4-18-1323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1323 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi
§ 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas Jätta O.I kaebus rahuldamata.
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 22.02.2018.a otsus väärteoasjas nr 2670,17,005709 muutmata. Rahatrahv 120 € eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220185022702. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus 1
(8)4-18-1323 kohtumenetluse 31.08.2018.a. pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates Asjaolud ja menetluse käik 30.01.2018.a on PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et O.I 07.12.2017.a viibis kohtutäituri büroos, nõudis valjuhäälsel toonil täiturilt infot täitemenetluse kohta, käitus üleolevalt ning žestikuleeris kätega ja lähenes täiturile ähvardavalt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid: „Mine putsi.“ Oma tegevusega häiris büroos viibivate töötajate rahu ja hirmutas neid ning nad tundsid ohtu oma elule ja tervisele, rikkudes sellega avalikku korda. Oma teoga rikkust O.I protokolli kohaselt Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. 22.02.2018.a üldmenetluse otsusega nr 2670,17,005709 on O.I-le määratud kohtuvälise menetleja poolt eeltoodud väärteo toime panemise eest Karistusseadustiku § 262 lg.1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 €. Kaebus 11.03.2018.a esitas O.I kaebuse eeltoodud otsusele paludes kaebus menetlusse võtta ja tühistada väärteoasi nr 2670,17,005709 ning kohustada PPA tagastama 120 eurot O.I arveldusarvele. Kaebuse kohaselt Väärteomenetleja ei ole arvestanud O.I vastulauset, mis O.I sitas esmalt nii e-maili teel, kui ka ülekuulamisel suuliselt – ühtegi O.I sõna ei kirjutanud menetleja üles. Samuti ei ole üle kuulatud tunnistajat Kerli Sims – sellest menetleja lihtsalt keeldus, kuigi K.Sims oli samal ajal ise kohale ilmunud Politseijaoskonda, kui menetleja O.I üle kuulas. Otsus on vastu võetud vaid suvaliste isikute ütluste alusel ilma vastaspoolele andmata mingitki võimalust ennast kaitsta. Esitan käesolevaga ka videosalvestuse vestlusest, mis toimus antud kuupäeval ja kellaajal kohtutäituri büroos ning mis mitte mingit pidi ei olnud suunatud suvaliste isikute vastu, keda sellel hetkel ka selles büroos arvatavasti ei viibinud tegelikult. Tekib küsimus, kuidas sellise privaatse vestlusega saab kedagi hirmutada, kes isegi ei viibi vestluse juures samas ruumis ja kelle olemasolust mina teadlik ei olnud (juhul, kui need isikud üldse selles hooneski viibisid). Menetleja poolt esitatavaid 2 salvestust O.I ei tunnista õigeks ja palub kohtul jätta läbi kuulamata, kuna ta ei ole selliseid sõnu nagu väidab menetleja salvestusel kuulvat O.I? ütlemas, tarvitanud. Lisaks ei ole O.I andnud R.Liitmale ka mingit õigust lindistada enda juttu. See kõik kajastub ka käesolevale kirjale lisatud lindistusel. Selgusetuks jääb menetleja väide nagu oleks O.I tahtlikult läinud kohtutäituri büroosse ja see oleks keelatud ning üks põhjuseid kirjutada väärteoprotokoll. Kui menetleja väidab, et tegemist oli avaliku ruumiga, siis miks O.I sinna ei oleks tohtinud minna tahtlikult – avalikus ruumis võivad kõik liikuda, kel tahtmine tekib? O.I ei läinud R.Liitma büroosse kedagi hirmutama, vaid läks R.Liitma büroosse eesmärgiga saada selgust R.Liitma arvutuskäigust kohtutäituri tasu kohta, mida R.Liitma nõudis O.I-lt. O.I läks kohtutäituri büroosse eelneval kokkuleppel R.Liitmaaga. Selleks ajendas O.I? R.Liitma suutmatus vastata e-maili teel ja Pärnu maakohtu vastus O.I päringule, kus Pärnu maakohus käsib R.Liitma käest küsida arvutuskäiku, kui O.I seda soovib selgitada, kui menetlusosaline. Tänaseni ei ole kohtuäitur enda tasu arvutuskäiku selgitanud kuidagimoodi O.I-le, kuigi video peal ta räägib kolmekümnest päevast. Tänaseks on ilmselgelt rohkem aega möödas, kui 30 päeva. Kui keegi arvab, et O.I hääletoon teda häiris ja surmahirmu tekitas, siis 2
(8)4-18-1323 on selline jutt naeruväärne ja ebausutav. Ilmselgelt ei ole võimalik juba videot vaadates kellegil surmahirmu tunda. Seda tunnistab ka R.Liitmaa ise videos kinnitades, et tema on täiesti rahulik. O.I ärritatus hääletoonis oli inimese loomulik reaktsioon ja oli tingitud üksnes R.Liitma põhjendamata tahtmatusest koostööd teha ja tahtmatusest esitada enda tasude arvutuskäiku, mille nõudeõigus O.I lasus ja mida R.Liitma ilmselgelt oleks saanud teha olukorda lahendades vassimata ja valetamata. Seda kõike saab kuulata ja näha videosalvsestuselt. Videosalvestuselt on ka näha, et R.Liitma või ükskõik, kes teine ei ole kuidagimoodi hirmul või kardaks enda elu pärast ja O.I ei žestikuleeri kuidagimoodi, et seda peaks keegi läbi seinte isegi kartma ning ei liigu O.I kuidagimoodi kellegi elu ähvardavalt kohtutäituri suunas. Samuti ei saanud O.I kuidagi ähvardavalt liikuda (kui ta seda oleks ka tahtnud) R.Liitmaa suunas, kuna laud oli vahel. Pelgalt selle pärast, et keegi valjema häälega räägib, ei anna alust karta enda elu pärast ja ei saa inimesele väärtegu pähe määrida. O.I jutust ei ilmne samuti ühtegi kellegi elu ähvardavat fraasi või väljendit. Räägitakse konkreetsest asjast ehk kohtutäituri tasu arvutuskäigust. Kohtutäituri büroos viibisid XXXX, O.I ja R.Liitmaa eraldi ruumis, mida ei saa lugeda avalikuks kohaks. Ühtegi teist inimest selles ruumis ei viibinud ja see ruum ei ole kindlasti avalik koht, kuhu kõik ümberkaudsed inimesed võivad kokku tulla suvaliselt – O.I arvates on see kohtutäituri privaatne kabinet, kus toimuvat ei saa lugeda avalikkuse huvi orbiidiks kuidagimoodi. Kohtutäituri büroo samal korrusel viibis veel üks isik, keegi naisterahvas, kes seisis leti taga – nime ei tea. Ühtegi teist isikut ei näinud kohtutäituri büroo korrusel. Kohtutäitur väitis enne salvestuse algust vestluse käigus, et tal ei ole büroos isegi isikut, kes prindiks välja paberid, kui O.I soovis saada menetluse lõpetamise teatist kohtutäituri allkirjaga. Kuidas ja kust need arglikud ja äärmiselt labiilselt nõrga närvikavaga töötajad siis korraga välja ilmusid? Kohtutäitur ei ilmutanud absoluutselt mitte mingisugust hirmu tunnust vestluse käigus – pigem kinnitab, et ta on täiesti rahulik. Kuidas siis on võimalik, et täiesti suvalised inimesed, keda antud vestlus kuidagimoodi ei puuduta ja nad ei asu isegi mitte samas ruumis, peaksid O.I hääletooni kuuldes läbi seinte kartma enda elu pärast? See ei ole eluliselt võimalik. Kuidas need väidetavad tunnistajad teavad, et see just oli O.I, keda nad kuulsid, kui nad isegi ei ole kunagi näinud O.I?? Need küsimused on jäänud vasustusteta antud väärteomenetluse käigus ja seetõttu ei ole O.I süü kuidagimoodi tõestatud selliselt nagu ta oleks avalikus kohas korda rikkunud. Ülaltoodut arvesse võttes ja tuginedes lindistusele, soovin, et kohus tühistab antud väärteo protokolli ja PPA tagastab O.I arveldusarvele 120 eurot, mis tänaseks on tasutud. Samuti soovin kohtumenetluse käigus selgeks saada kohtutäituri tasude arvutuskäiku. 13.03.2018.a kohus saatis O.I-le kirja, milles selgitas, et konkreetse väärteoasja arutamisel saab kohus lahendada asja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtutäituri tasude arvutuskäigu selgitamine väljub käesoleva kohtukoosseisu pädevusest. Samuti võttis kohus O.I-ga ühendust selgitamaks, et kaebusega koos esitatud videot ei ole hetkel võimalik kohtul näha ning palutud edastada kohtule video sellisel viisil, et see oleks ligipääsetav nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale. 16.03.2018.a edastas O.I kaebusega edastatud video. uuesti koos 11.03.2018.a esitatud 19.03.2018.a pöördus kohus kohtuvälise menetleja poole, paludes edastada kohtule väärteoasja materjalid ning seisukoht esitatud kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja seisukoht 3
