Obsah (8)

§ 199§ 209§ 266§ 65§ 64§ 56§ 40§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 11105 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Juli

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi; S.L süüdistuses

§ 199

lg 2 p7,8,9, 266 lg 2 p 1 järgi; Siim Haukka süüdistuses

§ 209

lg 2 p1,3 , 199 lg 2 p 7,8,9 järgi; B.I süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3 349 järgi; U.P süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.03.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav S.L, süüdistatava Kalle Suursaare kaitsja adv Leelo Viil ja süüdistatava Siim Haukka kaitsja Liis Toomsalu Prokurör Katrin Kabel Süüdistatavad Kalle Suursaar isikukood 37001210215, Eesti kodanik, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxxxx, ei tööta, karistatud kohtu poolt neljal korral, viimati 19.04.2010.a Tartu Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 2, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, vahistatud 17.10.2011.a. S.L isikukood 381009155212, kannab karistust Tallinna Vanglas, varem korduvalt karistatud, viimati 12.01.2012.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi 11 kuu ja 28 päeva vangistusega.

Siim Haukka isikukood 38007220276, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx, varem korduvalt karistatud, viimati 16.12.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 28.03.2011.a, vahistatud 09.12.2011.a. Kaitsjad Adv Leelo Viil, Liis Toomasalu ja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 09. märtsi 2012.a otsus osaliselt S.L-ile

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, liitkaristusest Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega ärakantud karistuse mahaarvamises, karistuse alguse määramises alates 09.03.2012.a ning Kalle Suursaarelt ja S.L-ilt solidaarselt OÜ Ecodiesel kasuks 10 417 euro ja AS Tiigi Keskus kasuks 1 900 euro väljamõistmises. Teha uus otsus:

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda S.L-ile Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega mõistetud kergem karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust – kaetuks raskeima karistusega ja mõista talle liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

1. oktoober 2011.a. Välja mõista Kalle Suursaarelt ja S.L-ilt solidaarselt OÜ Ecodiesel kasuks 152 eurot (ükssada viiskümmend kaks) ja AS Tiigi Keskus kasuks 1200 eurot (üks tuhat kakssada). Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. K. Suursaare kaitsja ja S. Haukka kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata, S.L-i apellatsioon rahuldada osaliselt. Kulutused riigi õigusabile jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 09.03.2012.a otsusega tunnistati Kalle Suursaar süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud 6 päeva arvati karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu maakohtu 19.04.2010.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (2 aastat vangistust) 2 võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.10.2011.a. S.L tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega,

§ 266lg 2 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega mõistetud 11 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks jäi 2 aastat vangistust, millest arvati

§ 65lg 1 alusel maha ärakantud karistus 4 kuud ja 14 päeva.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 09.03.2012.a. Siim Haukka tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 16.12.2010.a (kuulutatud 31.03.2011.a.) otsusega mõistetud ning täielikult ärakantud karistus 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.12.2011.a. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel B.I ja U.P, kuid nende suhtes maakohtu otsust ei vaidlustatud.

