lg 2 p 9 ja
lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav S.J Ik: XXX, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, viimasel ajal elas mujal, elukohta ei avaldanud tõkend: elukohast lahkumise keeld 10.04.2012, kahtlustatavana kinni peetud 09.04.2012 kuni 10.04.
Tallinna Linnakohtu 03.10.2005 otsusega
, vangistus 1 kuu 10 päeva,
Harju Maakohtu 08.08.2006 otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 aastat,
Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 kuud,
Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega
Harju Maakohtu 05.05.2009 otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 1 aasta,
Harju Maakohtu 30.09.2010 määrusega
Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega
lg 2 p 4, 5 alusel vangistus 5 kuud ja 10 päeva,
Vabanes karistuse kandmiselt 01.12.
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. S.J süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, liita mõistetud karistused täies ulatuses ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.04.2012 kuni 10.04.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema, olles viimati 05.11.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 29.03.2012 ajavahemikul kella 06.30st kuni kella 11.00ni Tallinnas, aadressil XXX asuvast korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule AK kuulunud Sony Playstationi maksumusega 70 eurot ning Sony Playstationi mängud 6-l plaadil kogumaksumusega 60 eurot, tekitades kokku kahju summas 130 eurot. Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 16. – 20.08.2012 Maardus, XXX asuvas korteris varastas oma vennale NN’le kuuluva kuldsõrmuse väärtusega 400 eurot. Seega S.J , olles varem karistatud varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime süstemaatiliselt, pani toime
pandud Kohtuistungil süüdistatav S.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 3 23.02.2012.a. episood, kannatanu LA • 23.02.2012 ja 29.02.2012 koostatud kannatanu LA ülekuulamise protokollide kohaselt 23.02.2012 kell 13.00 teel „Viru Keskuse" bussiterminali kohtus ühe meesterahvaga, kes võis olla vanuses u 33a, suurte heledate silmadega, üle 180 cm pikk, tugeva kehaehitusega, seljas tume kapuutsiga jope, jalas poolsaapad. Isik tundus olevat lõunamaa välimusega, rääkis aktsendita vene keelt. Meesterahvas möödudes tõukas teda (füüsilist valu ei tundnud) peale mida mees vabandas. Peale seda isik pakkus oma abi saatmaks teda bussiterminaali. Sinna jõudes, küsis mees, kas ta toidupoodi, mis asub Viru keskuse alumisel korrusel, tahaks minna. Läks koos meesterahvaga poodi. Meesterahvas oli kogu aeg tema kõrval. Ostetud kaupade eest maksis kaardiga. Sisestasin pin-koodi, kuid kaardilugeja näitas viga. Meesterahvas pakkus oma abi. Ütles meesterahvale pin-koodi, mille ta sisestas ja kauba eest sai tasutud. Kannatanu pani pangakaardi oma kotti. Kauba eest makstud arve oli u. 3 €. Tänas meesterahvast ja meesterahvas tahtis teda koju saata. Ütles, et pole vaja, kuid ta tuli ikka kaasa, öeldes et saadab ikkagi koju. Sõitsid bussiga nr 40 Pelguranna suunas. Teepeal rääkis mees, et töötab Kesklinna politseis ja on uurija. Kui tulid „Pelguranna" peatusess maha, palus meesterahvas kannatanul pakkuda endale teed. Teel meesterahvas teeskles, et räägib telefoniga nagu tal oleks politseitööl kiireid asju ajada. Meesterahvas tuli temaga tuppa, pakkus mehele süüa, peale mida lahkus umbes peale kell 15:
(kd 1, t/l 56-57) • 10.04.2012 koostatud kahtlustatava S.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta Sony Playstationi ning kuue plaadi vargust ning selgitab, et AK on tema endine tüdruksõber, olid koos paar kuud ja elas tema juures Tallinnas XXX. Läksid tülli narkootikumide tarbimise pärast. Aleksandra läks 28.03.2012 õhtul tööle ning süüdistatav jäi veel viimaseks ööks tema juurde. Tema laps juba magas ning lapse isaema oli ka korteris. Vanaema lahkus hommikul enne, kui süüdistatav ärkas. Süüdistataval oli vaja raha narkootikumide jaoks ning võttis korterist Sony Playstationi ning mängud kuuel plaadil. Aleksandra kulda süüdistatav ei puutunud. Ta ei ole tema kodus kulda näinudki. Lahkus korterist ja jättis lapse üksi sinna. Läks Balti Jaama turule ja müüs peasissekäigu juures ühele tundmatule playstationi koos mängudega maha. Sai 20 eurot. Meesterahvas oli umbes 20-25aastane, keskmist kasu, heleda naha ja juustega. Raha eest ostis narkootikume. Kahetseb juhtunut. (kd 1, t/l 36-38) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (kd 1, t/l 55) 16.08.2012 kuni 20.08.2012 episood, kannatanu NN • Kannatanu NN20.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pani kannatanu 2 nädalat varem oma kullast sõrmuse laekasse ülemisel riiulil. Isa viis 16.08.2012 venna S.J Sillamäe lahedal asuvasse tallu narkosõltuvusest vabanemiseks. Samal päeval helistati talust ja teatati, et vend lahkus sealt, jättes oma asjad maha. 20.08.2012 avastas, et kullast sõrmus on laekast kadunud. Kahtlustab varguses oma venda S.J , sest vend tarvitab narkootikume. Peale selle teatas 19.08.2012 venna endine tüdruksõber Aleksandra, et venda nähtud Balti Jaamas koos mingi neiuga ja vennal oli raha. Varastatud pitsatsõrmus oli prooviga 585, kaal üle 19 grammi. Väärtus ligi 400 eurot. (kd 2, t/l 2-8) • Kannatanu NN28.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 16.08.2012 kuni 20.08.2012 tema vend S.J varastas aadressil XXXMaardus asuvast korterist temale kuulunud kuldsõrmuse maksumusega 400 eurot, millises summas soovib esitada tsiviilhagi. Ei lubanud S.J temale kuuluvaid isiklikke asju kodust. Kuldsõrmuse ostis ise ja S.J sõrmuse ostmiseks raha andnud ei ole. (kd 2, t/l 2528) • 28.08.2012 koostatud tsiviilhagi, mille kohaselt on NN esitanud tsiviilhagi 400 euro nõudes. (kd 2, t/l 29) • Kahtlustatava S.J 23.08.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab S.J Maardus aadressil XXX koos perega, so isa, ema ja kahe vennaga. Elab ühes toas noorema venna NN . 16.08.2012 hommikul oli toas üksi ja nägi sektsioonkapi riiulil ehtekarpi ning avastas sealt sõrmuse. Sõrmus kuulus vennale NN , tema raha sõrmuse ostmiseks andnud ei ole. Võttis karbist sõrmuse ja pani taskusse. Seejärel sõitis koos isaga 5 Rakverre tallu, õhtul sõitis Tallinna tagasi ja müüs sõrmuse tundmatule mehele, sai 2 eurot. Pani kuriteo toime, sest raha oli vaja, kuid raha ei olnud. (kd 2, t/l 20-23) • Süüdistusakt kriminaalasjas nr 12230104195, mille kohaselt süüdistatakse S.J
(kd 2, t/l 36-37) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.J süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute LA, AK ja NN ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, Swedbank AS vastust päringule, 05.11.2010 Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.J käitumine kvalifitseeritud
S.J on viimati karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.11.2010 otsusega
Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse S.J kahe varguse toimepanemises, millised on toime pandud pärast eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et varguste toimepanemine on süüdistatava ainukeseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt
Nii AK kui ka NN vallasasju hõivates viis süüdistatav vargused lõpule ning realiseeris varastatu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.J käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav, olles eelnevalt õigusvastaselt saanud enda valdusesse kannatanu LA pangakaardi ja sellele eelnevalt teada saanud kaardi kasutamiseks vajaliku koodi, 23.02.2012 ajavahemikul kella 14.41st kuni kella 14.43ni sisestas aadressil Kari 4 Tallinnas asuvasse pangaautomaati HAN00117 kannatanu LA pangakaardi ning teada saadud pin-koodi sisestades võttis pangakontolt välja sularaha kokku summas 560 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilise koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole, sisestas arvutiprogrammides ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu, tekitades kannatanule varalist kahju. Seetõttu on kohtu arvates kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on LA esitanud tsiviilhagi 560,20 euro nõudes, mis sisaldab endas kannatanu kontolt süüdistatava poolt välja võetud sularaha väärtust summas 560 eurot ja teenustasu maksumust summas 20 senti. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas süüteoga kahju S.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud arvutikelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 560,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku 6 uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.J-ilt LA kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AK esitanud tsiviilhagi 380 euro nõudes, mis sisaldab endas kuldehete ja Sony Playstationi (koos 6 plaadiga) maksumust. Kriminaalmenetlus kuldehete varguse osas on kohtueelsel menetlusel lõpetatud, mistõttu tuleb lahendada hagi üksnes Sony Playstationi ja 6 plaadi väärtuse osas so. summas 130 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas vargusega kahju S.J , kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 130 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt st varaline kahju tuleb 130 euro ulatuses välja mõista S.J-ilt AK kasuks. Kohtueelsel menetlusel on NN esitanud tsiviilhagi 400 euro nõudes, mis sisaldab endas kannatanult varastatud kuldsõrmuse maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas süüteoga kahju S.J, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 400 eurot ning kohus leiab, et kannatanu teab enda soetatud vallasasja maksumust ning esitatud varaline nõue ei ole ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.J-ilt NN kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist toime kaks süütegu ning ajal, mil kriminaalasi oli saadetud kohtulikuks arutamiseks, pani toime kolmanda varavastase kuriteo. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate süütegude toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale
lg 2 p 9 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 1 7 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millele viitab ka tema poolt varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 8 korda, neist viiel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimane kord karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta, 4 kuud ja 5 päeva, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 01.12.2011. Uue kuriteo pani süüdistatav toime vähem kui kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15¹ ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava suhtes on kolmel korral jäetud mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning kahel viimasel korral on need kohaldamata jäetud karistused täitmisele pööratud kas kriminaalhooldust takistanud käitumise või uue kuriteo toimepanemise tõttu. Eelmärgitud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi oma aastate jooksul väljakujunenud eluviisi tõttu kriminaalhooldusele, kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ning temale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava väidetesse selle kohta, et ta soovib minna sõltuvusravi keskusesse ravile, suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava isa viis süüdistatava ise sellisesse keskusesse kohale ja süüdistatav lahkus sealt samal päeval. Seejuures on kohtusse saadetud juba järjekordne väärteoprotokoll seoses süüdistatava poolt NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemisega. Karistuse määra valikul
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus süüdistatava süü ja tekitatud varaliste kahjude suurust, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid varaliste kahjude suurust arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid mõningal määral rangemana. Karistuse määra valikul
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus süüdistatava süü, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud teo tehiolusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt süüdistatav kasutas ära vanema naisterahva usaldust, saades teada kannatanu pangakaardi pin-koodi, surus ennast pangakaardi varastamise eesmärgil kannatanule külla, valetades kannatanule oma isiku kohta, jättes kannatanule muljet, et on õiguskaitseasutuse töötaja, võites sellega kannatanu usalduse ning lahkudes kannatanu juurest võttis kaasa kannatanu pangakaardi ning seejärel võttis varastatud pangakaarti kasutades võõralt kontolt välja sularaha, tekitades eakale kannatanule, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, varalise kahju, mis kannatanu pensioni suurust arvestades on kannatanu jaoks oluline. Selline käitumine on kohtu arvates selline, et süüdistatava süüd ei saa hinnata väiksena, kuivõrd tegemist oli planeeritud ja kavatsetult toime pandud õigusvastase käitumisega, mis kohtu arvates objektiivselt näitab kahetsuse puudumist ja sihipärast tegutsemist eesmärgiga saada võimalikult palju varalist kasu. See omakorda kohtu arvates välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse eriliigiliste kuritegude toimepanemises ning kuritegude toimepanemise viis viitab erinevale tahtlusele ja erinevale teo toimepanemise viisile, leiab kohus, et süüdistatavale eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad
MS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 võimaldab süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades otsustada kas jätta osa menetluskulusid riigi kanda kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata menetluskulude hüvitamise ositi. Kohus asub 8 seisukohale, et süüdimõistetu puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kes on soovi olemasolust sõltuvalt võimeline menetluskulusid hüvitama täies ulatuses. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav peab mõningase aja veetma kinnipidamisasutuses ja tal puuduvad karistuse ärakandmise ajal koheselt kõigi menetluskulude hüvitamiseks vahendid, mida näitas ka süüdistatava poolt varavastaste kuritegude toimepanemine, siis peab kohus võimalikuks anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud, mis koosnevad määratud kaitsjale makstud tasust ja sundrahast, otsuse jõustumisele järgneva pikema aja jooksul, so 10 kuu jooksul, andes süüdistatavale seejuures võimaluse vabalt valida makstava menetluskulu osa suuruse teadmises, et kõik menetluskulud peavad olema hüvitatud kümne kuu möödudes otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.