lg 2 p 4, 8 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav F.D ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.08.2012, kahtlustatavana peetud kinni 28.06.2012 kuni 29.06.2012, 02.08.2012. Varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. F.D süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.2012 kuni 29.06.2012 ja 02.08.2012 so. 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta F.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva F.D suhtes 1 kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.D temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.D järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada F.D-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.
Kohtuistungil süüdistatav F.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. F.D kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.06.2012.a. varguse episood, kannatanu AS Rautakirja Estonia • 01.08.2012 koostatud AS Rautakirja Estonia avaldus, millest nähtuvalt 28.06.2012 kella 22:35 paiku tungiti R-Kioskisse nr 17 (Toompuiestee 37, Tallinn) ukseklaasi lõhkumise teel ning varastati kaupu koguväärtuses 223,20 eurot. (tl 2) • 29.06.2012 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema AS Rautakirja Estonia Balti Jaama kioski juhatajana avastas 29.06.2012 kell 06:30 tööle tulles, et kioski uksklaas oli lõhutud, suitsuriiul oli segamini ning osa kaupa varastatud. Kiosk oli G4S valve all automaatselt alates kella 21:30. /tl 12-13) • 29.06.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavas sündmuskohas aadressil Tallinn, Toompuiestee 37 asus Balti Jaama R- kiosk. Jaama ja turuhoone vahekäigus asuv R-kioski välisuksel puudus ukse metallraamides klaas, raami ülemises osas oli klaasisool ning klaasikillud asetsesid ukse ees maas põrandal ja trepil. Tekkinud ava suurus oli 1,73x0,73 m. Ava kõrgus trepipinnast 0,7m. Uks oli suletud asendis ning lukus. R-kioski müügisaalis müügileti taga asuval sigarettide riiulil puudusid hinnasiltide 3 „3,00“ taga sigaretipakid ning Marlboro sigarettide pakendid paiknesid ebakorrapäraselt. (tl 14-20) • 31.07.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavateks objektideks olid 73 pakki sigarette ja pulgakomm. (tl 21-23) • 29.06.2012 koostatud kahtlustatava F.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 28.06.2012 viibides Balti Jaamas otsustas R-kioskist varastada sigarette, lõi mõlema rusikaga katki kioski ukse klaasi, ronis kioski, võttis vitriinist sigarette ja 1 pulgakommi ning pani need oma põue, T-särgi alla. Seejärel väljus katkilöödud ukseklaasi kaudu kioskist, kõndis pikki raudteed, nägi politseipatrulli, viskas sigaretid minema ning ta peeti politsei poolt kinni. Kahetseb tehtut väga. (tl 34-38) 31.07.2012.a. varguse episood, kannatanu Maxima Eesti OÜ • 01.08.2012 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 31.07.2012 kella 00:14 ajal sisenes meesterahvas ukseklaasi lõhkumise teel kauplusesse aadressil Õismäe tee 107, Tallinn ning pani endale kilekotti 9 pudelit alkohoolset jooki „Jäägermeister 1L“ maksumusega 22,99 eurot pudel ning väljus võetud kaubaga lõhutud ukseakna kaudu. Vargusega tekitati kahju 206,91 eurot, sissetungimisega tekitatud kahju on täpsustamisel. (tl 41) • 31.07.2012 koostatud tunnistaja TK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles Õismäe teel asuva Maxima kaupluse direktor sai 31.07.2012 kell 00:29 kõne turvafirmalt, millega teda teavitati, et kaupluse ukseklaas on lõhutud. Kohale minnes nägi tunnistaja, et kaupluse välisukse kaas oli katki, killud olid maas. Klaasi lõhkumisega tekitati kahju umb. 400 eurot, kauplus on kindlustatud. Vargusega tekitatud kahju on väljaselgitamisel. (tl 48-52) • 31.07.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks kohaks oli Tallinnas, Õismäe tee 107 asuv kauplus Maxima. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et kaupluse evakuatsiooni väljapääsu parempoolsel uksetiival puudus pakettklaas, tekkinud ava suurus oli 0,6x1,7m, uksejuures trepil ja kaupluse siseruumis olid põrandal klaasikillud. Ukse juures trepilt leiti kaks kolmnurkse kujuga kivi. Kaupluse alkoholi riiulite esisel põrandal tuvastati jalatsite tallamustri elementidega jäljed. (tl 53-62) • 01.08.2012 koostatud tunnistaja AV ütlused selle kohta, kuidas 31.07.2012 öösel kella 00:0000:30 ajal kuulis ta klaasi klirinat, nägi meesterahvast löömas tugeva esemega kaupluse Maxima ukseklaasi pihta 3 korda, mille tulemusel klaas purunes ja meesterahvas sisenes kauplusesse, kus ta oli umbes 1 minuti ning väljus käes tumedat värvi kilekotiga. Teine meesterahvas peitis end kauplusest 15-20m kaugusel põõsastes. Mõlemad meesterahvad jooksid 9-kordsete majade suunas. (tl 70-71) • 01.08.2012 koostatud tunnistaja TGR ütlused selle kohta, kuidas 31.07.2012.a. kuulis klaasi klirinat ning nägi, kuidas meesterahvas lõi jalaga kaupluse Maxima ukseklaasi, klaas purunes ja meesterahvas sisenes kauplusesse. Umbes minuti pärast meesterahvas väljus kauplusest käes kilekott pudelitega. Seejärel tuli varga juurde noormees, kes oli eelnevalt seisnud männipõõsaste taga. Nad panid koos kilekoti seljakoti sisse ja rääkisid omavahel vene keeles. (tl 72-73) • 01.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli CD-plaat salvestisega 31.07.2012.a. kauplusest Maxima. Turvakaamera videosalvestuselt oli näha, kuidas 31.07.2012 kell 00:14 meesterahvas nokamütsiga sisenes kauplusesse, suundus alkoholi osakonda, võttis riiulilt mitu pudelit ning pani need endale kilekotti. Seejärel väljus meesterahvas jooksuga kauplusest hoides käes kilekotti võetud kaubaga. (tl 74-80) • 07.08.2012 koostatud tunnistaja MP´i ütlused selle kohta, kuidas ta oli koos F.D-ga ning viimane tegi ettepaneku varastada kauplusest alkoholi, millest ta keeldus ning püüdis ka Artjomi ümber veenda. Siiski Artjom läks kaupluse taha, mingil hetkel kuulis klaasi purunemise heli ning hiljem jooksis Artjom talle järele. Hiljem kui Artjomiga kokku sai, oli Artjomil kaasas 2 pudelit Jäägermeistrit, ülejäänud pudelid koos kilekotiga oli ta kuhugi ära peitnud. (tl 85-89) 4 • 02.08.2012 koostatud kahtlustatava F.D ütlused, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja selgitab, et 31.07.2012 viibis ta oma sõbra MP´iga Õismäel, tarbisid alkoholi. Tuli mõte panna toime Õismäe Maxima kauplusest vargus, MP keeldus. Leidis kaupluse välisukse juurest tellisetüki, millega lõi vastu ukseklaasi ülaosa, seejärel lõi jalaga veel paar korda vastu ukseklaasi ning tekkinud ava kaudu sisenes kauplusesse, kust võttis enda meelest 6 (võis olla ka rohkem) Jäägermeistri pudelit. Võetud kaubaga jooksis poest välja ning suundus Järveotsa Gümnaasiumi poole. Kilekoti pudelitega peitis põõsasse, koos Maksimiga jõi ära kaks pudelit Jäägermeistrit. Järgnevatel päevadel jõi ülejäänud pudelid tühjaks koos teiste tuttavatega. (tl 90-94) • Teatisest kahtlustatava F.D päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (tl 99) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.D süüd tunnistavaid ütlusi, AS Rautakirja Estonia ja Maxima Eesti OÜ avaldusi, tunnistajate KK, TK, AV, TGR ja MP´i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle koos fototabelitega, asitõendi vaatlusprotokolle koos fototabelitega, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.D käitumine kvalifitseeritud
Süüdistuse kohaselt süüdistatakse süüdistatavat kahe järjestikuse varguse toimepanemises. Seega on tegemist samalaadsete kuritegude faktilise korduvusega ning F.D oli teise varguse kuriteo toimepanemise ajal
Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et 28.06.2012 kella 22.35 ajal tungis süüdistatav Tallinnas, aadressil Toompuiestee 37 asuvasse R-Kioskisse, lõhkudes selleks ukseklaasi ning varastas 73 pakki sigarette kogumaksumusega 222.25 eurot ning ühe pulgakommi „Jawbreaker“ maksumuse 0.95 eurot. Süüdistatav peeti politsei poolt vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni ning varastatu on tagastatud kauplusele. 31.07.2012 kella 00.14 ajal tungis süüdistatav ukseklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas, aadressil Õismäe tee 107 asuvasse kauplusesse Maxima, kust varastas 9 pudelit alkohoolset jooki Jägermeister 1 liiter, maksumusega 22.99 eurot/tk, kaupa kogumaksumusega 206.91 eurot. F.D sisenes mõlemal korral kauplusesse ukseklaasi lõhkumise teel. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest saab järeldada, et kummalgi korral oli kauplus töö ja seega ka külastajate teenindamise lõpetanud ning kaupluse uksed olid tööaja lõppemise tõttu lukustatud. Seega tungis süüdistatav kauplustesse töövälisel ajal ning ukseklaase lõhkudes. Selline võõrasse hoonesse sisenemise viis ja sisenemise aeg viitavad üheselt sellele, et sisenemine võõrasse hoonesse oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata, mistõttu hindab kohus taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Kuivõrd viimane süüdistatavale inkrimineeritud vargustest viidi lõpule ja esimene vargus jäi katse staadiumisse, asub kohus seisukohale, et kuritegude kogumis tuleb kuriteod kvalifitseerida lõpuleviidud vargustena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis oli toime pandud sissetungimisega. Kohtueelsel menetlusel on AS Rautakirja Estonia esindaja esitanud tsiviilhagi 350 euro nõudes, mis sisaldab sissetungimisega tekitatud kahju, mille kohta on kannatanu esitanud Kaubandus Halduse OÜ arve nr 2012002. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kaupluse ukseklaasi lõhkus varguse toimepanemise eesmärgil F.D , kõrvaldades sellega tõkke, mis takistas ligipääsu võõrastele vallasasjadele, mida ta on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku 5 poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 350 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 3; § 132 lg 2, 3 ja § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.D-lt AS Rautakirja Estonia kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Maxima Eesti OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 402,51 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kauba maksumust summas 206,91 eurot ning ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju summas 195,60 euot, mille kohta on kannatanu esitanud Maxima OÜ mittevastavusakti ja AGrus Construction Company OÜ arve. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varguse pani toime ja kaupluse ukseklaasi lõhkus F.D, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 402,51 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 3; § 132 lg 2, 3 ja § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.D-lt Maxima Eesti OÜ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudus alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud tegude varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd tal puuduvad piisavad rahalised vahendid selle karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja et, süüdistatava käitumises esinevad kergendavad asjaolud ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata, siis teeb kohus süüdistatava karistusandmetest järelduse, et süüdistataval on raskusi õiguskuulekusega. Peale selle mõistetakse kohtuotsusega süüdistatavalt 6 välja nii menetluskulu kui ka tsiviilhagid, mistõttu leiab kohus, et süüdistatav vajab oma suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmisel kõrvalise isiku järelevalvet, mistõttu tuleb süüdistatav allutada kriminaalhooldusele. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav toime ühe varguse katse, millega püüdis varastada vallasasju 223,20 euro väärtuses ning ühe varguse, millega varastas kaupa 206,91 euro väärtuses. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse kahe kuriteo toimepanemises ning vargusega tekitatud varaline kahju ei ole nii suur kui seda on lõhkumistega tekitatud varaline kahju. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatava süü kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud ja süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis ei ole väikesed, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.