(8)4-18-1323 23.03.2018.a saabus Pärnu Maakohtusse PPA Lääne prefektuuri seisukoht kaebuse osas ning väärteoasja materjalid. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning O.I kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab oma seisukohas, et rikkumine on tõendatud ja karistus määratud õiglaselt. Karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on maksimum määr 100 trahviühikut või arest, menetlusalusele isikule O.I-le on määratud 30 trahviühikut trahvi, mis on esimeses kolmandikus lubatud maksimum trahvimäärast. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus kohtul otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja ametnik palus otsus jätta jõusse.. Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et O.I kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. O.I-le on ette heidetud KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemises, mis seisneb selles, et tema 07.12.2017.a viibides kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos rikkus Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 ehk rikkus keeldu avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 54 defineerib avaliku koha kui määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et O.I 07.12.2017.a külastas kohtutäitur Rannar Liitmaa bürood. Kohtutäituri bürooruum on kohtu hinnangul avalik koht. Tegemist on ruumiga, millele on tagatud juurdepääs määratlemata isikute ringile, ehk see on määratlemata isikute ringi kasutuses. Büroo lahtioleku aegadel on igal kodanikul õigus vajaduse tekkides büroosse sisse astuda. Minnes täpsemaks, ka kohtutäituri büroos olev kohtutäituri kabinet vastab avaliku koha tunnustele. Tegemist on ruumiga, kus kohtutäitur büroo lahtioleku aegadel muuhulgas kohtub büroo nii olemasolevate kui ka tulevaste klientidega (võlausaldajad) kui ka võlgnikega, kelle suhtes täitur on algatanud täitemenetluse. O.I kohtuistungil oli seisukohal, et ajal, mil tema vestles kohtutäituriga viibis samas ruumis vestluse juures vaid XXXX. Samas kohtuistungile kutsutud tunnistajad kirjeldasid Rüütli 51, Pärnu asuvat kohtutäitur Rannar Liitmaa bürood, kui vaheseintega ülalt avatud boksideks jagatud ruumi. Iga individuaalse boksi näol on tegemist seega suuremast ruumist visuaalse barjääriga eraldatud osaga, kusjuures mitme tunnistaja sõnul on kõigi bokside uksed tavapäraselt avatud, ehk kõigis boksides toimuv on teistesse boksidesse suuremal või vähemal määral kuulda ja ka näha. Tunnistajate sõnul olid ka 07.12.2017.a bokside uksed avatud. 4
(8)4-18-1323 Kohtutäitur Rannar Liitmaa sõnul olid tol päeval büroo viiest töötajast tööl neli, kuna tegemist on avatud bürooga (vt ka eespool), avaldas kohtutäitur veendumust, et tema boksis toimunud vestlus oli kuulda ka teistele büroos viibinud inimestele, sest vestlus oli O.I poolt valjuhäälne. Seda, et kohtutäitur Rannar Liitmaa boksis toimuv vestlus oli valjuhäälne ning neile kuulda kinnitasid ka 07.12.2017.a kohtutäituri büroos tööl olnud töötajad, kes kohtuistungil tunnistajatena üle kuulati. XXXX ei mäletanud vestluse sisu, kuid mäletas, et räägiti väga kõva häälega ning temale tundus, et kaebuse esitaja oli ärritunud, korra tekkis hirm, et kohtutäitur ja O.I võivad kaklema minna. Rannar Liitmaa kabinetist kaugemale jäänud boksis töötanud Kristel Lobjakas kinnitas