Obsah (8)

§ 66§ 15§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57§ 58

4-17-5997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-5997 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata O.O-le kohtuvälise menetleja poolt määratud 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 20 (kakskümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-17-5997 Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 31.10.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Eli Viielo kiirmenetluse otsuse nr 10220151767266 väärteoasjas nr 2302,17,011764 O.O suhtes (KVM tl 1). Otsusega karistati O.O liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga (KVM tl 1). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 1 järgi selle eest, et ta 31.10.
4. a kell 10:09 Harjumaal Tallinn-Paldiski tee
5. km-l Leetse tee ja Ingeri tee vahel suunaga Leetse tee poole juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga nr xxxx kiirusega 116 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus O.O sellise tegevusega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. KAEBUS 10.11.
7. a esitas menetlusalune isik O.O väärteoasjas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.
8. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151767266 peale (kohtu tl 1-4). Kaebaja ei soovinud osaleda kohtuistungil. Kaebaja taotles väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt määratud rahatrahvi oluliselt vähendamist. Menetlusalune isik leidis, et menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kaebaja hinnangul ei ole menetleja objektiivselt hinnanud kergendavaid asjaolusid. Kaebaja märkis, et eelnevalt tal kehtivad karistused puuduvad, ta on olnud eeskujulik liikleja, tema majanduslik olukord on hetkel raske ning kahetseb väga juhtunut. Lisaks selgitas kaebaja, et ta ületas kiirust selleks, et jõuda õigeks ajaks koosolekule ja enne seda digitaalselt allkirjastada politseile (uurijale) vajalikud dokumendid, et nende poolt koostatud toimik jõuaks õigeks ajaks kohtusse. 04.12.
9. a saatis menetlusalune isik tema väärteokaebust lahendavale kohtunikule e-kirja (koos dokumentidega – kohtu tl 8-12), milles märkis lisaks, et ta ei ole enam xxx OÜ juhatuse liige ja
10. detsembril sai ootamatult koondamisteate xxxx OÜ-st, mistõttu on ta hetkel töötu. OÜ xxxx tegeleb aga enamasti kalapüügiga ja sealt kaebaja samuti tasu ei saa. 2 4-17-5997
11. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 30.11.
12. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi seisukoht O.O esitatud kaebusele (kohtu tl 7). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses (kohtu tl 7). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebuses toodud põhjendustel alused menetluse lõpetamiseks oportuniteediga või alternatiivselt karistuse kergendamiseks puuduvad, sest O.O-le määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane. Seetõttu palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja palus jätta menetlusaluse isiku väide raske majandusliku olukorra kohta tähelepanuta, kuivõrd isik ei ole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, millest saaks järeldada, et tema majanduslik võimetus ei lase tasuda korraga kogu trahvisummat. Samuti pole kaebaja lisanud kaebusele ühtegi dokumenti, millest võiks nähtuda rasket majanduslikku olukorda tingiv põhjus. Siiski on kohtuväline menetleja teinud kaebaja väidete kontrollimiseks O.O-ga seotud ettevõtete äriregistrist kehtivate andmete väljatrükid, milledelt nähtub, et kaebaja on juhatuse liige XxxxOÜ-s ja OÜ-s Xxxx. Seega on tõendatud, et kaebaja osaleb nimetatud ettevõtete juhtimisel ja saab selle eest ka tasu. Lisaks töötab kaebaja sissetulekute teenimise eesmärgil ka XxxxOÜ-s. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on esitatud eesmärgiga kohut eksitada ja seeläbi vastutusest vabaneda ning näidata oma olukorda oluliselt raskemana, kui see tegelikult on. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (lahendid nr 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja on kaebajat karistanud rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Seega on kaebajale määratud rahatrahv 2/3 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, sh on arvestatud toimepandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Isikul ei ole varasemalt olnud probleeme liiklusreeglite järgimisega, varasemad karistused puuduvad. 07.12.
13. a saatis kohtuväline menetleja kohtule enda seisukoha ka kaebaja poolt 04.12.
14. a-l kohtule esitatud täiendavate tõendite osas (kohtu tl 16-18). Kohtuväline menetleja ei olnud vastu kaebaja poolt esitatud täiendavate tõendite lisamisega väärteoasja materjalide juurde. Samuti jäi kohtuväline menetleja endiselt seisukoha juurde, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Ühtlasi oli kohtuväline menetleja jätkuvalt seisukohal, et olenemata asjaoludest, et menetlusalune isik on taandunud ettevõtte XxxxOÜ juhatusest ja saanud kondamisteate XxxxOÜ-lt, puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt rahatrahvi oluliseks vähendamiseks. Seadusandja ja kõrgeima astme kohus on andnud selged suunised karistuse kohaldamiseks ja neist suunistest on menetleja ka kiirmenetluse otsuse tegemisel lähtunud. Seetõttu palus kohtuväline menetleja jätta kiirmenetluse otsusega määratud karistus muutmata, kuid ei vaielnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele, kui kohus peaks nii määrama.
15. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuivõrd kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas. 3 4-17-5997 4.
16. Koosseis, õigusvastasus ja süü LS § 227 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis võrra. Objektiivne koosseis Tunnistaja Karl-Erik Pärna ütluste kohaselt (KVM tl 2) oli ta 31.10.
17. a tööl ning mõõtis kiirusmõõteseadmega Stalker DSR2X kell 10:09 Harjumaal Tallinn-Paldiski tee