1. Kalle Suursaar tunnistati süüdi alljärgnevas süüdistuses: 18.12.2011.a, tegutsedes grupis koos Siim Haukkaga tungis reisilaevale Monica, kust varastas A V kuuluva vasest laevakella kaaluga 20 kg, maksumusega 500 eurot; 03.03.2011.a Jõelähtme vallas, Kaberneeme sadamas grupis koos Siim Haukkaga tungis valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel sisse sadama territooriumil olevasse kannatanu R K kuuluvasse abihoonesse ja varastas paadimootori maksumusega 10 eurot ning kraanakaalu maksumusega 15 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna S. Haukka ja K. Suursaar peeti sündmuskohast eemal kinni; 16.03.2011.a koos U.P , S. Haukka ning R. Suursaarega tungis valdaja tahte vastaselt võtme kasutamise teel sisse xxxxxx xxxxxxx xx x asuvasse eramusse, kust varastas E K vara kokku 7052,17 eurot väärtuses; 23.08.2011.a koos S.L-iga tungis sisse Tõnu Eiki Transport OÜ territooriumile LääneVirumaal Tamsalus Paide mnt 34 ja varastas firma veoauto järelhaagise reg nr xxxxxx küljest 2 meetrit ABS süsteemi juhet ja õhutoru, tekitades vargusega kokku kahju 800 eurot; 2011.a augusti teisel poolel koos S.L-iga tungis sisse Lääne-Virumaal xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx kinnistul asuvasse A Õ töökotta akna lõhkumise teel ja varastas kokku 2139,56 euro väärtuses vara; 2011.a augusti teisel poolel koos S.L-iga tungis uuesti Lehtses A Õ töökoda/garaaži ja varastas diiseljõujaama elektrikilbi sisu (vasest juhtmed) väärtusega 640 eurot; 3 ajavahemikul 01.05.2011.a. kuni 31.08.2011 koos S.L-iga tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Ecodiesel OÜ bensiinitankla hoonesse Lääne-Virumaal Moe külas ja varastas 20 meetrit elektrikaablit 17 euro väärtuses; ajavahemikul 01.05.2011.a. kuni 31.08.2011.a koos S.L-iga tungis samasse bensiinitankla hoonesse Moe külas ja varastas külmkappi Beko väärtusega 135 eurot; 22.08.2011.a koos S.L-iga tungis AS Tiigi Keskus aiaga piiratud territooriumil asuvasse garaaži Tamsalus Tööstuse 15 ja varastas 100 meetrit 3cm läbimõõduga vasest elektrikaablit väärtusega 1200 eurot; 22.08.2011.a koos S.L-iga varastas Tamsalu vallas JK Otsa Talu OÜ territooriumilt seitsme silokäru toitejuhtmed, kahe põllutööriista valgustustoite juhtmed, ühe silokäru elektrilise hüdraulika toitekaabli, konservandivee voolikud ja hüdraulika kaabli kokku 700 euro väärtuses; 31.08.2011.a koos S.L-iga tungis laelaudade eemaldamise teel sisse J Ke hoonesse xxxxxxxx külas ja varastas kokku 287 euro väärtuses vara; 02.09.2011.a varastas koos S.L-iga xxxxxx maaüksuselt xxxxxx külas M Sle kuuluvat elektrikaablit väärtusega 100 eurot; 01.09.2011.a koos S.L-iga tungis Ants Harmipaiga suvilasse xxxxxxxx külas xxxxx vallas Harjumaal ja varastas kokku 571,15 euro väärtuses vara; 01.09.2011.a. koos S.L-iga tungis Tammsaare OÜ töökotta Lääne-Virumaal Albu külas ja varastas kokku 339,26 euro väärtuses vara; 02.09.2011.a koos S.L-iga tungis J B maja kõrvalhoonesse Harjumaal xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx ja varastas 225 euro väärtuses vara; 04.09.2011.a koos S.L-iga tungis xxxxxxx vallas xxxxxx-xxxxx külas L A majja ja varastas 516 euro väärtuses vara; 04.09.2011.a koos S.L-iga tungis E E maamajja ja abihoonetesse Harjumaal xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx ja varastas 153 euro väärtuses vara; 05.09.2011.a koos S.L-iga tungis G K ehitusjärgus olevasse majja xxxxx vallas Harjumaal ja varastas ehitusmaterjale ning tööriistu 3555.50 euro väärtuses; 06.09.2011.a koos S.L-iga tungis samasse majja ja varastas sealt kogu maja elektri ja kommunikatsioonikaablid ning jahutussüsteemi torustiku 7021,71 euro väärtuses; 06.09.2011.a koos S.L-iga tungis A R abihoonesse xxxxxx tee x xxxxxx külas xxxx vallas ja varastas 169,30 euro väärtuses vara; 09.09.2011.a koos S.L-iga tungis J B maja kõrvalhoonesse xxxxxx külas xxxxxx vallas ja varastas 68 euro väärtuses vara; 10.09.2011.a koos S.L-iga tungis A K kinnistul abihoonesse Lääne-Virumaal xxxxxx külas xxxxxx talus ja varastas 254 euro väärtuses vara; 11-12.09.2011.a koos S.L-iga tungis J P ehitusjärgus olevasse eramusse Harjumaal xxxxxx vallas xxxxxxxx külas üritas varastada 750 euro väärtuses vara, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest olenematutel põhjustel, kuna Suursaarele tundus, et nende autot jälgitakse ning nad lahkusid sündmuskohalt; ajavahemikul 11-22.09.2011.a koos S.L-iga tungis Järvamaal xxxxxxx vallas xxxxx külas T P abihoonesse ja varastas 434 euro väärtuses vara; 4 13.09.2011.a koos S.L-iga tungis Triger-E OÜ territooriumile Raplamaal Kehtnas Viljandi mnt 1A ja varastas 200 meetrit NYY 4x6mm jõukaablit koguväärtusega 600 eurot; 13.09.2011.a koos S.L-iga tungis R P garaaži S.L xxxxxxx tn x ja varastas 1833,15 euro väärtuses vara; 13.09.2011.a koos S.L-iga tungis V K abihoonesse Lääne-Virumaal xxxxxxxx vallas xxxx külas ja varastas 375 euro väärtuses vara; 14.09.2011.a koos S.L-iga tungis P E maja kõrvalhoonesse Läänemaal xxxxxx vallas xxxxxxxxxx ja varastas 1400 euro väärtuses vara; 14.09.2011.a grupis S.L-iga tungis Läänemaal xxxxxxxxxx vallas xxxxxxx maja xxx-x keldrisse ja varastas M N autoakulaadija, pikendusjuhtme kokku 210 euro väärtuses; 15.09.2011.a koos S.L-iga tungis Läänemaal xxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas Kirbla OÜ töökotta ja varastas 334,04 euro väärtuses vara; 16.09.2011.a koos S.L-iga tungis Saare maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxx külas G S- K maja kõrvalhoonesse ja varastas 1461 euro väärtuses vara; 18.09.2011.a koos S.L-iga tungis E J talumajja Harjumaal xxxxxxx vallas xxxxxxxx külas ja varastas vara kokku 1491 väärtuses; 19.09.2011.a koos S.L-iga tungis K K majja nr 1 xxxxxxxx vallas xxxxxx külas ja varastas majast ja abihoonest kokku 654,63 euro väärtuses vara; 19.09.2011.a koos S.L-iga tungis A K majja xxxxxxx külas ja varastas 1236euro väärtuses vara; 24-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis Pärnumaal xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas K K töökotta ja varastas vara kokku 1660 euro väärtuses; 23-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis C R eramusse Pärnumaal xxxxxx vallas xxxxxxxxx kinnistul ja varastas 830.80 euro väärtuses vara; 24-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis Pärnumaal xxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx xxxxxx talu kuuri ja varastas K V vara kokku 387 euro väärtuses.
2. S.L tunnistati

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta 11.09.2010.a tungis sisse Tallinnas Kivila 6 kõrval seisva D B kasutuses oleva sõidukisse Audi 80 reg nr xxxxxx ja ajavahemikul 01.09.2011.a. kuni 23.09.2011.a ukse laudise lõhkumise teel H K abihoonesse LääneVirumaal xxxxxxx vallas xxxxxxxx külas.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi tunnistati S.L süüdi Kalle Suursaare süüdistusega analoogses süüdistuses neis episoodides, kus S.L ja K. Suursaar tegutsesid grupis, s.o vargustes, mis olid toime pandud alates 23.08.2011 kuni 25.09.2011.a. 4. Siim Haukka tunnistati

