandmiselt vabanemist –vabanes 29.03.2011.a., esimene varguseepisood 19.07.2011.a. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Z.L ei ole avaldanud kahetsust varguste toimepanemise pärast ei kohtueelses menetluses ülekuulamistel ega ka kohtuistungil viimases sõnas. Eeltoodud asjaolusid arvestades mõistab kohus süüdistatavale karistuseks sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistuse – 2 aastat, mida lühimenetluse sätete alusel tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.