samuti, et vestlus oli valjuhäälne, segas tööle keskendumist ning tekitas tunnistajas hirmu, et O.I võib Rannar Liitmaale kallale minna. Kohtutäituri kõrvalboksis töötanud Liina Sootalu sõnul läks jutuajamine väga kiiresti väga kurjaks, härrasmees oli ähvardav ja väga kurja olemisega, ebatsensuurseid sõnu enam ei mäleta, aga mäletab O.I poolt öeldud lauset „Ma näen, et sa kardad mind. Ma näen su silmist, et sa kardad mind“. Tunnistaja sõnul oli solvanguid kohtutäituri aadressil, kuid ta ei mäletanud millised need täpselt olid. Tunnistaja XXXX sõnul jääb tema ja kohtutäituri boksi vahele veel üks boks, kuulis O.I ja Rannar Liitmaa vestlust, kuigi selle sisu ei kuulnud, tekkis konflikt, räägiti väga kõval häälele, ebatsensuursete sõnade kasutamist ei mäleta, kuid kaebuse esitaja karjus küll, kartis, et O.I läheb kohtutäiturile kallale. Väärteokoosseisu täitmiseks peab olema tõendatud, et O.I 07.12.2017.a kohtutäituri büroos viibides käitus teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutades või ähvardades. Kohtutäitur kohtuistungil kinnitas, et O.I kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu, isiku käitumise maneer oli selline, et kui ta häält tõstis, siis isik tuli täiturile istudes lähemale. Lõpus kasutades ebatsensuurseid väljendeid, tuli ümber laua täituri juurde ja kui ta seda sõna ütles, siis O.I ja täituri nina vahe oli maksimaalselt 10 cm. Kohtule on 07.12.2017.a toimunud kohtumisest esitatud kokku kolm salvestist. Kaebuse esitaja esitas kohtule videosalvestise ning kohtuväline menetleja kaks helisalvestist. Kaebuses O.I menetleja poolt esitatavaid kahte salvestist õigeks ei tunnista ja palub kohtul jätta läbi kuulamata, kuna ta ei ole selliseid sõnu nagu väidab menetleja salvestisel kuulvat teda ütlemas tarvitanud. Ka ei ole ta andnud kohtutäiturile luba enda juttu lindistada. Kohtutäituri sõnul lindistas ta O.I-ga toimunud kohtumise, see ei ole tavapärane praktika. Kui nägi, et vestlus ei vii kuhugi, pidas vajalikuks vestlus salvestada. Kohus kohtuistungil kuulas kõiki kolme salvestist. Nii kohtuvälise menetleja poolt esitatud salvestise (fail nimega Voice_171207.3gp) kui ka kaebuse esitaja poolt esitatud salvestise (veebiaadressil XXXXXX, nimega XXXXX) esimestel sekunditel on kuulda, kuidas O.I ütleb, et ta ei ole nõus, et vestlus salvestatakse ning kohtutäitur selgitab, et tal on õigus seda teha ning, et ta on vestluse salvestamisest ka ette hoiatanud. Seejärel sekkub vestlusse naisterahvas, kes sõnab, et „aga siis salvestame meie ka“, O.I sõnab „jaa“ ning naisterahvas seejärel „okei, salvestab juba.“ Väikese pausi järel vestlus jätkub, algatajaks O.I. Kohtu hinnangul eelnev näitab, et O.I oli teadlik vestluse salvestamisest ning nõustus sellega, kui pärast nende (st O.I ja tema kaaslane) poolset vestluse salvestamise algust jätkas vestlust ilma selle salvestamise küsimust puudutamata või vestluse salvestamisele vastu vaidlemata. O.I on oma kaebuses seadnud kahtluse alla kohtuvälise menetleja 5
(8)4-18-1323 poolt esitatud salvestuste autentsuse. Kohus istungil salvestisi kuulates veendus, et kõik kolm salvestist kajastavad sama sündmust. Videosalvestis ja helifailid kattuvad sõnasõnaliselt kogu videofaili ulatuses. Kusjuures videofail selgitab ka helifailis kõlanud helisid ning kinnitab, et kuigi helifaile on kaks tükki, on tegemist sama sündmuse salvestistega sest esimene salvestus katkeb kui kohtutäituri telefonile helistatakse ja täitur kõnele vastab (videofaili teise minuti lõpp ja kolmanda minuti algus) ning seejärel on näha, et täitur teeb telefonis mingeid valikuid ja algab teine helisalvestis. Samuti puudub eelnevast tulenevalt kohtul kahtlus selles, et kui videofail 6 min 52 sekundi pealt sisuliselt kohtutäituri poolelt sõnalt („need summad, rahad, mis on teile…“ katkeb, siis helifail XXXX alates 03 minutist ja 40 sekundist kajastab isikute vahel toimunud ja peale videofaili lõppemist jätkunud vestlust. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud ning 07.12.2017.a toimunud O.I ja Rannar Liitmaa vahel toimunud helisalvestised autentsed ning usaldusväärsed tõendid, millele tugineda. Väärteoprotokolli kohaselt O.I „nõudis valjuhäälsel toonil täiturilt infot täitemenetluse kohta, käitus üleolevalt ning žestikuleeris kätega ja lähenes täiturile ähvardavalt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid: „Mine putsi.““ Iseenesest ei ole avalikus kohas valjul häälel ja ka nõudlikult rääkimine koheselt käsitatav avaliku korra rikkumisena, siinkohal on olulised ka muud elemendid. Tunnistajad kinnitasid kohtus, et olid O.I valjuhäälsest vestlusest häiritud, isegi niivõrd, et see segas neil tööle keskendumast. Samuti tekitas situatsioon 07.12.2017.a vestluse ajal kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos viibinud töötajates hirmu kohtutäituri turvalisuse pärast, mitmed neist tunnistasid kartust, et konflikt võib päädida füüsilise vägivallaga kohtutäituri suhtes. Samas ei kinnitanud ükski tunnistaja, et oleks tundnud oma elu ja tervist ohus olevat. Video- ja helifailidele tuginedes võib O.I käitumist 07.12.2017.a vestluse ajal tõepoolest hinnata üleolevaks, mis aga iseenesest samuti ei saa olla kellegi väärteokorras karistamiseks. Kohtu käsutuses olevatest video ja helifailidest ei ole tuvastatav O.I poolne kätega žestikuleerimine ja kohtutäiturile ähvardavalt lähenemine. Eelnev on seletatav asjaoluga, et terve video kestuse aja oli kaamera suunatud ainult kohtutäiturile ning video ajal O.I vestlust salvestava kaamera vaatevälja ei sattunud. Samas kohtutäitur kohtuistungil kirjeldas täpselt, kuidas ja kui lähedale O.I temale vestluse ajal liikus. O.I kohtuistungil möönis, et oli vestluse aja ärritunud ja eitas kellelegi ähvardavalt lähenemist ning ebatsensuursete väljendite kasutamist. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis toodud üldised O.I käitumisaktid iseloomustavad isiku käitumist väärteo toime panemise ajal, lisades isiku rikkumisele kaalu kuid ei ole olnud iseseisvaks isiku väärteokorras karistamise aluseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et O.I kasutas 07.12.2017.a kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos viibides ja kohtutäituriga rääkides ebatsensuurseid väljendeid sellega kohtutäiturit solvates. Nii on kuulda, kuidas O.I kasutab videofaili 4 minutil ja 36 sekundil väljendit „…/sa ei tea mitte sittagi/..“. Sama faili viiendal minutil (5:22 alates kuni 5:33) kasutab menetlusalune isik korduvalt vandesõnu ning faili 6 minutil ja 25 sekundil kasutab väljendit „…/ootad, et lihtsalt koinida inimest/…“. Helifaili XXXX 6 minutil ja 20ndal sekundil ütleb O.I „…/kuradi munn oled/…“, seejärel sama 6
(8)4-18-1323 faili 6:28 alates „…/ära kuradi tõmble ja ära kuradi mängi munni/…“, failis 6:37 O.I kasutab väljendit „sa kuradi värdjas“ ning faili seitsmenda minuti alguses ütleb O.I „Käi putsi värdjas“. Kohus on jätnud viitamata faili kuuendal minutil korduvalt O.I poolt öeldud vandesõnad. Kohus on seisukohal, et eelpool välja toodud fraasides esinevad ebatsensuursed sõnad, milliste kasutamine tavapärases vestluses avalikus kohas ei ole üldiselt aktsepteeritav. O.I poolne sõnakasutus näitab selgelt, et ebatsensuursed väljendid on suunatud kohtutäituri pihta („…/kuradi munn oled/…“, „…/ära kuradi tõmble ja ära kuradi mängi munni/…“, „sa kuradi värdjas“ ja „Käi putsi värdjas“) ning tegemist on ilmselgelt teist isikut