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi süüdi selles, et olles 13.05.1998.a. Rapla Maakohtu otsusega karistatud Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi, ajavahemikul 26.09.2009.a. kella 20.15st kuni 27.09.2009.a. kella 17.23ni, tegutsedes grupis koos B.I-ga , varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kasutas T K kuuluvat Swedbank panga deebetkaarti järgnevalt ostude eest tasumiseks: - 26.09.2009.a. kella 20:15 ajal tasus Tallinnas, Gonsiori 9 asuvas kioskis arve summas 103.50 krooni, - 27.09.2009.a. kella 05:48 ajal tasus taksos reg. nr. 044TUL arve summas 91.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 06:23 ajal tasuti Tallinnas, Peterburi teel asuvas grillbaaris arve summas 657.- krooni, 5 - 27.09.2009.a. kella 06:34 ajal tasus taksos reg. nr. 120 TUL arve summas 173.50 krooni, 27.09.2009.a. kella 08:26 ajal tasus Tallinnas, Tondiraba 1 asuvas Lukoil tanklas arve summas, 1182.65 krooni, - 27.09.2009.a. kella 08:44 ajal tasus Tallinnas, Mustamäe Statoil tanklas arve summas 255.40 krooni, - 27.09.2009.a. kella 08:59 ajal tasus Tallinnas, Ehitajate tee 116B asuvas Tigrani šašlõkibaaris arve summas 532.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 09:56 ajal tasus taksos reg. nr. 147TUL arve summas 58.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 10:24 ajal tasus taksos reg. nr. 064TUL arve summas 105.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 10:38 ajal tasus Tallinnas, Sõle Statoil tanklas arve summas 879.68 krooni, - 27.09.2009.a. kella 11:53 ajal tasus Tallinnas, Kristiine Statoil tanklas arve summas 668.27 krooni, - 27.09.2009.a. kella 12:27 ajal tasus Tallinnas, Sikupilli Statoil tanklas arve summas 1142.77 krooni, - 27.09.2009.a. kella 14:51 ajal tasus Tallinnas, Ülemiste Statoil tanklas arve summas 948.10 krooni, - 27.09.2009.a. kella 16:07 ajal tasus Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Fotokaupluses kauba ostu eest summas 4618.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 17:23 ajal tasuti taksos reg. nr. 118TUL arve summas 154.- krooni. Kokku sai Siim Haukka varalist kasu 11 568,87 krooni, tekitades samas summas T K varalist kahju.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi tunnistati ta süüdi selles, et ta ajavahemikul 25-27.09.2009 Viimsi vallas xxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xx-x korterist varastas T K rahakoti maksumusega 250 krooni, milles oli sularaha 6000 krooni, Swedbank panga deebetkaart T K nimele, pensionitunnistus, juhiluba maksumusega 100 krooni, sõiduauto Hundai Getz reg/nr xxxxxx registreerimistunnistus maksumusega 150 krooni, kokku vara 6500 krooni väärtuses; 01.12.2010.a Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvast Merimetsa Selverist üritas varastada kokku kaupa 373 krooni väärtuses, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt; 01.02.2011.a tungis Harjumaal xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx tallu, kust varastas H S kuuluva vanaaegse laua maksumusega 650 eurot; 18.02.2011.a Tallinnas Merivälja tee 1D koos K. Suursaarega tungis reisilaevale Monica, kust varastas A V vasest laevakella kaaluga 20 kg, maksumusega 500 eurot; 03.03.2011.a Jõelähtme vallas xxxxxxxxx sadamas koos K. Suursaarega tungis R K kuuluvasse abihoonesse, kust üritas varastada paadimootorit maksumusega 10 eurot ning kraanakaalu maksumusega 15 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna S. Haukka ja K. Suursaar peeti sündmuskohast eemal kinni. 16.03.2011.a koos U.P, Kalle Suursaare ning Reigo Suursaarega tungis Pärnus xxxxxx x eramusse ja varastas E Ke kuuluvat vara kokku 7052,17 euro väärtuses. APELLATSIOONIDE SISU 5. Siim Haukka kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse oma kaitsealusele mõistetud karistuse osas ja palub talle kergem karistus mõista. Kaitsja leiab, et kohus pole S. Haukkale karistust mõistes lähtunud

§ 56nõuetest.

Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks karistuse mõistmisel arvestanud 6 ka tegelikkuses S. Haukka puhtsüdamlikku kahetsust ja kohtueelses menetluses igakülgset abi kiire menetluse läbiviimiseks. Kohus on arvestanud, et S. Haukkat on varem viiel korral karistatud. Tegelikkuses on kolme karistuse näol tegu karistusregistri arhiivi andmetega, mis ei tohiks otsuse langetamisel tähtsust omada. Kohus on jätnud kõrvale ka kannatanute huvid, milleks on võimalikult kiire tsiviilhagide hüvitamine. Vangistuses viibides ei ole aga S. Haukkal hagide hüvitamine võimalik. Silmas peab pidama, et S. Haukkal on plekksepa elukutse, ta saaks vabaduse tööle asuda. Kaitsja arvates ei ole ka

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistus põhjendatud.

Tegemist on 2009.a toimepandud episoodiga, mille eest oleks pidanud karistus järgnema vahetult pärast kuriteo toimepanemist, mitte alles 2,5 aasta pärast. Veelgi enam – S. Haukkat on pärast antud teo toimepanemist karistatud kaks korda Harju Maakohtu poolt. Sellises situatsioonis tulnuks rakendada

§ 65lg 1 põhimõtteid.

Kaitsja leiab ka, et kohtul tulnuks moodustada 2009.a toimepandud kelmuse ja varguseepisoodides liitkaristus ja

§ 65

lg 1 alusel arvata 19.03.2010.a otsuse alusel kantud karistus 3 kuud ja 23 päeva liitkaristusest maha. 01.12.2010.a varguse episood on toime pandud enne 16.12.2010.a Harju Maakohtu otsust, mistõttu tuleb selle eest mõistetav karistus

§ 65lg 1 järgi lugeda kaetuks 16.12.2010.a otsusega mõistetud karistusega.

