Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas E.L-i 26.02.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1539 süüdi
järgi kokkuleppemenetluses ning karistas isikut 3 kuu pikkuse vangistusega.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele 1-15-1539 kuuluvaks karistuseks määrati 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 tulenevalt asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 447 tundi, mis tuli ära teha 24 kuu jooksul.
lg 1 ja § 69 lg 4 alusel määrati, et E.L on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Samuti määrati E.L kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 16.03.2016.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus täitmisele. Taotluse kohaselt hoiab isik ÜKT sooritamisest kõrvale ning ei pea ÜKT ajakavast kinni. Sooritamata on 302 ÜKT tundi. Isikule on koostatud 30.09.2015 ja 11.11.2015 ka kirjalikud hoiatused ning ajavahemikul 01.02.2016.a.-29.02.2016.a. ei ole E.L sooritanud mitte ühtegi ÜKT tundi. Probleeme ÜKT tundide sooritamisega on olnud kogu kriminaalhooldusperioodil. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik lisab, et E.L on teinud ka märtsikuus 20 ÜKT tundi ning sooritada on jäänud veel 282 tundi. Üldiselt isik ilmub korrektselt vastuvõttudele, kuid probleeme on just ÜKT tundide sooritamisega. Kriminaalhooldaja nõustub, et veel sel korral antakse isikule võimalus ÜKT tundide lõpuni sooritamiseks, kuid isik peab mõistma, et iga järgmine rikkumine toob kaasa reaalse vangistuse. E.L selgitas, et tal on 5 alaealist last. Viimane laps sündis enneaegsena ning sellest tulenevalt ei olnud isikul võimalik nii palju aega ÜKT sooritamisele pühendada. Samuti tegeleb isik töö otsimisega. Ta kinnitab, et mõistab, et iga järgmine rikkumine toob kaasa reaalse vangistuse. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Tartu Maakohus tunnistas E.L-i 26.02.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1539 süüdi
järgi kokkuleppemenetluses ning karistas isikut 3 kuu pikkuse vangistusega.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 tulenevalt asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 447 tundi, mis tuli ära teha 24 kuu jooksul.
lg 1 ja § 69 lg 4 alusel määrati, et E.L on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Samuti määrati E.L kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja taotlusest nähtuvalt ei ole E.L täitnud ÜKT sooritamise ajakava ning hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale. Isik on kohal käinud ainult mõned üksikud korrad. Märts kuni november 2015.a. so 9 kuu jooksul sooritas E.L 82 ÜKT tundi. 14.12.2015.a. määrati E.L ÜKT-le Valga linnavalitsusse. Detsembris 2015 sooritas kõik planeeritud ÜKT tunnid. Jaanuaris ei sooritanud 28 ÜKT tundi 68-st. planeeritust. Veebruaris ei sooritanud, mitte ühtegi ÜKT tundi.14.03.2016.a. seisuga oli märtsis käinud ÜKT tunde sooritamas viiel päeval kaheksa planeeritud päeva asemel. E.L on esitanud ühe tõenda AS Valga haiglas vastuvõtul käimise kohta (05.07.2015.a.) ja ühe tõendi lapse sünni 1-15-1539 kohta (12.12.2015.a.). Samuti lisas kriminaalhooldusametnik, et märtsikuu jooksul on E.L sooritanud veel täiendavad 20 ÜKT tundi. Antud juhul leiab kohus, et E.L-ile tuleb anda võimalus temale määratud kohustuse täitmiseks. E.L on rikkunud küll kriminaalhoolduse nõudeid – pole kinni pidanud ÜKT sooritamise ajakavast, kuid antud momendil kaalub karistuse täitmisele pööramine üles karistuse peamise eesmärgi – mõjutada isikut uusi õigusrikkumisi mitte toime panema. Süüdimõistetu on hoidunud õigusrikkumiste toimepanemisest. Tema peres on 5 alaealist last. Seega tuleb anda isikule võimalus karistus ära kanda ning seda järele jäänud tähtaja ( tähtaeg saabub13.03.2017.a. ) kestel ning juhul, kui süüdimõistetu sooritab alates tänasest iga kuu 2030 ÜKT tundi, puudub vajadus karistuse reaalsele täitmisele pööramiseks. Edasine nimetatud ajakavast mittekinnipidamine toob kaasa vältimatu karistuse reaalsele täitmisele pööramise. Ühtlasi hoiatada E.L , et Tartu Maakohtu 26.02.2015.a. kohtuotsust ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu sooritab kõik tegemata 282 ÜKT tundi tähtaegselt ( tähtaeg 13.03.2017.a. ) ning ei pane ÜKT tegemise ajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle kõiki
Selgitada isikule, et edaspidine pisimgi rikkumine toob kaasa mõistetud karistuse – vangistuse – täitmisele pööramise. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.