Obsah (12)

§ 132§ 155§ 29§ 24§ 150§ 23§ 2§ 19§ 5§ 133§ 313§ 38

1 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-14-6001 Otsuse kuupäev 20.11.2015 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Väärteoasi H.H väär

§ 132

p-st 1, §-dest 133-135 kohus otsustas: Jätta H.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L otsus 01.07.2014 väärteoasjas nr: 2402,14,000715, millega määrati H.H-le (isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxxx, ei tööta) liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940 2 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, muutmata. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 1656 eurot H.H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 27. novembriks 2015). Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14.12.2015, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K koostas menetlusalusele isikule H.H-le 12.06.2014 väärteoprotokolli nr AB 1410169 selle kohta, et H.H 12.06.2014 kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt
2. km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 163 +/5 km/h. Lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse ületamist mitte vähem kui 68 km/h. Fikseeritud näitu näidatud juhile. Sellega rikkus menetlusalune isik H.H LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Menetlusalune isik H.H esitas 20.06.2014 väärteoprotokollile vastulause, mis on pealkirjastatud taotlusena. H.H on nõus koostatud protokolliga ning väga kahetseb tehtut. Ta on teinud omad järeldused seoses juhtimisega ja lubab edaspidi olla liikluses tähelepanelikum ja seadusi mitte rikkuda. Seoses sellega, et tema põhiline töö on seotud veokite juhtimisega ning see töö on tema ainukeseks sissetuleku allikaks, palub ta valida enda suhtes leebem karistus ning mitte määrata talle lisakaristusena juhtimislubade äravõtmist. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last - 7 aastane poeg ja 1 aastane tütar , naine on lapsehoolduspuhkusel.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L 01.07.2014 otsusega väärteoasjas nr: 2402,14,000715 määrati H.H-le LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks selle eest, et tema 12.06.2014 kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt
4. km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 163 +/- 5 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h. Näit juhile tutvustatud. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo 3 toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et isik kahetseb tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, kahetseb toimepandut ning palub lisakaristusena juhtimisõigust mitte ära võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3 %. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalune isik liikus lubatust oluliselt suurema kiirusega. Tuvastatud kiirusega liigeldes ei ole juhil võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Menetlusaluse isiku poolt oli põhjuseks möödasõidul teise sõiduki rataste alt õhku paisatud vesi. Sellise käitumisega (kiiruse suurendamine) tekitatakse liikluses oht, millel võivad olla rasked tagajärjed. Rataste alt paiskuva vee eest ära sõitmisel suurendada kiirust kuni 163 km/h ei ole usaldusväärne põhjendus. Menetluse käigus on tuvastatud, et sõidukiiruse mõõtmise hetkel lähenes menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk eesliikuvale sõidukile ning möödasõitu ei sooritanud (kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused). Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud. Karistusena määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid see ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Nimetatud asjaoludele tuginedes jäetakse menetlusaluse isiku poolt esitatud taotlus rahuldamata. Samas ei ole taotlusele lisatud tõendeid seal nimetatud asjaolude kinnitamiseks. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.
5. 24.07.2014 esitas menetlusalune isik H.H kaitsja v.-adv. Küllike Nammi vahendusel Viru Maakohtule kaebuse, milles

§ 29

lg 1 p 1, 132 p 3, 23 alusel palus: 1) nõuda Ida prefektuurist välja tõend kiirusmõõteseadme Stalker DSR2X nr DP009663, millist kasutas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K 12.06.2014, taatlemise (taatlustunnistus) ning tüübikinnituse kohta ning tõend selle kohta, et Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K oli 12.06.2014 väljastatud kasutamiseks – kiiruse mõõtmiseks – kiirusmõõteseade Stalker DSR2X nr DP009663; 2) tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus; 3) alternatiivselt juhul, kui kohus loeb rikkumise tõendatuks ning väärteomenetlusõiguse rikkumised olematuks, tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas lisakaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus; 4) alternatiivselt vähendada kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahvi; 5) jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse kohaselt 12.06.2014 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on märgitud, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 kasutades, märgitud on ka taatlustunnistuse number, kuid ei ole märgitud, millal vastavat mõõteseadet on taadeldud. Lähtudes asjaolust, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, kas tegemist on vastavalt õigusaktidele taadeldud ja seega töökorras mõõteseadmega, ei ole ilma vastavate tõenditeta võimalik kaebuse esitajat süüdi mõista LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise eest ega teda karistada. 4 Väärteomaterjalidele ei ole lisatud 12.06.2014 liikluspolitseiniku A K kasutuses olnud mõõteseadme taatlustunnistust, tüübikinnitust ja patrull-lehte. Kaebuse esitaja suhtes täiendavate tõendite mitteesitamisel tuleb väärteomenetlus lõpetada vastavalt

§ -le 29 lg 1 p 1, kuivõrd kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused ning otsus täies ulatuses tühistada. Juhul, kui siiski selgub, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteseade oli õigusaktides sätestatud korras taadeldud, kiirusmõõteseadmel oli olemas tüübikinnitus ning vastav mõõteseade oli 12.06.2014 üle antud liikluspolitseinik A K, palus kaebuse esitaja väärteootsus tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. V™S § 150 lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kaebuse esitaja on vene kodakondsusega isik, kes ei valda eesti keelt. See asjaolu oli kohtuvälisele menetlejale teada juba menetluse alustamise hetkel. Seetõttu oli tulenevalt

