, § 263 p 1,4 järgi ja I.E süüdistuses
p 1,4 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Dmitri Vorobjov Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood 38802112234, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel- vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav I.E Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel- vene keel, töökoht xxx. Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vladimir Vastšjonok RESOLUTSIOON Tunnistada Dmitri Vorobjov süüdi
Tunnistada Dmitri Vorobjov süüdi
Vastavalt
lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Dmitri Vorobjov’ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Dmitri Vorobjov’ile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada
lg 1 ja 3 ning mitte pöörata mõistetud karistust- 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Dmitri Vorobjov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 03.05.2012.a. Tunnistada I.E süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes I.E-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada
lg 1 ja 3 ning mitte pöörata mõistetud karistust- 4 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui I.E ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 03.05.2012.a. Mõista Dmitri Vorobjov’ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (sada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. Mõista I.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-11-13176, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
Taas tema, 13.07.2010.a. kella 21.00 paiku, olles Narva-Jõesuu linnas sadama lähedal, tegutsedes koos I.E-ga ja uurimise poolt kindlakstegemata isikutega, tajudes, et oma tegudega rikub reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, kolmandate isikute juuresolekul, lõi jalgadega A B vastu nägu ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu. Oma tegudega D. Vorobjov rikkus avalikus kohas teiste isikute rahu vägivallaga, isikute grupis, s.t.
I.E süüdistatakse selles, et tema, 13.07.2010.a. kella 21.00 paiku, olles Narva-Jõesuu linnas sadama lähedal, tegutsedes koos Dmitri Vorobjoviga ja uurimise poolt kindlakstegemata isikutega, tajudes, et oma tegudega rikub reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, kolmandate isikute juuresolekul, lõi rusikate ja jalgadega A ja J B vastu nägu ja keha, tekitades viimastele füüsilist valu. Oma tegudega I.E rikkus avalikus kohas teiste isikute rahu vägivallaga, isikute grupis, s.t.
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Kohtulikul uurimisel seletas Dmitri Vorobjov, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt: esimeses episoodis tema ei alustanud esimesena konflikti, tema ei löönud esimesena, see oli enesekaitse, teises episoodis ei löönud kannatanut, vaid püüdis kaklusele vahele minna ning I.E kaklusest eemale tõmmata, võib olla riivas kannatanu jalaga. Dmitri Vorobjov nõustus lühimenetlusega, ei taotlenud enda ülekuulamist. Peale kriminaaltoimiku materjalide avaldamist seletas Dmitri Vorobjov kaitsja küsimusele, et tunnistab ennast süüdi täielikult mõlemas episoodis. I.E seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt: ei tunnistanud seda, et peksis J B . I.E nõustus lühimenetlusega, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt. 1-11-13176 Dmitri Vorobjovi süüdistus
järgi Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Tunnistaja P O 23.05.2010 ütlused, millest nähtub, et 22.05.2010 kella 23 paiku tähistas ta koos sõpradega oma kälimehe / naise õemehe/ S V sünnipäeva NarvaJõesuus K tänaval elumaja nr xx kõrval baaris „EHO". Kella 00.00 paiku käis S V õues ja tagasi tulles ütles, et kui tema tänaval suitsetas, siis toimus tema ja noorte inimeste seltskonna vahel konflikt. Noored inimesed olid väga purjus. Konflikti sisu kannatanu ei teadnud. Nad jätkasid puhkamist. Mõne aja pärast läks ta koos sõbraga õue suitsetama. Baari juures seisis noorte inimeste seltskond, kes tahtis siseneda baari, et leida punases spordisärgis noormeest, kellega neil oli tekkinud konflikt. S oli seljas punane spordisärk. Baarman neid sisse ei lasknud. Ka sõitis kohale G4S turvamees, kes aitas neid mitte sisse lasta. Kaks noormeest läksid ikkagi ruumi sisse. Siis läks tunnistaja õue ja rääkis seltskonnast ühe noormehe – E M . Ütles talle, et kui tal ei ole S V pretensioone, siis ta võib ära minna. E läks eemale. Ta ütles seda sama veel kahele noormehele. See seltskond oli umbes 8 inimest. Tema teab ainult E , ta on tema majanaaber. Kui ta nendega rääkis, siis oli kannatanu selja taga S . Ta ei märganud millal ta välja tuli. S rääkis mingi noormehega, kes talle pretensioone esitas. Turvamees seisis seal kõrval ja kuulas nende vestlust. Noormees oli sinise-valge triibulises kapuutsiga pluusis ja ütles, et Sergei solvas teda. S eitas. Vestlus toimus kõrgendatud toonidel, kuid mingit tegevust ei toimunud. Siis läks nende seltskond koos S baari. Noormehed tänavalt baari ei tulnud. Kannatanu sai aru, et konflikt on lahenenud. Siis helistas S tema naine ja palus talle ema maja juurde xxx vastu minna ning koju saata. Nad läksid maja juurde Sergeiga kahekesi kuna ka tema naine oli seal. S ja P naised on õed. Nad läksid trepikoja juurde, helistasid fonoluku kaudu. Sel ajal tuli tagantpoolt nende juurde seesama noormeeste grupp, kes baari juures olid. Ligikaudu 8 inimest. Ühel oli käes umbes meetri pikkune kepp. Tunnistaja pööras ringi ja astus neile vastu, sattus selle noormehe ette. Noormees hakkas kaikaga vehkima ja ütlema, et keegi neist peab „välja imema". Ta püüdis teda sõnadega rahustada, kuid ta lõi tunnistajale ootamatult kaikaga vastu pead ja õlga. Tunnistaja kukkusin põlvili ning tundis uuesti lööke vastu õlgu ja selga. Tal õnnestus püsti tõusta. Sel ajal jooksis trepikojast välja tema naine L O . Ta jäi seisma tema ja noormehe ette. Noormehel enam kaigast käes ei olnud ja ta hakkas ära jooksma. Tunnistaja püüdis talle järele joosta, kuid ei saanud kätte. Mis toimus tagapool Sergei ja teiste noormeeste vahel, seda ta hasardis ei näinud. Naine ütles, et kepiga noormehe nimi on V I , et ta on S naise I T –V klassivend. Samas seltskonnas oli ka E M , kuid tema kannatanut ei peksnud. №ormehed hakkasid nende juurest ära minema. Ka S tuli tunnistaja juurde. Nad läksid koju. Kutsusid välja politsei, kohale sõitis ka kiirabi ning kannatanu viidi haiglasse ning õmmeldi põsk kinni. Sergei sõitis oma autoga ka haigla juurde, kus ka temale abi osutati. SA Narva Haigla tõend P O suhtes, millest tuleneb, et 23.05.2010 toimus kaklus tuttavaga, mille tulemuses sai ta kehavigastusi. Kannatanu S V 23.05.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 22.05.2010 kella 23 paiku tähistas ta koos sõpradega oma sünnipäeva Narva-Jõesuus K tänaval elumaja nr xx kõrval baaris „EHO". Kella 00.00 paiku käis õues suitsu tegemas ja toimus konflikt tema ja noorte inimeste seltskonna vahel, kes baari juures seisid. №ored inimesed olid väga purjus. Konflikti sisu oli selline: ta küsis neilt, kas neist kellelgi on auto, et sõita Narva ja ära tuua tema naine. Talle vastati jämedalt. Toimus sõnavahetus. Tema läks baari sisse. Nad jätkasid puhkamist. Mõne aja pärast läks õue. Baari juures seisis 1-11-13176 seesama noorte inimeste seltskond ning seisis P ja rääkis nendega. Samuti oli seal G4S turvamees. №ormeeste seltskond oli ligikaudu 8 inimest. Sealsamas oli ka noormees, kes talle jämedalt vastas palvele auto kohta. Noormees oli sinise-valge triibulises kapuutsiga pluusis. Mingit tegevust ei toimunud. Siis läks nende seltskond baari. Ta sai aru, et konflikt on lahenenud. Siis helistas talle naine ja palus talle ema maja juurde xxx vastu minna ning koju saata. Ta oli juba Narvas kohale sõitnud. Nad läksid maja juurde P kahekesi. nende naised P on õed. Läksid trepikoja juurde, helistasid fonoluku kaudu. Sel ajal tuli tagantpoolt nende juurde seesama noormeeste grupp, kes baari juures olid. Ligikaudu 8 inimest. Tema juurde tuli kaks. Algas jäme sõnavahetus. Kaklust ta ei oodanud. Märkas, et P ees seisab noormees puukaikaga ja hakkas sellega vehkima. Sel ajal hakkasid kaks noormeest, kes tema juures seisid, teda rusikatega vastu nägu ja keha peksma. Ta kaitsesin end. Ootamatult lõpetasid noormehed kakluse ja hakkasid lahkuma. Üks kahest, kes teda lõi, elab xxx esimeses sissekäigus. Ei ees- ega perekonnanime ta ei teadnud. Teadis, et ta on tema venna klassivend. Teist ta ei teadnud, kuid suudab ära tunda. P läks neile järgi. Kannatanu jooksis talle järele ja peatas kinni ning nad läksid koju. Kutsusid välja politsei, kohale sõitis ka kiirabi ning viidi haiglasse, õmmeldi põsk kinni. Tema sõitsin ka oma autoga haiglasse, kus ka talle abi osutati. Tunnistaja V I (I ) 27.05.2010.a. ütlused, millest tueleneb, et 23.05.2010.a kella 18.00 paiku istusid nad suure seltskonnaga - tema, Dmitri Vorobjov, I K tema sõbra E M juures külas Narva-Jõesuus Mäe tänaval maja numbrit ta ei tea, korter on nr x. Nad tarvitasid alkohoolseid jooke. Maasiku korterist väljusid kõik kella 22.00 paiku ja läksid keskuse suunas. Jõudsid „Žiguli" baarini. Baari sisse nad ei läinud, nad seisid baari ukse juures. Baarist väljusid kaks meest ja palusid neil end Narva viia. Temale isiklikult need mehed tuttavad ei olnud. Kas nad olid tuttavad kellelegi tema seltskonnast, seda ta ei tea. Ta ütles: ,,1200 ja olete kohal". Üks noormeestest vastas talle, et „1200 eest imen ma tema organit“. Nad riidlesid sõnaliselt, kuid kaklust baari juures ei toimunud. Nad hakkasid neile meestele seletama, et selliseid sõnu kasutada ei ole viisakas. Pärast seda läksid mehed baari tagasi, aga nemad jäidki nii baari juurde seisma. Kümne minuti pärast need mehed väljusid baarist ja ta ei näinud kuhu nad läksid, kuna õues oli pime. Seisid neljakesi baari juures veel umbes kümme minutit ja siis väljus baarist J (tema perekonnanime ta ei tea), elab Narva-Jõesuus, aadressi ta ei tea ning ütles, et need kaks meest rääkisid baaris, et tahavad helistada Narva meestele, et nad kohale sõidaksid ja nendega asja lahendaksid. Ta ei tea, millistele meestele nad helistada tahtsid. Läksid baari juurest neljakesi kodudesse. Nad elavad kõik neljakesi peaaegu samas piirkonnas. K tn xx maja juures kohtasid neid kahte meest. Meestega koos oli üks naisterahvas. Nad tahtsid neist meestest mööda minna, kuid mehed ise peatusid. Ta läks ühe mehe juurde, mitte selle, kes tema ees ülbitses, vaid tema sõbra juurde ning ta hakkas seletama, et tema sõber käitus teda solvates halvasti. See mees hakkas talle lähemale tulema, tema võttis maast oksa läbimõõduga 2 cm ja lõi ühe korra selle oksaga talle vastu rindkeret. Mees paiskas ta maha ja hakkas jalgadega taguma. Kahtlustatav tõmbus kägarasse ja jäi maha lamama. Kahtlustatav lõi kannatanule vaid ühe löögi kepiga vastu keha. Kahtlustatav ei näinud, et mingi naisterahvas tema juurde jooksis. Ta nägin naisterahvast, kuid tema ei tulnud mitte tema vaid läks M juurde. Ta ei tea, miks kannatanud räägivad, et neid oli 8 inimest, neid oli vaid neli inimest. Võib-olla keegi kõrvalistest inimestest tuli juurde vaatama. Kahtlustatav kahetses juhtunut. Ta tunnistas, et lõi kannatanut vaid üks kord. Tunnistaja L O 27.05.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 22.05.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.
Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga jne. Peksmise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale peksmist valu. Kohus tuvastas, et Dmitri Vorobjov lõi süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas S V kahel korral (korduv löömine) rusikaga vastu pead ja keha, st tuvastatud Dmitri Vorobjovi poolt valulised löögid. Seega on kohtu hinnangul objektiivsest küljest täidetud Dmitri Vorobjovi poolt
objektiivne koosseis.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kannatanu ja tunnistaja P O ütluste pinnal loeb kohus tuvastatuks, et Dmitri Vorobjov pani toime S V peksmise grupis, kuna Dmitri Vorobjovi ja teise isiku tegevused olid ühised ja kooskõlastatud. D.Vorobjovi tuttav hoidis kannatanu käest kinni ning mõlemad üheaegselt lõid kannatanut. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Dmitri Vorobjov on tahtlikult korduvalt löönud S V ja oli teadlik, et põhjustab oma tegudega S.V valu. Kohtu hinnangul pani Dmitri Vorobjov toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Dmitri Vorobjovi süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Dmitri Vorobjovi ja I.E süüdistus
ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. kella kuue peal õhtul, tuli ta oma naise J B a Narva-Jõesuu sadamasse suplema. Seal oli keegi noormees, umbes 24 aastane, tema naine tunneb teda, kes põhjuseta solvas tema naist. Ta tegi talle märkuse ja sellega kõik lõppes. Noormees hakkas telefoniga helistama, nemad läksid naisega alla jõkke suplema, kus on riietusruumid ümberriietumiseks. Kui nad peale suplust veest välja tulid, tuli nende juurde noormees, kes tema naist solvas ja temaga oli veel 6 või 7 noormeest. Keegi sellest kambast lõi tema naist, peale seda naine kukkus maha. Kui ta püsti tõusis, löödi teda veel kord. Pärast kõik sinna tulnud noormehed tormasid talle kallale ja hakkasid talle vastu erinevaid kehaosi peksma. Kannatanu kukkus maha, teda peksti jalgadega, sealhulgas ka vastu nägu. Mingil momendil nad lõpetasid tema peksmise ja noormehed lahkusid. Teda peksti umbes kolm minutit. Ta pöördus traumapunkti, tal oli vasaku käe väikese sõrmeluu murd, näos oli hulgaliselt hematoome. SA Narva Haigla tõend, mille kohaselt A B pöördus 13.07.2010.a. kell 22:25 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks, mille põhjuseks oli vägivaldne trauma, pekstud. Läbivaatusel tuvastati näo hematoomid ning ninaluude murd. Kannatanu J B 13.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. kella kaheksa paiku õhtul tuli oma mehe A B Narva-Jõesuu sadamasse suplema. Seal oli keegi noormees, tema perekonnanimi on I.E Dmitri, kus ta elab, teab visuaalselt, kes solvas teda põhjuseta. Mees tegi talle märkuse ja sellega kõik lõppes. Noormees hakkas telefoniga helistama, aga nemad läksid mehega alla jõkke suplema, kus asuvad riietusruumid ümberriietumiseks. Kui nad peale suplust veest välja tulid, tuli nende juurde noormees, kes kannatanut solvas ja temaga oli veel 6 või 7 noormeest. Keegi sellest kambast lõi kannatanule käega kaks korda vastu nägu, löökidest ta kukkus maha, kui ta üles tõusis, see noormees taas lõi teda. Kannatanut lõi turske kehaehitusega noormees, välimuse järgi tunneb ta ära. Pärast kõik sinna tulnud noormehed sööstsid tema mehele kallale ja hakkasid teda peksma erinevatesse kehaosadesse, peksid jalgadega, sealhulgas ka vastu nägu. Keegi hüüdis „politsei" ja noormehed jooksid laiali. Kannatanu pöördus traumapunkti, tal oli peaaju põrutus, näos hematoomid. Kannatanu J B 13.07.2010.a. ütlused, millest tuleneb, et 13.07.2010.a. kella kaheksa paiku õhtul tuli oma mehe A B Narva-Jõesuu sadamasse suplema. Seal oli keegi noormees, tema perekonnanimi on I.E Dmitri, kus ta elab, teab visuaalselt, kes solvas teda põhjuseta. Mees tegi talle märkuse ja sellega kõik lõppes. Noormees hakkas telefoniga helistama, aga nemad läksid mehega alla jõkke suplema, kus asuvad riietusruumid ümberriietumiseks. Kui nad peale suplust veest välja tulid, tuli nende juurde noormees, kes kannatanut solvas ja temaga oli veel 6 või 7 noormeest. Keegi sellest kambast lõi kannatanule käega kaks korda vastu nägu, löökidest ta kukkus maha, kui ta üles tõusis, see noormees taas lõi teda. Kannatanut lõi turske kehaehitusega noormees, välimuse järgi tunneb ta ära. Pärast kõik sinna tulnud noormehed sööstsid tema mehele kallale ja hakkasid teda peksma erinevatesse kehaosadesse, peksid jalgadega, sealhulgas ka vastu nägu. Keegi hüüdis „politsei" ja noormehed jooksid laiali. Kannatanu pöördus traumapunkti, tal oli peaaju põrutus, näos hematoomid. SA Narva Haigla tõend, mille kohaselt pöördus J B 13.07.2010.a. erakorralise meditsiini osakonda arstiabi saamiseks ning tal diagnoositi pealaenaha pindmine vigastus. Tunnistaja N P 20.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. kella 18.00 paiku tuli ta oma tütre A , sünd.xxxx.a. randa, mis asub Narva-Jõesuu linna sauna juures. Nad 1-11-13176 suplesid ja päevitasid. Rahvast oli rannas palju. Kella 21.00 paiku nad hakkasid koju minema, kui nende tähelepanu köitsid mingid plaksud vastu keha. Vaadates tähelepanelikult, nägi varem talle tuttavat I.E , umbes 25 aastane, kes elab xxx, täpset aadressi ei teadnud, samasuguste 5-6 noormehe kampas. Nende hulgast tundis ta ära veel noormehe, perekonnanimega Vorobjov, samuti xxx elanik, xxx, teisi noormehi ei tundnud. Üks noormeestest oli mootorrattakiivriga valget-sinist värvi. Ta nägi, kuidas I.E peksis rusikatega näkku Jelenale neiupõlvenimi K . Ta kattis näo kätega. Seejärel I.E hakkas rusikatega peksma tema noormeest. Nende vahel tekkis heitlus. Kõik toimus väga kiiresti. J seisis nende poole seljaga ning I.E lõi teda veel üks kord kas vastu selga või vastu pead. Ta täpselt ei näinud. Pärast noormehed lõid J noormehe jalust maha, ta kukkus ning nad hakkasid teda jalgadega peksma, terve kamp, kes olid I.E-ga. Vorobjov samuti peksis jalgadega. Kõrvalised inimesed hakkasid karjuma ja püüdsid seda peksmist peatada, tunnistaja tahtis politseid kutsuda, kuid nähes, et sadamas seisab juba politseiauto, mis ringi keeras. Pärast nad lõpetasid J noormehe peksmise ja läksid linna sauna poole. Ta jälgis kogu seda sündmust umbes 25-30 meetri kauguselt. Pärast seda läks koju. Kahtlustatava Dmitri Vorobjovi 21.