Lisaks sellele, et kohus on mõistnud just eeskätt kelmuse eest isiku süüle mittevastava karistuse, on jäetud

§ 65

lg 1 alusel maha arvamata lõplikult ärakantavast karistusest 19.03.2010.a otsusega osaliselt ärakantud karistus 3 kuud ja 23 päeva. Apellant leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. 6. Kalle Suursaare kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kaitsja leiab, et kohtuotsus pole piisavalt motiveeritud ning ei nõustu K. Suursaare süüditunnistamisega osades talle omistatud kuritegudes. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses märgitud tõenditest ja asjaoludest ei saa järeldada K. Suursaare süüd 16.09.2011.a xxxxx vallas xxxxxxxx talu abihoonest; 2011.a augustis Tapa vallas Lehtses Rägavere teel asuvast töökojast; 06.09.2011.a Rae vallas Vaskjala külas Vesiroosi 3 asuvast hoonest; 23.08.2011.a Lääne-Virumaal Tamsalus Paide mnt 34 veoauto järelhaagiselt; 29.08.2011.a Tapa vallas Moe külas asuvast bensiinijaamast kahes episoodis ja 02 ja 09.09.2011.a xxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxxxx talu kõrvalhoonest. 16.09.2011.a episoodis nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja K S-K ütlustest üksnes, et tallu on sisse murtud. K. Suursaar on andnud ütlusi, et ta planeeris tõesti S.L-iga vargust, kuid läks temaga riidu ja loobus kuriteo toimepanemisest. Samu ütlusi annab ka S.L. Kohus on viidanud ütluste seostamise protokollile, millest nähtub, et S.L osutab kohtadele, kus ta kavandas vargust, kuid neist tõenditest ei saa järeldada K. Suursaare süüd. K. Suursaar püüdis takistada S.L varguse toimepanemisel ja läks viimasega riidu, mis võimaldab K. Suursaare osas selles episoodis kohaldada

§ 40ja 43 sätteid.

2011.a episoodi kohta on maakohus märkinud, et K. Suursaare ja S.L-i süü on peale nende süü omaksvõtu tõendatud veel mitmete tõenditega. Kaitsja märgib, et kohtu poolt loetletud tõenditest K. Suursaare süü ei nähtu ning K. Suursaar ise on andnud selgitusi, millest samuti ei saa välja lugeda, et ta oleks nimetatud varguse toime pannud. 06-07.09.2011.a episoodi kohta on kohus samuti märkinud, et peale süüdistatavate süü omaksvõtu on nende süü tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu Ants Raua ütlustega ja ütluste 7 olustikuga seostamise protokolliga koos fototabelitega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kannatanu ütlused lubavad järeldada, et vargus on toime pandud, ei enamat. Ütluste olustikuga seostamisel osutas K. Suursaar kõrvalhoonele, kus S.L varastas kaableid ja elektrikilbi osasid (VI kd tl 33-38). Seega ei kinnita otsuses märgitud tõendid K. Suursaare süüd. 23-25.08.2011.a episoodis on kohus leidnud K. Suursaare süü tõendatud olevat nagu eelmiseski episoodis. Kaitsja osundab, et ütluste olustikuga seostamisel ei ole S.L kirjeldanud K. Suursaare poolt varguse toimepanemist süüdistuses märgitud viisil. Ta osutas üksnes maja ja aia vahele jäävale avale, kus nägi K. Suursaart juhtmetega. Seega ei saa kahtlusteta järeldada K. Suursaare süüd OÜ Tõnu Eiki Transport veoauto järelhaagiselt juhtmete varguses. 29-31.08.2011.a episoodis on kohus tuginenud süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele, sündmuskoha vaatlusprotokollile, kannatanu R M ütlustele, tunnistaja S M ütlustele ja ütluste olustikuga seostamise protokollile. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kannatanu ütlused K. Suursaare süüle ei viita. S.L on olustikuga seostamisel selgitanud, et ta varastas koos K. Suursaarega külmkapi ja juhtmeid, tankla oli rüüstatud, kuid nemad tankureid kindlasti ei lõhkunud. K. Suursaar tunnistab külmkapi vargust, kuid avaldas, et käis bensiinijaamas vargil ainult ühel korral. Välja on jäänud selgitamata, kas enne või pärast süüdistatavaid veel keegi tanklasse sisse murdis ning kas süüdistatavad käisid seal korduvalt. 02.

1. ja 09.09.2011.a episoodi kohta kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitavad aga kuriteo toimepanemist S.L-i poolt, kuid mitte K. Suursaare poolt. Kaitsja leiab, et K. Suursaare süü omaksvõttu võib kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta niivõrd, kui selle vastavus kuriteo asjaoludele on väljaspool kahtlust ja süü omaksvõtt on teiste tõenditega kooskõlas. Eelpool loetletud episoodid sisuks olnud sündmuste kohta muid tõendeid kohtu poolt käsitletud ei ole, süüdimõistev otsus tugineb üksnes K. Suursaare või S.L-i ütlustel, mis võisid olla mõjutatud soovist väljendada oma puhtsüdamlikku kahetsust ja võimalusest taotleda lihtmenetluses kergema karistuse mõistmist. Ühe tõendi pinnalt kuriteo tuvastatuse põhjendamine peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks selgesti jälgitav. Kõiki ühe tõendi pinnalt tõusetunud kahtlusi tulnuks igakülgselt vaagida, mida kohus käesoleval juhul ei ole teinud. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-94-04 ja märgib, et S.L-i ütluste hindamisel tuleb välja selgitada ka kaaskohtualuse võimalikud rõõna motiivid (soov kergendada enda karistust või saada muid endale kasulikke soodustusi) Tuleb arvestada, et S.L-i puhul ei kohaldatud tema suhtes tõkendina vahistamist, arvestada tuleb ka K. Suursaare ja S.L-i riiduminekut, mida on viimane kinnitanud. Vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele ei ole kohus lähtunud in dubio pro reo põhimõttest. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud ka K. Suursaarele mõistetava karistuse motiveerimata. Tähele tuleb panna K. Suursaare koostööd õiguskaitseorganitega, tema ettenäitamisel seostati varguste asjaolud sündmuskohtadega. Mitmetes episoodides on kahtlustatavate ütlused põhilisteks tõenditeks. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kohus on jätnud karistuse mõistmise põhistamata. Peale selle ei ole kohus põhjendanud ka menetluskulude süüdimõistetult väljamõistmist, leides, et tegelikult tuleks menetluskulud osaliselt riigi kanda jätta. Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse norme, kohtuotsus on põhistamata ja seetõttu tuleb kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks saata. 8
2. S.L taotleb apellatsioonis kriminaalasja läbivaatamist ja õiglase otsuse tegemist. Märgib, et ei ole eeluurimisel ega ka edaspidi tunnistanud, et varastas Tapalt Moe külast tanklast gaasiballoone. Ta on küll seal vargil käinud, aga enne teda oli juba keegi seal vargil käinud, seda oli näha. Neid asju ei saanud ta seetõttu võtta, et nii palju asju ei saa sõiduautoga ära viia. Samuti on ka Tammsalus AS Tiigi Keskusega, kus oli kadunud võrkaed. Tema ei ole seda võtnud. Ta tahaks ka teada, kust on võetud see hagi 800 eurot. Paide mnt 34 – 2 meetrit ABS süsteemi juhet ja õhutorud ei maksa nii palju. Sama on Saaremaal U K abihoonega. Ta murdis sinna sisse küll, aga need asjad, mis nad sealt võtsid, viskas ta sama tee äärde maha, kuna läks K. Suursaarega riidu, mida ta ka kohtus rääkis. Hagi tekkis aga ikkagi, ja veel niisuguste asjade eest, mida selles hoones üldse polnudki. Selles kriminaalasjas on üldse palju vigu. Ta ei väidagi, et pole varguseid toime pannud, aga ta pole nõus hagide ja mõnede asjade suhtes. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
3. Süüdistatavad ja nende kaitsjad jäid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör leidis, et K. Suursaare kaitsja ja S. Haukka kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu väita, et maakohtu otsus on põhjendamata, ei saa. Prokurör toetas aga S.L-i apellatsiooni osas, mis puudutab Ecodiesel OÜ hagi – süüdistuse kohaselt on kahju 152 eurot, ülejäänud vara varguses on süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud, samuti on AS Tiigi Keskuse episoodis menetlus lõpetatud võrkaia varguses, tekitatud kahjuks jääb 1200 eurot. Prokurör taotleb neis episoodides süüdistatavatelt väljamõistetud summade vähendamist. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et S.L-i apellatsioon on osaliselt põhjendatud, K. Suursaare kaitsja ja S. Haukka kaitsja apellatsioonid aga maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
5. Kuigi kohtuotsus ei paista silma põhjenduste rohkuse poolest, ei nõustu kohtukolleegium K. Suursaare kaitsja seisukohaga, nagu puuduks maakohtu otsuses põhjendus üldse ning kriminaalasi tuleks saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu selgitustele KrMS § 339 lg 1 p 7 sisu ja mõtte kohta – kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu otsused nr 31-1-85-00; 3-1-1-47-04). Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole KrMS §-s 339 lg 1 p 7 sätestatut rikkunud. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, neid kogumis hinnanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium rõhutab sedagi, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et K. Suursaar on ennast kohtueelsel uurimisel süüdistuse täies mahus süüdi tunnistanud ja andnud toimepandu kohta ütlusi, mida on ka olustikuga seostamisel kinnitanud. Ka kohtuistungil on K. Suursaar sõnaselgelt kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi täielikult kõikides episoodides, täiendusi ei ole, ütlusi pole ta anda soovinud /III kd tl 216, 223/. K. Suursaare kaitsja on kohtuistungil kinnitanud, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on täies mahus põhjendatud ja kvalifikatsioon õige, tsiviilhagide vaidlustamiseks puudub alus, 9 vastuväiteid ei ole, tõendid on lubatavad /III kd tl 217/. K. Suursaar on muuhulgas selgitanud, et oma autoga käis vargil üksnes kahel korral, ülejäänud varguste toimepanemiseks rentis autod. On selgitanud ka rollijaotust enamuse varguste toimepanemise puhul – S.L murdis võõrastesse valdustesse sisse ja tassis vara autosse, tema ootas, vara realiseerisid koos. Süüdistuse kohaselt on K. Suursaar ja S.L praktiliselt pooleteise kuuga (augustis kaheksa kuritegu, septembris 25 kuritegu) toime pannud üle kolmekümne varguse. 2011.a septembris oli varastamine nende igapäevane tegevus. Sellest saab vaieldamatult järeldada, et nad tegutsesid ühise teoplaani alusel, ühtse tahtlusega. Asjaolu, et mitmetes episoodides, sealhulgas ka septembri alguses Raasiku vallas Mallavere külas Liivamäe talus S.L üksi sees käis ja K. Suursaar samal ajal autos istus, ei vabasta K. Suursaart vastutusest. Järelikult oli K. Suursaarel valvamise ülesanne. Fakt on aga Liivamäe talu episoodi juures see, et politseitöötaja A. Metsaorg mõlemad, nii K. Suursaare kui S.L-i viibimise Raasiku vallas Peningi teeotsas tuvastas ja nende kasutuses oleva kaubiku laskis avada ja sealt hulgaliselt varastatud asju tuvastas. Samasugust rollijaotust on kinnitanud K. Suursaar ka 06-07.09.2011.a Rae vallas Vaskjala külas A. Raua vara vargusel /VI kd tl 33/. Mis puudutab kaassüüdistatava S.L-i ütlusi, siis kohtukolleegium märgib, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu ning süüdistatava ütlused kuuluvad kontrollimisele ja hindamisele koos teiste tõenditega. Tuleb rõhutada ka seda, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile, kasvõi näiteks kaassüüdistatava ütlustele. Kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-85-00; 3-11-94-04; 3-1-1-96-11). Käesolevas asjas on S.L-i ütlused K. Suursaare ütlustega põhilises osas kokkulangevad, asjas tuvastatut arvestades ei teki kohtukolleegiumil kahtlust, et S.L-i ütlustest osa võiksid K. Suursaart rõõnavad olla. Ka ei ole K. Suursaar sellesisulisi vastuväiteid esitanud ega isegi vihjanud, et S.L süüd tema peale püüaks ajada. Seega episoodides, kus põhiliseks K. Suursaare süüle viitavaks tõendiks on S.L-i ütlused, ei ole alust väita, et tõendid K. Suursaare vastu puuduvad. Tuvastatud tehiolusid, sealhulgas toimepandud varguste ajalist järjestust (septembris pea iga päev) ja toimepanemise viisi arvestades ei teki K. Suursaare süüs selliseid kahtlusi, mida peaks tema kasuks tõlgendama. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada üksnes selline kõrvaldamata kahtlus, mis on konkreetseid asjaolusid silmas pidades eluliselt usutav. Olukorras, kus S.L ja K. Suursaar päevast päeva varguste toimepanemise eesmärgil mööda maakondi selleks renditud kaubikuga ringi sõitsid, ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et mõne episoodi puhul, kus S.L võõrasse valdusse tungis ja sealt vara hõivas, istus K. Suursaar autos teadmisega, et midagi kuritegelikku ei toimu. Mis puudutab Pöide vallas Andruse talust K. SillaKuut vara vargust, siis S.L on selgitanud, et riidu läksid nad K. Suursaarega alles siis, kui vara oli talust välja tassitud, et tema vihastas ja loopis siis asjad minema. Asjas ei ole mingeid viiteid, et K. Suursaar poleks varguses osalenud. Nii S.L-ile kui K. Suursaarele on esitatud süüdistus, et nad ajavahemikul 2011.a maist kuni augusti lõpuni ja
6. augustil 2011 käisid vargil Lääne-Virumaal Moe külas asuvas bensiinitankla hoones. Esimesel korral varastasid 20 m elektrikaablit ja teisel korral külmkapi Beko. S.L on selgitanud, et esimesel korral käisid seal Ford Mondeoga päevasel ajal, tankla aken oli juba katki, nad mõlemad sisenesid ja lõikasid ära seintel ja külmkappidel olevad juhtmed. Paar päeva hiljem tulid nad K. Suursaarega ühel ööl tagasi ja viisid sealt ära ühe tavalise külmkapi /VI kd tl 91/. Neis S.L-i ütlustes pole alust kahelda ning tuleb silmas pidada, et K. Suursaar on enda süüd kõikides episoodides kinnitanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult K. Suursaare süüdistuse kogu mahus süüdi tunnistanud. Kaitsjaga ei saa nõustuda ka selles, nagu oleks maakohus K. Suursaarele karistuse mõistmise motiveerimata jätnud. Kohus on lähtunud

