4-16-441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2016.a. Pärnu Väärteoasja number 4-16-441 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lus
§ 105lg 2 sätestatud nõudeid.
Ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x võtsid Z.P x osakonna töötajad E. H., J. Š. ja T. P. Z.P juhatuse liikme R. B. teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt jäätmekoodiga 17 04 01 (jäätmenimistu kohaselt vask, pronks, valgevask) vastu isolatsioonita vaskkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmenimistu kohaselt jäätmekood 17 04 11 03), omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, rikkudes sellega JäätS §
§ 105lg 2 sätestatud nõudeid.
Z.P Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/318847 (kehtivusega 01.06.2010 kuni 31.05.2015) kohaselt puudus Z.P eelpool nimetatud ajavahemikel õigus käidelda isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmekood 17 04 11 02) ja isolatsioonita vaskkaableid ja –elektrijuhtmeid (jäätmekood 17 04 11 03). Z.P korraldab ettevõtte igapäevast majandustegevust ettevõtte juhatus. R. B. oli Z.P ainus juhatuse liige x.x.x kuni x.x.x, korraldades ettevõtte igapäevast tööd, sh kontrollides töötajate tööd ja andes korraldusi ning juhiseid x osakonna töötajatele vastuvõetavate metallijäätmete liikide kohta ning vaadates üle loa taotlusi ja lubasid, kinnitades ja allkirjastades neid. Lubades ja korraldades kaablite ja elektrijuhtmete vastuvõttu eraisikutelt, on Z.P selleaegne juhatuse liige R. B. tegutsenud otsese tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3 kohaselt, kuna pikaajaliselt vanametalli käitleva ettevõtte juhina ning mitmeid jäätmeloa taotlusi koostanud ja lubasid allkirjastanud isikuna oli ta teadlik jäätmeseadusega sätestatud metallijäätmete käitlemise eritingimustest ning ettevõttele väljastatud jäätmeloa tingimustest. Metallijäätmete käitlemine on Z.P igapäevane tegevusala. R. B., andes Z.P X osakonna töötajatele konkreetseid juhiseid ja korraldusi, millest töötajad said aru, et eraisikutelt ja seadusjärgset turuluba, tegevusluba või jäätmeluba mitteomavatelt ettevõtetelt on lubatud kaableid ja elektrijuhtmeid vastu võtta, tegutses Z.P huvides, kuna metallijäätmete müügist saadav raha laekub osaühingule. Arvestades KarS § 14 lg-s 1 sätestatut ning eelpool kirjeldatud asjaolusid tuleb asuda seisukohale, et R. B. on Z.P juhatuse liikmena ettevõtte huvides pannud toime JäätS §
§ 105
lg 2 sätestatud teod ning et need teod on inkrimineeritavad juriidilisele isikule Z.P. x.x.x esitas Z.P menetlejale vastulause, milles palus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu ning vabastada viivitamata vastutaval hoiul olevad vaskkaablid ja elektrijuhtmed. 07.01.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9400,14,002044 on määratud kohtuvälise menetleja 1 poolt Z.P eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest JäätS § 120 lg 2 ja § 1265 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 3000 eurot. Otsuses on arvetatud osaliselt ka Z.P esitatud vastulausega. Nimelt on Keskkonnainspektsioon täpsustanud, et JäätS §-de 120 1 lg 2 kvalifitseeritud väärteo pani juhatuse liige R. B. toime ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt KarS § 18 lg 3. Kaebuse sisu 2
(11)4-16-441 x.x.x.a esitas Z.P Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Z.P leiab, et väärteoprotokoll on asjas koostatud VTMS § 69 nõudeid rikkudes. x.x.x koostatud väärteoprotokollis toodud väärteo kirjeldusest ei nähtu, kui palju vaskkaableid ja alumiiniumkaableid on x kokkuostuplatsi töötajad eraisikutelt vastu võtnud. Märgitud on vaid seda, et nimetatud jäätmete vastuvõtt toimus ajavahemikul x.x.x-x.x.x ja x.x.x-x.x.x. KKI ametnik T. T. ütluste kohaselt oli kaalutud vaskkaablit x kg ja alumiiniumkaableid pole kaalutud. Hiljem neid kaaluti ja saadi teised numbrid. Ebaõigesti on märgitud, et vaskkaableid on vastu võetud ka perioodil x.x.x.-x.x..x, kuna selle kohta ei ole ostutehinguid. Otsuses kajastub ebaõigesti, et vaskkaableid võeti vastu ka ajavahemikul x.x.x.-x.x.x. x.x.x sündmuskoha vaatlusel avastatud kaablid ei saanud olla sellest ajavahemikust pärit. Karistuse määramisel on oluline teada, kui sageli on keelatud jäätmeid vastu võeti ja millises koguses kokku, et otsustada väärteo raskuse üle. Asja materjalidest nähtub, et eraisikud on toonud kaableid ning juhtmeid, kuid nende kogus on täpsustamata ja seega keelatud koguste ulatus menetlusalusele isikule teadmata. Seega ei ole teokirjeldus piisav ega kontollitav, mille tõttu isikul ei ole täpsel teada, mida talle ette heidetakse ja mille vastu peab ta end kaitsma. Need asjaolud peavad tulenema kohtuvälise menetleja väidetest, mitte kogutud tõenditest. Kogused on märgitud väärteo otsuses tõendite, mitte väärteo kirjeldamisel, mis ei kõrvalda väärteoprotokolli puudulikust ja millega rikutakse menetlusaluste isikute õigus teada saada, millised väärteod on neile ette heidetud. See on oluline asjaolu JäätS § 73 lg 2 p 4 kohaldamisel, kuna nimetatud säte käsitleb teiste isikute tekitatud ja üleantud metalljäätmete kogumist. Kaebuse esitaja leiab ka, et asjas puudub juriidilise isiku vastutus. Väärteoprotokolli kohaselt on R. B. Z.P juhatuse liikmena korraldanud ettevõtte igapäevast tööd; lubades ja korraldades kaablite ja elektrijuhtmete vastuvõttu eraisikutelt, on juhatuse liige tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, kuna pikaajaliselt vanametalli käitleva ettevõtte juhina ning mitmeid jäätmeloa taotlusi koostanud ja lubasid allkirjastanud isikuna oli ta teadlik jäätmeseadusega sätestatud metalljäätmete käitlemise eritingimustest ning ettevõtte väljastatud jäätmeloa tingimustest. Töötades sellel alal väga pikka aega, pidi olema suuteline vahet tegema, kas materjali näol oli tegemist puhastatud vaskkaabliga või nt mootorite või trafo mähistraatidega ning vastavaid teadmisi ka oma töötajatele edasi andma. Kaebaja sellega ei nõustu. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne selgitab, et õigeks tuleb lugeda seisukoht, et juriidilise isiku huvi on juriidilise isiku vastutuse korral käsitatav koosseisu objektiivse tunnusena, mille suhtes tuleb tuvastada tahtlus. Väärteo otsuses sellised järeldused puuduvad. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud ega tõendanud, et äriühing on soovinud ja astunud reaalseid samme lubamatute jäätmete vastuvõtmiseks. Menetleja on vääralt omistanud R. B. otsest tahtlust ning väärteomaterjalide alusel ei ole antud asjaolu tõendatud. Eeskätt puudub menetleja selgitus, milliste tõendite pinnalt on otsest tahtlust omistatud ning tuvastatud. R. B. ei ole andnud otsest ega kaudset korraldust töötajatele võtta vastu kaableid või elektrijuhtmeid eraisikutelt. Väärteoprotokollis ja otsuses, samuti tunnistajate ütlustes on märgitud, et keelatud jäätmeid võtsid vastu osad Z.P töötajad, kes seda ka tunnistasid. Seega on kaheldav, miks oleks R. B. pidanud osadele töötajatele andma selliseid korraldusi ning osadele mitte. Teatud juhtudel võib töötaja ise ekslikult vastu võtta esemeid, mis on keelatud, seda asjaolu mitte tunnistades. Seega ei ole üheselt tõendatud ega tuvastatud, et R. B. osaühingu seadusliku esindajana oleks andnud konkreetseid korraldusi või nõusolekuid. Z.P töötajad põhjendasid ilma loata jäätmete vastuvõtmist eelkõige olemasoleva jäätmeloa sisuga. Menetleja märgib karistust kergendava asjaoluna ise, et Z.P ei taotlenud kaablijäätmete koodide muutmist, st kaablikoodi muutmine 17 04 11-st 17 04 11 01-ks toimus äriühingust mitteolenevatel asjaoludel. Kuigi R. B juhatuse liikmena ülesandeks oli korraldada kokkuostuplatsidel (äriühingul on mitu kokkuostuplatsi Eestis) vanametalli vastuvõtt vastavalt jäätme- ja muudele seadustele, korraldasid kokkuostuplatsidel töö vahetult platsijuhatajd, x – T. K. T. K. selgitas, et see oli tema, kes ei märganud jäätmeloa muutunud sisu, mitte R. B. Platsi töötajad ei ole selgesõnaliselt ka andnud ütlusi, et R. B. on neile andnud otsesed korraldused keelatud jäätmete vastuvõtmiseks, seega pidid seda tõendama menetluses teised tõendid, neid aga kogutud ei ole. Mh on tõendamata see, et R. B. on andnud otseseid korraldusi konkreetselt isikult konkreetete kaablite vastuvõtmiseks ja seda väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul. Seda enam on kaheldav, et üldiste korraldustena on töötajatele antud luba seadusvastaselt tegutsemiseks. Ainuüksi menetleja väide, et R. B. oli kogenud isik ja oli teadlik, et metallijäätmeid vastu 3
(11)4-16-441 võtta ei tohi (ise ta ei ole neid vastu võtnudki), ja sellega rikub seadust, ei ole piisav, et väita, et vaatamata teadlikkusele oli R. B. otsene tahtlus seaduse rikkumine toime panna. Isegi kui asuda seisukohale, et juhatuse liige tõlgendas vaskkaabli mõistet ebaõigesti, lugedes vastuvõetud kaableid puhta elektroonilise vasena (kuigi sellist selgitust ei ole B. töötajatele jaganud), ka see viitab tahtluse puudumisele. Samuti on asjas tähtis, et ka jäätmelubade andmisel ja muutmisel tehti vigu, mida hiljem ka parandati. Väärteoprotokolli lk 3 on selgitatud, et teod on toime pandud juriidilise isiku huvides. Seejuures on menetleja märkinud, et ettevõtte huvi on kasumlikult majandada, võttes vastu võimalikult palju jäätmeid võimalikult vähese tegevus-, käitlemis- ja ajakuluga. Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja leidnud veel, et keelatud materjali vastuvõtmisega teenis juriidiline isik rahalist tulu. Samas märkis menetleja, et keelatud materjali kogus oli võrreldes teiste vastuvõetavate materjalidega küllaltki väike (otsuse lk 8) ja selle nimel ei ole seadusevastane tegevus mõistlik; ei saa väita, et ettevõttel ei oleks sellistest tehingutest tulu olnud, kuna vase hind on teiste värviliste metallide hindadega võrreldes oluliselt kallim. Menetleja arvates ettevõtte huvi oli ka oma klientide hoidmine, kuna on näha, et paljud isikud tõid jäätmeid osaühingule korduvalt. Selline järeldus on vähemalt kaheldav ja pigem vastuoluline. Pelgalt äriühingu valdkonna tööga seonduvad rikkumised ainsana ei viita juriidilise isiku huvidele. Iga teenust osutava äriühingu huviks on kahtlemata klientide hoidmine, kuid arvestades käesolevas asjas ülekuulatud klientide arvu, ei ole selline hulk äriühingule tema igakuise käibe juures määrav. Äriühing, mis toimib ka ilma eraisikute kaablite ning juhtmeteta, ning mille käive on ka tavaolukorras kasumlik, ei hakkaks seadusvastaselt tegutsema niivõrd väikse koguse, nagu seda on eraisikute poolt toodud kaablid ja juhtmed, saamiseks ega riskiks võimaliku vahelejäämisega. Lisaks asjas puuduvad tõendid kinnitamaks menetleja väidet, et äriühing teenis keelatud jäätmete pealt rahalist tulu. Otsuses pole märgitud ei keelatud jäätmete koguseid ega nende kaalu ega maksumust, samuti seda, et äriühing on neid jäätmeid realiseerinud. Kuna nimetatud jäätmed on äriühingu vastutaval hoiul, siis on nad siiani realiseerimata ja tulu saamata. Lisaks antud juhul on tõendatud, et kokkuostuplatsi töötajad teostasid igapäevatöö raames ülesandeid oma pädevuse piire ületades, mida ei saa lugeda juhtkonna huviks. Seega pole kohtuväline menetleja piisavalt põhjendanud ka huvi elementi. Kokkuvõttes kaebaja leiab, et menetlusalustes tegevustes puudus kaebaja poolne süüline tegu ja kaebaja süüd ei ole menetleja suutnud tuvastada ka menetluse käigus. Kui kohus ei rahulda kaebust väärteo otsuse tühistamise ja asja lõpetamise osas, siis kaebaja vaidleb ka temale määratud rahatrahvi suurusele vastu. Kaebaja leiab, et tekkinud olukorras on summa 3000 eurot ülemäära suur ega mõistlik, kuna karistuse määramisel ei ole arvestatud järgmiste asjaoludega: väärteod ei ole toime pandud tahtlikult; väärteo toimepanemist soodustasid teatud määral eraisikud-jäätmete üleandjad. JäätS § 28 lg 2 kohaselt jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Keelatud jäätmete üleandjad ei ole jäätmeloa vastu huvi tundnud; keelatud jäätmeid võeti vastu lühikest aega: ajavahemikul x.x.x-x.x.x – x kuud ja ainult alumiiniumkaableid; x.x.x-x.x.x – x kuu jooksul; keelatud jäätmete vastuvõtmine teenis ka keskkonnasäästlikkuse ja keskkonnale kahju tekke vältimise eesmärgi - kui äriühing neid vastu võttis, siis säästis ta sellega keskkonda, kuivõrd vastasel juhul oleks ehk eraisikud need metsa alla viinud vms; karistamine preventiivsel eesmärgil ei ole antud juhul põhjendatud, kuna menetleja ise märgib otsuses, et ettevõte, saades teada tegevuse puudustest, asus tegevust ümber korraldama nii, et vältida tulevikus võimalike eksimusi, ning otsuse tegemise ajaks Z.P kehtival jäätmeloal kõik kaablijäätmete koodid vastuvõetavate jäätmetena olemas. Seega võimalikud rikkumised selles osas on juba seaduse seisukohalt välistatud; saadud jäätmeluba võimaldab ettevõttel realiseerida nimetatud jäätmed, kuid nende eest saadaolev kasu ei kata määratud trahvi; riikliku järelevalve teostamine ei tohi tuua kahju; Z.P-le on samal ajal määratud rahatrahv x kokkuostuplatsil aset leidnud rikkumiste eest x eurot ja otsustatud konfiskeerida keelatud jäätmeid x euro eest (otsus on vaidlustatud), seega äriühingul on ka majanduslikult raske maksta 3000-st trahvi, isegi kui arvata, et tegemist on miinimumlähedase määraga. Äriühingu majandustegevuse pärssimine ei tohiks olla riigivõimu teostamise eesmärgiks. x.x.x.a esitas kaebaja taotluse Keskkonnainspektsioonilt täiendavate tõenditena Z.P-le 01.06.2010 väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/318847 esialgses ja kahel korral muudetud redaktsioonis ning 4
(11)4-16-441 Z.P jäätmeloa muutmiseks esitatud taotluste vöäjanõudmiseks. Tõendid on esitatud kohtuasja toimikusse. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus 05.02.2016.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaitsja on kohtuistungil viidanud, et kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluseid kohtumenetluses antud juhul avaldada ei saa ning aegumisele osade alumiiniumkaablite vastuvõtmist puudutavate rikkumiste osas. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palusid jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et Z.P kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluseid kohtumenetluses käesoleval juhul avaldada ei saa. VTMS § 99 lg 8 järgi kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Vastavat paragrahvi saab kohaldada üksnes siis, kui tunnistajad on kohtuistungile kutsutud ning nad istungile ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu. Antud asjas kaebaja ja kohtuväline menetleja ühegi tunnistaja kohtusse kutsumist ei taotlenud ning kohus tunnistajaid kohtuistungile ka ei kutsunud. Seetõttu puudub alus kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluste avaldamiseks ning kohus kaebust läbi vaadates tunnistajate ütlustele tugineda ei saa. Kohus jätab nimetatud tõendid tõendikogumist välja. Kirjeldatust tulenevalt langeb ära ka üks menetlusosaluste vaheline vaidluspunkt R. B. ülekuulamist puudutavas osas. Kaitsja leiab, et väärteoprotokoll on koostatud VTMS § 69 nõudeid rikkudes, sest väärteo kirjeldusest ei nähtu, kui palju alumiiniumkaableid ning elektrijuhtmeid ja vaskkaableid ning elektrijuhtmeid on vastu võetud eraisikutelt ehk isikutelt, kellelt ei oleks õigust neid vastu võtta. Kaistja nõustub, et asja materjalidest nähtub, et eraisikud on toonud kaableid ning juhtmeid, kuid nende kogus on täpsustamata ja seega keelatud koguste ulatus menetlusalusele isikule teadmata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et teokirjeldus väärteoprotokollis on piisav. Ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x ei olnud ettevõttel kehtiva jäätmeloa kohaselt õigust üldse vastu võtta metallijäätmeid koodidega 17 04 11 02 (isolatsiooniga alumiiniumkaablid) ja 17 04 11 03 (isolatsioonita vaskkaablid), siis ei oma süüteokoosseisu täitmise mõttes tähtsust, millises koguses on kaablijäätmeid üle antud - vastu võetud. Süüteokoosseis täideti hetkel, kui Z.P võttis vastu esimese koguse etteheites kirjeldatud kaableid. Koguste märkimata jätmine ei välista menetlusalusele isikule etteheidetavaid rikkumisi. Oluline on välja selgitada see, kas näidatud perioodi oli isikul jäätmeluba või mitte, samuti on oluline välja selgitada, kas eraisik on andnud üle tasu eest alumiin –ja vaskkaablit või mitte. Koosseisuliseks tunnuseks ei ole asjas tuvastada oluline kahju või kogus. Eeltoodule vaatamata täpsustab kohus, et vase kaalunumbrite erinevus, millele kaitsja on viidanud, tuleneb asjaolust, et esialgselt kaaluti vaskkaableid koos konteineriga (kaalutulemus x kg), hilisemalt aga big-bag kotis (kaalutulemus x kg). Kaablite konteinerist kotti tõstmine nähtub asitõendi vaatlusprotokolli fotodelt 39 ja 40 (väärteotoimiku lk 58-59). Kui koti kaal maha arvata, on leitud kaablite koguseks x kg, milline kaalunumber on toodud ära ka Keskkonnainspektsiooni otsuses. Alumiinkaabli puhul on asitõendi 5
(11)4-16-441 vaatlusprotokolli järgi kaalutud koguseks kg (x-x. Tehtes on näidatud veoauto ja konteineri kaalu metalli kaalust maha arvamine, sest alumiinkaablid kaaluti veoautole paigutatud konteineris). Menetlusalusele isikule Z.P on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ette heitnud JäätS §
§ 105lg 2 rikkumist. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on Jäät
S § 99 lg 1 kohaselt isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks JäätS § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeseaduse § 73 lg 2 kohaselt on jäätmeluba vaja muuhulgas: p 4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. JäätS § 105 lg 2 alusel on elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Kaitsja on kohtuistungil viidanud aegumisele osade alumiiniumkaablite vastuvõtmist puudutavate rikkumiste osas. Nimelt on aegunud kaitsja hinnangul rikkumised R. M. x.x.x vastu võetud alumiiniumkaablite, A. R. x.x.x vastu võetud alumiiniumkaablite ja x x OÜ-lt x.x.x vastu võetud alumiiniumkaablite osas. X OÜ-lt alumiiniumkaablite vastuvõtmine ei ole seotud käesoleva väärteoasjaga, kuna x OÜ-lt on Z.P võtnud alumiiniumkaableid vastu väärteoprotokollis näidatud ajavahemiku välisel ajal x.x.x.a. Alumiiniumkaablite vastuvõtmine seadust rikkudes on väärteoprotokollis toodud ajavahemikuna x.x.x kuni x.x.x ning raamatupidamisdokumentide (lao sissetulekud) järgi on viidatud ajavahemiku vältel keelatud kaableid Z.P võtnud vastu x üksikjuhtumil, x juhtumit on seotud eraisikutega. Kohus leiab, et nii JäätS § 73 lg 2 p 4 kui § 105 lg 2 rikkumise suhtes perioodil x.x.x kuni x.x.x alumiiniumkaableite vastuvõtmisel on tegemist jätkuva süüteoga. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Tegude tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule, õigushüve rikkumine on sama. Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki metallkaablite käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik need üksikkorrad moodustavad kohtu arvates sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus isolatsiooniga alumiiniumkaablite ja -elektrijuhtmete pidevas ilma lubadeta vastuvõtmises eraisikutelt. Seega ei kuulu süüteo aegumise osas kohaldamisele KarS § 81 lg 3 väärtegudele toodud üldine kaheaastane aegumistähtaeg, vaid juhinduda tuleb sama sätte lg 4 – jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumistähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Viimase teona E. R alumiiniumkaablite vastu võtmine oli lõpule viidud väärteoprotokollis rikkumiste lõppu tähistaval kuupäeval x.x.x, mistõttu ei loe kohus otsuse tegemise aja seisuga ühegi üksikteo suhtes süütegu aegunuks. Väärteoprotokolli kohaselt võtsid ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x Z.P x osakonna töötajad U. K, A. K ja T. K. Z.P juhatuse liikme R. B. teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt vastu isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja -elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11, omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba (väljatrükk Keskkonnainspektsiooni dokumndihaldusprogrammist väärteotoimiku lk 138-143). Keskkonnaameti korraldusest 27.05.2010 nr PV 1-15/79 ja jäätmeloast nr L.JÄ/318847 (esitatud 07.03.2016 Keskkonnainspektsiooni poolt kohtutoimikusse) selgub, et alates x.x.x puudub Z.P jäätmeloal jäätmete üldkood 17 04 11 ning jäätmeloa kohaselt oli lubatud vastu võtta vaid polümeerset või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaableid või elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01. 6
(11)4-16-441 Sellele vaatamata nähtub raamatupidamise algandmetest ehk lao sissetulekutest ja esitatud arvetest, et A. R. on x.x.x ja x.x.x müünud eraisikuna Z.P-le alumiinkaableid (ostutellimuslepingud nr 14001840 ja 1403341). Teisisõnu on A. R. teinud Z.P tehingu, mille sisuks on olnud alumiiniumkaabli üleandmine. Isolatsiooniga alumiiniumkaableid müüsid Z.P ka R. M (ostutellimuslepingud nr 1402500 ja 1402559, kuupäev mõlema lepingu puhul 25.02.2014), M. P. (ostutellimusleping nr 1403712, 19.03.2014), K. L. (ostutellimusleping nr 1403765, 20.03.2014) ja E.R. (ostutellimuslepingud 1408227, 12.05.2014 ja nr 1409191, 23.05.2014). Ostutellimuslepingud asuvad väärteotoimikus lk 103-108, 128 ja
- Lao sissetulekute väljavõtte alusel (väärteotoimiku lk 95 - 96) on vastaval perioodil alumiiniumkaablite ostutellimuslepingu sõlminud veel A. K ja V. V. Seega, mis puudutab etteheidetud tegu ehk isolatsiooniga alumiiniumkaablite vastuvõttu eraisikutelt, siis on tegu objektiivses koosseisus tõendatud just nimetatud tõenditega. Tõenditega on tõendatud ära asjaolu, et Z.P on nimetatud isikutelt kui eraisikutelt vastu võtnud isolatsiooniga alumiiniumkaableid ja elektrijuhtmeid, mida otseselt jäätmeseadus eraisikutelt vastu võtta keelab. Ettevõte ei omanud kaablite vastuvõtmise ajal sellekohast luba. Eraisikutelt kaablite vastuvõtmiseks ei ole võimalik luba aga ka taotleda ja see on igal juhul keelatud tegevus. Kaableid ei võetud vastu tasuta, ostutellimuslepingutest on nähtav hind, mida eraisikule metalli eest maksti. Kõikides lepingutes on toodud jäätme liigiks „Alumiinium kaabel“. Sündmuskoha vaatluse protokolli (väärteotoimiku lk 21-35, kuupäev x..xx) järgi tuvastati Z.P metallikokkuostu alalt raudteekonteiner, mis oli täidetud isolatsioonkattega alumiinkaablitega. Asitõend vaatlusprotokollist (kuupäevaga 25.02.2015, väärteotoimiku lk 39-64) nähtub alumiinkaableid sisaldava raudteekonteineri vaatlus. Konteineri sisu uurimisel tuvastatakse erineva jämedusega ja erinevat värvi kaablit ning elektrijuhtmeid. Väärteoprotokolli kohaselt võtsid ajavahemikul x.x.x kuni x.x.x Z.P x osakonna töötajad E. H, J. Š ja T. P Z.P juhatuse liikme R. B teadmisel ja korraldamisel eraisikutelt jäätmekoodiga 17 04 01 (jäätmenimistu kohaselt vask, pronks, valgevask) vastu isolatsioonita vaskkaableid ja – elektrijuhtmeid (jäätmenimistu kohaselt jäätmekood 17 04 11 03), omamata nimetatud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaameti korraldusest 27.05.2010 nr PV 1-15/79 ja jäätmeloast nr L.JÄ/318847 selgub, et alates x.x.x puudub Z.P jäätmeloal jäätmete üldkood 17 04 11 03 ning jäätmeloa kohaselt oli lubatud vastu võtta vaid polümeerset või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaableid või elektrijuhtmeid jäätmekoodiga 17 04 11
- Raamatupidamise algandmetest ehk lao sissetulekutest ja esitatud arvetest ning sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Z.P on üle antud ka isolatsioonita vaskkaableid. Z.P lao sissetulekuid kontrollides ei leidnud Keskkonnainspektsioon sealt märkeid isolatsioonita vaskkaablite vastuvõtmise kohta, mille tulemusel selgus, et isolatsioonita vaskkaablite puhul on ostutellimuslepingusse märgitud jäätmeliigiks puhas elektrooniline vask (lao sissetulekute dokument väärteotoimiku lk 97-102). Siinkohal on oluliseks tõendiks sündmuskoha vaatluse protokoll (väärteotoimiku lk 21-35) kuupäevast x.x.x, mille järgi tuvastati Z.P metallikokkuostu alalt konteiner, mis oli täidetud isolatsioonita vaskkaablitega. Konteiner oli kasutusel vase vastuvõtmiseks, kuid sellest leiti puhta elektroonilise vase tunnustele vastavat metalli (mida ettevõttel oli õigus vastu võtta) üksnes x kg jagu ning see kogus eraldati konteinerist (sündmuskoha vaatluse protokolli fotod 3-5, toimiku tl 25-26). Asitõendi vaatlusprotokollist (kuupäevaga 25.02.2015, väärteotoimiku lk 39-64) nähtub vaskmaterjali sisaldava konteineri vaatlus. Konteineris on näha vaskjuhtmestikud, mis on suurelt jaolt koondatud puntidesse, mõningal määral ka juppidena vaskjuhtmesikku, osadel juhtmestikel on otsas hõbedavärvi metallist klemmid (vt sündmuskoha vaatluse protokoll, väärteotoimiku lk 24). Keskkonnaameti esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kuna menetlusalune isik fotodel nähtavat kaablit süüdistuses näidatud perioodil vastu võtta ei oleks tohtinud, on Z.P need vastu võtnud vale jäätmeliigi koodiga ja nimetanud seda lihtsalt puhtaks elektrooniliseks vaseks (jäätmekood 17 04 01), kuivõrd vaskjuhtmestik oli isolatsioonita. Kooritud või puhastatud ning tükeldatud vaskkaabel on oma olemuselt aga ikkagi vaskkaabel (õige jäätmekood 17 04 11 03) ning arvestades asjaolu, mille tõttu on metallide kogumise eritingimused seadusega kehtestatud – eelkõige varguste ärahoidmiseks, siis nende vastuvõtt saab toimuda üksnes seadusega kehtestatud korras, st neid ei või vastu võtta eraisikutelt ja vastavat luba mitteomavatelt juriidilistelt isikutelt. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et asjaolust, et ettevõte võib jäätmeloa kohaselt võtta vastu vaid jäätmekoodiga 17 04 11 01 kaablit, saadi teada Keskkonnainspektsiooni kontrolli käigus x.x.x. Samal 7
(11)4-16-441 päeval on Z.P territooriumil paiknevast konteinerist avastatud ka kõne all olev vastu võetud isolatsioonita vaskkaabel. Ettevõtte enda teadmise järgi võis ta vastavat kaablit seega kuni x.x.x vastu võtta. Ometigi on lao sissetulekuid kajastava dokumentatsiooni järgi menetlusalune isik perioodil x.x.x kuni x.x.x vastu võtnud vaid puhta elektroonilise vase tunnustele vastavat materjali, mis muuhulgas tõendab, et isolatsioonita vaskkaablit võeti vastu vale metalliliigi all isikutelt, kes vastavaid jäätmeid kokkuostu tasu eest tuua ei oleks võinud, sh eraisikutelt. Puhast elektroonilist vaske eraisikutel metallikokkuostu tuua keelatud ei ole. Teisisõnu ei pidanud ettevõte valet koodi raamatupidamise dokumentatsiooni ja ostutellimuslepingutesse märkima mitte seetõttu, et ta võttis vastu metallijäätmeid, mille vastuvõtmiseks tal luba puudus, vaid seetõttu, et ettevõte võttis vastu vastavat metalli eraisikutelt. Eraisikute poolt vaskmaterjali, mille hulgas oli ka Z.P territooriumilt leitud isolatsioonita vaskkaabel, toomine kokkuostupunkti kajastub väärteotoimikus sisalduvates ostutellimuslepingutes (toimiku lk 110-127). E. P on üle andud vaskmaterjali kahel korral, nende kohta on ostutellimuslepingud nr 1422006 kuupäevast x.x..x ja nr 1421705 kuupäevast x.x.x. Vaskmaterjali üle andmine Z.Ple ja selle eest tasu saamine kehtib ka eraisiku P. V suhtes, kes on kolmel korral üle andnud vaske, vastavat kinnitab ostutellimusleping nr 1422173 x.x.x ja raamatupidamise algandmed, R-M M suhtes ostutellimusleping nr 1419832 x.x.x, E. K suhtes, kes on kuuel korral andud vaskmaterjali, ostutellimuslepingud nr 1420188, x.x.x., nr 1420513 kuupäevast x.x.x, nr 1421481 kuupäevast x.x.x, nr 1421704 kuupäevast x.x.x, nr1421951 kuupäevast x.x.x. ja nr 1422137 kuupäevast x.x.x, M. S suhtes, ostutellimuslepingud nr 1421727 kuupäevast x.x.x ja nr 1421430 kuupäevast x.x.x, E. S suhtes, ostutellimusleping nr 1421233, kuupäevast x.x.x, nr 1420966 kuupäevast x.x.x, nr 1420749, kuupäevast x.x.x ja nr 1419907 kuupäevast x.x.x ja H. M suhtes (lao sissetulekud, väärteotoimiku lk 98). Vaskmaterjali ei võetud vastu tasuta, ostutellimus-lepingutest on nähtav hind, mida eraisikule metalli eest maksti. Juriidiliselt isikult on vaskmaterjali vastu võetud väärteoprotokollis näidatud perioodil vaid ühelt juriidiliselt isikult, x OÜ-lt, kõiki lao sissetulekuid kajastava dokumentatsiooni järgi x tonni, ehk x kg (väärteotoimiku lk 97-102). Seda, et konkreetse koha peal lao sissetuleku dokumentides on näidatud üle antud materjali kaalunumber, saab kindlaks teha lao sissetulekute dokumentatsiooni ja väärteotoimikus sisalduvaid teisi tehinguid kajastavaid ostutellimuslepinguid kõrvutades. X.x.x vaatluse tulemusel Z.P territooriumilt avastatud isolatsioonita vaskkaabel kaaluga x kg ei saanud enamikus ulatuses jõuda platsile seega muul viisil, kui eraisikute kaudu elektroonilise vase nime all tooduna. Viidatud tõenditega on tõendatud ära asjaolu, et Z.P on eraisikutelt vastu võtnud vaskkaableid ja -elektrijuhtmeid, mida otseselt jäätmeseadus keelab. Ettevõte ei omanud kaablite vastuvõtmise ajal ka sellekohast luba. Eraisikutelt kaablite vastuvõtmiseks ei ole võimalik luba taotleda ja see on igal juhul keelatud tegevus. Eeltoodust nähtub, et Z.P on vastu võtnud eraisikutelt isolatsioonita kui isolatsiooniga kaabelmaterjali. Ettevõtte juhatuse ülesandeks oli süüdistuses toodud perioodide jooksul korraldada Z.P igapäevast tööd. Ettevõtte juhatuse tööülesandeks oli kontrollida ka töötajate tegevusi, anda suuniseid ja korraldusi, samuti vaadata üle ja kinnitada ning allkirjastada lubade taotlusi. Üheks oluliseks ülesandeks on anda korraldusi, milliseid metallijäätmeid tohib ja milliseid ei tohi ettevõte vastu võtta. Asjaolud, kas ettevõttel on metalli vastuvõtu lubadega kõik korras ning load kehtivad, on menetlusaluse isiku juhtivtöötaja kontrollida. Kaebuses ei ole lubade puudumise osas vastuväiteid esitatud, kuid on märgitud, et lubade puudumine ja õigeaegne mitte taotlemine ei olnud tahtlik tegevus. Jäätmekäitlus on JäätS § 13 kohaselt jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.02.2006.a otsuses nr 3-1-1-145-05 leidnud, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.2005.a otsuses nr 31-1-9-05 leidnud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, peab teost väljenduma juriidilise isiku ja teo vaheline side. Kohus leiab, et erinevate metallijäätmete vastuvõtt, sea lhulgas kaabli vastuvõtt, oli kahtlemata seotud Z.P majanduslike huvidega. Seega on Z.P endise juhatuse liikme R. B poolt toimepandud või tema heakskiidul toime pandud õigusvastased teod ka Z.P karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Keelatud materjali võeti vastu OÜ igapäevase majandustegevuse raames ja 8
(11)4-16-441 väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega teenis rahalist tulu juriidiline isik. Ettevõtte huvi on kasumlikult majandada võttes vastu võimalikult palju jäätmeid võimalikult vähese tegevus-, käitlemis- ja ajakuluga. Seadus lubab ettevõttel nö keelatud materjali vastu võtta tasuta, kuid ettevõte seda võimalust ei kasutanud, seda seetõttu, et nii ettevõtte kui ka materjali üleandnud isikute huvi oli rahaline. Väita ei saa, et ettevõttel ei oleks väiksemahulistest tehingutest tulu olnud, kuna alumiiniumi ja vase hind on teiste metallide hindadega võrreldes kallim. Keelatud metalli vastuvõtmisega täideti ettevõtte poolt vähemalt kõik eeldused vastava metalli realiseerimiseks ning nimetatud tehingu pealt omakorda tulu saamiseks. Usutav ei ole, et ettevõte oleks metalli eest raha välja maksnud, lootmata ise vähemalt sama raha või rohkemgi veel metalli edasimüügiga tagasi teenida. Nagu on näha ettevõtte poolt esitatud väljavõtetelt, siis paljud isikud tõid jäätmeid Z.P korduvalt, seetõttu saab öelda, et ettevõtte huvi oli lisaks ka oma klientide hoidmine. Kohuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud Z.P endise juhatuse liikme R. B poolt või tema heakskiidul toimepandud erinevate isolatsioonkattega ja isolatsioonkatteta kaablite vastuvõtmise eraisikutelt Savi 34a asuvas metallikokkuostupunktis, ehk rikkumised JäätS §
§ 105lg 2 järgi, väärteona Jäät
S § 120 1 lg 2 ja 126 5 lg 2 alusel, millised sätted on Z.P vastutusele võtmise alusteks. R. B oli Z.P ainus juhatuse liige x.x.x kuni x.x.x (äriregistri väljatrükk kuupäevast 08.12.2015 väärteotoimikus, lk 15-16). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub 1 kohtuvälise menetlejaga, et Z.P endine juhatuse liige R. B pani JäätS §-de 120 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis vastavalt KarS § 18 lg
- Z.P esitas 2010 aastal jäätmeloa taotluse, millel oli muuhulgas ka jäätmekood 17 04 11, mis on kaablite üldkood. Ekslikult on jäätmeloa väljastaja poolt jäätmeloale nimetatud koodi asemel pandud jäätmekood 17 04 11 01, mis on isolatsiooniga vaskkaablid. Z.P on alates 2010 aastast mitmel korral taotlenud uue ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja seejärel uue jäätmeloa muutmata nende taotlemisel juba loal olemasolevaid jäätmekoode (07.03.2016 Keskkonnainspektsiooni poolt kohtutoimikusse esitatud materjalid). Isik, kes sai jäätmeloa sisuga, millist ta ei soovinud, oleks pidanud jäätmeloa andmise vaidlustama või taotlema edaspidi jäätmeloa täiendamist puuduolevate jäätmeliikide koodidega. Ettevõte ei märganud eksitust ja ei taotlenud koodi muutmist, mis tähendab juhatuse liige ei kontrollinud koodi olemasolu jäätmeloal ning ei teadnud, et väljastatud jäätmeloal puudub kaablijäätmete üldkood 17 04
- Seega tegutses R. B, võimaldades ettevõtte töötajatel vastu võtta isolatsiooniga alumiiniumkaablite ja isolatsioonita vaskkaablite jäätmeid ilma loata, ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuna hoolsa suhtumise korral oli tal võimalik jäätmeloaga tutvuda ja teada saada, milliseid jäätmeid loa alusel ettevõte käidelda tohib. JäätS 126 5 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Z.P toime tavatöötajate tegevuse läbi, mis toimus ettevõtte endise juhatuse liikme R B heakskiidul. Heakskiidu andmise pani R B toime tegevusetusega ning otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, võimaldades ettevõtte metallikokkuostupunktis vastu erinevaid isolatsioonkattega ja isolatsioonkatteta kaableid eraisikutelt, teades süüteokoosseisu asjaolude olemasolust ja vähemalt pidades võimalikuks süüteokoosseisu asjaolude realiseerumist. Kaitsja on kohtuistungil möönnud metallikokkuostuplatsil töötanud isikute vähest informeerimist. Seaduses sätestatud keeldude osas töötajate informeerimata jätmise näol on tegemist juhatuse liikme puuduliku tööga. R. B oli metalli kokkuostuga tegeleva ettevõtte pikaajalise juhina kohustatud teadma jäätmete kogumiseks seatud tingimustest. Ei saa eeldada, et kõik platsi töötajad peaksid teadma ilma instrueerimata jäätmete vastuvõtmise kõiki tingimusi. Ilmselge on, et juhatuse liige, kes koordineerib tööd, peab andma üldised tegevusjuhised oma töötajatele. Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millised on jäätmeseadusest tulenevad jäätmete käitlemise kui ka vastuvõtmise üldnõuded, et nendega ei mindaks vastuollu. Z.P jättis läbi oma juhatuse vastava sisuliselt täitmata. Seega oli R. B hoolsuskohustus metalli vastuvõtmisega otseselt seotud isikuid piisavalt instrueerida. Väide, et keelata ei saa ju kõike, ei ole asjakohane. Tuleb instrueerida selliselt, et kõigile oleks arusaadav mida võib ja mida mitte. Seega oli R. B kohustus tagada ettevõtte töö korraldamisel ja töötajatele korralduste jagamisel muuhulgas ka jäätmeseaduse nõuetest kinni pidamine. Kuna R. B andis ettevõtte töötajatele üldised korraldused, milliseid jäätmeid ei või vastu võtta, andis ta nö vaikimisi loa seadusevastaselt tegutseda, andis nõusoleku rikkumine toime panna. Vastava tegematajätmisega on jäetud juriidilise isiku tahe suunamata seaduskuulekale käitumisele. Eraisikutelt alumiin -ja vaskkaabli vastuvõtmise näol oli tegemist tavatöötajate poolt toime pandud tegudega, mis toimusid ettevõtte juhtivtöötaja heakskiidul. Nii 9
(11)4-16-441 nähtub väärteotoimikus olevast kirjavahetusest kohtuvälise ametniku ja Z.P töötaja K K vahel (väärteotoimiku lk 135-136), et x.x.x kaalulehe (toimiku lk 137) on täitnud ja metalli vastuvõtmise korraldanud T. K. Eraisikult vastu võetud metalli näol oli ostutellimuslepingu järgi tegemist alumiiniumkaabliga. Kuna Z.P etteheidetud käitumises esinevad väärteokoosseisude tunnused, puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. Z.P realiseeris oma juhatuse liikme käitumise kaudu kaks väärteokoosseisu, pannes ideaalkogumi mõttes rikkumised toime ühe teona. Kohus märgib, et Z.P tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline 1 juriidiline isik. Z.P on Jäätmeseaduse §-de 120 lg 2 ja 1265 lg 2 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja on viidanud ka KarS § 39-le, ehk eksimusele teo keelatuses. Kohus ei leia, et käesoleval juhul tegemist on eksimusega normi tasandil. Vastava sätte kohaldamisel peaks tegemist olema olukorraga, kus isik tunneb olukorda ennast, ehk teab, et tal puudub jäätmekäitlusluba, kuid ta lepib tagajärjega, arvates, et teatavatel asjaoludel on tegu siiski lubatud. Kohaldatud keelunormid, so et metalli ei tohi vastu võtta ilma jäätmeloata ning kaablit eraisikutelt, olid isikule teada. Jäätmevaldkonnas tegutsemisel kehtib eriregulatsioon ning Z.P on metallijäätmeid koguva ettevõttena kohustus seda tunda. JäätS § 127 lg 2 järgi on JäätS §-des 120-126 11 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Keskkonnainspektsioon, politseiasutus, valla- või linnavalitsus. Seega oli Keskkonnainspektsioon pädev menetlema Z.P väärteoasja. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jäätmeseaduse § 120 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Jäätmeseaduse § 1203 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Käesolevas asjas on Z.P toime pannud ideaalkogumi ehk ühe teo, millega on täidetud kaks väärteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus mõista, juhindudes KarS § 63 lg 1. Z.P vastutust kergendava asjaoluna on arvestatud vastavalt KarS § 57 lg 2, et Z.P ei taotlenud kaablijäätmete koodide muutmist, st kaablikoodi muutmine 17 04 11-st 17 04 11 01-ks toimus Z.P mitteolenevatel põhjustel. Samuti on arvestatud, et Z.P esitas peale Keskkonnainspektsiooni poolset tähelepanu juhtimist koheselt uue jäätmeloa taotluse kaablijäätmete koodide loale lisamiseks ning käesolevaks hetkeks on Z.P kehtival jäätmeloal kõik kaablijäätmete koodid vastuvõetavate jäätmetena olemas. Raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Z.P on varem karistamata isik. Süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada Z.P endise juhatuse liikme R. B suhtumise intensiivsusesse JäätS §-de 73 lg 2 p 4 rikkumised kaasa toonud tegudesse, st et ta pani teo toime hooletusest. Karistuse määramisel on Keskkonnainspektsioon pidanud olulisemaks aga just rikkumist, mis on seotud eraisikutelt kaablite vastuvõtmisega. Metsade puhtamana hoidmise väitega ei saa põhjendada kaablite vastuvõtmist ilma selleks vastavat luba omamata ning eraisikutelt seaduse konkreetset keeldu rikkudes. Vastupidiselt kasule loodi olukord, kus eraisikud said jäätmeid ära anda viisil, milline on keelatud. Keelatud metalli osas ei ole Keskkonnainspektsioon soovinud teha ka konfiskeerimisotsust, mis tähendab, et asitõendina hoiul oleva metalli müügiga on ettevõttel võimalik teenida peale lahendi jõustumist tulu. Samas ei ole Z.P süütegu suur. Keelatud materjali kogus on võrreldes teiste vastuvõetavate materjalidega küllaltki väike, mida on tõdenud Keskkonnainspektsioongi oma otsuses. Kõiki eeltoodud asjaolusid ja KarS § 63 lg 1 sätestatut kokku võttes, on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku Z.P suhtes rahatrahvi alla 1/10 sanktsiooni maksimaalmäärast. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 3000 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Z.P karistamisega eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. 10
(11)4-16-441 /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 11
(11)