solvavate väljenditega. Kuigi väärteoprotokollis ei ole O.I poolt kasutatud ebatsensuurseid sõnu loetletud ning näitena välja toodu ei kattu sõna-sõnalt helifailis kuuldud ebatsensuurse väljendina, ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise asjaoluga, mis võiks endaga kaasa tuua väärteoprotokolli tühistamise. Väärteoprotokollis toodud ebatsensuurne väljend ja helifailis kuulda olev ebatsensuurne väljend on oma sisult samatähenduslikud. Kohtuväline menetleja on nimetatud väljendi protokollis esile toonud ilmestamaks milliseid ebatsensuurseid väljendeid O.I kasutas. Kohus eeltoodule tuginedes on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt tuvastanud et O.I 07.12.2017.a viibides kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos avalikus kohas käitumise üldnõudeid pannes selliselt toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud O.I poolt toime pandud teo õigusvastasust ega ka süüd välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. O.I on kaebuses viidanud, et esitas vastulause nii kirjalikult kui ka suuliselt ülekuulamisel, millega kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku hinnangul ei arvestanud. Kohtule kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteoasja materjalide hulgas vastulauset ei ole. Ka O.I ei ole koos kaebusega kohtule edastanud kohtueelses menetluses esitatud vastulauset. Materjalide hulgas on kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku kirjavahetus (kohtuvälise menetleja toimik lk 19-20), mis on alguse saanud kohtuvälise menelteja ametniku poolt O.I politseisse kutsumine, kirjavahetusest aga ei paista, et isik oleks esitanud vastulause vaid on reageerinud saadud kutsele. Eeltoodust tulenevalt saab kohus vaid asuda seisukohale, et käeolevas asjas kohtvälisele menetlejale vastulauset esitatud ei ole ning kohtuväline menetleja on selle puudumist 22.02.2018.a otsuses korrektselt märkinud. O.I oli 07.12.2017.a viibides kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos teadlik, et viibib ametiasutuses ehk avalikus kohas. Samuti puudub kohtu hinnangul kahtlus selles, et isik oli teadlik, et räägib tavapärasest valjemal häälel, nii ütleb ta vestluse ajal „…/ja karjungi/…“ ning „…/tulen tagasi ja karjun jälle/…“. Milliseid sõnu vestluses kasutada on teadupärasest iga isiku vabatahtlik ja teadlik valik, seega oli ka O.I keelekasutus ehk vestluses ebatsensuursete väljendite kasutamine tema teadlik valik. Kohtu hinnangul viitab eelnev, et O.I pani temale ette heidetud väärteo toime otsese tahtlusega. Teades, et ta räägib tavapärasest valjema häälega, millele ka kohtutäitur tema tähelepanu juhtis ja kasutades samal ajal kohtutäiturile suunatult ebatsensuurseid väljendeid pidi O.I ka teadma, et ta oma sellise käitumisega rikub avalikku korda. 7
(8)4-18-1323 KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja ette karistusena rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on tuginedes sellele, et tegu on toime pandud tahtlikult, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning asjas pole esitatud vastulauset, määranud O.I-le karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk 120 €. Nagu eelpool välja toodud, ei ole ka kohus tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Väärteo toime panemise asjaoludele tuginedes hindab kohus O.I süüd pigem väikeseks. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menelteja poolt O.I-le määratud karistus vastab menetlusaluse isiku süüle ning on eripreventiivsest küljest samuti piisav tagamaks tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Menetluskulude osas menetlusosalised kohtule taotlusi esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 8
(8)