§-s 56 sätestatust, arvestanud raskendavate asjaolude 10 puudumist, kergendava asjaoluna toonud välja puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtukolleegium möönab, et maakohus pole eraldi rõhutanud süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist (

§ 57

lg 1 p 3 sätestab kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise), mida käesolevas asjas siiski arvestada tuleks, kuid ühe kergendava asjaolu lisandumine apellatsioonikohtus ei too iseenesest kaasa mõistetud karistuse kergendamist, kuivõrd isegi juhul, kui ringkonnakohus mõistab süüdistatava õigeks osas kuritegudes või tunnistab ta süüdi kergemas kuriteos, võib karistuse jätta muutmata (KrMS § 340 lg 2 p 2, 3). Vangistuse möödapääsmatut mõistmist K. Suursaarele on maakohus põhjendanud. Arvestades seda, et K. Suursaart, kes on ka varem korduvalt karistatud ning kes pani ligi nelikümmend vargust toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, on maakohus, mõistes karistuse praktiliselt

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmises määras, kohelnud leebeimal viisil.

Mis puudutab K. Suursaarelt väljamõistetud menetluskulusid, siis reegel sisaldub KrMS §-s 180 lg-s 1- süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Ei K. Suursaar ega tema kaitsja ei ole maakohtule esitanud taotlust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ega sellist taotlust põhistavaid tõendeid. Apellatsioonis esitatud väide, nagu peaks menetluskulud sellepärast osaliselt riigi kanda jätma, et K. Suursaar vangistuses viibib, ei ole aluseks menetluskulude tasumisest osaliseks vabastamiseks. Maakohus on põhjendatult menetluskulud K. Suursaarelt välja mõistnud. Apellatsioonist väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks kohtupraktika ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud Kalle Suursaarele liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel.

§ 65

lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste mõistetud karistus tähendab kogu karistust, mis koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Et õigesti kohaldada

§ 65

lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see 6 päeva e. siis need 6 päeva, mis süüdistatav viibis vahi all 03.03.2011, 10.03.2011-11.03.2011, 26.09.2011.a.-28.09.2011.a oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Kuivõrd käesoleval juhul ei mõjuta märgitud 6 päeva mahaarvamine karistusest enne liitkaristuse moodustamist kuidagi süüdistatava olukorda, ei pea kohtukolleegium vajalikuks selles osas maakohtu otsuse korrigeerimist. Tegemist ei ole aga ühekordse sellise liitmistehnika kasutamise juhuga ja kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et peale selle, et selline liitmine ei ole seaduse sõnastust järgides õige, ei ole sellise praktika süvenedes välistatud olukord, kus sarnane liitmine võib kaasa tuua tahtmatult

§ 65

lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise. 11. Siim Haukka kaitsja apellatsiooniga kohtukolleegium ei nõustu ning leiab, et S. Haukkale mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, maakohus on lähtunud

§ 56sätetest.

S. Haukka puhul on arvestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning väita, et tegelikkuses seda arvestatud pole, on alusetu. Mis puudutab

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistust, siis tuleb tähele panna, et nimetatud kuriteo eest näeb seadus ette karistusena vangistuse ühest kuni viie aastani. S. Haukka tegudes

§ 209

lg 2 järgi esineb kaks koosseisulist raskendavat asjaolu ning olles ka varem korduvalt karistatud, ei saa talle mõistetud sanktsiooni alammäära lähedast karistust kuidagi rangeks pidada. 11 Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooniga ka osas, milles vaidlustatakse S. Haukkale liitkaristuse mõistmine. Maakohus on Siim Haukkale liitkaristuse mõistmisel kohaldanud

§ 65

lg 1 sätteid, sest tema poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuigi eelmine kohtuotsus kannab kuupäeva 16.12.2010.a ja selle järgi tuleks tunnistada, et kuuest varguse episoodist viis on toime pandud peale eelmise kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist ning liitkaristuse mõistmisel tulnuks siis kohaldada

