lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada H.L-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 08.05.2014. a otsusega väärteoasjas nr 249014001120 määratud tasumata rahatrahv 100 eurot, s.o 25 trahviühikut, millele vastab 2 (kaks) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) nädal alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb H.L viivitamatult käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216 anzela.murumagi@politsei.ee). Kohtumäärus tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja H.L-ile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 08.05.2014. a kiirmenetluse otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249014001120 H.L-ile LS § 259 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot (tl 5-6). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 26.05.2014. a. 08.03.2016. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus H.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlust 09.06.2014. a. 05.02.2016. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (tl 3). Sellest ja juhindudes
§-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas asjas kohtuistungi 30.03.2016. a. H.L selgitas, et rahatrahv on tasumata, kuna töövõimetuspensionist ei piisa rahatrahvide tasumiseks. H.L ei tööta. Töövõimetuspension on 66 eurot (40%). Ta saab toetust vallalt. Sissetulekud kokku on 130 eurot. Lisaks tasub vald elektriarved. H.L toetab ka tema ema. Rahatrahvi ei ole ta võimeline tasuma. H.L on valmis tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et H.L-ile karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga ja asenduskaristusena kohaldatav arest omakorda asendada üldkasuliku tööga.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. H.L-ile määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.05.2014. a otsusega rahatrahv summas 100 eurot, mis on H.L senini tervikuna tasumata. H.L-i selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasuda ja käesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahvi tasuda. Arvestades H.L-i võimalikke elatumisvahendeid ja kindla töökoha puudumist, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et H.L puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 3). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.L ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. H.L on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Kuna H.L on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö 2 tegemiseks, siis tulenevalt
§-st 69 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vabaduse võtmise alternatiiviks on üldkasuliku töö tegemine, tuleb inimesele anda võimalus kanda karistus lõplikult ära vabaduses, s.o tehes üldkasulikku tööd. H.L-ile määrati karistuseks rahatrahv kokku 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.
Nimetatud arestipäevad tuleb
Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 1 nädal käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse H.L-ile määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka asjaolu, et H.L ei oma kindlat töökohta. Lisaks tuleb H.L teha üldkasuliku töö tunde, mis on talle asenduskaristusena määratud väärteoasjas nr 4-16-1721. Kohus selgitab, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb H.L viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist võtta ühendust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti Anžela Murumägiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.