KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2010.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-156 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Piret Vogt Tõlk Silvi Hindrikson Kohtuasi Vaidlustatud lahend DŠi (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht/ õppeasutus xx üliõpilane) väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 17.12.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,016529 Asja läbivaatamise kuupäev 11.märts 2010.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja DŠ kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 17.12.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,016529 muutmata ning DŠi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Avariitalituse vanemkonstaabel Xxx koostas 16.10.2009.a. väärteoprotokolli DŠile selle kohta, et tema 25.02.2009.a. kell 09.45 juhtis Maardus Haigla tn 2 sõidukit xxx, reg. märgiga xxx, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõiduautole Seat, reg. märk xxx. Sellega põhjustas DŠ varalise kahju Xxx. Juht rikkus Liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Kirjeldatud tegevusega rikkus DŠ liikluseeskirja § 91; § 105; § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse juhtivkonstaabel Margus Pihl karistas DŠit väärteosasjas nr. 2302,09,016529 tehtud otsusega ülalnimetatud õiguserikkumiste eest liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni ja § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 4500 krooni. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja DŠ tühistada vaidlustatud otsus ning lõpetada vääreomenetlus tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et tunnistaja Xxx ütlustes esinevad tõsised vastuolud. Inimliku eksimuse tõttu võis Xxxl tekkida vale ettekujutus selle kohta, et saaks toimuda liiklusõnnetus. Seatil olev vigastus tekkis enne, kui väärteomenetluses kirjeldatud asjaolud. Fototabelist (foto nr 1) on näha, et Seati-l on olemas ka teised vigastused tagastange nurgas. Teatud asjaolude mitteteadmisel ei olnud eksperdil võimalik BMW ja Seati vigastusi objektiivselt hinnata. Kaebaja õigusi on väärteomenetluses rikutud, kuivõrd menetleja ei ole toonud välja põhjusi ega seletusi, miks peab vastulausetes toodud seisukohti vastuolulisteks. Ka tegi vanemkonstaabel Xxx 25.02.2009.a. fotod BMW-st ilma kaebaja kohalolekuta, mis piirab kaebaja õigust osaleda väärteomenetluses. Ka on oluline, et otsus on tehtud tunnistajate Xxxi ja Xxxi ütlusi arvestamata. Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et oli 25.02.2009.a. Maardus. Haigla 2 aadressil oli pargitud tema auto, kui käis perearsti juures. Haiglas viibis umbes 30 minutit, oli üksi. Sõiduk oli pargitud Maardu haigla vastas, paralleelselt vastu haiglat tagumise otsaga ning seal oli piisavalt ruumi, et välja sõita esiotsaga. Seal ta ei tagurdanud. Oli talv ja kuna tee oli lumine, siis ta otsustas välja sõita esiotsaga, et mitte takistada teisi. Kõrval oli ka teisi autosid, kuid need olid piisaval kaugusel. Kohapeal ta Seati ei näinud, nägi seda autot pärast fototabelist. Arvab, et sõitis parkimiskohalt ära 2 manöövriga. Tema sõiduki taga teisi autosid ei olnud, seal oli tee. Parklas olid autod kahes reas. Parklast välja sõites suundus paremale. Inimesi parklas ei olnud. Ilm oli selge, sademeid ei olnud. 2005.a liiklusõnnetusest olid BMW-l kraapjäljed stangel vasakul pool. Xxx ei ole talle tuttav, kuid tema ütlused ei ole asjakohased, kuna oma esimestes ütlustes ta ei kirjutanud, kes oli autos, ta ütles, et oli mingi auto. Need ütlused oleks nagu välja mõeldud, kuna Maardus on pidevalt mingi poliitiline võitlus. Kaebaja oli ühe maja juhatuse liige ja seal oli võimu jagamine Xxxiga, kellel on palju sidemeid ja kaebaja abiga kutsuti ta tagasi. Siis hakkasid igasugused kirjad tulema posti teel ning võib-olla on Xxx seotud selle isikuga, kellel kaebaja ei lubanud oma mõju avaldada. Fakte selle kohta ei ole, aga Xxx ise kirjutab, et tal oli suur huvi asja vastu. Ta ei tea, kas Xxx on Maarduga seotud. Xxx istus oma autos ega ei saanud seda õnnetust näha. Xxx huvi võib seletada sellega, et tal on mingi koostöö kindlustusseltsidega, kuna ta enda sõnade järgi on ta 20 aastat avariilisi autosid remontinud kindlustustele. Ta ei tea, kas Xxx seal üldse oli. Liiklusõnnetusest sai teada 25.02.2009.a., kui umbes kella 16 paiku helistati ja kutsuti Rahumäe teele. Ta oli politseiniku kabinetis, kui viimane tuli ja fotod autost olid juba tehtud. Sõiduk oli selline nagu fotodel näha on, ka kriim oli samas kohas. Xxx puhastas vigastuste ümbruse porist ära ja ütles, et need on värsked jäljed. Kaebaja teab, et autol olid need vigastused 2005.aastal toimunud liiklusõnnetusest, milles osales kõnealune BMW. Siis juhtis sõidukit Xxx. Kriimud on säilinud tänase hetkeni, seega olid need ka ajal, mil ekspertiis teostati. Ekspertiisiakt on oluliselt ebatäpne selles plaanis, et on oluline vahe kraapjälgede vahel erinevatel autodel, vahe on 4 cm. Ekspert küll viitas, et see vahe võib tekkida seetõttu, et oli maapinna erinevus sündmuskohal, aga selline vahe ei saaks olla, kui asi toimuks tegelikkuses. Liiklusõnnetuse kohal ja ka ekspertiisi tegemise kohal oli tasane linnatee. Samuti puuduvad ekspertiisis faktid selle kohta, et Seatile või BMW-le võiks jääda vigastuskohtadele värvijäljed. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2005.a. oli tal avarii, milles osales tema Ford Escort ja BMW reg. nr. xxx, mida juhtis vanem mees, kes ka kohtus tunnistajana on. Avarii oli Gonsiori tänaval, kus tema sõitis BMW-le sisse. BMW-l sai vigastada vasak pool tulede juures. 2 Tuled ise jäid terveks. Mõlki ei olnud. Tema autol oli parem esilatern katki. Kapott tuli vahetada, kuna see tõusis püsti ja deformeerus sissepoole. Vigastusi vaatas koos teise sõiduki juhiga. Koostasid kohapeal akti. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 25.02.2009.a. liiklusõnnetusega ta seotud ei ole. Küll aga osales ta 2005.a. liiklusõnnetuses, kus sõites BMW-ga Gonsiori tänaval toimus sissesõit tema autole. Otsasõitnud autol oli esiots katki ja vigastused olid suuremad vasakul pool. Tema autol olid ainult kriimud, mõra ka, mis on käesoleval ajal veel alles. Ei mäleta, kas mõlke tekkis. Teise sõiduki juht, tütarlaps, kirjutas avalduse, et tema on süüdi. Autot vahepeal ära ei remontinud, kuna rahaline seis oli raske. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema sõidukiga oli avarii Maardu haigla juures ajal, mil tema oli arsti juures. Haiglasse tuli üksi umbes kell 8.00-8.30 ning oli seal pool tundi. Kui tagasi tuli, siis tunnistaja nimega Xxx ütles, et tema sõidukile Seat sõideti otsa. Xxx jättis teate auto peale ja siis tuli ka tema juurde. Teatel oli info selle kohta, et tema auto põrkas kolmanda või viienda seeria BMW-ga. Seal oli ka BMW number ja tunnistaja Xxx andmed. Paberil teade asus kojamehe all, võib-olla andis Xxx selle ka kätte, enam ei mäleta. Auto on tema käes 2005.aastast ning kuni aastani 2009 liiklusõnnetuses ei ole osalenud. Esimene pamper oli juba ostes deformeerunud. Taga oli summuti mõlgitud, aga seda tegi ta ise. Tunnistaja Xxx näitas autol olevat kriimustust. Ta ise poleks seda tähele pannud. Muljunud oli tagumine tiib ja kriim oli ka musta osa peal juhi pool tagapool küljel. Xxx oli kuldse Volvoga, mis oli parkimisalal, parklas kohti ei olnud. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 25.02.2009.a. ootas ta autos ema. See, kes sisse teisele sõidukile tagurdas, jäi kohe silma, kuna algusest peale oli näha, et ta ei suuda sealt esimese korraga välja sõita. Ta jälgis seda sõidukit pingsalt, kuna oli aru saada, et ta ei suuda sealt välja tagurdada. See roheline auto, mille vastu sõideti, kõikus korralikult. Läks kohe välja, BMW jäi hetkeks seisma. Ta nägi numbri ära, kirjutas selle üles, ootas tütarlapse ära ning andis ka oma andmed. See oli lõunaajal, täpselt ei mäleta. Ilm oli sombune, aga ei sadanud. Ei mäleta, kas BMW oli enne seal, kui tema parkis. BMW juht tuli haigla poolt autosse üksi. BMW oli tumedam viienda seeria sõiduk. BMW ega selle juht ei olnud talle tuttavad. Ta oli autos olnud pool tundi, kui BMW juht tuli. Teine sõiduk oli roheline Seat. Kuna ta on 20 aastat avariilisi autosid remontinud kindlustustele, siis oskas selle pilguga vaadata. Seat oli kahe rattaga haljasalal, juhipoolne külg jäi tänava poole. Tal oli muljumisjälg, stangel olid vigasused. Kiirus oli minimaalne. Oleks see auto seisnud tasasel pinnal, siis oleks saanud need vigastused maha poleerida, aga kuna autod oli erinevatel kõrgustel, siis sai ta rohkem kahjustada. Kuna auto liikumine oli nii tugev, siis läks välja. Kuna oli oma autos, siis ei tea, kas heli oli. Mõtles pärast, et võib-olla BMW ei tundnudki seda, kuna need autod on hästi summutatud. BMW peatus korraks, muidu poleks ta numbrit kirja saanud. Nägi tagumist numbrit. BMW oli temast mitte kaugemal kui 10 m. Esialgu jättis numbri meelde, siis jooksis autosse seda üles kirjutama märkmelehele, mille andis hiljem tüdrukule. Ei tunne mõnda inimest, kes elaks Veeru tänaval Maardus ning tema tutvusringkonnas ei ole isikut, kes on seotud mõne KÜ juhatusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert Urmas Lõiv selgitas kohtus, et sõiduauto Seat vigastused ei saanud tekkida tema enda liikumisel vastu sõiduautot BMW. Sõiduauto Seat vigastused on vasakpoolsel tagatiival lokaalse vigastusena, suunaga vasakult paremale, tiib on surutud sisse. Lokaalne selles mõttes, et sõiduki vigastused ei alga tagaosast, vaid on ühel kohal ehk lokaalselt. Seega sõiduauto Seat ise ei saanud niimoodi liikuda, et saaks sellised vigastused tekkida. Need vigastused ei saanud tekkida kontaktist teise autoga, mis ei ole BMW. Käesoleval juhul uuriti neid kahte sõidukit. Ekspertiisiks esitati kaks objekti ja tema uuris neid – sõiduautot Seat ja sõiduautot BMW. Antud juhul sõidukite vigastuste analüüsil õnnestus selgitada, et need vigastused klapivad ja seetõttu saab öelda, et need sõiduauto Seat vigastused on tekkinud kontaktist sõiduautoga BMW. Vahet 4 cm, mis on märgitud ekspertiisiaktis sõidukite vigastuste kõrguste vahena, saab selgitada selliselt, et sõiduauto Seat oli pargitud selliselt, et parempoolsed 3 rattad olid kõrgemal kui vasakpoolsed, mistõttu on vigastatud kerepiirkond madalam. Sellest tuleb ka vahe Seati ja BMW vigastuste kõrguses. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud tunnistaja Xxx ütlustega, kes nägi kuidas BMW tagurdas otsa pargitud sõidukile. Teine tõend on sõiduki Seat kasutaja Xxxi ütlused, et tema sõiduk oli pargitud ja tema sõidukile olid tekitatud vigastused vasakule tagatiivale. Ekspert annab kategoorilise arvamuse, et nende kahe auto vahel on kontakt toimunud. Kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja väiteid selle kohta, et Xxx teeb koostööd kindlustusseltsidega on absurdne, ühtegi tõendit ei ole selle kohta esitatud. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Xxx oleks Seati remontinud või sellest remondist kasu saanud, kaebuse esitaja ise tunnistajalt midagi sellekohast ei küsinud. 2005.a. võisid mingid sündmused aset leida, aga kindlasti see ei olnud eksperdi poolt ülevaadatud vigastuste piirkond seotud 2005.a. liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, et tema ei teatanud midagi, sest ei põhjustanud liiklusõnnetust ning tunnistaja Xxx ütlustega, kes ütles, et BMW lahkus sündmuskohalt peale õnnetust. Küsimus on selles, kas kaebaja pidi üldse aru saama, et kahe sõiduki vahel oli tekkinud kokkupõrge. Vastuse saab Xxx ütlustest, kes nägi, et kokkupõrke tõttu Seati kere liikus. See viitab sellele, et kokkupõrge oli tugev. Kokkupõrkel teise sõidukiga muutus BMW kiirus järsult ning selline auto käitumine on juhile tajutav. Kui auto läheb takistusele vastu, siis kiirus läheb nulliks, tegemist ei olnud riivava kontaktiga, vaid oli otse löök. Tehtud on õige otsus ning see tuleb jätta muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused, eksperdi ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et DŠi kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning § 7431 lg 1 järgi sisuliselt. Kaebaja ütluste kohaselt ta ei tagurdanud ega põhjustanud liiklusõnnetust ning seetõttu ei pidanud ka politseile midagi teatama. Kaebaja ei vaidlusta asjaolusid, et ta 25.02.2009.a. hommikul oli ta oma sõiduki parkinud aadressil Haigla 2 Maardus. Põhiküsimusteks käesolevas asjas on:
- Kas DŠ tagurdas 25.02.2009.a. kell 09.45 tema kasutuses olnud sõiduautoga BMW reg. nr. xxx selliselt, et põhjustas liiklusõnnetuse? Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis
- Kas DŠ pidi teavitama toimunud liiklusõnnetusest politseid? Kohus peab vajalikuks märkida liiklusõnnetuse põhjustamise kohta järgmist: Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 7417 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebuse esitaja DŠi ning teiselt poolt tunnistaja Xxx ütlustes. Tunnistaja Xxx aga ei näinud liiklusõnnetuse toimumist, mistõttu ei oska selle kohta ka ütlusi anda. 4 Kaebuse esitaja väitis, et tema ei tagurdanud Maardu haigla juures olevas parklas ning ühelegi autole ta oma sõidukiga sisse ei sõitnud. Analüüsinud esmalt kaebuse esitaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas DŠ püüdis kohut veenda selles, nagu oleks parklas olnud piisavalt ruumis sõitmaks välja sealt esiotsaga ning BMW vigastused olid tekkinud varasema liiklusõnnetuse käigus ning tunnistaja Xxxl on mingi isiklik huvi kaebajat süüstavate ütluste andmiseks. Hindamaks DŠile esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistaja Xxx ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda kõnealuse tunnistaja ütluste õigsuses, kes nägi pealt sõiduauto BMW otsasõitu sõiduautole Seat. Tunnistaja kinnitas kohtus, et see, kes Seatile sisse tagurdas jäi kohe silma, kuna algusest peale oli selge, et BMW ei suuda sealt esimese korraga välja sõita. Samuti kirjeldab tunnistaja üksikasjalikult, kuidas Seat kõikus korralikult, BMW jäi korraks seisma, mistõttu nägi Xxx BMW tagumist numbrimärki, mille üleskirjutamiseks ta oma sõidukisse suundus. Kohus peab tunnistaja Xxx kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes kaebajat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, DŠit süüstavaid valeütlusi. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta nägi kuidas BMW reg. nr. xxx tagurdamisel sõitis otsa sõidukile Seat, reg. märk xxx, on usutav, kuivõrd kaebaja ka ise kinnitab, et sündmuse toimumise ajal, 25.02.2009.a. hommikul, oli kõnealune BMW pargitud Maardu Haigla juurde parklasse. Kuigi kaebaja arvates omab Xxx asjas isiklikku huvi, siis kohtul ei ole sellist kahtlust tekkinud, kuivõrd nii kaebaja kui tunnistaja kinnitasid kohtus, et teineteist ei tunne ning kaebuse esitaja väited Xxx võimaliku seotuse kohta võimuvõitlusega Maardus või koostööga kindlustusseltsiga ei ole tõsiseltvõetavad ning on tõendamata. Tähelepanuta ei saa kohtu hinnangul jätta ka asjaolu, et Xxxle olid BMW ning selle juht tundmatud, mis tähendab, et ka BMW registreerimisnumber oli talle võõras. Sõidukiks, mille registrimärki tunnistaja nägi ja fikseeris, osutus DŠi kasutuses olevaks BMW-ks reg.märgiga xxx. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud asjaolu sellele, et nimetatud sõiduk köitis millegagi Xxx tähelepanu, sest puudub loogiline seletus, miks peaks tunnistaja välja mõtlema ning edastama sõiduki BMW numbri ilma põhjuseta Xxx, kes oli temale võõras inimene. Eksimine sõiduki BMW numbrimärgi tuvastamisel on välistatud, kuivõrd tunnistaja väitel asus BMW temast 10 meetri kaugusel, kui peatus hetkeks peale kokkupõrget sõiduautoga Seat. Samuti kinnitas tunnistaja Xxx, et ta jälgis BMW-d pingsalt, kuna oli aru saada, et BMW ei suuda sealt välja tagurdada, mis tähendab, et kogu tähelepanu oli suunatud manööverdavale sõidukile ning selle numbrimärgi tuvastamisele. Kohus leiab, et DŠi väited, et ta 25.02.2009.a. ei tagurdanud oma sõidukiga otsa Xxx kuuluvale sõiduautole Seat, on ümber lükatud tunnistaja Xxx ütlustega, kes nägi kaebuse esitajat tagurdamas BMW-ga reg.märgiga. xxx otsa sõidukile Seat reg. märgiga xxx Maardus Haigla 2 territooriumil. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka tunnistaja Xxxi ütlusi selle kohta, et liiklusõnnetuses tema auto ei ole osalenud, millest võib järeldada, et vigastusi, millele juhtis tema tähelepanu Maardu Haigla 2 asuvas parklas Xxx, varem ei olnud. Seega on tõendatud, et kaebaja tagurdas oma autoga manöövri käigus otsa teisele sõidukile. Kuigi kaebaja väidab, et tema parklas üldse ei tagurdanud ning sõitis parklas välja esiotsaga ning ühtegi teise sõidukiga kontakti ei tekkinud, siis kohus leiab, et nimetud väide on otsitud ning esitatud väitega püüab DŠ vabaneda vastutusest. Ka ekspert on ekspertiisiaktis kinnitanud, et sõiduauto Seat Cordoba reg. märk xxx vasakpoolsel tagatiival ja tagastange vasakpoolsel küljel olevad vigastused on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto BMW 520 reg.märk xxx tagastange vasaku nurgaga. Samuti selgitas ekspert kohtuistungil vigastuste kõrguste vahet ning kohus nõustub eksperdi arvamusega, mille järgi on kõnealustel sõidukitel erinevatel kõrgustel olevad vigastused seotud Seati paiknemisega sündmuskohal – sõiduki parem pool asus kõrgemal, kui vasak. Seega ei ole DŠi ütlused tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa. Mis puudutab tunnistajate Xxxi ja Xxxi ütlusi selle kohta, et BMW vigastused tekkisid 2005.a. liiklusõnnetuse tagajärjel, siis kohtu arvates ei kahtle keegi kaebaja väites, et nimetatud sõiduk osales 2005.a. liiklusõnnetuses ning selle tagajärjel tekkisid ka vigastused BMW tagaosale, kuid 5 Xxx ja Xxx ei oska ning ei saa anda ütlusi liiklusõnnetuse kohta, mis toimus 2009.a. 25.veebruaril, kuivõrd kumbki neist ei viibinud sündmuskohal, mistõttu puudub neil ka info selle liiklusõnnetuse tagajärgede kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma otsuses nimetatud tunnistajate ütluste mittearvestamist arusaadavalt ka põhjendanud. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja ja tunnistaja Xxx ütlused on vastuoludeta ning kattuvad osas, mis puudutab asjaolu, et kaebaja tuli auto juurde üksi. Ka Xxx ja kui ka kaebaja poolt kohtule joonistatud skeemidel (lk 79,81) on mõlemad kujutanud kaebaja sõidukit pargituna haigla poole tagumise osaga, millest kohus järeldab, et Xxx tõepoolest nägi haigla juures DŠi BMW-d ning sellega on ümber lükatud ka kaebaja kahtlus Xxx viibimise kohta sündmuskohal. Kaebaja kinnitas, et tema auto taga rohkem sõidukeid ei olnud, oli tee, parklas olid sõidukid kahes reas (lk 74 pöördel, 75) ning vaadates Xxx poolt joonistatud skeemi (lk 79), siis see ühtib täielikult DŠi ütlustega. Samuti teadis tunnistaja täpselt, et tegemist oli 5.seeria BMW-ga ning sõiduk oli tumedat värvi. Ka nimetatud asjaolu tuvastamine kinnitab veelkord fakti, et tunnistaja nägi parklas kaebajat koos sõidukiga ning kuna kohus on eelpool juba tuvastanud, et sõidukiga manööverdas DŠ, siis on kohus veendunud, et BMW-ga sõitis mootorsõidukile Seat otsa just nimelt kaebuse esitaja. Liiklusnõuete rikkumine seisnes kõnealusel juhul selles, et kaebuse esitaja ei hinnanud õigesti vahemaad tema sõiduki ning eemale pargitud sõiduauto Seat Cordoba vahel. Tagurdamisel ei veendunud kaebuse esitaja, et tema poolt teostatav manööver oleks ohutu ning seetõttu sõitis otsa teeäärde pargitud sõiduautole. Juhi kohustuseks on olla veendunud, et tema sõit on ohutu. Olukorras, kus BMW juhil oli vaja tagurdada selleks, et väljuda parklast ilma teisi sõidukeid ohustamata, veendus kaebaja, et ta ei riivaks tema kõrvale jäävaid sõidukeid, kuid ei veendunud piisavalt selles, et tema autost tahapoole on ka pargitud sõiduk, millest ta peab samuti ohutult mööduma. Sõidukijuht pidi sellega arvestama ja tegema sellise manöövri, mis tagaks tema sõiduki kõrval, ees ja taga asuvate autode ohutuse. Kuivõrd kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude taga asunud sõidukiga, siis on ilmne, et juht ei valinud sobivat liikumistrajektoori. Kaebuse esitaja tegi valearvestuse sõidukite vahel oleva maa suhtes, mis põhjustas otsasõidu autole Seat. Siinkohal leiab kohus, et kaebuse esitaja sõitis sõidukiga hooletult. Kohus ei nõustu aga väärteoprotokollis ning otsuses toodud viitele LE § 105 rikkumise kohta, kuivõrd ka väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldusest ei tulene, et kaebaja oleks tagurdamisel ohustanud või takistanud teist liiklejat. Vastavalt LE § 2 lg 21 mõistetakse liikleja all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina. Antud väärteoasja ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et DŠ oleks oma manöövriga ohustanud või takistanud teist jalakäijat, sõitjat või juhti. Seega on tegemist kohtuvälise menetleja eksitusega ning kuna LE § 105 rikkumist ei esine ka protokolli kirjelduses, siis selle märkimine kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli ning otsusesse ei ole asjakohane, kuivõrd pargitud sõiduautot ei saa pidada liiklejaks. Kohtuvälise menetleja otsusest ning ka väärteoprotokollist nähtub, et toimunud liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju Xxx, kuid pole välja toodud, milles kahju seisnes. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Juhtis sõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõiduautole Seat, reg.märk xxx, tekitas varalise kahju Xxx" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Siiski leiab kohus, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut otsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsustega tuvastatud, ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Autodel olevad kahjustused on aga fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud 6 fotodega. Nimetatud seisukoht on leidnud kajastamist ka Riigikohtu 10.12.2004.a. lahendis 3-11-117-04 punktis
- Kohus möönab, et teatud vastuolu on ühelt poolt DŠi, Xxxi ja teiselt poolt tunnistaja Xxx ütlustes. Vastuolu on kellaajas, millal õnnetus toimus. Kohus leiab, et nimetatud vastuolu esinemine ei muuda Xxx ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd tunnistaja ka ise märkis kohtus, et ei mäleta kellaaega, millal õnnetus toimus. Samas köidab kohtu tähelepanu ka asjaolu, et väärteoprotokollis on märgitud rikkumise toimepanemise ajaks 09.45, kuid otsuses on märgitud 09.
- Kohtu hinnangul on tegemist trükiveaga, mis ei ole kaasa toonud ebaseaduslikku otsust ning seetõttu ei too see endaga kaasa ka otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Teisena asub kohus vastust otsima küsimusele, kas DŠ pidi teavitama toimunud liiklusõnnetusest politseid ning liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise kohta asub kohus alljärgnevatele seisukohale: Liiklusseaduse § 7431 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on kohustuslik. Antud väärtegu on lõpule viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt, kuigi tal liikluseeskirjade järgi oli kohustus teatada liiklusõnnetusest. Liikluseeskirja § 227, mille rikkumist heideti kaebuse esitajale ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses, sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada vaid juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Liiklusõnnetusest teatamise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määrusega nr 68 Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord (edaspidi kord). Korra § 2 lg 1 sätestab, et juhul kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki, veose, tee, liikluskorraldusvahendi või muu ainelise väärtuse kahjustamise või hävimise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juht või juhid ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimustes ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva korra § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt Liikluskindlustuse seadusele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamusel või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseil saada korralduse kohaselt. Eelnevalt asus kohus seisukohale, et DŠ tekitas 25.02.2009.a. liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja, siis vastavalt korra § 2 lg 2 alusel oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liikluseeskirja, mille § 225 p 1 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti peatuma võimalikult kiiresti ning § 227 kohaselt õnnetusest teatama politseile kui kahju saaja ei ole teada. Käsitletavas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et DŠ kui autojuht selle kohustuse täitis. Käesolevas väärteoasjas eiras DŠ ülalviidatud liikluseeskirja nõudeid täielikult - pärast liiklusõnnetuse toimumist ta ei peatunud ega asunud välja selgitama kahju saajat, vaid lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja Xxx kinnitas, et vastupidiselt käitumisjuhisele sõitis kaebaja peale toimunud liiklusõnnetust ära. Kaebaja on väitnud, et ta ei põhjustanud liiklusõnnetust, millest tulenevalt järeldab kohus, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist põhjendab kaebaja asjaoluga, et teadnud otsasõidust ega teadnud seega liiklusõnnetuse toimumisest. Küsimus on nüüd selles, kas 7 DŠ pidi teadma toimunud liiklusõnnetusest. Sellele küsimusele saab vastuse tunnistaja Xxx ütlustest, mille järgi Seat kõikus korralikult. Seega pidi DŠ tundma, et tema sõiduk sõitis millegi vastu, mille tulemusel hakkas BMW-lt saadud energia mõjul liikuma teine objekt mootorsõiduk Seat. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, mille kohaselt viitab Seati kõikumine sellele, et kokkupõrge oli tugev, kokkupõrkel teise sõidukiga muutus BMW kiirus järsult ning selline auto käitumine on juhile tajutav. Kui auto läheb takistusele vastu, siis kiirus läheb nulliks, tegemist ei olnud riivava kontaktiga, vaid oli otse löök (lk.87). Väärteotoimikus olevalt fototabelilt (lk 7,13) nähtuvalt tekkisid BMW otsasõidu tagajärjel sõiduautole Seat vigastused vasakpoolsele tagatiivale ning tagastange vasakpoolsel küljel. Kuna DŠ tagurdas oma sõidukiga otsa seisvale objektile, millele tekkisid eelpool nimetatud vigastused, siis kohus leiab, et kaebaja oli teadlik, et põhjustas liiklusõnnetuse, arvestades vigastuste iseloomu ning ulatust. Kohus asub seisukohale, et juht pidi eelpool kirjeldatud asjaoludel aru saama oma tegevusest, sündmuskohalt ärasõit on toime pandud otsese tahtlusega, mis tõttu saab järgneda ka tema vastutus LS § 7431 järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi liiklusõnnetuse aktil puudub kaebaja allkiri ning kaebaja väidab, et talle seda ei tutvustatud, siis kohtu hinnangul oli kaebaja teadlik liiklusõnnetuse aktist, sest DŠ esitas kaebuse lisana kohtule ka kõnealuse akti koopia. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema õigust osaleda väärteomenetluses piirati, kui Xxx tegi tema sõidukist pildid ilma tema kohalolekuta, siis kohus leiab, et korrektne oleks olnud, kui kaebajat oleks eelnevalt teavitatud fotode tegemisest, kuid kuna Sergei Forak tutvustas talle sõidukist tehtud pilte, siis ei saa seda lugeda õiguste rikkumiseks, kuivõrd kaebajal oleks olnud võimalus paluda uute fotode tegemist tema juuresolekul. Kohtul puuduvad andmed, et kaebuse esitaja oleks seda taotlenud. Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused sisalduvad kohtuvälise menetleja seisukohtades, millega menetleja on lugenud väärteo toimepaneku tõendatuks. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et DŠi poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, kus kehtivad karistused puuduvad (väärteotoimik lk 41), on rahatrahvide määramine oluliselt alla sanktsioonide keskmist määra põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 8 9