§ 65

lg 2 sätteid, ei ole kohtukolleegiumi arvates tegemist siiski 16.12.2010.a tehtud kohtuotsusega. 16.12.2010.a nimetatud kohtuotsust tegelikult ei kuulutatud ja kohtuotsuse kuulutamine lükati edasi seoses Siim Haukka mitteilmumisega kohtuotsuse kuulutamisele. S. Haukka kuulutati tagaotsitavaks ja kohtuotsus kuulutati peale tema 28.03.2011.a kinnipidamist 31.märtsil 2011.a. Tegelikuks kohtuotsuse tegemise kuupäevaks peab seega olema 31.03.2011.a. Asjaolu, et esialgselt oli kohtuotsuse kuulutamine määratud 16.12.2010.a. ja et selleks kuupäevaks ka kohtuotsus valmis oli, ei mõjuta kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Põhjus, mille tõttu kohtuotsuse kuulutamine edasi lükatakse, ei oma samuti tähtsust. Vaidlusaluse kohtuotsuse resolutiivosa sisaldab otsustusi, mis on tehtud peale 16.12.2010.a. (S.Haukka tagaotsitavaks kuulutamine ja tema kinnipidamine 28.03.2011.a.), mis samuti välistab kohtuotsuse dateerimise 16.12.2010.a. kuupäevaga. Seega on õige, et Siim Haukka pani vaidlustatud maakohtu otsusega tuvastatud kuriteod toime enne eelmise kohtuotsuse tegemist e. enne 31.03.2011.a. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud 5 varguse episoodi on pandud toime 19.03.2010.a kohtuotsusega määratud katseajal, kuid kuna selle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus oli Harju Maakohtu 16.06.2010.a pööratud täitmisele ja S.Haukka kandis ära 3 kuud ja 23 päeva alates 6.06.2010.a, siis ei ole põhjendatult kohaldatud vaidlustatud kohtuotsusega ka

§ 65lg 2 sätteid.

12. S.L-i apellatsiooniga nõustub kohtukolleegium osas, mis puudutab OÜ Ecodiesel ja AS Tiigi Keskus tsiviilhagisid. S.L ja K. Suursaar mõisteti süüdi neile esitatud süüdistuse kohaselt OÜ Ecodiesel (tanklahoone Moe külas) 20 m elektrikaabli ja külmkapi varguses. Muus osas (lõhkumine, muu vara vargus) on nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Seega vastutavad süüdistatavad süüdistuse piires ja neil tuleb hüvitada külmkapi maksumus 135 eurot ja elektrikaabli maksumus 17 eurot, kokku 152 eurot. Samuti ei süüdistata S.L ega K. Suursaart võrkaia varguses AS-lt Tiigi Keskus, seega tuleb tsiviilhagist võrkaia maksumus maha arvata, süüdistatavatel tuleb hüvitada 100 m 3cm läbimõõduga vasest elektrikaabli maksumus 1200 eurot. Mis puudutab Uku Kuudi abihoonest toimepandud vargust, siis see, et S.L pärast varguse toimepanemist hõivatud vara minema viskas, ei oma tekitatud kahju hüvitamisel mingisugust tähtsust. Kannatanu on oma varast S.L-i ja K. Suursaare tegude tõttu ilma jäänud, kannatanu ütlustes alust kahelda ei ole. Apellatsioonist väljudes märgib kohtukolleegium S.L-ile mõistetud liitkaristuse kohta järgmist. S.L on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime pannud enne eelmise kohtuotsuse – 12.01.2012.a. – tegemist. Seega on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on toime pandud ka enne üle-eelmist kohtuotsust – 17.06.2011.a ja

§ 199

järgi kvalifitseeritud varguseepisoodid on toime pandud nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal, kuid selgituseks märgib kohtukolleegium, et 12.01.2012.a kohtuotsusega on juba nimetatud karistused liidetud ja vaidlustatud maakohtu otsusega

prg. 65 lg 1 alusel moodustatava liitkaristuse kohtuotsuste kogumisse kuulub seega ainult viimane kohtuotsus e. 12.01.2012.a. 12 Kohtukolleegium märgib, et kuna 12.01.2012.a kohtuotsuse näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga, tuleb lähtuda selle otsusega mõistetud liitkaristusest – 11 kuud ja 2 päeva. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega põhjendatult liitkaristuse mõistmisel lähtunud

§ 65

lg 1 sätetest, kuid maakohtu poolt kohaldatud liitmise tehnika ei ole kooskõlas

§ 65

lg 1 sätetega.

§ 65

lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus samamoodi nagu

§ 64lg 1 alusel.

See tuleneb seadusest. Erinevus seisneb vaid selles, et

§ 64

lg 1 järgi moodustub liitkaristus karistustest, mis on mõistetud ühe kohtuotsusega, s.o. sama otsusega, millega mõistetakse liitkaristus

§ 64

lg 1 alusel,

§ 65

lg 1 alusel aga moodustatakse liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi mõistetud karistustest ja juhtudel, mis on ettenähtud

§ 65lg-s 1.

Seega, nagu ka

§ 64

lg 1, lubab

§ 65lg 1 liitkaristuse moodustamisel kasutada nii karistuste katmise, kui ka n.ö.

liitmise põhimõtteid, sealhulgas ka täielikku karistuste liitmist. Veel on erinevus selles, et kui

§ 64

lg 1 ei tunnista kuritegude üheliigilist konkurentsi, siis

§ 65lg 1 korral on see täiesti võimalik ja lubatav.

See tähendab, et kui isik on näiteks mõlema kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kohtuotsuse alusel tunnistatud süüdi ja karistatud ühe ja sama paragrahvi järgi, siis on liitmine lubatud. Kui isikule on kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristus, tuleb kindlaks määrata selle liitkaristuse algus. Siinjuures on vajalik rõhutada, et

§ 65lg 1 on liidetavateks mõistetud karistused.