§ 24ja Kr

MS § 161 lg-st 1 kohustuslik kaasata menetlusse tõlk. Väärteoasjas ei ole väärteoprotokollist, menetlusaluse isiku ülekuulamise ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt kasutatud tõlgi abi. Kuivõrd H.H ei valda eesti keelt, siis oli tõlgi kaasamine tulenevalt KrMS § 161 lg-st 1 kohustuslik. Samuti ei saanud tõlgi ülesandeid täita ei menetleja A. Karp ega tunnistaja M. Põder, kuivõrd KrMS § 161 lg 2 teise lause kohaselt ei või tõlgiks olla menetluse muu subjekt. Arutades väärteoasja keeles, mida menetlusalune isik ei valda, on oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest ning väärteoprotokolli ja muude dokumentide sisust aru ei saanud. Vastavalt KrMS § 161 lg-le 4 on tõlgi kohustusliku osavõtuta teostatud menetlustoiming tühine. Tulenevalt

§ -st 87 on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega. Kuivõrd väärteoprotokolli koostamine on olnud tõlgi kaasamata jätmise tõttu tühine, ei saa kohus lähtuda tühisest väärteoprotokollist. Kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 2 tähenduses ning kuna kohus ei saa saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale tagasi, st tegemist on nn absoluutse menetlustakistusega, palus kaebuse esitaja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Lisaks eeltoodule juhib kaebuse esitaja kohtu tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse materjalide hulgas on tunnistaja M P ülekuulamise protokoll, kelle ülekuulamine on protokolli kohaselt toimunud 12.06.2014 kell 15.00 kuni kell 15.

1. Menetlusaluse isiku ülekuulamine algas kell 15.20 ja lõppes kell 15.
2. Seega kuulati tunnistaja üle enne menetlusalust isikut, milline tegevus on oluline menetlusõiguse rikkumine, kuna tunnistajat ei saa kuulata üle enne, kui on üle kuulatud menetlusalune isik. Kaebuse esitaja kutsuti politseiautosse, kus ta üle kuulati. Kaebuse esitaja ülekuulamisele ei eelnenud aga tunnistaja ülekuulamist. Samuti on oluline ka asjaolu, et M P on tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi, et kaebuse esitaja sõnul tegi ta kaugel eemal möödasõitu, mille tõttu võis ka hoog nii suur olla. Kaebuse esitajat aga ei olnud tunnistaja ülekuulamise ajaks veel politseiautosse kutsutud ja ta ei olnud mingeid ütlusi selleks ajaks andnud, seetõttu ei saanud M. Põder ütlusi andes tugineda kaebuse esitaja selgitustele. Kaebuse esitaja leidis, et määratud karistus on ebaõiglane ja põhjendamatu. Ta töötab OÜ-s xxxx autojuhina ning tema tööülesanded on otseses sõltuvuses juhtimisõiguse olemasolust. Kaebuse esitaja peab vajalikuks rõhutada, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks talle kaasa rasked majanduslikud tagajärjed, kuivõrd tema brutotöötasu on 400 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, mistõttu on äärmiselt oluline võimalus käia tööl ja teenida sissetulekut. 5
3. 02.10.2014 esitas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule seisukoha väärteoasjas, millega edastas kohtule kaebuses nimetatud kiirusmõõturi Stalker DSR2X nr DP009663 taatlustunnistuse ja tüübikinnitustunnistuse ning selgitas, et Politsei- ja Piirivalveameti mõõtmisalased juhised ei näe ette, et politseiametniku kasutusse tööülesannete täitmiseks antud kiirusemõõturi üleandmine tuleks fikseerida. Konkreetse kiirusmõõturi, mis on kasutusel politsei sõidukis, fikseerib politseiametnik kiirusmõõturi kasutamise protokollis, kinnitades seeläbi, et kiirusemõõtur on tööle asudes kontrollitud ja töökorras.
4. Viru Maakohtu 24.10.2014 otsusega H.H kaebus rahuldati, tühistati Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliiklusametniku H L 01.07.2014 otsus väärteoasjas nr: 2402,14,000715, millega H.H karistati LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 235 trahviühikut, s.o 940 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning lõpetati väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel nähti ette hüvitada riigieelarve vahenditest H.H-le tema poolt kaitsja Küllike Nammile advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arve nr 2014544, 09.10.2014 alusel makstud kaitsjatasu 1080 eurot. Kohtule esitatud tõendina vaadati videosalvestist, millel on nähtavad vihmastes ilmastikuoludes, ühtlases kolonnis liikuvad sõidukid, kuid puudub informatsioon salvestise tegemise kellaaja, GPS koordinaatide ja mõõteseadmega Stalker mõõdetud kiiruse ja kellaaja kohta. Kohus leidis, et videosalvestis, millel puuduvad objektiivsed andmed rikkumise fikseerimisel, ei tõenda H.H-le süüks arvatud rikkumist. Asja materjalidest nähtuvalt oli asjaolu, et H.H näol on tegemist vene kodakondsusega isikuga, kes ei valda eesti keelt, kohtuvälisele menetlejale teada juba enne väärteoprotokolli koostamist. Menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles ja väärteoasja materjale tutvustati talle vene keeles. Kohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks pidanud kindlaks tegema, kas isik võib vajada menetluses tõlki. Ka kohtuistungil kõneles menetlusalune isik vene keeles ning vajas kohtumenetluses tõlgi abi. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et H.H ei mõistnud piisavalt eesti keelt, et menetlustoimingud oleks saanud läbi viia eesti keeles. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja pidi aru saama, et menetlusalune isik ei kõnele eesti keelt piisavalt ning seega oli menetlusse vaja kaasata tõlk. Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub tõlgi allkiri, siis on rikutud oluliselt kaebuse esitaja õigusi arutada väärteoasja keeles, mida menetlusalune isik valdab. Menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles ja talle selgitati menetlustoiminguid, kuid kohus leidis, et A K kohtuvälise menetlejana, ei saanud olla tõlgiks KrMS § 161 lg 1 mõttes. Seega järeldas kohus, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma õigustest ja kohustustest ning ei ole ka aru saanud menetlusdokumentide sisust. Kohtuväline menetleja ei saa oma sõnadega anda edasi väärteoprotokolli sisu, vaid väärteoprotokoll peab isikule olema tõlgitud ja üheselt mõistetav algusest lõpuni. KrMS § 161 lg 4 sätestab, et tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tõlgi puudumise tõttu õigustühine. Väärteomenetluses koostatud väärteoprotokoll on seega õigustühine ning selle alusel koostatud otsus õigusvastane. Kohus leidis, et kuna koostatud väärteoprotokoll on õigustühine, ei ole väärteokoosseis täidetud ning H.H kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

6. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo esitas Viru Maakohtu 24.10.2014 otsusele kassatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist ning 6 väärteoasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator leidis, et videosalvestis ei ole iseseisev tõend, vaid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisa – protokollis on olemas märge mõõtmise ajal videotehnika (peegelkaamera) kasutamise kohta. Andmed mõõtmise kuupäeva, kellaaja ja koha kohta kajastuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Andmed on olemas ka videosalvestisel, kui seda vaadata spetsiaalse tarkvara abil. Ebaselgeks jääb videosalvestise tõendamisväärtuse kahtluse alla seadmise seos kohtu lõplike seisukohtadega, kuna kohus lõpetas väärteomenetluse täiesti teistsugustele argumentidele tuginedes. Kohtuotsuses on kõikide tõendite seast välja toodud vaid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisaks oleva videosalvestise nö puudused, kuid muud tõendid on jäetud sisuliselt uurimata.

§ 2

kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

ei sätesta teisiti. Vastavalt

§ 24

lg 2 kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise taotlusel. Nii menetlusalune isik kui väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik kinnitasid, et omavaheline suhtlus toimus vene keeles. Menetlusalune isik on omakäeliselt väärteoprotokollis kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud, selle sisu on talle tõlgitud ja arusaadav. Kohtuvälise menetleja ametniku vene keele oskus oli piisav tagamaks menetluse mõistetavalt läbiviimine ning kohtuotsuses esitatud viide KrMS § 161 lõikele 1 ei ole asjakohane. Tulenevalt

§ 24

lg 2 sätestatust ei olnud tõlgi kaasamine väärteoprotokolli koostamise juurde kohustuslik, seetõttu ei saanud kohus tugineda KrMS § 161 lg 4 ning õige ei ole seisukoht väärteoprotokolli õigustühisuse kohta. Seega oli kohtulik arutelu antud väärteoasjas võimalik ja puudus alus lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

7. Menetlusaluse isiku H.H kaitsja v.-adv. Küllike Namm taotles esitatud kassatsiooni vastuses jätta Viru Maakohtu 24.10.2014 otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata, samuti palus jätta menetluskulud summas 864 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja märkis, et kassaator on videosalvestist käsitlenud tõendina ja kohtus uuriti nimetatud tõendit vahetult. Kassaator ei esitanud kohtumenetluses ühtegi vastuväidet nimetatud tõendile ega ettepanekut vastava tarkvara kasutamiseks. Kohus jõudis õigele järeldusele, et videosalvestis H.H-le süüks arvatud väärteo toimepanemist ei tõenda. Kaitsja ei nõustu kassaatori väitega, et tõlgi osavõtt kohtuvälises menetluses ei olnud kohustuslik.