18. km-l suunaga Leetse tee poole Leetse tee ja Ingeri tee vahel sõiduauto Škoda Octavia registreerimisnumbriga xxxx kiiruseks 116 km/h. Sõiduauto juhiks osutus O.O. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (KVM tl 3) kinnitab, et liikluspolitseinik Karl-Erik Pärn kasutas 31.10.
19. a kell 10:09 kiirusmõõturit Stalker DSR 2X. Samuti kinnitab protokoll, et kiirust mõõdeti mootorsõidukil Škoda Octavia registreerimismärgiga nr xxxx ning kiiruse mõõtmine toimus Harjumaal Tallinn-Paldiski tee
20. km-l Leetse tee ja Ingeri tee vahel suunaga Leetse tee poole. Protokollist nähtuvalt mõõdeti kiirust politseiauto liikumise pealt sellesse statsionaarselt paigaldatud seadmega politseiautole vastu liikunud sõiduki suhtes. Kiiruse mõõtmise hetkel oli politseisõiduki enda kiiruseks 88 km/h. Sealjuures liikus mõõdetav sõiduk politseiautole vastu antud teel üksinda. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on mõõdetud Škoda Octavia kiiruseks olnud 116 km/h, laiendmääramatuseks 8 km/h ning seega lõplikuks mõõtetulemuseks 108 km/h. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Vabariigi Valitsuse 16.06.
21. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatuseks antud juhul tõepoolest 8 km/h, kuivõrd politseisõiduki kiiruseks oli protokolli kohaselt 88 km/h ning vastassuunas sõitnud Škoda kiiruseks oli 116 km/h. Seega sõitis O.O juhitud Škoda Octavia vähemalt kiirusega 108 km/h. Kuivõrd protokolli kohaselt oli antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, siis ületas O.O suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 18 km/h võrra. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusmõõteseadme töökorras olekut testitud 31.10.
22. a kell 08:14, mil antud seade oli töökorras. Kohtul pole alust kahelda, et antud seade ei oleks olnud ka ligi kaks tundi hiljem töökorras. Sealjuures mõõdeti kiirust hea nähtavuse ja sademeteta ilmastikus ning valgel ajal teel, kus mõlemas suunas oli vaid üks sõidurada. Seetõttu pole kohtul alust kahelda mõõteseadme töökorras olekus ega selle näidus. Kiiruse ületamisele väärteoprotokollis kirjeldatud ajal, kohas ja määras ei vaidle vastu ka menetlusalune isik O.O (KVM tl 4). Peale kiiruse ületamist on O.O 31.10.
23. a toimunud ülekuulamisel samuti tunnistanud, et juhtis 31.10.
24. a mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga xxxx suunaga Keilast Paldiski poole. Menetlusalune isik selgitas, et kiirustas koosolekule. Mingi hetk nägi vastu sõitmas politseipatrulli, vaatas automaatselt spidomeetrit ja märkas, et ületas lubatud sõidukiirust, mida koheselt ka vähendas. Politseipatrull lülitas sisse sinise ja punase vilkuri ning menetlusalune isik peatus tee ääres. Samuti avaldas menetlusalune isik ülekuulamisel, et ta tunnistab ja kahetseb oma õigusrikkumist. Samuti palub karistuse määramisel arvestada, et tal kehtivad karistused puuduvad, kahetseb puhtsüdamlikult ning tal on kehv majanduslik olukord. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et O.O on 31.10.
25. a kell 10:09 juhtinud mootorsõidukit Harjumaal Tallinn-Paldiski tee
26. km-l, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h võrra, mistõttu on O.O äitnud LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 4 4-17-5997 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et O.O pani väärteo toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. O.O on kohtuvälises menetluses ütlusi andes öelnud, et kiirustas koosolekule ning mingil hetkel nägi vastu sõitmas politseipatrulli, mistõttu automaatselt vaatas spidomeetrit ja märkas, et ületas lubatud sõidukiirust, mida koheselt ka vähendas (KVM tl 4). Kohtule esitatud kaebuses on O.O selgitanud, et ta ületas kiirust, et jõuda õigeks ajaks koosolekule ja enne seda veel digitaalselt allkirjastada politseile vajalikud dokumendid, et need saaksid õigeks ajaks kohtusse saadetud politsei poolt (kohtu tl 2). Väärteoasja materjalide juures on ka CDplaat, millele on salvestatud kaks videolõiku antud liiklusrikkumisele järgnenud menetlustoimingutest politseisõidukis (KVM eraldi ümbrikus). Videolõigus, mis on failis nimega 00009.MTS küsib O.O politseinikelt, kas ta võib korraks [politseiautost välja minna] oma autos käia, et helistada, sest tal pidi hakkama kell 10 koosolek, ta kiirustas (video 10 min 44 sek – 10 min 48 sek). Arvestades, et O.O ületas kiirust kell 10:09 ning koosolek pidi algama kell 10:00, siis oli ta juba kinnipidamise hetkel jäänud hiljaks koosolekule. Seega ei olnud tal võimalik enam ka jõuda õigeaegselt koosolekule ega enne seda väidetavalt vajalikke dokumente allkirjastada uurijale edastamiseks. Võttes arvesse ka asjaolu, et kell 10:09 oli O.O alles maanteel, mitte juba asulas, siis oleks tal ka eelduslikult Paldiskis asuvasse töökohta jõudmiseni veel aega läinud. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et O.O eesmärgiks oligi kiirust ületada selleks, et vähendada enda koosolekule hilinemise aega. Sealjuures on üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka O.O , sest juhtimisõigust omava isikuna on ta läbinud nii teooria- kui sõidueksamid, mille tegemine eeldab liiklusreeglite tundmist. Seega oli O.O teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p-st 1 oli antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust, et jõuda tööle mitte niivõrd suure hilinemisega, kui lubatud piirkiirusega sõites ta jõudnud oleks. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et O.O pani LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. Seega on O.O täitnud LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid O.O teos ei esine. Samuti on O.O süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1980. aastal – KVM tl 1, 4, 7). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.O on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 järgi. 4.2. Karistus Karistuse määr LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kuivõrd LS §-s 227 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi:

) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab O.O-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-30 trahviühikut (s.o 12-120 eurot). 5 4-17-5997

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.O süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning O.O pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Arvestades ka seda, et LS § 227 lg 1 järgi on karistatav kiiruse ületamine kuni 20 km/h võrra (k.a) ning O.O ületas kiirust vähemalt 18 km/h lubatust enam, siis on O.O süü maksimaalse määra lähedane. Eelmärgitud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et O.O süüd tuleb lugeda suureks, s.t väga maksimaalse määra lähedale jäävas määras olevaks. Siinkohal märgib kohus, et isiku süü suurust ei mõjuta tema sissetuleku määr või majanduslik olukord. Isiku kehv majanduslik olukord võib olla vaid aluseks rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks, kuid mitte rahatrahvi määra vähendamiseks. Seetõttu jätab kohus karistusmäära hindamisel tähelepanuta kõik kaebaja ja kohtuvälise menetleja esitatud väited ja seisukohad, mis puudutavad menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud O.O puhul karistust kergendava asjaoluna esmalt seda, et isik tunnistab oma süüd ning teiseks seda, et isikul esineb puhtsüdamlik kahetus (KVM tl 1). Esmalt märgib kohus, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Seda põhjusel, et

§ 57

lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest O.O peeti politsei poolt vahetult peale kiiruse ületamist kinni ning sellele järgnevalt tuvastati ka rikkuja isik. Seega sai politseiametnikele vahetult enne menetlusaluse isiku kinnipidamist teatavaks rikkumise toimepanemine (sest muidu polekski politsei O.O peatanud) ning vahetult peale isiku kinnipidamist said politseinikud teada ka kiirust ületanud isiku. Seega ei arvesta kohus karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist. O.O puhtsüdamliku kahetsus osas leiab kohus, et väärteoasja materjalides sisalduva politseiautos toimunud menetlustoimingute videosalvestustest nähtuvalt ei ole isiku kahetsus siiras. Videost nähtuvalt on O.O politseinike küsimuse peale, kas ta nõustub kiirmenetlusega hakanud vastamise asemel uurima ja kauplema, milline trahvisumma teda kiirmenetluses ootaks, lisades sealjuures muiates/naeratades, et ta kahetseb ja tal on raske majanduslik olukord (videofail nimega 00008.MTS; 9 min 32 sek – 10 min 35 sek ning sealt edasi ka kuni 12 min ja 30 sek). Kohtuvälises menetluses on O.O omakäeliselt ka ütlused kirjutanud, milles ta märkis järgmist: Karistuse määramisel palun võtta arvesse, et kehtivad karistused puuduvad, puhtsüdamlikku kahetsust ja kehva majanduslikku olukorda (KVM tl 4). Videofailist nimega 00009.MTS aga nähtub, et menetlusalune isik oma ütluste kirjutamise ajal samuti muigab (4 min 44 sek – 10 min 20 sek). Nimetatud asjaolude valguses tundub kohtule menetlusaluse isiku kahetsuse avaldamine vaid pelgalt formaalsusena, mitte siirana/puhtsüdamlikuna. Seega kohtu hinnangul ei esine O.O puhul

§ 57lg 1 ps 3 märgitud kergendava asjaoluna ka puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga aga selles, et O.O puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes (KVM tl 1).