Mõistetud karistusest kui liitkaristuse ühest liidetavast on võimalik rääkida üksnes siis, kui karistuse kandmise aeg algab sellest kuupäevast, millisest isik pidevalt vahi all viibib. Kui määratakse karistuse kandmise aja alguseks näiteks teise kohtuotsuse tegemise kuupäev, nagu seda vaidlustatud kohtuotsuses, ei ole enam tegemist mõistetud karistusmääraga vaid selle kuupäeva seisuga ärakandmata karistusega. Piltlikult öeldes tuleb luua ettekujutus, milline kuupäev olnuks karistuse kandmise aja alguseks siis, kui kahe kohtuotsusega tuvastatud erinevad kuriteod olnuks arutusel ühel kohtuistungil ja isik oleks mõistetud nendes süüdi ühe kohtuotsusega ja liitkaristus oleks mõistetud

§ 64lg 1 alusel.

S.L viibib vahi all alates 24.10.2011.a, s.o päevast, mil ta hakkas kandma täitmisele pööratud 17.06.2011.a kohtuotsusega tingimisi mõistetud vangistust, mis oli 12.01.2012.a. kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse üheks liidetavaks.

§ 65

lg 1 kohaldamine on sisuliselt selliseks sätteks, mis teebki kaks kohtuotsust üheks ja loob (taastab) olukorra, mis oleks võrdne olukorrale, kui kõiki kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoode oleks arutatud ühel istungil ja tehtud üks kohtuotsus. Ainult sellisel juhul on tagatud isikute võrdne kohtlemine ( vt. Riigikohtu otsus nr.3-4-1-2-02). Sellise olukorra taastamise alla kuulub nii liitkaristuse mõistmine

§ 65lg 1 alusel kui ka sellega kaasnev karistuse kandmise aja alguse määramine.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolud, mis tingisid kuritegude eraldi arutamise ja mitme kohtuotsusega nende eest karistuse mõistmise ei oma seejuures tähtsust (Riigikohtu otsus nr. 3-41-2-02 p.18). Lause

§ 65

lg-st 1, mis räägib osaliselt või ärakantud karistuse mahaarvamisest liitkaristusest, reguleerib juhtusid, mil eelmise - kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva - kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud, isik karistuse kandmiselt vabanenud ja alles peale seda mõistetakse talle kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude eest liitkaristus. Sellisel juhul ei saa liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse aja algust, sest siis läheks liitkaristuse sisse ka aeg, mil isik tegelikult ei viibinudki vangistuses vaid oli vabaduses. Teiseks reguleerib vaidlusalune säte ka juhtusid, mil isik on viibinud mingi aja enne seda kuupäeva, mis on loetud liitkaristuse kandmise 13 aja alguseks ka vahi all – eelvangistuses – ning seejärel olnud jälle kuni selle kuupäevani, mis loetud karistuse kandmise aja alguseks, vabaduses. Maakohus on eelkõige eiranud seadust sellega, et moodustanud liitkaristuse

§ 65

lg 1 järgi mitte kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest vaid kasutanud ühe liidetavana sisuliselt eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Sellised arvutused nagu seda on vaidlustatud kohtuotsuses maakohtu poolt tehtud, ei ole mitte ainult üleliigsed ja arusaamatusi tekitavad vaid halvendavad süüdistatava olukorda. Süüdimõistetu jaoks on oluline, millal tekib tal võimalus karistuse kandmiselt enne tähtaega vabaneda. Kui see vabanemise võimalus avaneb karistuste ebaõige liitmise ja karistusaja alguse määramise tõttu, on see käsitatav süüdistatava olukorra halvendamisena. Matemaatiliselt on tuvastatav, et olukorras, kus kohtud kohtlevad erinevalt neid isikuid, kelle suhtes kohaldatakse KrS § 65 lg 1 sätteid ja lõplik karistus mõistetakse kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest, võrreldes nende isikutega, kellele mõistetakse liitkaristus ühe kohtuotsusega mõistetud karistustest

§ 64

lg 1 alusel.

§ 65

lg 1 vääral kohaldamisel tekitab kohus ebaõiglaselt olukorra, kus tingimisi ennetähtaegset vabanemist võimaldav kuupäev saabub tunduvalt hiljem, kui see oleks olnud õigel

§ 65lg 1 sätete kohaldamisel.

Kui S.L-ile oleks mõistetud karistus kooskõlas

§ 65

lg-ga 1 e 2 aastat vangistust algusega 24.10.2011.a, siis näiteks ½ karistuse ajast e 1 aasta saab tal kantud 23.10.2012.a. Kui aga arvutada ½ karistusest olukorras, milline on loodud vaidlustatud maakohtu otsusega e alates 9.03.2012.a. 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva, siis ½ karistusest e 9 kuud ja 23 päeva saab kantuks 31.12.2012.a. Seega on maakohus S.L-ile liitkaristust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja kohtuotsus kuulub selles osas tühistamisele KrMS § 338 p.2 alusel. 13. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 4, 5 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 09.03.2012.a otsuse S.L-ile

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning K.

Suursaarelt ja S.L-ilt solidaarselt OÜ Ecodiesel kasuks 10 417 euro ja AS Tiigi Keskus kasuks 1 900 euro väljamõistmises ning teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus otsuse muutmata, K. Suursaare kaitsja ja S. Haukka kaitsja apellatsioonid rahuldamata, S.L-i apellatsiooni rahuldab osaliselt. K. Suursaare kaitsja adv Leelo Viil esitas taotluse määrata tema poolt K. Suursaarele apellatsioonimenetluses (apellatsioonimenetluseks ettevalmistamine, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine) osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks 176 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 211.20 euro hüvitamist. S.L-i kaitsja adv Merike Allikmäe esitas taotluse määrata tema poolt S.L-ile apellatsioonimenetluses (apellatsioonimenetluseks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine) osutatud õigusabi eest Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstavaks tasuks 32 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 38.40 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud, need tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb K. Suursaare ja S.L-i suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad mõlemal juhul kulutused riigi õigusabile riigi kanda. Malle Preimer Julia Katškovskaja 14 Ivi Kesküla 15