4-16-3179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3179 (2302,16,002343) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi K.I 18.04.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse esitaja K.I , isikukood: elukoht: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus XXX; RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt K.I 18.04.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,002343 määratud rahatrahvi ja menetluskulude maksegraafiku alusel tasumise osas, muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,002343 muutmata. Kohustada K.I KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 900 eurot (üheksasada eurot) 12 (kaheteist) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − 20.06.2016.a, summas 75 eurot; − 20.07.2016.a, summas 75 eurot; − 20.08.2016.a, summas 75 eurot; 1 4-16-3179 − − − − − − − − − 20.09.2016.a, summas 75 eurot; 20.10.2016.a, summas 75 eurot; 20.11.2016.a, summas 75 eurot; 20.12.2016.a, summas 75 eurot; 20.01.2017.a, summas 75 eurot; 20.02.2017.a, summas 75 eurot; 20.03.2017.a, summas 75 eurot; 20.04.2017.a, summas 75 eurot; 20.05.2017.a, summas 75 eurot. Kohustada K.I tasuma talle määratud menetluskulud (ekspertiisitasud) summas 167,00 eurot (ükssada kuuskümmend seitse eurot) 12 (kaheteist) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − − − − − − − − − 20.06.2016.a, summas 14 eurot; 20.07.2016.a, summas 14 eurot; 20.08.2016.a, summas 14 eurot; 20.09.2016.a, summas 14 eurot; 20.10.2016.a, summas 14 eurot; 20.11.2016.a, summas 14 eurot; 20.12.2016.a, summas 14 eurot; 20.01.2017.a, summas 14 eurot; 20.02.2017.a, summas 14 eurot; 20.03.2017.a, summas 14 eurot; 20.04.2017.a, summas 14 eurot; 20.05.2017.a, summas 13 eurot. Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,002343 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata K.I-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel 2 4-16-3179 kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati K.I Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.I juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin, tetrahüdrokannabinool) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) aktiga nr 108T. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. K.I puudub mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt Maanteeameti liiklusregistri andmetele. Terviseseisundi kirjeldamise akti nr 38/38 koostanud arsti hinnangu kohaselt esinesid K.I 07.01.2016.a kell 01:00 narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise jääknähud. Joovet ei esine. EKEI uuringuakti nr 108T kohaselt tuvastati K.I uriinist narkootilised ained amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin, tetrahüdrokannabinool, mis kuuluvad Sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ ainete I nimekirja. Seega juhtis K.I 16.01.2016.a kella 23:59 ajal Tallinnas, Endla tn 38 juures suunaga Madara tn poole mootorsõidukit Mercedes Benz reg.märk XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin, tetrahüdrokannabinool) ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus K.I LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi. Samuti rikkus K.I NPALS § 3 lg 1 /Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 /Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. 3 4-16-3179 Väärtegude toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3, määras kohtuväline menetleja K.I-le karistuseks LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400.00 eurot ning NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500.00 eurot. KAEBUSE SISU 18.04.2016.a esitas K.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,002343 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, rahatrahvide vähendamist ning ositi tasumisele määramiseks. Kaebuse kohaselt, tunnistab kaebaja, et tal puudub juhtimisõigus, samas ei tunnista isik, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Määratud rahatrahvi on kaebajal äärmiselt raske tasuda, kuivõrd tema igakuine kuupalk on 800 eurot, millest ta peab tasuma 250 eurot oma emale elamiskulude ja söögi katteks ning autoliisingut. Kaebaja kahetseb juhtunud, ei teadnud, et tal esinevad jääknähud kanepist, muid tuvastatud aineid ei ole ta tarvitanud. Muude ainete jäägid võisid olla kanepipiibus, ei ole kunagi tarvitanud raskeid narkootilisi aineid. Kaebaja palub määratud rahatrahve vähendada ning määrata trahvisumma ja menetluskulud tasumisele ositi. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 28.04.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud rahatrahvid aitavad isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et keelatud seisundis ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et karistuse määramisel ei ole ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, puuduvad alused otsuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.I 18.04.2016.a kaebus tuleb rahuldada osaliselt määratud rahatrahvide ja menetluskulu maksegraafiku alusel tasumise osas, muus osas tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.03.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,002343 muutmata. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 4 4-16-3179 õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et K.I tunnistab mootorsõiduki juhtimist omamata selleks vastavat õigust. Samas ei tunnista isik juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist. Kohus sellise kaebaja väitega ei nõustu ning leiab, et K.I-le inkrimineeritud väärteod on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: väärteoprotokolliga AB1264144, mille kohaselt rikkus K.I oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi. Isik on omakäeliselt protokollile kirjutanud, et „süüd tunnistan“; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; vallasasja läbivaatamise protokolliga, mille kohaselt KorS § 49 alusel teostati valdaja nõusolekuta vallasasja XXX läbivaatus, kuna oli alust arvata, et selles on asju , mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida (KorS § 49 lg 1 p 4), korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 49 lg 1 p 7). Läbivaatusel kasutati teenistuslooma; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt 17.01.2016.a tuvastati K.I positiivne tulemus THC (tetrahüdrokannabinool) suhtes. Isik allutati kontrollile, kuivõrd tal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, nimelt silmade punetus, pupillide väiksus ning rahutus; hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, mille kohaselt esinesid K.I narkootilise , psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise jääknähud. Joovet ei esine; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt tuvastati K.I uriinist amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ja tetrahüdrokannabinool metaboliit jälgi; narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolliga nr 38/38; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt eemaldati K.I 17.01.2016.a mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Kõrvaldamise lõppemise tingimusena nähti ette asjaolude ära langemine; tunnistaja XXX ütlustega, millest nähtuvalt märkas ta Endal 3 juures 16.01.2016.a ebakindla sõidustiiliga sõiduautot MB E320 r/n XXX. Sõiduk peatatud punase sinise vilkuriga. Sõiduki juhiks osutus K.I , kelle puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Samuti esinesid juhil narkojoobe tunnused (punetavad silmad, rahutu käitumine); tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt kinnipeetud sõiduki juhil K.I olid punetavad silmad, rahutu käitumine, kontrollitud joovet, tulemuseks THC. Hiljem selgus, et isikul puudub juhtimisõigus; väljatrükkiga, millest nähtuvalt puudub K.I juhtimisõigus; karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt on K.I 1 (üks) kehtiv väärteokaristus, nimelt karistati teda 08.10.2015.a NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 60 eurot; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt puudub K.I juhtimisõigus ning otsusega, mille kohaselt karistati K.I LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 400 eurot 5 4-16-3179 ning NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 500 eurot. Samuti mõisteti isikult välja menetluskulud 167 eurot. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.I juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti on tõendamist leidnud, et K.I organismis leiti narkootiliste ainete (amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ja tetrahüdrokannabinool) jälgi. Kohus on seisukohal, et K.I poolt toimepannud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või 1 arestiga/. Samuti vastab K.I tegu NPALS § 15 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/. Kohus leiab, et K.I pani väärteo (ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine) toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et tal pole juhtimisõigust (kaebuse kohaselt, peab veel tegema sõidueksami), kuid ometi otsustas ta teadlikult ning tahtlikult asuda juhtima mootorsõidukit, kuna soovis minna poodi. Samuti on kohus seisukohal, et kanepi tarvitamise pani K.I toime kavatsetult, kuivõrd ta teadlikult tarvitas kanepit, kuigi selle aine tarvitamine on Eesti Vabariigis keelatud. Teiste narkootikumide (amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin) tarvitamise pani K.I toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd enda sõnade kohaselt kasutas ta seltskonnas kanepi tõmbamiseks kellegi teise piipu. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on märkinud, et ta ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis (juhile keelatud seisundis). Korrakaitseseaduse § 36 kohaselt loetakse joobeseisundiks alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Nii tunnistaja XXX kui ka XXX on oma ütlustega kinnitanud, et kinnipidamisel esinesid isikul narkojoobe tunnused (silmade punetus, pupillide väiksus ning rahutus). See asjaolu on üles täheldatud ka indikaatorvahendi protokollis, kust nähtuvad joobeseisundile viitavad tunnused. Samuti leiti kaebaja uurinist erinevate narkootiliste ainete jääke, kohtu hinnangul on tõendamist leidnud asjaolu, et isik oli joobeseisundis. Kuigi ekspertiisiga ei tuvastatud kaebaja uriinis 6 4-16-3179 joovet, esinesid siiski jääknähu tunnused. Ka sellises olekus on keelatud mootorsõiduki juhtimine, milles tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti viidanud keelatud seisundis juhtimisele. Kui kaebajal oleks tuvastatud joove, oleks järgnenud karistus olnud kordades raskem, kui käesoleva teo eest määrati. Seega on kaebaja esitatud väide paljasõnaline ja ennastõigustav. Mis puudutav väidet, et isik ei ole tarvitanud tema uriinist leitud aineid, märgib kohus järgmist. K.I ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis selgitaks, kuidas narkootilised ained sattusid tema organismi. See, et kaebaja on kaebuses väitnud, et arst olevat talle midagi öelnud, ei ole käsitletav tõendina. Tegemist on lihtsalt väitega, millele ei leidu kinnitust ei kaebaja esitatud kaebusest ega väärteotoimiku materjalidest. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud väite, et mingisugune arst olevat talle väitnud, et kanepipiibus võis leiduda muude ainete jääke, samas pole kaebaja antud väidet kuidagi tõendanud esitanud. Kohtu hinnangul keskmine inimene, teades, et tal on olemas mingisugused tõendid, mis võiksid kergendada tema süüd, on valmis neid esitama ka ilma kohtu nõueteta. Kui kaebajale oleks mingisugune arst tõesti selgitanud, kuidas antud ained sattusid tema organismi, pidanuks kaebaja esitama kohtule antud arsti kontaktandmed, taotlema tema ülekuulamist tunnistajana. Kaebaja oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et tõestada, et ta tahtlikult ei tarvitanud narkootikume. Kaebaja seda teinud ei ole, seega sisuliselt puudub kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal võimalus esitatud väite õigsust kontrollida. Pigem leiab kohus, et kaebaja on esitanud sellise väite, lootuses vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast karistusest. Kohus leiab, et selline kaebaja väide on ennastõigustav ja paljasõnaline. Kohus selgitab, isegi kui oleks tõendatud, et kaebaja ei tarvitanud amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin teadlikult, tarvitas ta teadlikult kanepit, mille tarvitamine on samuti Eesti keelatud. Avaliku informatsiooni kohaselt kanepi tarvitamise jäljed on uriinist määratavad ühekordse kasutamise järel 3-10 päeva ja kuni 4 nädalat pikaajalisel tarvitamisel. Kanepi tarvitamisel on häiritud lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused, kaasaarvatud auto juhtimine on häiritud. Seega oleks ainuüksi kanepi tuvastamisel kaebaja uriinist tegemist keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega. Samas märgib kohus, et avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt koostoimes teiste ainetega potenseerib kanep ka amfetamiinide stimuleerivat toimet, pidi kohtu hinnangul kaebaja tajuma, et ta ei ole tarvitanud ainult kanepit, vaid ka teisi aineid. See ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei mõistnud, et ta on tarvitanud ka teisi aineid, mis tema uriinist tuvastati. Kuivõrd nende ainete jäägid tuvastati kaebaja uriinist, kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kuidas teisi need ained tema organismi sattusid, loeb kohus tõendatuks, et kaebaja tarvitas narkootikume amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli. Oluline on veel selgitada, et kaebaja poolt toimepandud teod pandi toime KarS § 63 lg 3 järgi toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Sellest tulenevalt määrati isikule karistus ka kahe teo eest eraldi. Mis puudutab karistuse suurust. Siis LS § 201 lg 1 alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning NPALS § 151 lg 1 alusel kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. LS § 201 lg 2 alusel on keskmiseks karistusmääraks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning NPALS § 151 lg 1 alusel 150 trahviühikut, 7 4-16-3179 s.o 600 eurot. Kuivõrd isiku juhtis kavatsetult mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siis rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses on õigustatud, kuivõrd isiku süü on keskmine. Mis puudutab NPALS § 151 lg 1 alusel määratud rahatrahvi, siis on isikut karistatud 125 trahviühikuga, mis on alla keskmise karistusmäära. Isikut on eelnevalt karistatud, s.o 08.10.2015.a, kus karistuseks määrati talle 15 trahviühikut ning käesoleva väärteo pani isik toime 02.03.2016.a. Kahe teo vahel ole ajavahemik oli vähem kui 5 kuud. Kaebaja teadis, et teda on eelnevalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest, ometi otsustas ta uuesti neid tarvitada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud aru, et ta on tarvitanud narkootikume (ka kanep on narkootikum ja Eestis keelatud). Kaebajal esinesid klassikalised narkojoobe tunnused, mida välise üldpildi järgi suutsid tuvastada politseinikud, seega pidi kaebaja tajuma, et midagi on temaga valesti. See, et kaebaja üldse ei saanud aru, et ta tarvitas narkootikume, ei ole kohtu hinnangul usutav. Kohus leiab, et arvestades, et isik pani toime kahele erinevale väärteokoosseisule vastava teo, tema süü on keskmine, ta on süüd tunnistanud (loeti kergendavaks asjaoluks), on karistus süü suurusele vastav ning proportsionaalne. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Kohus on seisukohal, et K.I-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus võimaldada tal mõistetud trahv ja menetluskulu tasuda ositi on põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele, kuna isik on kaebuse märkinud, et tal kuine sissetulek on 800 eurot, millest ta maksab igakuiselt elamiskuludeks 250 eurot ning samuti autoliisingut. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 8