lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.V on menetlusaluse isikuna kiirmenetluses omakäeliselt kirjutanud /VTT tl 2/, et ületas lubatud piirkiirust spidomeetri näidu mitte jälgimise tõttu. VTT tl 3 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Sellest nähtub, et 04.03.2018 kell 02.36 on teostatud V.V poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist. Kiirusmõõturi lugem 117 km/h, laiendmääramatus +/-8km/h, lõplik mõõtetulemus 109 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kohus leiab, et need kaks tõendit kinnitavad kokkulangevalt, et V.V on toime pannud teo, millist talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse. Ka esitatud kaebuses ei eita V.V kiiruse ületamist, kuid leiab, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada kuna selles on kirjutatud vale sõiduki mudel. Kiirmenetluses otsuses on järgmised sõiduki andmed /VTT tl 1/: registreerimismärk *, mark mudel VW Golf. 2 4-18-1165 V.V on esitanud sõiduki, mida ta juhtis, registreerimistunnistuse, seal on sõiduki andmed /tl 2730/: registreerimismärk *, mark mudel Volkswagen Passat Variant. Sõiduki andmed on ka kiirusmõõturi kasutamise protokollil /VTT tl 3/: registreerimismärk *, Volkswagen Passat. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses on tõepoolest valesti kirjutatud sõiduki mudel. Samas leiab kohus, et LS § 227 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole sõiduki mudelil määravat tähtsust. Lubatud suurim sõidukiirus ei sõltunud sõiduki Volkswagen mudelist, nii VW Passati kui VW Golfiga sel ajal nimetatud asulavälisel teel sõites kehtis lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Seega ei ole kiirmenetluse otsusesse sattunud kirjuviga – ebaõige sõiduki mudel - kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks. V.V rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1 mis sätestab, et suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et V.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et V.V pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. V.V on selgitanud, et ületas kiirust, sest ei jälginud spidomeetrit. Kohus leiab, et kui isik sõ idukit juhtides ei jälgi spidomeetri näitu (kui ei kasutata püsikiiruse hoidjat), siis ta peab võimalikuks, et ületab suurimat lubatud kiirust ja möönab kiiruse ületamist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. V.V on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.V poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on V.V karistanud rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 80 eurot.
Kohus leiab, et V.V süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud lõikes 1 ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. V.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult ületas kiirust. Liikluseeskirju peavad täitma kõik liiklejad ja see kohustus on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt V.V-le määratud karistus vastab
Kuna V.V vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt VTMS § 204 lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud 04.03.2018 kiirmenetluse otsuses. 3 4-18-1165 VTMS § 204 lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõus tumise kohta, tasumata trahvile lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V.V menetleja väärteootsus muutmata. kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 227 lg 1, 15 lg 1 p 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.