4-16-304/8

(4)4-16-304 A.D üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemann (Rahu 38, 41588 Jõhvi, Ida-Virumaa; e-post: svetlana.eemann@politsei.ee, telefon 3372315). KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Antud määrus edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks A.D-le, pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud A.D karistati Maksu- ja Tolliameti 27.10.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014001996 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, so 260 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 11.11.

1. Samuti karistati A.D Maksu- ja Tolliameti 08.01.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014002609 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, so 360 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 28.02.
2. 18.01.2016 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avaldused A.D määratud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 27.10.2014 trahviotsusega nr 930014001996 ja 08.01.2015 trahviotsusega nr 930014002609 määratud rahatrahvide asendamine arestiga. Trahviotsused on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud. Seisuga 18.01.2016 on võlgnikul trahviotsus summas 260 eurot ja trahviotsus summas 340 eurot jätkuvalt tasumata. 05.09.2014 edastas maksuhaldur Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitse avaldust rahatrahvide asendamiseks arestiga, mis kohtumääruste alusel ka rahuldati ning rahatrahvid asendati üldkasuliku tööga. Võlgnikul on tasumata veel 5 trahvinõuet summas 2140 eurot, mis on koostatud perioodil 27.10.2014 kuni 14.08.
3. Kuivõrd võlgnik on jätkanud süstemaatiliselt salasigarettide toomist üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri ka pärast seitsme rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, palub maksuhaldur mitte rahuldada võlgniku taotlust asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, vaid kohaldada antud juhul arestimist. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: võlgnikul puudub registriandmetel vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 28.11.2014, kuid arestimise tulemusena laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksukohustlaste registri andmetel võlgnik 18.01.2016 seisuga ametlikult ei tööta. Maksuhaldur on proovinud võlgnikuga korduvalt kontakti saada, kuid tulutult. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2016 kohtumäärusega ühendati ühiseks menetluseks väärteoasjad nr 4-16-304 ja 4-16-
4. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-16-
5. 2

(4)Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4-16-304 Kohtuistungil A.D tunnistas seda, et rahatrahvid on tasumata ning nõustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlused võlgnikule A.D-le määratud rahatrahvide asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahve tasuda. Seonduvalt Maksu- ja Tolliameti taotlusega rakendada karistuse asendamisel karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud uute rikkumiste toimepanemist ka pärast eelnevate rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus järgnevat. Kohus on seisukohal, et tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 tuleb isiku retsidiivsust arvestada talle karistuse mõistmisel. Nimetatud asjaolu korduv arvestamine asenduskaristuse määramisel ei ole põhjendatud. Juhul, kui kohtuväline menetleja leiab, et seni karistusena määratud rahatrahvid ei ole täitnud karistuse eesmärke ning menetlusaluse isiku käitumises esineb retsidiivsus, on kohtuvälisel menetlejal võimalik uues 3

(4)4-16-304 väärteoasjas karistusotsustuse tegemisel kaaluda aresti, kui raskema karistusliigi rakendamise taotluse esitamist. Kohus on seisukohal, et A.D-le Maksu-ja Tolliameti 27.10.2014 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 eurot ja 08.01.2015 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 85 trahviühikut, so 340 eurot tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 14 päeva. Kuna A.D on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb A.D teostada 14 tundi üldkasulikku tööd. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4