§ 19lg 1 ei sätesta menetlusaluse isiku õigust tõlgi osavõtule, kuna vastav õigus tagatakse menetlusalusele isikule Kr

MS § 161 lg 1 järgi. Seega juhul, kui tõlgendada

§ 24

lg 2 selliselt nagu käsitleb seda kassaator, peab nimetatud õigus, st õigus tõlgile – olema sätestatud ka

§ 19

lg 1 menetlusaluse isiku õigusena, et isik saak s oma õigusi realiseerida ja oleks teadlik vastavast õigusest. Kohus on õigesti lähtunud asja lahendamisel kriminaalmenetluse seaduse sätetest, mis reguleerivad tõlgi kohustuslikku osavõttu kohtuvälises menetluses ning leidnud, et tõlgi puudumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Kaitsja asus seisukohale, et olukorras, kus iseenesest (

§ 24

lg -st 2 tulenevalt) on tõlgi osalemine kohustuslik üksnes teatud tingimustel, s.o isiku taotlusel, toob isikule tõlgi osavõtu taotlemise õiguse selgitamata jätmine kaasa samuti menetlustoimingu õigustühisuse. Kuivõrd väärteoprotokolli koostamine on tõlgi kaasamata jätmise tõttu tühine, ei saanud kohus lähtuda tühisest väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt on Viru Maakohtu 24.10.2014 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-14-6001 seaduslik. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-38-15 19.05.2015 tühistati Viru Maakohtu 24.10.2014 otsus H.H väärteoasjas LS § 227 lg 4 järgi ja saadeti väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon rahuldati. Eesti Vabariigilt mõisteti H.H kasuks välja 576 eurot, sh käibemaks 96 eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 7 Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes ei valda eesti keelt. Väärteoasja materjalist nähtuvalt suhtles kohtuvälise menetleja ametnik temaga vene keeles. Samas keeles selgitati talle ka

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning võimaldati anda ütlusi. Väärteoasja materjal vormistati seevastu eesti keeles ja menetlusdokumentide sisu tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteoprotokollis avaldas menetlusalune isik, et protokolli sisu on talle tõlgitud ja arusaadav. 20.06.2014 kohtuvälisele menetlejale esitatud taotluses ei väitnud H.H samuti, et väärteomenetluses tehtud toimingute või koostatud menetlusdokumentide sisu jäi talle arusaamatuks. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toime 12.06.2014. Alates 24.02.2014 kehtiv

§ 24

lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Kassaator märgib õigesti, et

§ 24

lg 2 ls 1 kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele

§ 2kohaselt kriminaalmenetluse sätted ei laiene.

Seetõttu on põhjendatud arusaam, mille kohaselt ei ole tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälises menetluses

§ 24lg 2 ls 1 kohaselt taotlust tõlgi kaasamiseks menetlustoimingute tegemisele.

Samuti ei avaldanud ta kohtuvälise menetluse käigus, et talle jäi arusaamatuks väärteoprotokollis tehtud karistusõigusliku etteheite sisu. Nendel põhjustel järeldas maakohus ekslikult, nagu oleks kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamata jätmisega rikutud väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid ning H.H õigust väärteoasja arutamiseks keeles, mida ta valdab. Kaitsja leidis, et kui tõlgendada

§ 24

lg 2 ls-s 1 sätestatut nii, nagu seda teeb kas saator, peaks õigus tõlgi abile olema sätestatud ka

§-s 19 menetlusaluse isiku õigusena. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõnealuse õiguse sätestamata jätmine

§-s 19 põhjendatav sellega, et kui menetlusalusele isikule ei ole toimetatava väärteomenetluse sisu arusaadav, tuleb tal sellest kohtuvälist menetlejat teavitada. Teisalt on

§ 5

järgi kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, st selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama

§ 19

lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata. Praeguse väärteoasja puhul ei ole asjakohane väide, et kohtuvälises menetluses H.H õigusi ei tagatud. Maakohus leidis ekslikult, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. Kirjeldatud vea tõttu jäid kohtuotsuse tegemisel lahendamata

§ 133

p-des 2-8 loetletud küsimused, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes.

Kuna osutatud eksimus tingib vaidlustatud otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus, ei ole vajalik analüüsida muid tõendite hindamist ja kohtuotsuse põhistamist puudutavaid kassaatori väiteid. 8 MENETLUS KOHTUS

1. Viru Maakohtu kohtuistungil 03.11.2015 jäi menetlusalune isik H.H kohtule esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik H.H kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et ta sõitis Jõhvist Tallinna suunas ning Rakvere ringtee juures otsustas teha möödasõidu veoautost. Sel momendil sadas vihma. H.H väitel sõitis ta mööda veoautost, mille rataste alt tuli pritsmeid ja vett. Teist autot nägi ta alles siis, kui oli kohakuti esimese veoautoga. Tee tema ees oli alla mäge ja ta ei näinud hästi. Ta nägi, et ei saa tagasi oma sõiduritta ning siis pidi ta tegema möödasõidu kahest järjestikku liikuvast veoautost, kuna ta ei mahtunud nende kahe vahele. Temal oli ju väike auto, aga mõlemad olid rekkad. Eesliikunud auto sõitis 70 km/h ja möödasõidu ajal oli tema kiirus kuskil 90 km/h. Sõidukeid talle vastu ei tulnud. S eal kohas oli möödasõit lubatud. Ta sai tagasi oma sõiduritta ja hakkas mäest alla laskuma. Kui ta oli möödasõidu ära teinud, siis 200-300 meetri kaugusel tema ees sõidukeid ei liikunud . Kui ta reastus oma sõidusuunavööndisse, siis politseiauto seisis kuskil 1 km kaugusel temast, teisel pool teeservas, suunaga tema poole. See auto ei olnud politseisõiduki värvides, vaid oli eravärvides. Politseiauto pööras ringi ning ta kohe peatus. Mingi aja pärast tuli tema juurde üks politseinik ja palus esitada dokumendid, öeldes, et läheb autosse kontrollima. Politseinik ütles talle, et ta ületas kiirust. Politseinik läks tema dokumentidega oma autosse tagasi ning tema jäi ootama oma autosse. Kuskil 15 minuti pärast tuli politseinik autost välja ja kutsus ta politseiautosse. Politseinik ütles, mida ta rikkus ja et protokollis on kõik kirjas ning ta peab sellele alla kirjutama. Videot talle ei näidatud. Teine politseinik temaga ei suhelnud. Mingisuguseid dokumente täideti tema juuresolekul. Mingid üksikud kohad selles väärteoasjas kogutud menetlusdokumentidest tõlgiti talle vene keelde. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutas ta omakäeliselt. Tunnistaja Põder oli tema arvates kogu aeg autos. H.H väitel esitas ta kaebuse sellepärast, et sellisel teelõigul ja vihmasajus radar üldse ei mõõda, seda pole võimalik kasutada. Kiiruse fikseerimise ajal oldi erinevatel teetasanditel ning sellisel juhul ei ole võimalik mõõta. Menetlusalune isik tunnistas, et sündmus võis aset leida 12.06.2014 peale lõunat. Ta juhtis sõiduautot xxxx, mis kuulub tema õele. Väärteoprotokollis on märgitud, et auto kuulub OÜ-le xxxx. Menetlusaluse isiku H.H väitel näidati talle kiirusmõõteseadme näitu kuskil 1520 minuti pärast. Talle öeldi, et ta võib kirjutada, mis ta mõtleb sellest ja võib vaidlustada. Ta ei vaadanud oma autos spidomeetrit ja leidis, et see kiirus ei olnud seal õigesti märgitud. Politseile ütles ta, et see ei ole vist tema kiirus. Ta ei ole harjunud vaidlema politseiga ja lihtsalt kirjutas alla. Enne käesolevat juhtumit on ta kiirust ületanud. H.H ütlustest nähtub, et sõbrad soovitasid tal kirjutada sellise kahetsuskirja, et see võetakse pärast arvesse. H.H võttis omaks, et talle tutvustati kohapeal kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli 5 minuti jooksul paari sõnaga. See ei olnud täpne tutvustamine. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et nad olid tööl M P Tallinn-Narva maanteel Haljala vallas kahesuunalisel teel. Tallinna suunas sõitis sõiduauto xxxx, tumedat värvi ja ületas kiirust. Kiiruseks oli 160-170 km/h, kuskil selle vahel. Juht kohapeal oma rikkumist ei vaidlustanud, tunnistas ennast süüdi ja kahetses oma tegu. Ta koostas väärteoprotokolli. Suhtlus käis vene keeles. See sündmus leidis aset eelmisel suvel 12.06.2014 pealelõunasel ajal. Nad olid eravärvides politseiautoga, mis seisis bussipeatuse kiirendusrajal paremal pool tee ääres. Kui menetlusalune isik sõitis Tallinna suunas, siis nemad seisid auto 9 ninaga Narva suunas. A K väitel vihma tibutas, kuid tugevat vihmasadu ei olnud. J uht väitis, et möödasõit oli veoautost. Kui sõiduk oli peatunud, siis ta läks juhi juurde. Kas paarimees ka ligi tuli, seda ta ei mäletanud. Kui on rikkuja, kes laamendab, siis need jäävad meelde, kuid menetlusaluse isikuga ta mäletab, et probleeme ei olnud. Ta mäletas, et isik kahetses toimepandut. Ta näitas juhile ka fikseeritud näitu, kuid kas videosalvestist näitas, seda ta ei mäletanud. Omavahel suhtlesid nad vene keeles. Kõik menetlusdokumendid tõlkis ta isikule vene keelde. Ta ei mäleta, et juhile oleks midagi arusaamatuks jäänud. Kõigepealt kuulati üle paarimees ja siis menetlusalune isik. Rikkuja ootab omas autos kuni kõik dokumendid ära koostatakse, see on tavapärane praktika. A K ütlustest nähtub, et ta tutvustas menetlusalusele isikule kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja peale seda kuulas ta üle. Isik ei vaidlustanud näitu kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Ütlused kirjutas isik omakäeliselt. Talle ei jäänud meelde, et isik oleks millegi vastu vaielnud. Esimesena vormistas ta kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja seejärel kuulas üle M P. Kaebuse esitajalt võttis ta allkirja siis, kui viimane autos oli, peale tunnistaja ülekuulamist. Tunnistaja M P kinnitas kohtuistungil 03.11.2015, et nad mõõtsid sõidukite liikumiskiirust Tallinn-Narva maanteel Haljala ja Aaspere vahelisel teelõigul sirgel teel. Nemad seisid paremal pool tee ääres suunaga Narva poole. Nad mõõtsid Narva suunast Tallinna suunas liikujaid. Liiklus väga tihe ei olnud. Nende suunas liikus sõiduauto ja selle sõiduauto järel tuli suuremal sõidukiirusel teine sõiduauto , mille kiiruse nad fikseerisid. Täpset kiirust M P ei mäletanud, oli natuke üle 160 km/h. Nad andsid koheselt sõidukile peatumismärguande ja sõiduk peatus teisel pool teed. Nad sõitsid selle sõiduki taha ja paarimees läks juhile selgitama, mille pärast ta kinni peeti ja mille vastu ta eksis, koheselt näitas juhile kiirusenäitu. Juht ütles, et tema tegi möödasõitu. Nemad möödasõitu ei tuvastanud sellel hetkel, kuna ei näinud seda. Paarimees vormistas paberid ja kuulas teda tunnistajana üle. See võis aset leida 12.06.
