4-18-903/6

4-18-903 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-903 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu P.Z-i (P.Z) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.01.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,012280 LS § 223 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) P.Z (isikukood: xxx) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx / xxxx Töökoht: pensionär Karistatus: kriminaalkorras väärteokaristusi 2 karistamata, kehtivaid Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 118 lg 2 p-st 1 kohtunik määras:
4. Jätta rahuldamata P.Z-i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
5. Jätta P.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.01.
6. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,012280 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
7. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule P.Z-ile peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada kohtumäärus pooltele. 4-18-903 Edasikaebamise kord V™S § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 15.01.
8. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl väärteoasjas nr 2302,17,012280 üldmenetluse otsuse, millega karistas P.Z liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 30 trahviühiku ehk 120 euro suuruse rahatrahviga (KVM tl 26). Väärteootsuse kohaselt (KVM tl 26) karistati P.Z selle eest, et ta 20.11.
9. a kell 14:50 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 9 juures juhtis mootorsõidukit ja enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning vahetades sõidurada, keeras otsa vasakul liikunud sõiduautole Ford. Oma tegevuse põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Suves Vuuk. 20.02.
10. a esitas P.Z Harju Maakohtule kaebuse koos ennistamistaotlusega Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.01.
11. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,012280 (kohtu tl 1-3). Kaebaja palus kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et ta ei saanud otsust õigel ajal kätte temast mitteolenevatel põhjustel. Ennistamistaotluse osas märkis kaebaja, et ta sattus liiklusavariisse esmakordselt ning tal ei ole kunagi olnud kokkupuudet väärteomenetlusega, mistõttu ta ei teadnud, et vastamise kuupäev on kirjas väärteoprotokollis. Kaebaja ootas vastust posti teel. Peale vastulause esitamist helistas kaebaja korduvalt menetlejale xxxx (tel xxxx), kõne vastu ei võetud ning hiljem selgus, et xxxx viibis sel ajal haiglas. Menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumisega ei olnud kaebaja nõus. Kaebaja soovib, et viidaks läbi auto ja järelhaagise suhtes ekspertiis, sest kaebaja hinnangul toimus tema autole tagant otsasõit. Kokkupõrge oli nii tugev, et selle tagajärjel on kaebaja auto tagumine aken saanud väga rängalt kahjustada. Ka auto järelhaagis ei ole kokkupõrge tagajärjel enam liiklusja kasutamiskõlblik. Sellised kahjustused said tekkida ainult seetõttu, et avariis osalenud vastaspool, s.t Ford Transit registreerimismärgiga xxxx, sõitis väga suure kiirusega. Teise juhi väide, et ta sõitis 45 km/h, ei saa olla õige. Tõenäoliselt ei märganud avariis osalenud teine pool kaebaja auto järelhaagist. Kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalid ei tõesta, et kaebaja ei lõpetanud manöövrit. Väärteoasja materjalides on foto, mis on tehtud peale lööki ning kui auto oli nihkunud juba teise ritta. Ühtegi tunnistajat ega ka autot sel ajal läheduses ei olnud, tee oli tühi. Samuti märkis kaebaja, et menetleja käitumine oli väga üleolev – ta ei lubanud menetlusaluse isiku abikaasal jutuajamise juures viibida ja tõstis ta ukse taha. Kaebaja lisas, et ta on pensionär, autot juhtinud üle 40 aasta, nägemine on korras ja prille pole veel vaja olnud. Kuivõrd auto on elukorralduse jaoks väga tähtis, siis on kaebaja liikluses alati väga ettevaatlik, ei ole varem ühtegi liiklusavariid olnud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 08.03.
12. a saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht P.Z-i esitatud ennistamistaotluse osas (kohtu tl 7). Kohtuväline menetleja leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad alus. Vastavalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 sätetele ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne 2 4-18-903 põhjus ning selleks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega asjaolu, et P.Z ei ole enda sõnul varasemalt väärteomenetlusega kokku puutunud, ei saa kuidagi lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kaebajal ei esinenud objektiivseid takistusi, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud, mistõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: V™S) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul V™S § 114 lg-st 4, mille kohase tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, leiab, et kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada P.Z-ile. V™S § 70 lg 4 kohaselt peab üldreeglina kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. V™S § 70 lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on P.Z-i suhtes 22.12.
