lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: xxx) B.N Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: xxxx Töökoht: xxxx Karistatus: karistusregistri kohaselt karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1 kriminaalkorras Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: Oleg Lodeikin Menetluse liik Kirjalik menetlus V™S § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 2 kohus otsustas:
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 10 (kümme) trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot.
) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati
a kell 12:51 Harjumaal Tallinnas Endla tänaval Tehnika ja Tulika tänavate vahel suunaga Paldiski maantee poole juhtis mootorsõidukit Chevrolet Trax registreerimismärgiga nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli alates 26.09.2017. a
Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus B.N sellise tegevusega
lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime
lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot või aresti. Kohtuväline menetleja on B.N karistanud rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. Seega on kaebajale määratud rahatrahv alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, sh on arvestatud toimepandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (hooletusest). Isikul ei ole varasemalt olnud probleeme liiklusreeglite järgimisega, s.t tal puuduvad varasemad karistused. Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli B.N mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud juhiloa nr EV370398 kehtivuse lõppemisest, s.o alates 26.09.2017. a kuni 17.11.2017. a. Seega kokku 53 päeva. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on kõige kergem
sätestatud väärteo toimepanemise vorm, kuna
järgi karistatakse muuhulgas ka isikuid, kellel ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnudki. Samas märkis kohtuväline menetleja, et juhiloa vahetamisel ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt
Seega nõue omada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti kannab endas ka liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse B.N-ile ette mootorsõiduki (KVM tl 1), mitte trammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas B.N on 17.11.2017. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et B.N tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p-1 sätestatud nõuet, kuivõrd tema juhtimisõiguse oli peatunud
lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega.
lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Kohus on seisukohal, et juhiloa kehtivusaja lõppemine toob kaasa isiku juhtimisõiguse peatumise, mis omakorda tähendab, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub sellisel isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi. Politseiametnikust tunnistaja Erika Treiman’i ütluste (KVM tl 2) kohaselt oli ta 17.11.
lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel ning kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Käesoleval juhul näebki
lg 3 p 1 ette aluse juhtimisõiguse peatumiseks – kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Sealjuures täpsustab
lg 6, et
lg-s 3 nimetatud juhtudel (ehk sealhulgas juhiloa kehtivusaja lõppemisel) peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Seega kuivõrd B.N juhiloa nr XXXX kehtivuse lõpp oli Maanteeameti liiklusregistri andmetel 25.09.2017. a, siis peatus B.N juhtimisõigus sellele järgnevast päevast ehk alates 26.09.2017. a. Ehk perioodil 26.09.2017. a – 17.11.2017. a (vähemasti kuni kella 12:51-ni) ei olnud B.N kehtivat juhiluba ning
lg 3 p 1 kohaselt oli tema mootorsõiduki juhtimisõigus selles ajavahemikus peatunud. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud, et B.N juhtis 17.11.
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kuivõrd juhiloa kehtivusaja lõppemine toob kaasa juhtimisõiguse ajutise peatumise kuni uue kehtiva juhiloa saamiseni. Lisaks ülaltoodule märgib kohus menetlusalusele isikule selgitavalt veel järgmist.
lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Kuid
lg 2 ei kohusta seda kehtivat juhiluba kaasas kandma, sest juhtimisõiguse olemasolu saab tõendada ka liiklusregistri kandega. Seega isegi, kui mootorsõiduki juht ei kasuta juhiluba isikut tõendava dokumendina ega kanna seda kaasas, siis
Olukorras, kus isik juhiluba isikut tõendava dokumendina ei kasuta ega kanna seda ka kaasas, tuleb olla eriti hoolas kontrollimaks (vajadusel regulaarselt) juhiloa kehtivuse lõppkuupäeva. Juhiloa kehtivust saab lisaks juhiloalt endalt vaatamisele kontrollida ka veebiaadressil https://eteenindus.mnt.ee/paringud/juhiloaKehtivus. Teavitusi saadetakse Maanteeameti poolt isikule kas mobiilile SMS-sõnumina või e-mailile siis, kui isik on www.eesti.ee keskkonnas vastavalt ametkonnalt (antud juhul Maanteeametilt) teavitusi tellinud ning märkinud, millisel viisil ta teavitusi soovib. Sealjuures enda tegelikult kasutatavale e-posti aadressile (mitte eesti.ee e-posti aadressile) saadetakse teavitusi siis, kui eesti.ee keskkonnas on kirjad suunatud ümber eesti.ee e-posti aadressilt tegelikult isiku poolt kasutatavale e-posti aadressile. Seega põhjus, miks Maanteeamet automaatset teavitust menetlusalusele isikule juhiloa kehtivuse lõppemise lähenemisest ei saatnud, on selles, et B.N-i ei ole lihtsalt vastava teavituse saamise soovi ja/või õigeid kontaktandmeid eesti.ee keskkonnas riigile edastanud. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga (kohtu tl 9 pöördel) ning leiab, et Jelena 5 4-18-13 B.N pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. B.N on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt seoses puhkusega ja pärast haigust ei jõudnud käia õigel ajal luba vahetama (KVM tl 1). Vastulauses on B.N aga selgitanud, et kuna ta juhiluba isikut tõendava dokumendina ei kasuta ja kaasas ei kanna, siis jäi kehtivusaeg vaatamata (KVM tl 12). Ka kohtule esitatud kaebuses on B.N selgitanud, et kuivõrd juhilubade kaasaskandmine ei ole kohustuslik, ta ei kasuta neid isikut tõendava dokumendi ning ka Maanteeametist ei ole teatist tulnud, siis ei osanud ta arvata, et juhilubade kehtivusaeg on läbi (kohtu tl 1). Seega nähtub menetlusaluse isiku selgitustest, et ta ei olnud juhilubade peal olnud kehtivusaega enne sõidu alustamist ega ka pikka aega enne seda üle kontrollinud ning tal puudus teadmine, et juhiload on kehtivuse kaotanud. B.N isikuna, kes on läbinud nii autokooli kui riikliku teooria- ja sõidueksami, peab teadma, et
Ühtlasi peab B.N autojuhina teadma, et
lg 1 lause 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega on liiklusseadusega pandud isikule kohustus tagada, et tal on olemas kehtiv juhiluba. Samuti peab B.N olema teadlik sellest, et kui mootorsõidukit juhitakse olukorras, kus tema juhtimisõigus on peatunud, siis ei saa tal olla ka mootorsõiduki juhtimisõigust ning ta paneb toime liiklusrikkumise, mille eest on teda võimalik väärteokorras karistada. Samas nähtub eeltoodust, et B.N ei olnud enda kohusetundetuse tõttu kontrollinud enda juhiloa kehtivust üle, vaid jäi lootma, et enne juhiloa kehtivusaja lõppu saadetakse talle Maanteeameti poolt teatis. Seega ei olnud B.N kuni politsei poolt antud asjaolule tähelepanu juhtimiseni teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt juhtimisõigus alates 26.09.2017. a kuni uue juhiloa saamiseni ning ta ei tohiks mootorsõidukit vahepealsel ajal juhtida. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks B.N pidanud kontrollima enda juhiloa kehtivust regulaarselt, näiteks iga kuu tagant, et kehtivusaja lõpu lähenedes võtta aegsasti samme uue juhiloa saamiseks. B.N jättis aga vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi kaasa tema poolt väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et B.N on antud väärteo pannud toime hooletusest. Seega on B.N täitnud
Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid B.N teos ei esine. Samuti on B.N süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1963. aastal – KVM tl 16). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et B.N on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
4.2. Karistus Taotlus väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg 1 p-d 1-3 näevad ette, et menetleja võib täisealise menetlusaluse isiku puhul väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Eelmärgitud sättest tuleneb sõnaselgelt, et menetlejal on õigus ja võimalus väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuid tal ei ole kohustust seda teha. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud ning väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel 6 4-18-13 otstarbekuse kaalutlusel alust ei ole. Sellel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et juhtimisõigus oli B.N peatunud kehtivuse kaotanud juhiloa tõttu üsna pikka aega – kokku 53 päeva. Kohtu hinnangul oli see piisavalt pikk aeg, et vähegi hoolikas juhiloa omanik oleks pidanud kontrollima juhiloa kehtivust. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse peatumise periood olnud sedavõrd pikk, et selline hooletu käitumine menetlusaluse isiku poolt välistab väärteomenetluse lõpetamise V™S § 30 lg 1 p 1 alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel. Karistuse määr
Kohus leiab, et kuivõrd B.N ei ole tegelikkuses kehtivaid karistusi ning teda pole varem liiklusrikkumiste eest üldse karistatud (KVM tl 10; kohtu tl 11), samuti on tal olemas töökoht (KVM tl 1; kohtu tl 2), siis on võimalik mõista talle karistus kergema karistusliigi järgi ehk rahatrahv, mitte arest. Kuivõrd
§-s 201 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab B.N-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.N süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning B.N pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Samas arvestab kohus B.N süü suuruse hindamisel ka ajaoluga, et tal puudus juhtimisõigus ehk juhtimisõigus oli peatunud 53 päeva jooksul, mis on võrdlemisi pikk periood. Samas arvestab kohus B.N süüd vähendava asjaoluna seda, et isik läks veel samal päeval, kui politseipatrull oli ta kinni pidanud ja väärteoprotokolli vormistanud, enda tervisetõendit uuendama ning ka Maanteeametisse uut juhiluba taotlema, mille tulemusena Maanteeamet taastas tema juhtimisõiguse samuti 17.11.2017. a-l (KVM tl 8). Ühtlasi võtab kohus praegusel juhul arvesse seda, et
lg 1 alusel on võimalik karistada ka neid isikuid mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki või kellelt on see karistusena mõne liiklusrikkumise eest teatud perioodiks ära võetud. Seetõttu leiab ja nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et juhtimisõiguse peatumise tõttu (juhiloa kehtivuse kaotamisel) mootorsõiduki juhtimine on kõige kergem
Kohtuväline menetleja on leidnud, et B.N puhul esineb karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine (KVM tl 14). Esmalt märgib kohus, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest B.N peeti politsei poolt kinni ning seejärel tuvastas politsei, et isik oli mootorsõidukit juhtinud ilma juhtimisõiguseta. Sealjuures B.N endal ei olnud enne politsei poolt kinnipidamist aimugi, et tal puudub juhtimisõigus põhjusel, et tema juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Samuti tuvastas politsei peale B.N kinnipidamist ka 7 4-18-13 tema isiku. Seega sai politseiametnikele vahetult peale menetlusaluse isiku kinnipidamist ja enne tema ülekuulamist teatavaks rikkumise toimepanemine ning vahetult peale isiku kinnipidamist said politseinikud teada ka rikkuja isiku. Seega ei arvesta kohus karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist. Samas leiab kohus, et B.N puhul esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud teine karistust kergendav asjaolu – nimelt puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi B.N ei ole kahetsust sõnaselgelt väljendanud ei enda ülekuulamisel vahetult peale rikkumist (KVM tl 1) ega ka kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-2), on B.N kohtuvälisele menetleja esitatud vastulauses märkinud, et ta vabandab (KVM tl 12). Samuti arvestab kohus siinkohal isiku tegevkahetsusena seda, et B.N läks peale politsei poolt kinnipidamist veel samal päeval nii enda tervisetõendit uuendama kui ka Maanteeametisse uut juhiluba taotlema (kohtu tl 1). Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et B.N puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetus. Seega loeb kohus B.N puhul karistust kergendavaks asjaoluks mitte süü tunnistamise, vaid puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu. Ehk lõpptulemusena nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et B.N puhul siiski esineb üks karistust kergendav asjaolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et B.N teos ei esine KarS §-s 58 märgitud karistust raskendavaid asjaolusid (KVM tl 14). Eeltoodust nähtuvalt arvestades B.N süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et B.N süü on väike, olles alamäära lähedane. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik B.N mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.N märgitud kehtivate karistust juures üks väärteokaristus relvaseaduse § 891 lg 1 eest (KVM tl 16). Samas esmalt ei ole tegemist liiklusalase rikkumisega. Samuti teiseks peaks antud väärteokaristuse täitmine olema karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 ja KarS § 82 lg 4 alusel aegunud, mistõttu peaks antud karistus olema kantud arhiivandmetesse (vt kohtu tl 11). Arvestades lisaks ka seda, et B.N on oma praegust rikkumist tunnistanud ja seda kahetsenud, on kohtul alust uskuda, et tegemist oli juhusliku rikkumisega, mis tulevikus enam ei kordu. Seega eripreventsiooni tõttu on võimalik B.N-ile mõista väga sanktsiooni alammäära lähedale jääv karistus. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega üldpreventsioon B.N-ile mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt B.N-ile määratud 40 trahviühiku ehk 160 euro suurune rahatrahv, mis on 1/5 sanktsiooni maksimaalsest määrast, on B.N süü suurust ning eripreventsiooni arvestades liiga range. Siiski ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks karistuse määramist minimaalses määras, milleks oleks 3 trahviühikut ehk 12 eurot. Seda just põhjusel, et juhiloa kehtivuse lõppemisest oli isiku kinnipidamise hetkeks möödunud koguni 53 päeva. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra ning teeb tühistatud osas uue 8 4-18-13 otsuse, millega mõistab B.N-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 10 trahviühiku ehk 40 euro suuruse rahatrahvi. B.N on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta töötab hooldustöötajana ning tema kuupalgaks on 539 eurot ehk kohtuvälise menetleja poolt määratud 160 euro suurune rahatrahv moodustab tema igakuisest sissetulekust peaaegu kolmandiku (kohtu tl 2). Kaebusele on B.N lisanud ka enda pangakonto väljavõtte
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 10 trahviühiku ehk 40 euro suuruse rahatrahvi. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.