KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6311 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi K.B kaebus Politsei-

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Asjaolud ja kaebus 1.Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna xxxx M L koostas menetlusalusele isikule K.B-le 25.10.2017 väärteoprotokolli AB 1463484, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 25.10.2017 kell 12:15 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Tallinn- Narva mnt 66 km, liikus Narva suunas. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 km/h + /- 8 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile fikseeritud näit kiirusemõõturil tutvustatud. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi xxxx E B koostas menetlusalusele isikule K.B-le 22.11.2017 otsuse väärteoasjas nr 2440, 17, 005283, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 25.10.2017 12:15 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Tallinn- Narva mnt 66 km. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 km/h + /- 8 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses, so 188 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.
2. 04.12.2017 esitas menetlusalune isik K.B Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, milles ta vaidlustab väärteo toimepanemise. Samas möönab, et tulles reisilt Moskvast, ei olnud nii tähelepanelik, et kiiruspiirangut on muudetud. Taotleb otsuse tühistamist või alternatiivselt suurendada rahatrahvi ja jätta talle juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks ta töökoha. Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja väärteoasja materjalidega, leiab, et K.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsus väärteoasjas nr 2440, 17,005283 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 2
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, videosalvestisega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, videosalvestisega kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles ta andis väärteo kohta järgmisi ütlusi. 25.
3. 2017 ei pööranud ta tähelepanu, et alates tänasest võeti 110 km /h liiklusmärgid ära. Ta sõitis läbi Tartu, seal olid vastavad liiklusmärgid olemas.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 25.10.2017 kell 12:15 K.B poolt juhitud sõiduauto xxxx, r/m xxxx kiiruseks 121 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 8 km/h. Kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk lähenes vastassuunas. Nähtavus oli hea. Protokoll on isikule tutvustatud. Jälgiti, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel ei ole segavaid mõjureid, nagu tugev sadu (vihm, lumi, rahe) ja et mõõteseadme ja objekti vahel ei olnud signaalile läbimatuid takistusi. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h.
5. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü tõendatuks tunnistaja A K ütlustega, mille kohaselt 25.10.2017 ta teostas koos M Liga liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt
6. km. Kella 12:15 ajal sõitis vastu xxxx, mille kiiruseks fikseeriti 121 km/h. Juhiks osutus K.B . Ta märkis, et ei pannud tähele, et 110 km/h märgid on ära võetud. Tunnistaja sõnul oli sellel ajal, 6km, kui politseisõiduk K.B mootorsõidukile järgi sõitis, oli 90 km/h mõjupiirkonnamärke kahel korral. Juht enda rikkumist ei vaidlustanud.
7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 2 alusel määrati K.B-le karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses, so 188 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.
8. Kohus leiab, et K.B pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. K.B juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 113 km/h, kus oli piiratud kiiruseks 90 km/tunnis, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. Sellise hoolimatu 3 käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.
9. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
10. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.
11. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 47 trahviühikut, so summas 188 eurot. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmist määra. Lisaks on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Lisakaristust on menetlusalusele isikule kohaldatud miinimummääras.
12. K.B-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440, 17, 005283 määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul oli väärteo toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, so samalaadsete- kiiruseületamiste eest, siis on kohtuväline menetleja lähtunud karistuse mõistmisel muu hulgas menetlusaluse isiku kehtivatest väärteo karistustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalune isik samalaadsed väärteod toime pandud 29.12.2016 ja 31.07.2017, rahatrahvid on tasutud, käesolev väärtegu on toime pandud 25.10.2017, so vähem kui 4 kuud pärast viimast kiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada K.B hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. 4 18.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku K.B kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsus väärteoasjas nr 2440, 17,005283 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5