2. Tema sõidukist ei väljunud. Ju ta siis kuulis kõrvalt, kui juht ütles, et tegi möödasõitu. Isikule tõlgiti kindlasti kohapeal kõik väärteomaterjalid. M P mäletas, et tibutas vihma. Isik tuli autosse, kui kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tema ülekuulamise protokoll olid koostatud. Menetlusaluse isiku kaitsja oli 03.11.2015 kohtuistungil seisukohal, et kohtuväline menetleja pani toime väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, st koostas väärteoprotokolli ja andis selle kaebuse esitajale enne, kui oli kuulanud üle väärteoasjas tunnistaja ehk siis viinud lõpule tõendite kogumise. Kuna väärteoprotokoll on oma olemuselt sama, mis süüdistusakt, siis on igasugune tõendite hilisem kogumine ja väärteomaterjalide juurde lisamine lubamatu ning sellest tulenevalt on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kaitsja juhtis tähelepanu, et kaebuse esitajalt võeti allkiri kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile peale seda, kui juba oli tunnistaja M P üle kuulatud, seega alustati väärteomenetlust enne, kui liiklusjärelevalve menetlus ei olnud veel lõpule viidud. Videosalvestiselt nähtub, et suhteliselt ühe kiirusega liiguvad 3 sõidukit – 2 sõiduautot ja üks veoauto. Millise sõiduki kiiruseks fikseeriti sõidukiirus 163 +/- 5 km/h, ei ole võimalik sõidukite ühtlase liikumise tõttu aru saada. Kaitsja märkis, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.08.2013 jõustunud määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-le 8 ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju korral. Video kinnitab, et tegemist oli tugeva vihmasajuga, kuna sõidukitel töötavad kojamehed. Seega ei ole mõõtetegevus usaldusväärne ning tulenevalt eelpool viidatust on tegemist keelatud mõõtmisega. Kaebuse esitaja suhtes koostati mitu dokumenti, mille täpne tõlkimine ei olnud antud olukorras võimalik ja seda ei tehtud, vaid teda üldiselt teavitati toimuvast menetlusest, seega seati kaebuse esitaja oluliselt nõrgemale positsioonile, kuna temal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid. Kaitsja palus kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi 10 kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja süü väärteo toimepanemises on tõendatud, siis palus kaitsja rahuldada alternatiivne taotlus, millega vähendada rahatrahvi ja mitte kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik on jäänud töötuks ning vajab juhilube, et saaks aktiivselt tegeleda töö otsimisega. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi 03.11.2015 kohtuistungil seisukohale, et väärtegu on tõendatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad esmased asjaolud, rikkumise aeg ja koht, 14.57 on õige rikkumise aeg. Esitatud on mõõtevahendi taatlustunnistus, tüübikinnitustunnistus, seadmed vastavad nõuetele. Seade on testitud samal päeval, kui kiirust mõõdeti. Seade on statsionaarne. Teekate oli märg. Olulisem asjaolu on see, et kiirus oli 163 km/h lubatud 90 km/h kiiruse juures, kiirust ületati 68 km/h. Lisana on märgitud, et kasutati peegelkaamerat. Antud dokumendile on alla kirjutatud ja sõnadega juurde lisatud, et menetlusalune isik on tutvunud radarinäidu ja protokolliga. Materjalide hulgas on ka videosalvestis, mida kohtusaalis uuriti. Videost on näha, et vihma ei sadanud kõvasti ja kojamehed ei töötanud täiskiirusel. On selgelt tajutav, et väljas ei olnud tugevat vihmasadu, väljas tibutas. Videost nähtub, et peale menetlusalust isikut oli eemalt paistmas üks veoauto. Isik on andnud ütlusi, et ta teostas möödasõitu mitmest veoautost, kuid on näha ainult ühte. Ametnike poolt oli fikseeritud kiirus, mis on kuvatud ka videosalvestisel. On selgelt tajutav, et sõiduk liigub tunduvalt kiiremini. Tegemist ei olnud ühtse kolonniga. Kohapeal tutvustati isikule näitu, seda kinnitas isik ise ja tunnistajad. Kiiruse mõõtmise ja tunnistaja ülekuulamise ajalise vahe kohta märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et tegemist ei ole esimest päeva töötavate ametnikega. Materjale saab kiiresti koostada, selleks ei pea omama palju teadmisi, piisab praktikast, kuhu ja mida kirja panna. Isik on andnud oma selgituse, et ta on aru saanud, mis talle süüks pandi. Isik on tutvunud oma õiguste ja kohustustega, andnud allkirja selle kohta. Ta on lisanud juurde, et on tutvunud materjalidega ja oma sõnadega juurde kirjutanud. Nagu ka tunnistajad väitsid, menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses. Keegi isikule midagi ette ei öelnud, ta andis ütlused omakäeliselt. Isiku poolt on esitatud kiri, kus ta kahetses oma kiiruse ületamist ja toimepandut. Tunnistaja A K toimus vestlus vene keeles. Isiku suhtes on tehtud otsus, milles on arvestatud kõikide asjaoludega. Isik kahetses oma tegu. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on 1 kehtiv karistus sõidukiiruse ületamise eest ja arhiveeritud on 17 karistust. Tegemist ei olnud üllatava olukorraga, kus isik ei saa aru, mida talle tutvustatakse. Isik on korduvalt omanud kokkupuudet politseinikega. Isik on hakanud süüd eitama ja ei tunnista süüd. Mis puutub sellesse, et isik on töötu ja tal on vaja töö leidmisel juhtimisõigust, siis seda ei kinnita ükski tõend, et selleks juhilube on vaja. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja politsei otsus muutmata. Menetluskulud esimeses kohtuasjas jätta isiku enda kanda, kuna puuduvad