13. a koostatud väärteoprotokollis nr AB1564203 märgitud: Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.01.2018 a (KVM tl 25). V™S § 70 lg 2 teine lause näeb ette, et kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. 22.12.
14. a koostatud väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku ütluste lahtris märge: Keeldus väärteoprotokolli allkirjastamast . Keeldus väärteoprotokolli allkirjastamast koos mõlema politseiametniku allkirjadega (KVM tl 25). Samas on P.Z pannud enda allkirja menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumise kohta (KVM tl 22) ning kinnitanud õiguste ja kohustuste selgitamist talle ka allkirjaga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 22.12.
15. a-l (KVM tl 24). Seega nähtub eeltoodust, et menetlusalusele isikule oli selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning ta keeldus väärteoprotokollile selle koostamise päeval ehk 22.12.
16. a alla kirjutamast ning selle kohta on teinud kohtuvälise menetleja ametnikud märke väärteoprotokollile ning kinnitanud seda ka enda allkirjadega. Kuigi kohtuvälise menetleja ametnikud ei ole kuupäeva lisanud märkuste tekstide juurde, on kohus seisukohal, et antud märkused on ilmselgelt tehtud samal kuupäeval, mil koostati väärteoprotokoll ehk 22.12.
17. a. Seega tuleb V™S § 70 lg 2 teise lause kohaselt käesoleval juhul väärteoprotokoll lugeda kättesaaduks selle keeldumise päevast ehk 22.12.
18. a-st. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal: Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures 3 4-18-903 on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). V™S § 114 lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kaebetähtaja alguseks lugeda seega kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seda ka juhul, kui menetlusalune isik keeldus väärteoprotokolli koopiale allkirja panemast. Eeltoodust arvestades tuleb seega praegusel juhul lugeda kaebetähtaega alates 22.01.
19. a, mis on kuupäev, mis on märgitud väärteoprotokolli kui kuupäev, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli käesoleval juhul 15päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 06.02.
20. a. P.Z on Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitanud aga alles 20.02.
21. a (kohtu tl 1). Seega on käesoleval juhul P.Z esitanud kaebuse Harju Maakohtule kaks nädalat peale selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist. V™S § 118 lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb V™S § 2 kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Kohus selgitab siinkohal esmalt, et mõjuv põhjus, mis takistab õigeaegselt kaebuse esitamist peab olema selline, mille tõttu ei olnud isikul füüsiliselt võimalik kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebust tähtaegselt esitada. Kaebetähtajad on sätestatud õigusrahu tagamise eesmärgil. Isik, kes saab teada tema suhtes tehtud lahendist, mida ta võib soovida vaidlustada, peab võtma koheselt meetmeid enda õiguste kaitseks, mitte lükkama kaebamist (ja sellele eelnevalt lahendiga reaalset tutvumist) ilma mõjuva põhjuse esinemiseta edasi määramata ajaks. P.Z on maakohtule kaebuse hilinenult esitamist põhjendanud sellega, et ta ei saanud kohtuvälise menetleja otsust õigel ajal kätte temast mitteolenevalte põhjustel, sest kuivõrd tal ei ole varem kokkupuudet väärteomenetlusega olnud, siis ootas ta lahendi saatmist endale postiga ega teadnud, et sellele peab ise järgi minema. Samuti ei õnnestunud tal väärteoprotokolli koostanud menetlejaga telefoni teel ühendust saada. Esmalt märgib kohus, et menetlusaluse isiku väide, et ta puudus esimest korda väärteomenetlusega kokku, on kohut eksitada püüdev väide. Nimelt nähtub isiku karistusregistri väljavõttest, et teda on väärteokorras karistatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt ka 08.03.
22. a samal kuupäeval toime pandud LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest (KVM tl 29). Kuivõrd otsuse ja rikkumise kuupäev on sama, on alust eeldada, et tol korral oli tegemist kiirmenetlusega. Üldmenetlus ja kiirmenetlus on küll mõnevõrra esinevad (nt kiirmenetluses antakse isikule kohe kätte kohtuvälise menetleja otsus), kuid siiski ei ole õige menetlusaluse isiku väide, et ta ei ole varem väärteomenetlusega üldse kokku puutunud. 4 4-18-903 Teiseks leiab kohus, et õiguslik regulatsioon, mille kohaselt loetakse väärteoprotokoll kättesaaduks ka siis, kui isik selle kättesaamisest keeldub, tagab selle, et menetlusalusel isikul ei ole võimalik vältida enda suhtes menetluse läbiviimist ning ka rikkumise eest vastutust pelgalt seeläbi, et ta keeldub igasugusest koostööst menetlejaga. Kohtuvälise menetleja otsuse saatmise ja sellega tutvumise osas märgib kohus järgmist. V™S § 70 lg 1 teise lause kohaselt selgitatakse väärteoprotokolli kätteandmisel menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Arvestades, et menetlusalune isik on 04.01.
23. a esitanud väärteoprotokollile vastulause (KVM tl 27), siis on talle väärteoprotokolli koostamisel selgitatud ka seda, et ta peab kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamiseks minema selleks kohtuvälise menetleja juurde. Sealjuures ka väärteoprotokollis oli märgitud sõnaselgelt, et Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.01.2018 a (KVM tl 25). Väärteoprotokollis oli ühtlasi ära toodud ka kohtuvälise menetleja aadress Rahumäe tee 6 Tallinn. Sealjuures viibis menetlusalune isik väärteoprotokolli koostamise ajal sellelsamal aadressil ehk kohtuvälise menetleja juures (vt KVM tl 21, 25). Täiesti asjakohatu on menetlusaluse isiku väide, et kuivõrd ta ei saanud kohtuvälise menetleja ametnikku telefoni teel väidetavalt korduvalt helistades kätte, siis ei saanud ta ka otsust õigeaegselt kätte. Kohus kordab veelkord, et väärteoprotokollist tulenes ning ka seadusest tuleneb sõnaselgelt, et isik peab kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamiseks minema sellele kohtuvälise menetleja juurde järgi. Telefoni teel ei ole võimalik edastada isikule kohtuvälise menetleja otsust. Kaebaja ei ole ennistamistaotluses märkinud mitte ühtegi takistust/mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik alates 22.01.
24. a minna kohtuvälise menetleja juurde lahendile järgi. Väärteotoimikust nähtuvalt on menetlusalune isik käinud kohtuvälise menetleja juures lahendit saamas alles 15.02.
25. a (KVM tl 26 pöördel), mil oli samuti juba kaebetähtaeg möödunud. V™S § 70 lg-d 4 ja 5 näevad ette: Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Seega nähtub tsiteeritud sätetest sõnaselgelt, et kohtuvälisel menetlejal on lahendi, sh otsuse, edastamise kohustus ainult siis, kui menetlusalune isik on seda sõnaselgelt taotlenud. Veelgi enam, lahendi edastamise kohustus hõlmab vastavasisulise taotluse esitamisel vaid lahendi edastamist elektrooniliste kanalite, s.t kas e-posti või e-toimiku süsteemi kaudu. Praegusel juhul ei nähtu mitte ühestki väärteoasjas olevast dokumendist, et menetlusalune isik oleks taotlenud kohtuvälise menetleja lahendi edastamist talle e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Samas rõhutab kohus siinkohal, et isegi kui menetlusalune isik oleks taotlenud kohtuvälise menetleja lahendi edastamist elektrooniliselt, siis V™S § 70 lg 5 viimase lause kohaselt ei mõjuta menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule mitte mingil viisil V™S §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu, sest kaebetähtaeg hakkab ikkagi kulgema päevast, mis oli märgitud väärteoprotokollis päevana, mil lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ehk taaskord – menetlusalune isik peab ise huvi tundma tema suhtes menetletavate asjade vastu ja tagama selle, et ta saab tutvuda kohtuvälise menetleja lahendiga õigeaegselt. Selleks tuleb isikul endal minna kohtuvälise menetleja juurde lahendiga tutvuma. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et mitte ühtegi kaebaja poolt väljatoodud põhjustest ei saa pidada mõjuvaks põhjusteks, mis oleksid takistanud menetlusalusel isikul kaebust maakohtule esitamast tähtaegselt. 5 4-18-903 Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta P.Z-i esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei ole ennistamistaotluses esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka P.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.01.
26. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,012280 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6