Obsah (8)

§ 38§ 156§ 155§ 123§ 69§ 313§ 23§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3770 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi O.B kaebus Politsei- j

§ 38, Kr

MS § 175 lg 1 p 2 ja KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel välja mõista O.B menetluskuluna tunnistajatasu kokku summas 31,80 eurot riigituludesse. O.B tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Luminor Bank), kohustusliku viitenumbriga 10220175091714 ning selgitusega: „O.B , 4-17-3770, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Jätta O.B menetluskulud (kaitsja õigusabitasu) tema enda kanda. 4. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 29.03.

1. Asjaolud ja kaebus
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A. K koostas menetlusalusele isikule O.B-le 27.05.2017 väärteoprotokolli nr AB 1410680, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 27.05.2017 kell 18:04 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Väike-Maarja vallas, Väike-Maarja – Simuna, 8 km, liikudes Triigi suunas. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 80 km/h + /- 3 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II AS004094, TTRS – 17 /
3. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.
4. 13.06.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A. V menetlusalusele isikule O.B-le otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 27.05.2017 kell 18:04 Väike-Maarja vallas, Väike-Maarja – Simuna, 8 km. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 80 km/h + /- 3 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II AS004094, TTRS – 17 /
5. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 56 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 91 trahviühiku ulatuses s.o. 364 eurot.
6. 11.07.2017 esitas menetlusaluse isiku kaitsja S. V Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Süütegu ei ole menetlusalune isik toime pannud. Kaebuse kohaselt ei ole selge, kus menetlusalune isik kinni peeti ja kus kiirust mõõdeti. Menetlusalusele isikule otsust ei väljastatud. Otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et ta esitas vastulause 25.06.2017, uurides Rakvere politseijaoskonnast, millal talle väljastatakse otsus. Vastus 2 4 Kohtuvälise menetleja esindaja J. A oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku O.B kaitsja kaebusele, oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et O.B on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 80 km/h + /- 3 km/h, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Menetlusalune isik ei ole nõustunud allkirjaga kinnitama, et talle on tutvustatud õigusi ja kohustusi ja teisi menetlusdokumente.
8. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab järgima ja jälgima liikluskorraldusvahendeid. Sõidukiirus mõjutab liiklusõnnetusse sattumise võimalust, mida suurem kiirus, seda raskem on õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Sõidukiirus mõjutab ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.
9. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et kiiruseületamine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Menetlusalusel isik omab kehtivaid karistusi liiklusalaste rikkumiste eest. Rikkumiste eest määratud karistused on jäänud alla sanktsiooni keskmist määra, rahatrahvid on tasutud, kuid see ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekale käitumisele.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades eeltoodut, pidas kohtuväline menetleja õigeks määrata menetlusalusele isikule maksimummäära lähedane rahatrahv, kuna varasemad karistused ei ole suutnud isikut mõjutada. Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Rakvere politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr. 2590,17,002866 muutmata ja O.B kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 9.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et O.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 002866 muutmata.
2. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 15 lg 1 3 p 2 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendu muse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 27.05.2017 kell 18:04 O.B poolt juhitud sõiduauto BMW 525D, r/m 857 BBO, kiiruseks 80 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 77 km/h. Kiirust mõõdeti Väike-Maarja vallas, Väike-Maarja – Simuna, 8 km, sõiduk liikus Triigi suunas. Kiirust mõõdetud kõrvalteelt, seisvast autost, mis asus vasakul teepeenral, kiirusmõõtur asus mõõtja käes. Protokoll on isikule tutvustatud. Menetlusalune isik on keeldunud protokollile alla kirjutamast.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.B süü tõendatuks veel tunnistaja A. U ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos patrullpolitseinik A. K liiklusjärelevalvet VäikeMaarja vallas, Avispea külas. 27.05.2017 kell 18:04 peeti kinni väljaspool Avispea küla, sõiduauto xxx r/m xxxx, mille kiiruseks oli asulasisesel teel km/h. Antud teelõigul, kus kiirus fikseeriti, oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Sõiduautot juhtis O.B, kes oli politseinike vastu väga terav, ei nõustunud nende tegevusega. Keeldus protokollile alla kirjutamast. Tunnistaja märkis, et nad mõõtsid kiirust kiriku ja Simuna poolsel teeotsal. See on koht Avispea külas, Väike-Maarja – Simuna,
4. km. Need sõidukijuhid, kes kiirust ületavad, ei märkagi politseiautot, kuid need, kes lubatud sõidukiirusega sõidavad, märkavad politseiautot. Videosalvestamise võimalust politseiautol puudus, teine paarimees A. K mõõtis kiirus ja fikseeris kiiruse kiirusmõõturi kasutamise protokollil. Tunnistaja andis omakäelisi ütlusi politseiautos. Protokollid on blanketina välja prinditud ja täidetakse autos.
5. Kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku O.B ütlused, mille kohaselt ta end süüdi ei tunnista. Ta andis ütlusi, et tema sõiduauto peatati väljaspool Avispea küla. Talle vormistati protokoll, millega ta ei nõustunud. Ta mäletab, et ta ütles politseinikele, et tal ei ole rikkumisi ja ta ei soovi pabereid. Ta märkis, et ta soovis kohtus kaitsja osalemist. Võis olla, et ta keeldus allkirja protokollile andmast. Ta märkis, et ta teadis, et politseinikud seal kiirust mõõdavad, kuid tea politseiautot ei näinud. 4
6. Kohus kontrollis, kas väärteomenetlust on toimetatud seaduslikult. Kohus kuulas üle väärteomenetlust läbiviinud isiku A. K. A. K viis läbi menetlusaluse isik ülekuulamise, tutvustades enne ülekuulamist isikule tema õigusi ja kohustusi. Tunnistaja kirjeldas menetlustoimingu läbiviimist, kinnitas, et menetlusalune isik ei soovinud protokollile alla kirjutada. Tunnistaja oli kindel, et mõõtis kiiruse 8.km posti juures, menetlusaluse isiku sõiduauto oli ainus sõiduk.
7. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-73-08 p 9.1, p 9.2). 19.

§ 313

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu kuulas kohus A. K ära kohtus tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Kohus tuvastas, et väärteoasja kohtuvälises menetluses ei ole rikutud menetlusnorme.

1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 2 alusel määrati O.B rahatrahv 91 trahviühikut s.o. 364 eurot.
2. Kohus leiab, et O.B pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.B juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis, et ta ületab sõidukiirust. O.B väitis, et ta teadis, et politseinikud mõõdavad tihti selles piirkonnas kiirust, ometi ta ületas kiirust.
3. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku O.B poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel. 5

1. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 2 27 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik süüdi ei tunnistanud. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 91 trahviühiku ulatuses s.o. 364 eurot, karistus on üle sanktsiooni keskmist määra.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalune isik on 2017 aastal toime pannud kolm liiklusalast rikkumist, sellest üks samaliigiline väärtegu. Karistused täidetud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada O.B hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus karistuse raskuse osas, kuna ta on töötu, ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime vähem kui kahe kuu pärast järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isiku mõjutamiseks on vajalik kohaldada talle karistust, mis ületab oluliselt sanktsiooni keskmist määra. Kohus märgib, et LS § 227 lg 2 sanktsioon võimaldab menetlusalusele isikule määrata teistsugust põhikaristust kui rahatrahv, so ära võtta juhtimise õiguse kuni kuue kuuni. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus õiglane.
4. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku O.B kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 002866 muutmata.
5. Menetluskulud.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesolevas asjas ei kuulu väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p-de 1-3 ega 5-6 alusel lõpetamisele, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. 28. Antud väärteoasjas on menetluskuludeks tunnistajate A. Ule ja A. Kle välja mõistetud tasu. Viru Maakohtu 15.02.2017 määrusega on A. Ule hüvitatud sõidukulu summas 20 eurot. Viru Maakohtu 15.02.2017 määrusega on A. Kle hüvitatud sõidukulu summas 11.80 eurot. Kokku on tunnistajatele hüvitatud riigi vahenditest 31,80 eurot. 6

§ 38ja Kr

MS § 175 lg 1 p 2 ja KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel tuleb välja mõista O.B-lt menetluskuluna tunnistajatasu summas 31,80 eurot riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 7