← Eesti

4-18-209/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-209 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Avalduse esitaja/s

§ 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada T.B-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.11.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2315,14,009351 määratud rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 eurot arestiga 2 (kaks) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
  3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb T.B olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  4. Selgitada T.B-le , et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

  1. V™S § 207 1 lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  2. Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 16.01.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele T.B-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 26.11.2014.a määras Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2315,14,009351 T.B-le (XXX) elukohaga XXXX liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahvi summas 100 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 12.12.
  3. Kuna T.B ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Jaanika Pajuste tema suhtes antud asjas täitemenetluse. 18.10.2017.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusalune isik T.B ei ole tasunud rahatrahvi summas 100 eurot. Seoses eeltooduga ja juhindudes

§-st 72 ja ™S §-st 201 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist T.B suhtes väärteoasjas nr 2315,14,009351 tasumata rahatrahvi osas summas 100 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil T.B kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et ta ei ole trahvist midagi maksnud, sest raha ei ole. Ta on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Eelmised tunnid on tal temale teadaolevalt tehtud. Tal on mõningad probleemid tervisega, aga ta saab tööd teha. 5 tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. T.B ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Jaanika Pajuste on arestinud T.B pangakonto, kuid laekumisi ei ole. T.B sõidukitele Volkswagen Transporter Doka ja Kawasaki VNT 2

(3)50A on seatud keelumärked. T.B registervara, kinnistute XXX ja XXX korteriomandid, kohta muu info puudub. T.B-le on edastatud koos täitmisteatega ka vara nimekiri, kuid T.B ei ole varanimekirja kohtutäiturile edastanud. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. T.B-le on määratud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, so 100 eurot, millele

§ 72lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et T.B tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. V™S § 207 1 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 72, § 69; V™S §-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.