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. kella 21.00 paiku ta tuli üksi Narva-Jõesuu sadamasse. Sadamas olid I.E , J G ja A T , kõik xxx elanikud, veel olid I.E tuttavad, kuid tema neid nimepidi ei tea. Kes oli mootorrattakiivriga, ta ei tea, tema sellist inimest üldse ei näinud. Kui ta sadamasse tuli, I.E rääkis talle, et kui ta tahtis sadamasillalt alla hüpata, siis L mees pani talle jala ette ja ta oleks peaaegu sadamasillalt alla kukkunud. I.E ütles, et L ja tema mees olid purjus. Dmitri algul ei saanud aru, millisest L ta räägib, kuid pärast, kui nad kavatsesid sadama juurest sauna juurde minna, sest seal on parem supelda, ta nägi seda Leenat. Ta tõepoolest oli purjus ja agressiivne. Ühel momendil, kui Vorobjov jõe poole vaatas, nägi silmanurgast, kuidas I.E läks L ja tema mehe juurde ja nad hakkasid teineteist sõimama. I.E tahtis, et J mees vabandaks tema ees, selle eest, et ta pani talle jala ette. Jutuajamine ei õnnestunud, L ronis meeste jutu vahele ja kõik lõppes kisa ja ebasündsate sõnadega sõimamisega. I.E ja J mees võtsid sellise seisangu, et hakata juba kaklema, kuid I.E libastus ja kukkus, see meesterahvas sööstis I.E-le kallale ja hakkas teda peksma. Jelena samuti ronis kaklusesse ja võimalik, et sai vastu nägu. Vorobjov ei näinud, et keegi talle lihtsalt niisama näkku lõi. Rahvas tormas kaklejaid lahutama. Vorobjov samuti jooksis juurde ja andis jalahoobi Jelena mehele, lõi ühe, kaks korda, kuid mitte sellepärast, et talle peksmisjälgi tekitada, vaid selleks, et ta lõpetaks I.E-ga kaklemise. Kaklus ei kestnud mitte rohkem kui ühe minuti. Ta vaatas, et I.E ja meesterahvas ei pööranud tähelepanu sellele, et sadamas seisab politseiauto ja et on vaja laiali minna ja intsidenti hommikul arutada, kui meesterahvas kaineks saab. Konflikti momendil I.E oli kaine. Kas G ja T ronisid kaklusesse, ta ei näinud. Nagu ta mäletas, kaklusesse ronisid lihtsalt ka puhkajad, kuid kelle poolt nad olid, I.E või L mehe poolt, ta ei teadnud. Peale kalust nad läksid I.E-ga sauna poole, neil järel tuli veel keegi, kuid kes, ta ei teadnud. Kas need olid I.E sõbrad, või lihtsalt jõe ääres puhkajad. Peale intsidenti ta ei näinud, et L näos oleks olnud mingeid vigastusi, tema mehel oli nina peal kriimustus, veri tilkus. Vorobjov väga kahetses, et ronis sellesse kaklusesse, kuid ta ei saanud mööda minna. Tal on väga ebameeldiv, et konflikt toimus puhkajate ja väikeste laste silme all. Tunnistaja J G 21.07.2010.a. ütlused, millest tuleneb, et möödunud nädalal, kuupäeva ei mäletanud, võimalik, et see oli 13.07.2010.a., ta tuli koos I.E ja A T sadamasse suplema. Rohkem ta oma tuttavatest kedagi ei näinud. Dmitri Vorobjovi ja D B nendega ei olnud. Sadamas oli samuti L oma leedulasest mehega ja 12 aastase pojaga. Nende juures oli õllepudel. I.E tahtis sadamasillalt vette hüpata, kuid ei 1-11-13176 saanud seda teha, sest L mees peatas teda jalaga rindu. L a mees ütles I.E-le: „mida, rist tirib maa poole". I.E rippus rinnal suur kuldrist. Pärast seda Dmitri läks teisele poole sadamat, kuid L oma mehe ja lapsega läksid sauna poole jõe äärde. Sel ajal sõitis patrullautoga sadamasse J T . Tunnistaja tunneb T lapsest peale, ta karistas teda selle eest, et ta sigarette suitsetas. T nad vestlesid 5-6 minutit, ta istus autosse ja sõitis minema. Kui ta T vestles, ta nägi, kuidas I.E läks sadamast Narva-Jõesuu kesklinna poole. Kui T minema sõitis, ta vaatas korraks ringi ja ei näinud enam I.E. Ta otsustas minna E M juurde ja I.E asjad tema juurde viia. Kui I.E suplema läks, ta andis talle hoiule oma fotoaparaadi ja kella ROLEKS. Suveks I.E sõitis M juurde elama. Ta läks M juurde ja andis talle I.E asjad. I.E ei olnud M juures. Peale seda ta läks koju. Kodus ema rääkis talle, et kui ta tuhkruga jalutas, siis nägi L , kes ütles, et teda peksti jõe ääres, et ta kirjutab avalduse ja et Vorobjovi ja I.E otsitakse juba taga. Ema küsis J , kas tema osales L ja tema mehe peksmisel, ta vastas, et ei. Kui ta oleks osalenud tema peksmisel, siis L oleks seda emale öelnud. J on tunnistaja juba ammu tuttav. Ta tunneb J lapsepõlvest, teab tema nime ja perekonnanime ja tunnistaja elukoha aadressi ja ta on tema emaga tuttav. Tunnistaja omakorda on tuttav tema esimese mehega. Tunnistaja arvates L neiupõlvenimi on K . L on alkohoolik ja psüühiliselt haige inimene, kuid see on tema subjektiivne arvamus. Ta arvab, et nad tahavad I.E-lt raha saada. Tunnistaja F L 27.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. kella 20.00 paiku ta tuli randa, mis asub Narva jõe ääres, Narva-Jõesuu sauna juurest alla laskudes. Ta ootas rannas oma sõpra. Rannas oli palju rahvast, peamiselt naised oma lastega, kõik suplesid ja päevitasid. Samuti ta nägi rannas tema tütre klassikaaslast J K , kuid ta oli samuti mehega, sõbra ja kahe lapsega. Mõne aja möödudes tulid paadisadama poolt nende juurde viis noormeest ja üks nendest hakkas J meest rusikatega peksma, nende vahel tekkis kaklus. J mees kukkus liivale, teised noormehed lõid teda mitu korda jalgadega. J lahutas seda kaklust, kuid tema sai samuti lööke. Kes need noormehed olid, ta ei tea, kuid ilmselt võib nad ära tunda. Üks noormeestest oli mootorrattakiivriga, musta värvi ornamentidega. Tal oli riiete alla peidetud pesapallikurikas, mis ta välja võttis, kuid kasutada ei jõudnud, kuna kaklus lõppes ja nad läksid laiali. Tunnistaja O L 27.07.2010.a. ütlused, millest tuleneb, et 13.07.2010.a. kella 18.00 paiku ta tuli randa, mis asub Narva jõe ääres, Narva-Jõesuu linna sauna juurest alla laskudes. Kella 21.00 paiku ta pööras tähelepanu 5-6 noormehest koosnevale kambale. Üks nendest, kelle ta ära tundis oli I.E , kes peksis J K , neiupõlve perekonnanimi, meest rusikatega. J mees kaitses end. Ülejäänud noormehed seisid eemal ja jälgisid toimuvat. Seejärel mingil momendil nad jooksid kõik I.E juurde, kuid mida nad tegid, ta täpselt ei näinud. Pärast mingil momendil I.E lõi rusikaga seljatagant J vastu pead. Seejärel läksid kõik laiali. Kõik see kamp, eesotsas I.E-ga läksid linna sauna poole. Tunnistaja A T 27.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a. päeval, täpset kellaaega ei teadnud, tema, I.E ja G tulid Narva-Jõesuu sadamasse suplema. Sadamas oli väga palju rahvast. Ühel momendil, kui I.E tahtis sadamasillalt alla hüpata, teda peatas meesterahvas, pannes talle jala ette ja sõnadega: „Mida, rist tirib maa poole?". Meesterahvas ei olnud üksi, vaid koos naisterahvaga. Seda naist tunnistaja teab visuaalselt, ta on xxx elanik. Võib-olla oli temaga veel keegi, kuid seal ei saanud aru, ta veelkord kordas, sadamas oli palju rahvast. Mees ja naine olid purjus, nendel oli kaasas õllepudel. I.E ja meesterahva vahel tekkis suusõnaline konflikt, naisterahvas ronis samuti konflikti. Tunnistaja ei näinud ega kuulnud, et keegi veel osales konfliktis. Ta kuulis kuidas naine sõimas ebasündsate sõnadega. Konflikt ei kestnud kaua, 2 minutit. Seejärel I.E ja meesterahvas koos naisega lahkusid sadamast, kuhu nad 1-11-13176 läksid, ta ei näinud. Nende järel läksid veel inimesed, kuid mis inimesed need olid, ta ei tea. Nemad G konfliktis ei osalenud. Kui I.E lahkus, nemad G käisid veel suplemas, kuid pärast saabus sadamasse politseiauto. Autost väljus J T , ta tunneb teda koolist, ta luges neile loenguid. G läks T juurde ja nad rääkisid millestki. Auto ei seisnud kaua sadamas, võib-olla paar minutit ja sõitis minema. Nemad veel üks kord hüppasid G sadamasillalt alla, seejärel läksid Narva-Jõesuu kesklinna poole. Seni kui nad G suplesid, tema isiklikult ei näinud, et jõe ääres rannas oleks keegi kakelnud, skandaali kisa jõe poolt ta samuti ei kuulnud. Nad jalutasid G mööda Narva-Jõesuud, tema juuresolekul G kellegi juures ei käinud. Umbes kella 19.00 paiku kohtasid hotelli YES juures I.E ja Vorobjovi. I.E vaikis kogu aeg, kuid Vorobjov rääkis, et jõe ääres naisterahvas, nagu ta pärast teada sai, tema nimi on L , provotseeris konflikti, sõimas ebasündsate sõnadega. Kas kaklust oli, Vorobjov ei rääkinud, aga tema ei küsinud, teda ei huvitanud. Ta ei olnud kakluses osaleja ega ka tunnistaja. Tunnistaja D B 27.07.2010.a. ütlused, millest tuleneb, et 13.07.2010.a. päeval, isa tõi ta aiamajast Narva-Jõesuu. Aiamaja asub AÜ „T ". Ta kohtas linnas I.E, Vorobjovi, G ja T . Nad tulid koos sadamasse, kuid ta oli seal vähem kui 5 minutit, talle helistas isa ja ütles, et ta sõidab aiamajasse ja kas ta ei taha temaga sõita. Ta sõitis isaga. Tema juuresolekul tekkis sadamas I.E ja temale tundmatu meesterahva vahel konflikt, meesterahvas hakkas I.E risti pärast norima, kuid millega konflikt lõppes, ta ei tea. Kahtlustatava I.E 28.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.07.2010.a., tema, J G ja A T tulid kella 21.00 paiku Narva-Jõesuu sadamasse. Sadamas oli samuti D B , kuid tema ei tulnud nendega sadamasse. Sadamas ta riietus lahti ja tahtis vette hüpata, kuid purjus meesterahvas peatas ta, kes tõstis oma jala talle vastu kõhtu ja sõnadega, „Kas rist tirib sind maa poole", sealjuures meesterahvas vandus ebasündsate sõnadega tema aadressil. Miks ta nimelt tema külge haakus, ta ei saanud aru. Sadamas oli samuti J K /see on tema neiupõlve nimi/, tema hakkas samuti teda halvustavalt nimetama ja ebasündsate sõnadega sõimama. Sealjuures meesterahvas tõukas teda ja riivas tema kaelaketti, mis tal kaelas rippus. Sellest päevast alates ta seda ketti ei kanna, kuna see meesterahvas tegi katki keti kinnituse. Jelena ja tema meesterahvas olid purjus, nendel oli käes kaheliitrine õllepudel. Nad ei olnud üksi, nendega oli veel laps ja mingi meesterahvas. Ta otsustas sadamast lahkuda ja sadama juurest ülesse künka peale minna. Kuhu J oma seltskonnaga läks, ta ei näinud. Künkal ta kohtas oma sõpra Dmitri Vorobjovi, ta läks sadamasse suplema. I.E ütles, et ta enam ei lähe sadamasse, et seal puhkavad mitteadekvaatsed inimesed ja nad läksid Vorobjoviga kahekesi sauna poole jõe äärde. G ja T jäid sadamasse. Nemad Vorobjoviga läksid mööda jalgrada, läbi põõsaste ja mööda trassi ning peatusid all sauna juures. Kui nad Vorobjoviga põõsaste tagant väljusid, nad nägid J ja tema seltskonda. Meesterahvas, kes sadamasillal teda jalaga peatas, nägi samuti teda ja otsustas, et ta tuli temaga suhteid selgitama. Meesterahvas hakkas teda ebasündsate sõnadega sõimama, seejärel meesterahvas tuli tema suunas. Mohnatsjov omakorda tegi mõned sammud tema suunas. Kui nad teineteisele lähenesid, nad hakkasid teineteist ebasündsate sõnadega sõimama. Ta sai aru, et kaklust pole võimalik vältida. Ta sai sellest aru meesterahva näoilmest, tema kokkusurutud rusikatest. Kui nad teineteisele lähenesid, nad tõukasid teineteist, meesterahvas tõstis tema peale käe, kuid ta jõudis kõrvale põigata, tema samuti tõstis käe, kuid tema löök ei saavutanud eesmärki. Seevastu meesterahva teine löök saavutas eesmärgi, see tabas talle lõua alla, ta tõstis teist korda käe ja tabas mehele näo piirkonda. Ta andis mehele mõned löögid näo ja keha piirkonda. Need löögid saavutasid eesmärgi. Meesterahvas lõi samuti teda mitu korda, tabades talle vastu paremat põsenukki ja näkku. See kähmlus kestis 1,5-2 minutit, pärast ta libastus ja kukkus selili. Meesterahvas kukkus talle peale. Seni kuni intsident tema mehega kestis, J kogu aeg sõimas teda ebasündsate sõnadega ja peksis I.E-le 1-11-13176 kätega vastu keha. Dmitri Vorobjov seisis kogu see aeg Dmitri selja taga ja kaklusesse ei roninud, aga kui ta selili kukkus, Vorobjov hakkas J ja tema meest Mohnatsjovist eemale tirima. Dmitri pani oma jalad ette ega lasknud J talle lähedale tulla. Pärast ta hüppas mehe alt välja, nad hakkasid Vorobjoviga ülesse sauna poole minema. Meesterahvas ikka veel karjus tema aadressil ebasündsate sõnadega, tema omakorda vastas talle ebasündsate sõnadega. Keegi I.E tuttavatest kakluses ei osalenud peale Vorobjovi, kuid ta ei löönud kedagi, ta lihtsalt lahutas neid. Tuleb välja, et kakluses osales neli inimest, tema, J , tema mees ja Vorobjov. Küsimusele, Teile loetakse ette tunnistaja O L ütlused: „ma pöörasin tähelepanu viiestkuuest inimesest koosnevale seltskonnale. Üks nendest, kelle ma ära tundsin, oli I.E ,kes peksis J K meest rusikatega. J mees kaitses end. Teised noormehes seisid eemalja jälgisid toimuvat. Seejärel mingil momendil nad kõik jooksid I.E juurde". Mida Te võiteselgitada L ütluste kohta, vastas Mohnatsjov, et tõepoolest oli mingi seltskond, kuid sellest seltskonnast ta ei tundnud kedagi. Kaklus oli vastastikune, keegi kellegi eest ei kaitsnud. Küsimusele, kellel Tema tuttavatest oli peas kiiver?Vastas I.E, et mitte kellelgi. Kaitsja V.Voštšjonki küsimusele, kas Te varem olite tuttav mehega, kellega toimus kaklus?Vastas I.E, et ei, ei olnud tuttavad.Kaitsja V.Voštšonki küsimusele, kuidas teie arvates, milles oli konflikti põhjus, vastas Mohnatsjov, et J on tema vastu püsiv vaenulikkus, mis kestab väga ammu ja ta arvan, et konflikti provotseeris J . Kui J on kellegi vastu vaenulik, ta provotseerib oma mehi konfliktile inimestega, kes on talle ebameeldivad. Sellist asja on juhtunud temaga ka varem. Ta provotseeris nii ka oma elukaaslast. Ta muutub selliseks halvaks, kui joob. Ta on tema vastu vaenulik sellepärast, et ta on väga heades suhetes tema eksmehega.Kaitsja V.Voštšjonki küsimusele, kas Teie olite kaine, vastas kahtlustatav, et tema jah, kuid J seltskond ja J ise olid purjus.Küsimusele, kui kaklus toimus, kas Te nägite, et sadamas seisab patrullauto, vastas kahtlustatav, et ei pannud tähele. Tunnistaja J T 02.08.2010.a. ütlused, millest tuleneb, et 13.07.2010.a. kella 20.45 paiku nad sõitsid koos politseikonstaabli V B ja A S patrullautol 4489 Narva-Jõesuu sadamasse õigusliku korda teostama. Sadamas asub baar, kus müüakse alkohoolseid jooke ja seal on koht suplemiseks. Sadamasse saabudes nägi ta xxx elaniku J G . Ta läks G juurde. Ta tunneb G juba koolipingist ja alati tunneb huvi nende noormeeste käekäigust, kellega tuli töötada politsei liinis. Sadamas oli palju puhkajaid, kuid kas nende hulgas oli veel kedagi tema tuttavatest, ta ei pööranud tähelepanu. G seisis eemal, ta oli käinud juba suplemas ja seisis päikese käes. G nad rääkisid mitte rohkem kui 3 minutit, pärast seda istus autosse ja nad sõitsid mööda Vabaduse tänavat hotelli „MERESUU" juurde patrullima. Sõites hotellini, said Jõhvi juhtimiskeskusest väljakutse selle kohta, et sadamas toimub kaklus. Nad keerasid ringi ning minut nelja pärast olid juba sadamas. Saabudes sadamasse, nad ei näinud mingit kaklust. Ta huvitus puhkajatelt kakluse kohta, kuid talle vastati, et kaklust sadamas ei olnud ja keegi lisas: „Võib-olla rannas oli kaklus". Sadama kõrval on väike supelrand. Kui nad hakkasid juba ära sõitma, tuli tema juurde poiss aastates 12-13 ja ütles, et tema isa peksti läbija, isa kohe tuleb siia. Nad sõitsid sadamast välja, sõitsid künka peale ja nägid kannatanuid, kes seisid Vana tn. 2 maja vastas. Seal seisid kaks meest, naine ja poiss, kes teatas neile juhtunust ja tüdruk. Kahest mehest üks oli saabunud Venemaalt, B linnast. Naisterahvas hakkas rääkima, et rannas peksis neid läbi grupp noormehi. Ta küsis, kas peksjate hulgas oli Narva-Jõesuu noormehi ning naisterahvas kinnitas, et oli. Naisterahvas selgitas, et kui nad puhkasid sadamas, nad tegid noormeeste grupile märkuse ja kui kannatanud läksid randa, need noormehed tulid nendele järgi ja nad peksti läbi. Nad kirjutasid üles kannatanute andmed ning tegid nendele ettepaneku pöörduda traumapunkti. Selleks, et kindlaks teha kakluse pealtnägijaid, nad panid Venemaalt pärit meesterahva nende autosse istuma ja sõitsid 1-11-13176 temaga randa. Rannas küsisid inimestelt, kes nägi kaklust, kuid kõik ütlesid, et midagi ei näinud ning ainult üks tunnistaja, F L , kes ütles, et ta nägi kaklust. L ütles, et nägi üht kaklejatest, kes oli mootorrattakiivriga ja tal oli käes kurikas. L kinnitas, et need olid Narva-Jõesuust pärit noormehed, kuid perekonnanime pidi ta ei osanud neid nimetada. Ebameeldivuste vältimiseks, nad otsustasid Beslanist pärit meesterahva viia S tn. xx maja juurde, kus ta külas oli. Sissekäigu juures, kus meesterahvas viibis külas, oli palju täiskasvanuid inimesi, kes arutasid rannas toimunud kaklust. Kohalolijate hulgas olid N P ja O L , kes kinnitasid, et nad olid samuti rannas, kui see kaklus toimus. P rääkis, et kaklejate hulgas oli Dmitri Vorobjov ja I.E . Nad panid kõik andmed kirja ja andsid üle operatiivgrupile. Peale seda sõitsid nad oma marsruudile. Saabudes teist korda sadamasse, J G ta ei näinud, kuid ta ei või kinnitada, et teda seal ei olnud. Ta võis olla vees või kaugemal sadamas. Vastastamine kannatanu J B ja kahtlustatav I.E vahel Küsimusele, kas Te olete teineteisega tuttavad ja millised on teievahelised suhted, vastas J B , et tema ees istub I.E. Tal on tema vastu vaenulikud suhted, mis tekkisid peale 13.07.2010.a. aset leidnud kaklust. I.E vastas, et tema ees istub J K , tema uut perekonnanime ta ei tea. Tal on tema vastu vaenulikud suhted, mis tekkisid peale 13.07.2010.a. toimunud intsidenti. Küsimusele, rääkige, mis toimus 13.07.2010.a. ajavahemikul kella 20.00 kuni 21.00 Narva-Jõesuu sadamas „NAROVO" jõe ääres rannas, rääkis J B , et 13.07.2010.a. nemad mehega A B , S A , kes saabus B linnast, tema poeg V K ja õetütar Z A puhkasid „NAROVA" jõe ääres rannas. Lapsed tahtsid sadamasillalt alla hüpata, sellepärast läksid sadamasse kõik koos. Sadamas ta kohtas I.E, kas ta oli üksi või kellegagi, ta ei mäleta. Ta naljatas Dmitri suhtes, kuidas ta naljatas, ta ei mäletanud. Dmitriga nad on tuttavad lapsepõlvest. Naljatasid ja peale naljatamist ta hakkas suhtlema oma pojaga, sellepärast ta naljatust ei mäletagi. Sel päeval ta jõi ära 0,5 liitrise pudeli õlut, 5 või 4,6% kangusega, s.t. ta ei olnud purjus. Sadamas oli väga palju rahvast. Dmitri kuidagi reageeris tema naljale, aga kuidas, ta ei kuulnud, kuid oli näha, et tema nali talle ei meeldinud. Sel ajal Dmitri tahtis sadamasillalt alla hüpata, sel ajal tema mees tõstis Dmitrile jala ette, Dmitri ei saanud vette hüpata. Ta läks kohe mehe ja Dmitri juurde. Ta lasi mehe jala alla, kuid Dmtrile ütles instinktiivselt: „Ära ainult minu meest puudu". Miks ta nii ütles, ta ei tea, mingit agressiooni Dmitri poolt tema mehe suhtes ei olnud. Peale seda nad kogu seltskonnaga, kellega nad sadamasse tulid, läksid jõe äärde, sinna, kuhu nad oma asjad jätsime. Jõe ääres olid 10 minutit ja kui ta seisis seljaga jõe poole ning küljepealt nägi, kuidas sadama poolt tulid nende juurde I.E , kaks turske kehaehitusega noormeest, noormees mootorrattakiivriga, kes veel oli, ta ei pannud tähele, lõpuks tuli kokku nende juurde 7-8 inimest. Esimesena löödi teda selja tagant vasakult poolt vastu pead, teda lõi turske kehaehitusega noormees. Seda ta nägi külje pealt. Lõi teda nii, et ta kukkus. Kui ta liival lamas, ta kuulis I.E häält: „A tule siia", nii ta hüüdis mitu korda. Peale seda, kui ta maha kukkus, ta peaaegu kohe hüppas püsti ja nägi, kuidas tema mees ja Dmitri omavahel kaklevad. A rohkem kaitses ennast. Kõik, kes koos Dmtriga tulid, seisid ja vaatasid pealt. Ta nägi, et tema poeg ja õetütar tormavad tema meest kaitsma. A haaras lapsed ega lasknud neid kaklusesse. Jelena haaras käterätiku ja ronis ise kaklusesse, sel ajal peksti tema meest juba kolmekesi, mees kukkus ja see kolmik, s.t. Dmitri, turske noormees ja veel üks, keda ta ei osanud kirjeldada. Kiivriga noormees, kurikas käes, seisis eemal ja kaklusesse ei roninud. Peale seda, kui ta käterätikuga kaklusesse ronis, teda samuti lõi keegi, kuid kes, ta ei näinud. Kakluse ajal ta kuulis, et keegi hüüdis: „Mendid" ja kõik jooksid laiali. Kes kuhu jooksis, ta ei näinud. Küsimusele, kas Te kuulsite J B ütlusi, mida Te võite selgitada antud fakti kohta, vastas I.E, et J ütlusi kinnitab osaliselt. Ta oli sadamas koos J G , A T ja tema arust Dmitri Vorobjoviga, kuid see pole õige. Tõepoolest J naljatas tema suhtes, aga kuidas, ta ei mäleta. Ta mäletas, et kui J mees talle jala ette tõstis, kui ta tahtis hüpata ning esitas mulle küsimuse, kas mitte rist ei tiri teda maa poole. Ta nägi, et 1-11-13176 meesterahvas oli tema suhtes agressiivne, tõepoolest J tuli nende juurde ja lahutas neid sellepärast, et I.E oli samuti agressiivne J mehe suhtes. Kui neid ei oleks lahutatud, oleks neil sadamas kaklus tekkinud, ta ei välistanud seda. Peale seda, seltskond koos J lahkusid sadamast. Enne seda kui nad lahkusid, J mees ütles talle: „Näeme veel", ta sai aru, et tuleb kaklus. Ta nägi, et J seltskond läks jõe äärde randa. Ta ise otsustas minna Jelena mehe juurde ja täpsustada, mida ta silmas pidas sõnade all „näeme veel". Ta läksin jõe äärde koos Dmitri Vorobjoviga. Nad läksid Dmitriga J seltskonna juurde, Dmitri jäi selja taha, tema kõrvale. Teda nähes, A tuli talle vastu. Jelena oli A juures seljaga, ta tõepoolest seisis seljaga jõe poole. Kui A talle ligidale tuli, ta nägi, et tema, nagu ka Dmitril olid käed rusikasse surutud, Dmitri sai aru, et läheb kakluseks. Lähenedes teineteisele, algas kaklus, esimesena lõi teda A . Nende vaheline kaklus oli vastastikune ega kestnud rohkem kui minuti. A on massilt temast suurem, ta hakkas Mohantsovile peale rõhuma, tema hakkas taganema, libastus ja kukkus rohule. A kukkus talle peale, sel ajal J ronis neid lahutama, Vorobjov hakkas I.E A alt välja tirima. J hakkas A temast eemale tirima, kuid Vorobjov tõstis Mohnatsjovi üles ning nad Vorobjoviga kahekesi läksid sauna poole. Ei tema ega ka Dmitri J ei löönud. Kes need tursked noormehed ja kiivriga noormees olid, ta ei tea. Tema oli ainult Vorobjoviga. Küsimusele, kas Te jääte oma ütluste juurde, vastas J B , et ta jääb oma ütluste juurde. Tema mees ei ole konflikte inimene, ta ei tunne kedagi Narva-Jõesuus ja risti kohta ta naljatada ei saanud, seda võis tema teha, kuid ta tõesti ei mäleta, mille kohta ta naljatas. I.E vastas, et ta jääb oma ütluste juurde.I.E küsimusele miks te arvasite, et sinna jäänud 5-6 noormeest olid temaga, vastas J B , et ta nägi, et nad seisid Dmitriga kõrvuti ja tema meest peksid mitu inimest, aga mitte üksi Dmitri. Vastastamine kannatanu A B ja kahtlustatav I.E vahel Küsimusele, kas Te olete teineteisega tuttavad ja millised on teievahelised suhted, vastas A B , et ta teab seda noormeest perekonnanime järgi I.E, perekonnanime sai teada peale 13.07.2010.a. aset leidnud intsidenti. Vaenulikust tema suhtes ei tunne. Nende vahel ei ole mingeid suhteid. I.E vastas, et kuni intsidendini ta ei olnud tuttav tema vastas istuva meesterahvaga. Ta tunneb tema vastu vaenulikkust. Nüüd ta teab, et tema nimi on A , perekonnanime ei tea. Küsimusele rääkige, mis toimus 13.07.2010.a. ajavahemikul kella 20.00 kuni 21.00 Narva-Jõesuu sadamas ja „NAROVA" jõe ääres rannas, vastas A B , et kõik algas sadamas. Sadamas nad tegid naisega omavahel nalja, et I.E on nii suur kaelakett, et see tirib teda maa poole. Sellest nad Mahnatšjovile näkku ei öelnud. Peale seda nalja läks naine I.E juurde ja nad rääkisid omavahel millestki, millest, ta ei kuulnud. Peale seda, kui J tema juurde naasis, tema näoilme järgi ja selle järgi, mida ta talle ütles, ta sai aru, et I.E solvas tema naist, aga kuidas ta solvas, ta ei mäleta. Pärast seda ta nägi, kuidas I.E jooksis mööda sadamat vee juurde ja tema sel ajal tõstis jala üles, peatades sel moel I.E. I.E vaatas tema peale, midagi ei öelnud ja eemaldus temast, võttis telefoni välja ja hakkas helistama. Tema samuti ei öelnud midagi I.E-le. Viie minuti pärast nad läksid sugulastega jõe äärde randa. Nad seisid rannas jõe ääres laste ja sugulasega B linnast. Ta nägin, kuidas mööda jalgrada sadama poolt tuleb I.E noormeestega. Noormehi oli rohkem kui 6 inimest. Ta nägi neid 5-6 meetri kauguselt. I.E tuli kõige ees. Naine seisis jõe ääres temast paremal, kogu see seltskond tuli algul naise juurde, kuid tema seisis natuke kaugemal. Esimesena lõi tema naist turske kehaehitusega noormees. I.E hakkas karjuma: „No A ", tõstis rusikad püsti ja tuli tema poole. Tema juurde tulles Monhatšjov tõstis löögiks rusika otse talle pähe, ta põikas sellest löögist kõrvale, tema samuti omakorda tõstis rusika I.E peale, kuid samuti ei tabanud. Kui ta tahtis I.E külge haakuda, ta libastus ja kukkus põlvili, ühele või kahele põlvele, ta ei mäletanud. Kui ta põlvedel seisis, sai sel ajal kolm lööki järjest jalaga pähe, kes lõi, ta ei näinud. Tal peas kõik kumises ja ta kuulis väga tasa „politsei" ning kõik jooksid laiali, kuhu nad jooksid, ta ei näinud. 1-11-13176 Küsimusele, Te kuulsite A B ütlusi, mida Te võite selgitada antud fakti kohta, vastas I.E, et A ütlusi kinnitab osaliselt. Ta tõepoolest olin sadamas J G , A T ja võimalik et ka Dmitri Vorobjoviga, ta täpselt ei mäleta, kas ta oli juba sadamas või tuli hiljem. Kui ta tahtis suplema minna, sadamasillalt hüpata, A takistas teda, tõstis jala ette, sõnadega, kas rist ei tiri teda maa poole ja tõmbas ketist. Peale seda tuli J ja lahutas neid. Asi on selles, et A tegi kõike seda agressiooniga ja veel purjus olekus, loomulikult ta samuti muutus agressiivseks selle inimese vastu ja kui J poleks neid lahutanud, võimalik, et kaklus oleks toimunud otse sadamas. Nemad A läksid laiali erinevatesse suundadesse. Võimalik, et ta ka rääkis kellegagi telefoni teel, kuid ta ei mäleta, võib-olla ta helistaski kellelegi, aga võibolla talle helistati. A läks naise ja lastega randa. Nad ei läinud A heaga lahku, kuna enne lahkumist A ütles talle: „Me veel näeme", neid sõnu ta käsitas, kui ähvardust. 5 minuti pärast, peale seda, kui A seltskond sadamast lahkus, nad läksid Dmitri Vorobjoviga nendele järele, välja selgitama, millised pretensioonid võivad A talle olla. Nad läksid Vorobjoviga A seltskonna juurde, Vorobjov oli tema selja taga, natuke vasakul. Nähes teda, A tegi mõned sammud tema poole, A kokkusurutud rusikate järgi ta sai aru, et tuleb kaklus, tema oli selleks ajaks samuti rusikad kokkusurutud. Tema ja A vahel toimus kaklus, mille tagajärjel ta taganes ja kukkus selili. A kukkus talle peale. Vorobjov tiris I.E eemale ja nad lahkusid Vorobjoviga. Jelena omakorda tiris A temast eemale. Nad läksid Vorobjoviga sauna poole. Küsimusele, kas Te jääte oma ütluste juurde, vastas A B , et ta jääb oma ütluste juurde. Esiteks, ta ei püüdnud I.E kaelast ketti ära tõmmata, teiseks, ta ei öelnud I.E-le „me veel näeme". Esmajärjekorras tungiti tema naisele kalle, aga mitte temale ja niipalju kui ta mäletab, kui ta kukkus, tema naine ei tõstnud teda üles. I.E küsimusele, miks Te arvasite, et need 5-6 noormeest olid temaga, vastas A B , et nad tulid terve kambaga.I.E küsimusele, mis eesmärgil ta talle jala ette tõstis, kui ta tahtis sukelduda, vastas A B , et sellepärast, et ta solvas tema naist. Mingit eesmärki tal ei olnud.Kaitsja Vladimir Voštšonoki küsimusele, kas ta oli kaine, vastas A B , et ta olin ära joonud 0,5 liitrit õlut, mitte üle 5 kraadi kangusega Vastastamine kannatanu J B ja kahtlustatava Dmitri Vorobjovi vahel Küsimusele, kas Te olete teineteisega tuttavad ja millised on teievahelised suhted, vastas J B , et ta teab tema ees istuvat noormeest ainult visuaalselt, kui Narva-Jõesuu elaniku. Nime ja perekonnanime ei tea. Nende vahel ei ole mingeid suhteid Dmitri Vorobjovi vastas, tema ees istuva naise nimi on Jelena, ta on Narva-Jõesuu elanik. Nende vahel ei ole mingeid suhteid. Küsimusele, rääkige, mis toimus 13.07.2010.a. ajavahemikul kella 20.00 ja 21.00 vahel Narva Jõesuu sadamas, „NAROVA" jõe ääres, vastas J B , et 13.07.2010.a. tema koos mehe A B , sugulasega B linnast, poja ja õetütrega puhkasid jõe ääres. Lapsed tahtsid sadamasillalt alla hüpata, nad jätsid oma asjad jõe äärde ja läksid sadamasillale. Kui nad sadamasillal olid, tuli sadamasillale I.E . Ta naljatas Dmitri üle, nagu talle tundus, mitte solvavalt. Pärast I.E tahtis sadamasillalt alla hüpata, kuid tema mees pani talle jala ette ning I.E ei saanud sillalt alla hüpata. Ta ei mäleta, kas Vorobjov oli sel ajal sadamasillal, kuidas tema mees I.E-le jala ette pani, ta ei näinud. Nähes, et I.E ja tema mehe vahel tekib konflikt, ta läks nende juurde, las mehe jala alla ja palus I.E tema meest mitte puutuda. Peale seda nad läksid sugulastega oma kohale tagasi, jõe äärde. Olles rannas ja kui ta seisis näoga jõe poole, nägi külje pealt, et nende seltskonna poole läheneb kamp noormehi, I.E-ga eesotsas, kas Dmitri Vorobjov oli nende hulgas, ta ei mäleta, noormeeste kamp oli suur. Kui noormehed lähenesid, talle löödi kohe vastu vasakut kõrva. Kes teda lõi, ta ei näinud, peale lööki ta kukkus maha. Kui püsti tõusis, siis nägi, et tema mehe ja I.E vahel käib kaklus. Tema mees kaitses end, kuid I.E peksis teda. Algul oli kaklus nende vahel. I.E ässitas tema meest ja kisendas: „No A , tule siia". Ta haaras käterätiku ja tahtis kaklejaid laiali ajada, kuid talle taas löödi rusikaga vastu kukalt, kes lõi, ta ei näinud. Ta teab, et esimese löögi andis talle turske 1-11-13176 kehaehitusega noormees, kes oli teine, ei tea. Peale seda, kui tema mees maha kukkus, hakati teda jalgadega peksma, ta täpselt nägi, et teda peksis I.E ja veel üks noormees, kuid kes, ta ei mäleta. Seejärel keegi hüüdis: „mendid" ja kõik jooksid laiali. Noormeeste kambas oli mootorrattakiivriga noormees, sel noormehel oli käes kurikas ja ta väga kartis, et noormees kasutab kurikat, kuid kõik laabus. Sel päeval ta oli alkoholijoobes, jõi ära 0,5 liitrit õlut, 4,6 või 5% kangusega, mitte rohkem. Tema mees jõi sama palju õlut ära. Küsimusele, Te kuulsite J B ütlusi, mida Te võite selgitada antud fakti kohta, vastas Dmitri Vorobjov, et J ütlusi kinnitab osaliselt. Konflikti ta sadamasillal I.E ja J mehe vahel ei näinud, ta läks jõe äärde ning sadamasilla juurde tulles, ta kohtas I.E , kes rääkis talle, et tal toimus sadamasillal konflikt naisterahvaga, nime ta kohe ei nimetanud, ütles, et talle pandi jalg ette ega antud võimalust jõkke hüpata. Ta püüdis I.E rahustada. I.E justkui rahunes maha. Ta tegi ettepaneku, minna suplema ning nad läksid kahekesi mööda jalgrada jõe äärde. Nad läksid I.E-ga kahekesi,kuid mööda jalgrada läks palju rahvast. Enne jõe äärde saabumist ta jäi natuke I.E-st maha, aga kui ta põõsastest välja tuli, siis nägi, kuidas I.E ja J mehe vahel toimub suusõnaline vaidlus, mehed vandusid teineteist ebasündsate sõnadega. Jelena sel momendil seisis mehe lähedal ning samuti sekkus nende vaidlusesse. Pärast ta nägi, et I.E ja J mehe vahel algas kaklus. Ühel momendil I.E kukkus maha, Jelena mees kukkus I.E-le peale. Ta sai aru, et kaklejaid on tingimata vaja lahutada, kuna J samuti ronis sinna kaklusesse. Ta jooksis juurde ja lõi üks-kaks korda jalaga J meest. Kuhu need löögid sattusid, ta ei tea, talle näis, et jalgade piirkonda. Ta ei löönud teda sellepärast, et talle peksujälgi tekitada, vaid selleks, et kaklus lõppeks. Ta ei kuulnud, et keegi oleks hüüdnud „mendid", tema ei hüüdnud. Puhkajad samuti karjusid, et nad lõpetaksid kakluse. I.E pääses iseseisvalt J mehe alt välja ning nad läksid temaga sauna poole. Kahtlustatava sõnul on tal väga häbi, et see kõik toimus puhkajate nähes. Küsimusele, kas Te jääte oma ütluste juurde, vastas J B , et ta kinnitab oma ütlusi. Kuuldes Vorobjovi ütlusi, ta isegi ei taha neid kommenteerida Dmitri Vorobjov kinnitas oma ütlusi. Vastastamine kannatanu A B ja kahtlustatava Dmitri Vorobjovi vahel Küsimusele, kas Te olete teineteisega tuttavad ja millised on teievahelised suhted, vastas A B , et selle noormehega ta pole üldse tuttav ja nende vahel ei ole mingeid suhteid. Dmitri Vorobjovi vastas, et tema vastas istuvat meesterahvast ta teab, kui J meest, kellega tal äsja oli vastastamine. Isiklikult ta ei ole temaga tuttav ja tema nime ta ei tea. Nende vahel ei ole mingeid suhteid. Küsimusele rääkige, mis toimus 13.07.2010.a. ajavahemikul kella 20.00 ja 21.00 vahel, Narva-Jõesuu sadamas, „NAROVA" jõe ääres rannas, vastas A B , et 13.07.2010.a. tema vastas istuvat noormeest sadamas ei olnud, seda ta mäletab täpselt. I.E jooksis ohjade juurde üksi. Näites I.E jõe ääres nad J naljatasid I.E kaelaketi üle, kuid J omakorda naljatas I.E üle. I.E omakorda solvas kuidagi J , kuidas, ta ei kuulnud, kuid ta sai aru naise näoilme järgi. Kaelaketi ta temalt kaelast ära tõmmata ei tahtnud, ta isegi ei puudutanud seda. Kui I.E vee juurde jooksis, ta tõstis jala ning sel moel peatas tema hüppe sadamasillalt. Tegi seda samuti ilma igasuguse eesmärgita, lihtsalt niisama. Peale seda I.E vaatas tema peale ja lahkus, võttis telefoni ja hakkas kas numbrit valima või kellegagi telefonitsi rääkima. Peale seda nad läksid sugulastega randa. Mingi aja pärast I.E tuli kambaga randa. Ta tuli sihikindlalt nende seltskonna juurde. Ta seisis naisest mõne meetri kaugusel, J löödi esimesena, ta nägin seda silmanurgast. Kas selle kamba seas oli noormees, kellega tal toimub vastastamine, ta ei oska öelda. J löödi kaks korda, algul üks noormees, pärast teine. Kes tema naist lõid, üks nendest oli turske kehaehitusega. 1-11-13176 Pärast tuli I.E talle üksi kallale, ülejäänud poisid seisis tema kõrval. I.E lõi teda esimesena, pärast ta komistas ja kukkus ning teda hakati jalgadega peksma, nagu talle tundus, teda peksid jalgadega vastu pead kolm erinevat inimest. Ta arvab nii sellepärast, et löögid olid erinevad, kuid kõik löögid tulid näo piirkonda. See toimus väga kiiresti. Seejärel keegi hüüdis „mendid" ja kõik jooksid laiali. Ta nägi, et neist mitte kaugel, pingil, istusid kaks eakat meest, kes riidlesid poisse ja ütlesid, et nad lõpetaksid kakluse. Küsimusele, Te kuulsite A B ütlusi, mida Te võite selgitada antud fakti kohta, vastas Dmitri Vorobjovi, et A B ütlusi kinnitab ta osaliselt. Tõepoolest teda ei olnud sadamas, ta ei näinud milline konflikt toimus I.E, J ja tema mehe vahel. I.E ta kohtas teepeal sadamasse ning nad läksid kahekesi jõe äärde. Mingit kampa ei olnud, võib-olla keegi ka läks, kuid täpselt mitte nendega. Kui nad mööda jalgrada läksid, ta jäi natuke I.E-st maha ja kui ta jõe äärde tuli, siis nägi, kuidas I.E seisis A B vastas ja nad sõimasid teineteist ebasündsate sõnadega. Pärast tekkis kaklus, üks ühe vastu, I.E ja B vahel. Ta ei näinud, et keegi oleks J löönud. Pärast ta nägi kuidas I.E taganeb seljaga, seejärel ta libastus, hakkas ringi pöörama ja kukkus, A kukkus tema kõrvale, ta ei näinud, et ta oleks kukkunud I.E-le peale. Peale seda ta jooksis nende juurde ja lõi A paar korda jalga jalgade piirkonda, kuid mitte peksu jälgede tekitamise eesmärgil, vaid kakluse ärahoidmise eesmärgil. Peale seda tõsteti I.E üles ning nad läksid temaga sauna poole. Ta ei näinud, et keegi oleks neile järele tulnud, ta ei vaadanud tahapoole. Mingit seltskonda nendega ei olnud. Ta ei näinud, et keegi oleks löönud A näo piirkonda. Küsimus, kas Te jääte oma ütluste juurde, vastas A B , et ta jääb oma ütluste juurde. Seda, mida Vorobjov räägib, et nad olid I.E-ga kahekesi, see on täielik vale. Sel päeval ta jõi ära 0,5 1iitrit õlut, mitte üle 5% kangusega. Dmitri Vorobjov vastas, et ta jääb oma ütluste juurde, et nad olid I.E-ga kahekesi, kuid kes seal mööda jalgrada läksid, need inimesed ei olnud nendega. B küsimusele, selgitage, kuidas sellest aru saada, kui Te kinnitate, et te lõite mulle vastu jalgu, kuid peksmisjäljed olid mul näos, vastas Vorobjov, et ta ei tea kuidas sellest aru saada. Võib-olla pärast seda, kui nad lahkusid, nendel oli veel kellegagi konflikt. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Dmitri Vorobjovi ja I.E süü avaliku korra rikkumises on tõendamist leidnud ning Dmitri Vorobjovi ja I.E poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb kannatanute A B ja J B , tunnistajate N P , F L , O L , J T ütlusi usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid. Kannatanud kinnitasid oma ütlusi vastastamistel. Kannatanute A B ja J B ütlused on kinnitatud ka SA Narva Haigla õienditega. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 13.07.2010 õhtusel ajal NarvaJõesuus supelrannas toimus I.E ning A B ja J B vahel sõnaline konflikt. Peale konflikti mõne aja möödumisel kella 21.00 paiku I.E ja Dmitri Vorobjov koos teiste isikutega tulid Narva-Jõesuu linnas sadama lähedal kannatanute juurde. I.E lõi ühel korral J B rusikaga vastu pead ning I.E ja Dmitri Vorobjov koos teiste isikutega lõid mitmel korral rusikate ja jalgadega A B vastu nägu ja keha. Siinjuures panid I.E ja Dmitri Vorobjov oma teod avalikus kohas – rannas, teiste isikute ja alaealiste laste juuresolekul. A B ja J B olid tekitatud tervisekahjustused. 1-11-13176 Tunnistajate J G , A T , D B ütlused ei ole kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas tõenditeks, sest tunnistajad ei näinud I.E-le ja Dmitri Vorobjovile süüdistuses kirjeldatud tegevusi. Süüdistatavate ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ning loeb neid ennast õigustavateks. Süüdistatavate ütlused on kummutatud kannatanute, tunnistajate N P , F L , O L ütlustega ja AS Narva Haigla tõenditega.
moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise, mis on seotud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, ähvardamisega relva või relvana kasutatava muu esemega, lõhkeseadeldisega või lõhkeainega või teo toimepanemise grupi poolt. Tegu võib täita kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, so rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu
Seetõttu tuleb esmalt kontrollida, kas esitatud süüdistuses vastab avaliku korra rikkumise sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus kvalifitseeritavate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises (RKK 3-1-1-7-07). Kuigi
koosseis ei mainita otseselt avalikku kohta, on kohtupraktika seda obligatoorselt eeldanud. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikuvahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuna avalikku õigusrahu rikub teatud määral aga iga süütegu, ei saa üksnes teo toimepanemine avalikus kohas veel automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise § 263 järgi, mis tõttu tuleb lisaks igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (RKKKL 3-1-1-29-10). Asjasse mittepuutuvate isikute või üldse õigusrahu häirimisega on tegemist siis, kui konflikti lahendamisse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandat, asjasse mittepuutuvad isikud. Kriminaalasja lahendamisel tuleb alati silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse. Oluline on, kas konflikti olemus või selle lahendamise koht või viis peavad olema sellist laadi, et annaks alust rääkida mitte ainult näiteks isikuvastasest süüteost, vaid ka sellega kaasnenud avaliku korra raskest rikkumisest. Ainult sellisel juhul ulatub §-s 121 kirjeldatud teise inimese kehaline väärkohtlemine avaliku korra raske rikkumiseni §263 p 1 mõttes, neeldudes selles (RKKK 3-1-1-15-07). Kohus leiab, et kriminaalasjas tuvastatud süüteo toimepanemise koht on avalikuks kohaks
Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et jõe rannas oli palju rahvast, alaealised lapsed, nende hulgas ka lapseealised. Tunnistaja N P ütluste kohaselt käis ta rannas oma tütrega, sün.2008.a. Rahvast oli rannas palju. Nad suplesid ja päevasid. Kannatanute peksmise käigus hakkasid kõrvalised inimesed karjuma ja püüdsid seda peksmist peatada, tunnistaja tahtis politseid kutsuda. Pärast juhtunut läks tunnistaja koju. Tunnistaja F L ütluste kohaselt rannas oli palju rahvast, peamiselt naised oma lastega, kõik suplesid ja päevitasid. 1-11-13176 Kannatanud ka viibisid rannas oma pojaga ja sugulase tütrega. Kohus luges tuvastatuks, et süüdistatavad I.E ja Dmitri Vorobjov grupis ka teiste tuvastamata isikutega avalikus kohas rannas teiste võõraste isikute juuresolekul lõid kannatanuid A ja J B . Kannatanu A B ütluste kohaselt nende juurde tulid Mihnatšjov koos noormeestega. Kogu see seltskond tuli algul naise juurde. Esimesena lõi minu naist turske kehaehitusega noormees. Teisel korral lõi teda teine noormees. I.E tõstud rusikatega tuli kannatanu juurde ja lõi esimesena. Kannatanu libastus ja kukkus põlvili ning sai kolm lööki järjest jalaga pähe. Nagu kannatanu tundus, lõid teda kolm erinevat inimest, kuna löögid olid erinevad. Kannatanu J B ütluste kohaselt nende juurde tulid Mihnatšjov, kaks turske kehaehitusega noormeest, noormees mootorrattakiivriga ja keegi veel, kokku 7-8 inimest. Esimesena lõi teda turske kehaehitusega noormees. Lõi nii, et kannatanu kukkus. Kannatanu nägi, et tema poeg ja õetütar tormavad tema meest kaitsma. Algul oli kaklus I.E ja A B vahel. A B kaitses ennast. Seejärel meest peksti kolmekesi – I.E, turske kehaehitusega noormees ja kolmas noormees, mees kukkus. Teda löödi veel kord rusikaga vastu kukalt, kes lõi kannatanu ei näinud. Tunnistaja N P ütluste kohaselt nägi ta D.Mohnatsjovit, D.Vorobjovit koos samasuguste 5-6 moormehe ga kampas. Tunnistaja nägi kuidas I.E peksis rusikatega näkku Jelenale. Seejärel I.E hakkas rusikatega peksma noormeest. I.E veel kord lõi Jelenat vastu selga või vastu pead. Pärast noormehed lõid J noormehe jalast maha, ta kukkus ning nad hakkasid teda jalgadega peksma, terve kamp. Vorobjov samuti peksis jalgadega. Tunnistaja F L ütluste kohaselt viibis rahas oma mehega, sõbra ja kahe lapsega. Randa tulid viis noormeest ja üks nendest hakkas J meest rusikatega peksma, nende vahel tekkis kaklus. J mees kukkus liivale, teised noormehed lõid teda mitu korda jalgadega. J ka sai lööke. Tunnistaja O L ütluste kohaselt pööras ta tähelepanu 5-6 noormehest koosnevale kambale. I.E peksis Jelena meest rusikatega. J mees kaitses end. Seejärel kogu kamp jooksis I.E juurde. Mingil momendil Mohnatsjov lõi rusikaga seljatagant J vastu pead. Tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et peale J ja A B ning I.E vahelist suulist konflikti möödus ligi paar tundi. Kannatanud viibisid juba teises kohas rannas, ning I.E ja D.Vorobjov koos tuvastamata isikutega tulid kannatanute juurde. №ormeeste kamba ja I.E käitumisest ja sõnast tuleneb, et nad läksid sihikindlalt kannatanute juurde varem tekkinud konflikti jätkamiseks. Seega süüdistatavad ei kaitsnud ennast vaid ründasid kannatanuid. Oma käitumisega väljendasid süüdistatavad lugupidamatust ühiskonna ja teiste isikute suhtes, eirasid ühiskonnareegleid, heatava ja moraalitunnet. Süüdistatavate tegevusega on täidetud
Kohtu hinnangul I.E ja Dmitri Vorobjov rikkusid oma tegevusega teiste isikute rahu. Suvisel päeval tulevad randa inimesed oma peredega, lasteealiste ja alaealiste lastega puhkama. Inimesed suplevad, võtavad päikest, lõõgastuvad ja puhkavad. Kohtu arvamusel on üldtuntud fakt, et sellises olukorras iga käitumine, mis väljendub lugupidamatuses ühiskonna ja inimeste suhtes, häirib inimeste rahu, eriti, kui lugupidamatu käitumine väljendub kakluses. Üldtuntud on fakt, et nähes kuidas ühed inimesed peksavad teisi, teised isikud, eriti lapsed, hakkavad kartma, tekib kaitsetuse ja rahutuse tunne. Need tunded ja kakluse pilt püsivad veel kaua aega inimeste mälus ja häirivad neid. Kohtu hinnangul rikkusid I.E ja Dmitri Vorobjov 1-11-13176 tunnistajate N.P , F.L ja O.L rahu, aga samuti tunnistaja N.P ja kannatanutega koos viibivate alaealiste laste rahu. Asjaolu, et t unnistajate rahu oli häiritud I.E ja Dmitri Vorobjov käitumisega ning sündmus rannas jäi inimeste mällu, on tõendatud ka tunnistaja J T ütlustega, mille kohaselt maja sissekäigu juures oli palju täiskasvanuid inimesi, kes arutasid rannas toimunud kaklust. Kohalolijate hulgas olid N.P ja O.L . Kohus leiab, et I.E ja Dmitri Vorobjovi tegevuses on
I.E , Dmitri Vorobjovi on kuriteo kaastäideviijad, sest panid toime süüteo ühiselt ja kooskõlastatult. Mõlemad süüdistatavad lõid kannatanuid ning igaüks neist valitses tegu ja igaüks eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Dmitri Vorobjov ja I.E on tahtlikult korduvalt löönud kannatanuid ja olid teadlikud, et rannas viibivad teised võõrad inimesed, kelle rahu nad oma tegudega rikkuvad. Kohtu hinnangul panid Dmitri Vorobjov ja I.E toime avaliku korra raske rikkumise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Dmitri Vorobjovi ja I.E süüdi tunnistada nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Dmitri Vorobjov ja I.E on süüdi nendele inkrimineeritavate süütegude toimepanemises, on süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavate käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Dmitri Vorobjov pani toime kaks isikuvastast kuritegu, mis on teiseastme kuriteod. Dmitri Vorobjov tegevusega on tekitatud kahju kannatanute tervisele ja ühiskondlikule korrale, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Dmitri Vorobjov on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistati ajavahemikul 03.02.200809.09.2011 8-l korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Viimaste kolmanda liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid on tasumata. Dmitri Vorobjov ei tööta. 1-11-13176 Süüdistatav Dmitri Vorobjov’i suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü tunnistamist. Kuigi
, 263 p 1,4 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda Dmitri Vorobjov’i puhul võimalikuks. Dmitri Vorobjov on korduvalt toime pannud väärtegusid, ei tööta, temal puudub sissetulek. Kuna viimased väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata, teeb kohus järelduse, et Dmitri Vorobjovi rahalised vahendid on piiratud. Arvestades õiguskorra huvisid, leiab kohus, et kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda kohtu hinnangul mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki – vangistust. Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja varasema kriminaalkaristuse puudumist, kohus leiab, et Dmitri Vorobjov’ile on põhjendatud kehalise väärkohtlemise eest määrata neljakuine vangistus, avaliku korra raske rikkumise eest määrata kuuekuine vangistus ning karistuse liitmisel kohaldada üksikkaristusest raskeima suurendamise printsiipi. Dmitri Vorobjov on varem kohtulikult karistamata, see annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Dmitri Vorobjov’ile lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. I.E pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis on teiseastme kuritegu. I.E tegevusega on tekitatud kahju kannatanute tervisele ja ühiskondlikule korrale, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. I.E on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistati ajavahemikul 06.10.2003-04.07.2011 24-l korral, sh Liiklusseaduse, NPADS, Alkoholiseaduse, Tubakaseaduse ja
Väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasutud. Süüdistatav I.E suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü tunnistamist. Kuigi
p 1,4 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda I.E puhul võimalikuks. I.E on korduvalt toime pannud väärteod ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ei motiveerinud teda seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Arvestades õiguskorra huvisid, leiab kohus, et kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda kohtu hinnangul mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki – vangistust. Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja varasema kriminaalkaristuse puudumist, kohus leiab, et I.E-le on põhjendatud avaliku korra raske rikkumise eest määrata kuuekuine vangistus. I.E on varem kohtulikult karistamata, see annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada I.E-le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud 1-11-13176 Menetluskuludeks on käesolevas asjas kahtlustatavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot, määratud kaitsjatele makstud tasud: Dmitri Vorobjovi kaitsjale kohtueelsel uurimisel 76, 69 eurot ja kohtus 134.40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu tuleb igalt süüdistatavalt temaga seotud menetluskulud välja mõista. Samuti tuleb süüdistatavatelt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 256 5 lg 2, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.