§ 29asjaolud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt

§ -st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 11 LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik H.H 12.06.2014 kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt

1. km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx asulavälisel teel kiirusega 163 +/- 5 km/h, kui lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, ületades seega lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamis e protokollist (tl 16-17) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik A K teostas riikliku järelevalve korras H.H , isikukood xxx, elukoht xxxx, poolt juhitud mootorsõiduki (mark: xxxx, mudel: xxxx, registreerimismärk: xxxx) liikumiskiiruse mõõtmist 12.06.2014.a kell 14.57 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt
2. kilomeetril, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663, antennid KC031279; KR009147, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-13/
3. Seade oli testitud 12.06.2014.a kell 08.15 ja seade oli töökorras. Kiirusmõõteseade oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valge aeg, vihmasadu, teeolud – märg, kattega tee, sõiduridade arv 2, eraldusribaga tee, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis paremal teepeenral. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel, pärisuunalisel, lähenes patrullautole, liikus mitu sõidukit, jõudis järele pärisuunas eesliikuvale sõidukile. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlane. Seadme lugem 163 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 68 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video-/helitehnikat – peegelkaamera. H.H on protokollile omakäeliselt vene keeles kirjutanud, et ta on tutvunud radari näidu ja protokolliga ning protokolli allkirjastanud. Kohtuistungil vaadati kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisa - videosalvestist (tl 135), millelt on näha, et menetlusaluse isiku H.H poolt juhitud sõiduauto läheneb politseisõidukile teise sõiduauto järel. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki taga sõidab 12 veoauto, kuid see, kas menetlusalune isik nimetatud veoautost möödasõidu sooritas, videosalvestiselt ei nähtu. Kiirusmõõteseade fikseerib H.H poolt juhitud sõiduki kiiruseks 12.06.2014 kell 14.57 163 km/h. Politseisõiduk järgneb H.H sõidukile ning see peatub koheselt, H.H sõiduki registreerimismärk on NEVA
4. Videosalvestiselt on näha, et politseisõiduki kojamehed töötavad, kuid mitte täiskiirusel, sest sajab kergelt vihma (tibutab), kuid mitte seda, et tegemist oleks tugeva vihmasajuga. Menetlusaluse isiku H.H ülekuulamise protokollist kohtuvälises menetluses (tl 18-19) nähtub, et Tallinn -Narva maanteel hakkas ta sooritama möödasõitu raskeveokist, mis liikus Tallinna suunas. Möödasõidu ajal paiskus möödasõidetava auto rataste alt suur veesammas ja ta vajutas gaasipedaali, et kiiremini möödasõitu lõpule viia. Pärast ümberreastumist, kui ta oma sõidureale naases, langetas kiirust. Ta kahetses tehtut ning tunnistas täielikult oma süüd. Ütlused on kirja pandud oma käega ja õigesti. Kohtuistungil 10.10.2014 (tl 54) on menetlusalune isik H.H andnud ütlusi, et ta sooritas möödasõidu tema ees sõitnud ühest veoautost. Seevastu kohtuistungil 03.11.2015 kinnitas menetlusalune isik H.H, et 12.06.2014 oli ta sunnitud tegema möödasõidu koguni kahest järjestikku liikuvast veoautost ning et teist veoautot nägi ta alles siis, kui ta juba esimesest veoautost möödasõitu sooritas. Eeltoodust järeldub, et menetlusaluse isiku H.H ütlused kohtuvälises menetluses, kus ta andis ütlusi omakäeliselt, ja kohtuistungil, ei ole järjekindlad, mistõttu ei saa kohus neid asjaolusid otsuses arvestada. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning sinna juurde kuuluva videosalvestisega, tunnistajate A K (menetles väärteoasja kohtuvälises menetluses) ja M P ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest need ütlused on analoogsed ning kattuvad ka muude asjas kogutud tõenditega.

§ 313

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Mis puutub tunnistaja M P ütlustesse, et ju ta siis kuulis kõrvalt, kui juht ütles, et tegi möödasõitu, siis nii see võiski olla, sest sõidukid seisid teineteise taga ja tegemist oli juunikuuga, kus ka sõidukite küljeklaasid võisid lahti olla. Selle kohta, kas menetlusalune isik H.H teostas ka tegelikult eelnevalt tema ees liikunud raskeveokist möödasõitu või mitte, objektiivsed tõendid puuduvad. Kiirusmõõtur Stalker DSR2X nr DP009663, mida kohtuvälise menetleja ametnik A K kasutas 12.06.2014 liiklusjärelevalvet teostades, oli nõuetele vastav. Kohtuväline menetleja on kohtumenetluses esitanud nimetatud kiirusmõõturi taatlustunnistuse (tl 44) ja mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse (tl 45-46). Konkreetse kiirusmõõturi andmed, mis olid kasutusel politseisõidukis, on A K fikseerinud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. See, et 2 sõiduautot (sh menetlusaluse isiku H.H poolt juhitud sõiduauto) ja 1 veoauto, oleksid liikunud sõidukite kolonnis ning et seetõttu ei ole aru saada, millise sõiduki kiiruseks mõõdeti 163 +/- 5 km/h, ei nähtu kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ega ka selle lisast – videosalvestiselt, samuti tunnistajate ütlustest. Vabariigi Valitsuse 16.08.2013 jõustunud määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 kohaselt ei ole lubatud kiirust mõõta tugeva vihmasaju korral. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisast – videosalvestiselt, aga ka tunnistajate ütlustest nähtub, et tegemist ei olnud tugeva vihmasajuga, vihma küll tibutas ja politseisõiduki kojamehed töötasid, kuid mitte täiskiirusel. Seega ei olnud tegemist keelatud mõõtmisega. 13 Mis puutub väitesse, et eluliselt ei ole usutav, et kohtuvälise menetleja ametnik A K jõudis 3 minutiga (arvestades rikkumise kellaaega 14.57), s.o enne tunnistaja M P ülekuulamist, mis algas kell 15.00, koostada kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, siis igapäevase töö käigus on staažikatel politseiametnikel üldjuhul tekkinud ka vastav kiirus ja vilumus. Kogutud tõenditest ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks väärteoprotokoll antud kätte enne tunnistaja üle kuulamist, st enne, kui oli lõpule viidud tõendite kogumine. Üheselt on tõendatud see, et esmalt koostati kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, seejärel kuulati üle tunnistaja M P ning alles siis kutsuti menetlusalune isik politseisõidukisse. Alates 24.02.2014 kehtiv

§ 24

lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kohtuvälise menetleja ametnik A K suhtles menetlusaluse isiku H.H-ga vene keeles. Samas keeles selgitati talle ka

§ -s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning tal võimaldati anda omakäeliselt ütlusi. Menetlusdokumentide sisu on isikule tõlkinud vene keelde samuti kohtuvälise menetleja ametnik A K ja need on olnud isikule arusaadavad, mida isik on ka vastavalt kinnitanud. Väärib märkimist, et 20.06.2014 kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses, mis on pealkirjastatud taotlusena, ei väitnud H.H samuti, et eesti keele mittevaldamise tõttu oleks talle jäänud väärteomenetluses midagi arusaamatuks. Seega ei ole tõlgi kaasamata jätmise tõttu rikutud kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku H.H õigusi. H.H on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritav väärtegu on kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS §-s 227 lg 4 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik H.H . LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või 14 mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule H.H-le määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahvi 235 trahviühiku ulatuses, s.o 940 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, millised on vastavalt üle sanktsiooni keskmise ja alammääras karistused. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõttest (tl 21-23) nähtub, et menetlusalusel isikul H.H oli väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskond on 07.11.2013 määranud H.H-le LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 eurot, mis on tasutud 06.02.
2. Arhiveeritud väärteokaristused, mida on menetlusalusel isikul 17, on määratud valdavalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul H.H väärtegu 12.06.2014 toime pannes kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Seega käesolevas väärteoasjas arutamisel oleva rikkumise toimepanemise hetkel oli menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus märgib, et nii suures ulatuses (68 km/h) kiirust ületav juht on suureks ohuks nii endale kui ka teistele liiklejatele. Sellise kiirusega liigeldes ei ole juhil võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Korduv kiiruse ületamine näitab menetlusaluse isiku hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes. Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest lähtuvalt oli H.H puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud on puudunud. Arvestades rikkumise raskust, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhija lisakaristus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli käesolevas väärteoasjas arutlusel oleva rikkumise toimepanemise hetkel lubatud sõidukiiruse ületamise eest üks kehtiv väärteokaristus, oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti hoolas, et lubatud sõidukiirust taas mitte ületada. Kohtu hinnangul ei pannud eelmise rikkumise eest määratud karistus rahatrahvi näol menetlusalust isikut vajalikke järeldusi tegema, sest isik jätkas LS nõuete rikkumist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule H.H-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks (s.o minimaalmääras) kohaldamisega, arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades asjaolu, et kohus esitatud kaebust ei rahulda, jääb valitud kaitsjale makstud tasu summas 1656 eurot H.H kanda. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p -st 1, § 133-135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L 01.07.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2402,14,000715 muutmata ja H.H kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste 15 Kohtunik Riigikohtu 25.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta H.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. 20.11.2015 kohtuotsus 4-14-6001 jõustus 25.04.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent