Obsah (5)

§ 223§ 169§ 236§ 227§ 207

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11362 Väärteoasi E.G väärteoasi lii

) § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku E.G poolt 5 väärtegude toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on vaatluse protokoll, fototabel, tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kutse. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku E.G kui mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja politseile liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Tunnistaja T T ütlustega (tl 15-16) on tõendatud, et 27.10.2015 umbes kella 20:00 paiku helistas talle tuttav E.G ning palus temalt autot xxxx reg nr xxxx, et käia oma naisega kuskil. Ta oli sellel hetkel Rakvere linnas Tsentrumi lähedal. Auto järgi tuli E.G üksinda, nad said Tsentrumi ees kokku ning ta lubas autot E.G-le kuni hommikuni. Seejärel istus E.G autorooli ning sõitis minema. Umbes kella 21:00-22:00 paiku helistas talle politsei ning väitis, et Turu Kaubamaja taga Laada tn-l on tema autoga liiklusõnnetus tehtud ning soovis teada, kes sõidukit juhtis. Ta ütles, et andis sõiduki E.G-le ning lubas ta ise üles otsida, ta teavitas Rainot juhtunust ning soovitas tal sündmuskohale naasta, samas väitis Raino, et ta ei saanud aru, et oleks millelegi otsa sõitnud. Järgmisel päeval 28.10.2015, kui ta Tallinnast naases, tõi Raino talle auto tagasi, ta vaatas oma auto üle ning märkas taga põrkeraual juhi pool paari kriimu. Talle tekitatud kahju kompenseerib E.G ise. Tunnistaja A H ütlustega (tl 17) on tõendatud, et 27.10.2015 kella 20:45 paiku sõitis ta koos abikaasa ja lapsega Rakvere linnas Laada 16, Turu Kaubamaja taha parklasse. Parkla poolt poe ukse juurest tagurdas sõiduauto xxxx reg nr xxxx ning sõitis otsa promenaadi pool pargitud sõiduautole xxxx (universaal). xxxx jäi hetkeks seisma ja siis sõitis intensiivse kiirendusega sündmuskohalt ära. xxxx-s tundus olevat kokku neli inimest. Nemad parkisid oma auto ära ning kuna koheselt xxxx omanikku näha ei olnud, siis otsustasid nad poes ära käia. Poest väljudes oli xxxx juures üks meesterahvas, kes hakkas rooli istuma. Nad läksid tema juurde ja ütlesid, mis oli juhtunud. Seejärel xxxx omanik helistas politseisse. Liiklusõnnetus juhtus pimedal ajal. Tunnistaja A T ütlustega (tl 18-19) on tõendatud, et 27.10.2015 kella 20:45 paiku parkis ta oma kasutuses oleva xxxx reg nr xxxx Rakvere linnas Laada 18, Turu Kaubamaja parklasse ja läks poodi. Poest auto juurde tagasi minnes tuli tema juurde üks naisterahvas ja ütles, et sõiduauto xxxx oli tema autole otsa tagurdanud ja ära sõitnud. Ta helistas politseisse, andmed andis pealtnägija. Tema autol oli esistange deformeerunud, reg nr alus purunenud. Menetlusalune isik E.G keeldus kohtuvälises menetluses ütluste andmisest (tl 21-22). Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 24) nähtub, et sündmuskohta on vaadeldud 27.10.2015 algusega kell 21:15 kuni kell 21:
2. Sündmuskoht asub Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada 16 parkimisplatsil. Sündmuskohast on tehtud fotod ja koostatud on skeem (tl 23). Vaadeldud (fototabelid – tl 29-32) on sõiduautot xxxx reg nr xxxx, millel on esistange deformeerunud ja reg nr alus purunenud ning 27.10.2015 kella 22:39 paiku on vaadeldud Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a parklas sõiduautot xxxx, millel on tagastange vasakpoolne 6 nurk kriimustatud. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge seisva sõidukiga. Liiklusõnnetuses osales kaks sõidukit: xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx. Sõidukijuhi poolt toimepandud liiklusreeglite rikkumine: enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt xxxx tagurdas parklas otsa pargitud xxxx-le ja lahkus sündmuskohalt. Seega on tõendatud, et E.G realiseeris talle süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud ettevaatamatult, kuid

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud tahtlikult, tulenevalt tunnistaja A H ütlustest, kes ise sündmust vahetult pealt nägi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik E.G. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras oma otsusega

§ 223

lg 1 alusel E.G-le karistuseks rahatrahvi 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Nimetatud karistust menetlusalune isik oma kaebuses ei vaidlustanud.

§ 236

lg 1 alusel määras kohtuväline menetleja E.G-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse seda, et menetlusalune isik omab kehtivat karistust liiklusalase rikkumise eest ning asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis ning vara. Karistuse määramisel arvestati ka asjaolu, et

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune isik toime tahtlikult.

Kohtuväline menetleja ei näinud karistuse määramisel E.G karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljatrükist (tl 25) nähtuvalt on E.G 2 kehtivat väärteokaristust muude liiklusalaste rikkumiste eest (sõidukiiruse ületamine

§ 227

lg 2 järgi ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine

§ 207järgi).

Mõlema rikkumise eest on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid, mis karistusregistri väljatrüki järgi on tasutud. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja otsuse koostamise hetkel oli menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus nagu ka kohtuväline menetleja oma otsuses märkis (sõidukiiruse ületamine

§ 227

lg 2 järgi, mis oli toime pandud kõnealuse väärteoga samal päeval, s.o 27.10.2015), ning mille kohta tehtud otsus jõustus 12.11.2015. Sellest järeldub, et kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel isikul ühtegi jõustunud väärteokaristust ei olnud. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt töötab ta igapäevaselt autojuhina ja nädalavahetustel veab posti laiali, mistõttu sõltub kogu tema sissetulek juhilubade olemasolust. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates

§ 236

lg 1 7 alusel karistusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks E.G suhtes ebaproportsionaalne, sest karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid E.G puhul täidetud ka karistusena rahatrahvi mõistmisega. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista menetlusalusele isikule ka

§ 236

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus E.G kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsuse väärteoasjas nr: 2590,15,004347 osaliselt, s.o E.G-le

§ 236

lg 1 alusel määratud karistuse osas, tehes selle osas uue otsuse ning võimaldades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda arvestades, rahatrahvi kokku summas 840 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik