MS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming` taotlus H.B-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 57,20 eurot. Välja mõista H.B-lt kriminaalmenetluse kulud 57,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.B tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „H.B 1-10-2436 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.07.2011 otsusega
199 lg 2 p 4,8 järgi ja KrMS § 238 lg 2,
lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 10 kuud 10 päeva ning
MS § 238 lg 2,
lg 1 kohaldamisega karistati 1 aastase vangistusega, mis
alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuna H.B rikkus katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi pöörati Viru Maakohtu 01.03.2012 määrusega ülalmainitud kandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 01.03.2012 ja lõpp 09.02.2013. Kinnipidamisasutuses H.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Isikul on põhiharidus ning eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid ehitusel. Sissetulekuteks oli töötasu ja töövõimetuspension (tuvastatud töövõimetus 70%). Vangistuses töötab alates 15.06.2012 koristajana. Vangla andmetel tasumata nõudeid ca 990 eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Majanduslik olukord on uue kuriteo risk, kuna enamus toimepandud kuritegudest on varavastased, samuti on sooritanud hulgaliselt väärtegusid
Isik tunnistab, et tarvitas varem alkoholi väga tihti. Sõltuvust eitab, kuid tunnistab, et olid ja on riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Karistusregistrist on näha, et varasemad kuriteod ja väärteod on seotud alkoholiga. On motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, tahab muuta oma eluviisi selles suhtes. H.B puudub vabaduses toetav positiivne suhtlusring. Tulenevalt karistusaja pikkusest, ei ole H.B-le individuaalset täitmiskava koostatud. Tema riskide maandamisega on tegeletud läbi individuaalsekkumiste (tööhõive, vestlused). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemise korral H.B soovib asuda elama korterisse xxx. Antud korteris elab kinnipeetava elukaaslane, kes avaldas, et see on viimase ema korter ning ema ei soovi kinnipeetavat sinna elama lasta. Peale seda selgitas elukaaslane, et ta ei soovi jätkata suhteid H.B-ga ning ta ei taha temaga ka suhteid taastada. H.B puudub vabaduses toetav positiivne suhtlusring. H.B-le ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Enne vangistust tegi juhutöid ehitusel. Ta on xxx õhtukooli, ametit omandanud ei ole. H.B puudub Rahvastikuregistri andmetel elukoht, tema elukohaks on xxx. Tal on Eesti kodakondsus ja isikuttõendav dokument kehtivusega kuni 06.10.2014. Tal on vabanemisel võimalus taotleda munitsipaaleluruum. Karistusregistri andmetel kuritarvitas H.B alkoholi. See nähtub nii kohtuotsustest kui karistusregistrist - isikule on määratud väärteokorras trahve kokku 20-l korral, neist Alkoholiseaduse,
ja
Isik sooritas väärtegusid, kuritegusid joobeseisundis. Enne vangistust oli H.B kriminaalhoolduse all,- katseajal pani toime uue kuriteo. Isiku kriminaalne käitumine on olnud muutusteta alates 1999.aastast. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. H.B taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et H.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu 2 hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.B on karistatud varavastase ja vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile pöörati reaalsele täitmisele kuna katseajal rikkus ta määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna H.B on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. H.B ei ole vabaduses kindlat elukohta, mis teeb võimatuks kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (on karistatud Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et H.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 6 korda karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on isikut karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida karistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks H.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 3 Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelnevatel katseaegadel ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu H.B vabastamata temale Viru Maakohtu 11.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.