6 4-17-5997 Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et O.O süü on mõnevõrra maksimaalsest väiksem. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.O mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole O.O kehtivaid karistusi (KVM tl 7). Samas, kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud O.O kahetsus toimepandud rikkumise osas siiras, on kehtivate karistuste puudumise tõttu võimalik vaid natukene vähendada isiku süüle vastavat karistuse määra. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vajalik süüle ning eripreventsioonile vastava karistuse määra suurendada või vähendada ka üldpreventiivsetel kaalutlustel, s.t õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi kiiruse ületamine on massiline rikkumine ning joobes ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise kõrval ka üks kõige ohtlikum liiklusrikkumine, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra praegusel juhul ei mõjuta. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt O.O-le määratud 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune rahatrahv, mis on 2/3 LS § 227 lg-s 1 sätestatud maksimaalsest rahatrahvi määrast, vastab üldjoontes menetlusaluse isiku süü suurusele, üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning selle vähendamiseks puuduvad igasugused alused. Kohtu hinnangul oleks antud juhul väärteoasja asjaolusid arvestades olnud isegi õigustatud suurema karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt ja seda eelkõige seetõttu, et erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et isikul puudub

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Kuivõrd kaebuse on kiirmenetluse otsuse peale esitanud aga menetlusalune isik, siis ei ole kohtul võimalik temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust reformatio in peius põhimõtte kohaselt suurendada (isiku poolt tema suhtes tehtud otsuse edasikaebamine ei või kaasa tuua tema jaoks olukorra raskendamist). Seetõttu jätab kohus O.O-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra muutmata. Rahatrahvi tasumine ositi Kuigi O.O ei ole kohtult taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, leiab kohus, et isiku kaebuses esitatud põhjendused ei ole küll asjakohased rahatrahvi määra vähendamiseks, kuid annavad aluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks

§ 66lg 2 alusel. O.O on kohtule esitanud notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt müüs ta 28.08.2017. a enda osa Xxxx

OÜ-s ära (kohtu tl 10-12). Samas on O.O endiselt juhatuse liige XxxxOÜ-s (kohtu tl 20; KVM tl 6), kuid töötamise registri kohaselt O.O selle eest tasu ei saa (kohtu tl 22). Äriregistri kohaselt O.O alates 07.12.

1. a enam OÜ Xxxx juhatuse liige ei ole (vrdl kohtu tl 19 ja KVM tl 5). Samuti on O.O esitanud kohtule tema 01.12.
2. a kuupäevaga koondamisteatise XxxxOÜ-st (kohtu tl 9). Samas nähtub antud teatisest, et O.O on saanud töölepingu ülesütlemise tõttu koondamishüvitise ühe kuu töötasu ulatuses ning lisaks hüvitise 60 kalendripäeva eest põhjusel, et tööleping lõpetati seaduses nõutust lühema etteteatamisajaga. Seega on O.O kokku koondamishüvitistena saanud kolme kuu töötasule vastava summa. Sellel lisandub ka saamata jäänud põhipuhkuse hüvitus rahas. Koondamisteatisest nähtuvalt on O.O loobunud temale XxxxOÜ-s pakutud transporttöölise ametikohast. Töötamise registri kohaselt Jarmo 7 4-17-5997 O.O hetkel kehtivat töösuhet ei ole (kohtu tl 21-22). Samuti arvestab kohus siinkohal siiski seda, et menetlusalune isik on läbivalt kogu väärteomenetluse vältel öelnud, et tal on raske majanduslik olukord ning menetlustoimingute tegemist kajastanud videosalvestuselt nähtub lisaks, et isikul on tema väitel ka kaks ülalpeetavat (videofail nimega 00009.MTS – 11 min 10 sek – 11 min 13 sek; KVM tl 1). Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et O.O-le võib võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. Ka kohtuväline menetleja ei ole kirjalikus seisukohas olnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele (kohtu tl 17 pöördel).

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kohus lähtub käesoleval juhul mõistetud rahatrahvi suurusest ning leiab, et O.O-le võib anda võimaluse tasuda temale kohtuvälise menetleja poolt määratud 80 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 20 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. 4.

1. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus osaliselt O.O kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.
2. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151767266 peale väärteoasjas nr 2302,17,
3. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning määrab, et O.O-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määratud 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune rahatrahv kuulub

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel tasumisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 20 (kakskümmend) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8